Armatuuri all on juhtmed kärssand veaks uued aga tean ,et seal on ka enne pusitud ,seega ei pruugi kõik õige olla. kas keegi teab kust saab el.sülteemi skeeme. Hea kui oleks eesti keeles.

Kas tegu on vanema või uuema mtz traktoriga.On olemas raamat kus skeem on olemas.

Vanadel on 12 v elektrisüsteem. Uutel on käivituseks 24v elektrisüsteem. Tarbijad on mõlemil 12 v peal. Minu arust väga ebaloogiline süsteem. Olen selle traktoriga tööd teinud 6 aastat. Nüüd akud läbi. Ostsin uued akud. Akude kasutusjuhendis on kirjas, et 12v elektrisüsteemis peab olema generaatori laadimispinge 14.0-14.4v ning 24v elektrisüsteemi puhul 27.8-28.8. Kontrollisin töötava mootoriga. Tester näitab laadimispinget 26.8. Genekas on 14 volti ja sealt läheb vool muundurisse mis teeb selle 28 voldiks. Nii on muunduril kirjas. Akusid eraldi mõõtes on ühele akule 14.2 laadimispinge ja teisele 12.8. Aru ma ei saa...sest akusid laetakse 26.8 voldiga ja need on järjestiku ühendatud siis kuidas saab ühele akule rohkem volte minna kui teisele? Panin laadija järgi. See aku oli tunduvalt rohkem tühi kui see mida 14.2 voldiga laeti mis on ka loogiline. Mida teha?

mõtetu ajude kulutamine mõõta mingeid laadimispingeid millimeetr täpsusega, vene masinal kehtib reegel et kui töötab pole vaja näppida.

...jutt jumal õige!, sõiduautode puhul, et kui bensiin peale tuleb ja säde on siis peab käima.

...jutt jumal õige!, sõiduautode puhul, et kui bensiin peale tuleb ja säde on siis peab käima.

Kärssanud juhtmed? väga hea! nüüd kisu kogu see kupatus maha ja pane masiale ainult hädavajalik. Kokku 7 juhet, paar lülitit ning töötab.
Kusjuures töötab väga hästi. Kogu see harakapesa, mis sinna on ehitatud suudab tekitada jubeda voolukao nii et isegi sõidutuledele ei jagu, rääkimata siis lisatuledest.

generaator on bellakal 12V - lihtsalt käivitusmoment uutel on 24v - seda läbi ümberlüliti. muul ajal on akud rööbiti ja kui teist akut ei laadi, siis on ümberlülitist 70A kaitse läbi põlenud või klemmid mustunud.

On saanud kogu masin teha ka 24v elektri peale ringi - generaator, andurid, kellad, releed, pirnid - kõik 24v ning igasugune mure samuti kadunud.

Üks jama on selles, et voltmeeter näitab küll kabiinis 14 voldist laadimist. Aga punane tuli seal samas kellas põleb miskipärast. Kas kell on läbi või tõesti seepärast põleb, et teist akut ei laeta? Kus see 70a kaitse küll asuda võib? JA kus see ümberlüliti uutel russidel asub? Seal akude läheduses on küll mingine lüliti mis plõksib siis kui kabiinist nö mass sisse lülitada. Mina mõtlesingi, et see on elektriline massilüliti. Või mis see täpselt tegelikult on ei teagi. Igaljuhul siis tekib 12 voldine vooluring kui seda lülitit näppida. Selles ma kahtlen, et käivituseks lülitatakse vooluring 24 voldi peale. Minu arust 24 voldine pinge läheb pidevalt starterile ja tõmberelee ühendab selle vooluringi käivitusel. Homme kontrollin. Ja minu arvates võetakse tarbijatele ühelt akult voolu. See kõik on küll minu oletus. Täpselt ma tegelikult ei tea seda elektriskeemi ja seepärast küsingi siin teiste asjatundjate arvamust, et mingisugustki selgust asjas tekiks.

Muul ajal akud rööbiti? Kahtlen selles. Generaatorist läheb laadimiseaeg pinge 14.2 volti ühte "kopsikusse" Väljub sealt kopsikust aga juba 27.8 volti ja läheb see teise aku+ klemmile. See peaks tähendama seda, et akud ikka järjestiku ühendatud ja laetakse neid ka 27.8 voldiga kuna 2 akud järjestiku ühendatuna moodustavad kokku 24 voldise aku.

Olete kindlad? Pole uue russi süsteemi näinud, aga usun et põhimõte sama nagu nival, süsteem 12 volti ja käivituseks lülitatakse starteri jaoks 24 voldiks akud. Laadimine ja kõik muu toimub 12 voldiga.

Lapsed-lapsed, bellakate kohta on olemas raamatukogudes käsiraamatud- loeks ja vaataks sealt. Juhiabi jutt jummalast õige - täpselt nagu Niva sk-5.

Kui Sul on masinal 12v genekas, siis akusid laeb ka selle pingega, seesinane kaitse asubki selles kopsikus (mida Sa muunduriks nimetad) sees. pole see mingi muundur, lihtsalt tõmberelee, mis muudab rööbiti ühenduse käivitushetkeks jadaühenduseks.
Asub see junn akude vahel!

Viska see 24v käivitussüsteem pealt minema, pane 12v väike reduktoriga starter ja kogu jama unustatud.

Mina nimetan jah seda kopsikut siiani muunduriks sest mootori töötades ja generaatori laadides väljub sealt 27.8 v pinge. Kuidas seda seletada. Kuidas selline laadimispinge siis tekkida saab kui muundurit pole? Ja see pinge väljub sealt koguaeg mitte käivitusehetkel. Mina uurin lähitulevikus päris elektrikult järgi kuidas selle laadimise, 12v tarbimise ja käivitusega täpselt on. Olen ise ka sellele mõelnud, et viskaks selle 24 voldi käivitussüsteemi minema ja paneks reduktoriga starteri. Masslüliti paneks mingi vanemat tüüpi ja piisaks seljuhul ka ühest 12 v akust. Aga ma ei tea kas need reduktoriga starterid sobivad ka sellele mootorile. Mootoriplokk on ka teine kui vanadel russidel ja on 1800 pöördega intercooler turboga mootor. Plokk ei ole siis mitte 243 vaid on 245 . Enamus lääne traktoreid on ka 12v peal. Milleks selline 24 voldi süsteem. Noh ludinal veab mootorit ringi küll aga reduktoriga peaks samuti ludinal ringi vedama. Seda enam kui masinal plokisoojendus ka. Aga praegu veel lõhkuma ega ümber ehitama ei hakka. Tahaks asja veel uurida elektrikult ja mõnelt teiselt kes ümber ehitanud on.

Sa võid seda kopsikut nimetada kuidas tahad, kuid kui genekas on 12V (on russidel ka 24V genekaid) oma, siis on see kopsik vaid akude ümberlüliti, nagu juba mainiti. Kui omale see 24V käivitusega russ ostetud sai, siis oli algul ikka mitu juhust, kus see kaitse seal kopsikus läbi kärssas. Viimased 2 aastat pole probleemi olnud. Kopsikul käib kaan pealt ära, sealt alt peaksid ka kaitsme leidma. Oma jaol oleme 3..4 kuu tagant neid ühendusi seal kopsikus ikka puhastanud.
Nüüd andis starter otsad ja olude sunnil sai 12V reduktoriga starter ostetud. Kui ümberlülitiga oli kasutusel 2 ~90Ah akut, siis nüüd jäi 1 aku. Ajas asja ära, kuni ööd 0-i peale vajusid, siis tuli juba pikemalt starterit anda (umbes sama pikalt kui vana, ilma reduktorita starterit). Nüüd sai peale pandud teine aku, miski 180 Ah ja traktor käivitus poolest pöördest nagu sõiduauto. Ilmselt oleks 24V reduktoriga starter talvisteks oludeks edulisem olnud (ikkagi 4,5 kW 2,8kW vastu) aga eks paistab.
Masslüliti jäi vana, see keeratav. Need päris vanat tüüpi, sisse/välja löödavad on nii kehvaks läinud, et neid ei julge enam kellegile soovitada. Massijuhe sai veidi pikem pandud. Samuti 245 plokk ja 1800 p/min mootor ja ei olnud selle starteri (odav, 63 eurine hiinakas) sobivusega mingeid probleeme.

Mul sama.Kaks PÄRIS elektrikut on asja uurinud ja pole jälile saanud selle punase tule kohta voltmeetri kõrval et miks ta seal on ja mida ta näitab.Silm juba harjunud et peale poole tunnist töötamist peale käivitamist hakkab põlema.Iga poole aasta tagant peab akusid omavahel vahetama siis peavad kauem vastu.Millegi pärast ei pidanud need 24v reduktoriga starterid vastu pidama,mis laguneb ei oska öelda.Kui töötab pole vaja torkida.

Ilmselt on midagi siis kaane all nihkesse läinud - 24v võib sealt ainult käivitushetkel starterile peale joosta, muul ajal ainult 12v. ühel bellakal viskas seal sees olev üks vedrudest ennast risti klemmide vahele - siis sai ainult üks feuerverk olema koos sinise tossupilvega. urgitse kogu see jama lahti, ning vaata, et midagi lühises poleks.
bellakate nõrk koht ühendustes on ka armatuuri alla olevad suured pistikud, nende tagant kipuvad juhtmete jootekohad oksudeeruma, ka sinna tekivad suured voolukaod. seda eriti vasakpoolsel väiksemal (oli vist 4 või 5 klemmiga), läbi selle tuleb laadimisvool armatuuri - kogu tarbijate ahel. nüüd kui klemmid oksüdeerunud ja mustad, lisaks veel kehv joodis, siis sisuliset tühikäigul laadimine nullis. Pinge jookseb maha ja siis hakkab samuti kõiksugu ohu- ja veatulesid vilgutama.

Ilmselt on midagi siis kaane all nihkesse läinud - 24v võib sealt ainult käivitushetkel starterile peale joosta, muul ajal ainult 12v. ühel bellakal viskas seal sees olev üks vedrudest ennast risti klemmide vahele - siis sai ainult üks feuerverk olema koos sinise tossupilvega. urgitse kogu see jama lahti, ning vaata, et midagi lühises poleks.
bellakate nõrk koht ühendustes on ka armatuuri alla olevad suured pistikud, nende tagant kipuvad juhtmete jootekohad oksudeeruma, ka sinna tekivad suured voolukaod. seda eriti vasakpoolsel väiksemal (oli vist 4 või 5 klemmiga), läbi selle tuleb laadimisvool armatuuri - kogu tarbijate ahel. nüüd kui klemmid oksüdeerunud ja mustad, lisaks veel kehv joodis, siis sisuliset tühikäigul laadimine nullis. Pinge jookseb maha ja siis hakkab samuti kõiksugu ohu- ja veatulesid vilgutama.

See kopsik mida teie siin nimetate ümberlülitiks. Sellel oli mingi silt ka kunagi küljes aga see kahjuks sealt survepesudega minema lennanud. Selle karbi all on üks kaitse 14A see on terve. See punane tuli peaks voltmeetri juures põlema siis kui laadimispinge on liiga madal või liiga kõrge. Nii ta minul varemalt töötas ja hakkas siis põlema kui voldid langesid mingil põhjusel alla 12 v. Minul näitab voltmeeter tavaliselt ja normaaloludes 13-14 v vahel laadimist ja peaks igati ok olema. Aga ta hakkas lihtsalt ühel päeval lambist põlema ja nüüd põlebki iga ilmaga ja siis ka kui voltmeeter näitab 14v laadimist. Ma arvan, et see näidikuteplokk kus kõik need kellad sees on omadega õhtal poolenisti. Põlema hakkas see voltmeetri punane tuli kunag siis ka kui tühikäigul kõik tuled ja puhurid järgi lükata ja pinge langes alla 12 v. Tühikäigul genekas lihtsalt ei jaksa üle 12 v pinget hoida kui ligi 1kw jagu tarbijaid järel on. Kõigepealt kellade juures ütles üles õhukell. Lihtsalt lambist viskas seieri ühel päeval põhja ja punane tuli põleb.Õhkpiduritega haagiseid ei kasuta ja ei pööra sellele erilist tähelepanu ka. Võibolla on viga ka kusagil õhu anduris ei tea. Aga võibolla on see kogu kellade plokk omadega õhtal. Seda on varuosana saada ja maksab kusagil 70€. Olen mõelnud, et laenaks seda poest ja viiks tagasi kui selles probleemid ei ole:) Aga praegu on asi nii, et pole aega ka asjaga eriti tegelda.
Üks mees siin räägib, et akud ringi vahetada mingi aja tagant, et kestab kauem? Olen ise ka kunagi sama mõelnud teha. Sest mulle tundub ka siiani, et üht akut laetakse kõvasti ja teist ei laeta peaaegu üldse. Ja mingil põhjusel kui nüüd üks aku üles ütles on teine täiesti korras. Korras on see aku mida laaditi madalama pingega. Ja teist akut praktiliselt keedeti ja see on ka omadega õhtal nüüd. Ja see mida keedeti sellelt minu arust võetakse ka tarbijatele vool ja selle aku pinget näidatakse kabiinis voltmeetris. Järelikult see probleem ei ole mitte ainult minu traktoril. Laadimisprobleemid nagu ma arvasingi on paljudel teistel ka. Sest juba uuena see elektrisüsteem eriti just akudega seoses on tekitanud kahtlusi. Tundub, et ühelt akult kasutatakse voolu tarbijatele. Ja üht akut laetakse tugevama vooluga kui teist. Mõni päev lähen türile ja viskan testri uutele russidele akudele ja kui selgub, et uutel ka samad erinevused siis küsin hooldajatelt, et mis värk see on?

to: põnksti

Sellest kopsikust ei jookse ühtki kaablit starterisse. Vaid Jookseb üks umbes 3mm kaabel teisele akule 27.8 v pingega kui genekas töötab. Üks kopsik on aga veel. Sinna läheb esimese aku pluss kaabel ja teise aku miinus kaabel. Kui kabiinis vajutada üht nuppu siis käib seal kopsikus plõksakas ja elekter on olemas süütelukuni ja tarbijatel ka samuti jookseb 24 pinge starterini. Ehk siis ühe aku pluss ja teise aku miinus ühendatakse omavahel ja tekib 24 voldine pinge starteri suunas ja 12 voldine pinge ühelt akult tarbijatele. Aga see kopsik on sellise ümara kujuga. küljepeal on kummist nupp ehk millega saab ka seda sisse ja välja lülitada käsitsi. Minu versiooni järgi on see selline elektromagnetlüliti mis ühendab kaks akut omavahel, et tekiks 24 voldine pinge starteri suunas ja ka 12 v pinge tarbijatele. See 24 v pinge on pidevalt starteri suuna kui see lüliti on sisse lülitatud. Ei ole ainult käivitushetkeks. Peale käivitust seal midagi ümber ei lülitata 12 peale tagasi sest starteri suunas jookseb pidevalt 24 volti kui see lüliti on sees.
Kui see lüliti välja lülitada siis ei ole ka 12 voldist pinget. Mina väidan, et käivituseks mingisust ümberlülitit pole olemas. See lüliti on hoopis selline mis tekitab vooluringi, nii 12 voldi tarbijatele kui ka 24v starterile. Masslülitit ka pole. aku miinuskaaberl on ühendatud traktori kerega. Kui mingi tõsisem lühis peaks tekkima siis traktor võib lihtsalt maha põleda. Kaalun masslüliti paigaldamist. Sõiduautodel ka ei ole tavaliselt masslülitit. Kui lühis tekib plusskaabliga mis starteri läheb ja auto kere vahel siis on pahandust palju ja rohkem.

ikkagi - roogi kogu see jubedus maha - kunagi. kui toodi Eestisse roheliste poritiibade ja kapotiga bellakad, siis eranditult kõik läksid tossama. Aitas ainult see, et tegid ise uue juhtmestiku ja saigi hea.

Võta loogiliselt, mida on vaja - laadimisahel, käivitusahel.
Õli- ja õhusurve pane mehhaanilised kellad, sama võid teha ka temperatuuri kellaga. Ventikas, tuled - lüliti, relee.... töötavad.
Sel masinal on peal 3 kg juhtmeid, mida pole vaja.

tundub, et sel uuel on võetud malli mingist 80-ndate lääne masinast, kus kasutati elektriga lülitatavat massilülitit - siin on sõltuvalt mudelist pandud see kasi siis + või - poolele vahele. töötab nii, et kui süüte sisse paned, siis ka lülitab põhivooluringi järele - sigadebiilne süsteem. ilma masinat nägemata ei hakka rohkem oletama - tundub nõme lahendus olema.

Originaaljuhtmestikuga 1500w genekas jäi lahjaks 6-le töötuledele (a´55w) sai kogu jama ümber ehitatud, kannatas metsatraktorile panna kokku 12 tuld.

Pole veel viitsinud midagi ümber ehitada. Ostsin uued akud. Vanad kestsid 8 aastat. Uurisin türilt asja. On ikkagi elektriline masslülliti mis kahe aku vahel ja kui see sisse lülitatud siis jookseb starterisse 24 v ja tarbijad saavad 12 v. Genekas on 14 voldine ja peale genekat on ikkagi ka voolu muundur mis teeb 14 voldist 28v millega laetakse akusid. Nüüd ühel päeval juhtus aga selline asi, et see muundur mis teeb genekast tuleva 14 v 28 voldiks, hakkas kärssama ja nüüd pole üldse akude laadimist. Mõtlen ikka endiselt 12v starterile üha enam ja paneks ka 1 aku mingi 150 amprise ja küll. Hakkab see ümberlülitite ja topelt akude ja muundurite jama täiega üle viskama. Milleks asi nii keeruliseks tehtud. Lääne traktorile piisab 12 voldist akust siis peab piisama ka vene traktorile kui on reduktoriga starter... Pean uurima kas tsehhi 12 voldine starter sobib 245 plokiga mootorile. Siis ostaks mingi võimsama aku ja genekas hakkaks ka otse seda akut laadima ilma mingite muundurite jamadeta..-..

Variant peaks olema aretada midagi Kirovitsi järgi. Tollel lülitatakse akud 24 v peale et starterit anda, peale seda aga paralleeli et 14V genekas mõlemat akut laadida saaks.

Kui tahate ümber ehitada, et 24 volti käivitus jääks aga ülejäänud süsteem toimiks 12 voldi pealt, siis võtke vana Niva pealt see süsteem. Väga töökindel ja ümberehitus ei ole keeruline. 24V käivitus ikka hoopis teine tera võrreldes 12 voldiga.

Need täpselt samasugused, nii Nival kui K-700. Üks ja sama ümberlüliti.

Mul ka sama russ 920.3 ja põles see voolumuundur maha mis 14 voldist 28 teeb. Ühel päeval hakkas kapoti eest suitsu tõusma ja ilge kärsakas üleval. Mõtlesin, et läheb traktor põlema aga kui seisma jätsin siis võtsin muundurist geneka kaabli ära ja sai sõita ilma laadimisega. Seda muundurit lahti võtta ei saagi sest see on plastmassi või mingi taolise materjaliga kaetud ja terve mikroskeem ja kondekad on sellega ühte tükki sulatatud ja hermeetiliselt kaetud. Üks kokkusulatatud käkk ja väga kummaline asi. Tagusin selle haamriga puruks ja seest leidsin kõrbenud mikroskeemi ja kondekad. Tarbijatele genekas ikka annab voolu. Massi lülitan sisse ainult käivituseks. Mõtlen kas osta uus muundur 100€ eest või hoopis reduktoriga 12 v tsehhi starter. Akud on 105 amprised. Tea kas talvel käima saab ühe aku pealt kui plokisoojendus on olemas. või tuleks need 2 akut rööbiti ühendada, et ampreid rohkem saaks. käivituskaabel ja masskaabel on üsna peened. Ilmselt seetõttu, et 24 voldiga läbib ühes ajaühikus rohkem ampreid ja pole nii jämeda ristlõikega kaableid vaja kui 12 voldise käivituse puhul. Kas 12 v käivituse peale ümber tehes tuleks ka jämedam kaabel starterini vedada? või pole see reduktoriga starteri juures nii oluline?

Kõige lihtsam on taastada esialgne seis.

12 V 3,2 kW reduktorstarter on lahja. Võib jänni jääda. Aga saab hakkama, kui juhtmed on korralikud, juht tunneb tehnikat ja mootor on mineja.

12V 4 kW starter saab ka talvel hakkama (sel talvel mul enam käivitusmuresid ei olnud;). Maksab küll enam, kuid väändelisa on seda raha väärt.

Kui otsustad hakata ümber ehitama, siis ära aja ampreid voltidega segi. Jadaühendus annab kõrgema pinge (kuid lahjema aku amprid), rööpühendus suurema voolu. Starteri võimsus P on aga voolu ja pinge korrutis... Selle pige ja voolu, mis mootorisse jõuavad - seega on korralik kaabeldus ülioluline.

Elujõus 105 A aku on 4 kW starterile maa ja ilm;)

Muudetud 19.04.13 15:47

Olen nõus, et kõige lihtsam on taastada esialgne seis. Kus seda 4kw reduktoriga starterit saab ja mis see maksab? Küsimus on ka selles veel, et miks see voolumuundur mul maha põles. Ja kas uuega ehk sama asi ei kordu? siis oleks 100€ maha visatud raha. Selle 100€ eest saaks 2.8 magneton starteri flindist. Ma ei tea kas see on tsehhi oma mitte hiinakas?

Üks 1a vanune 105 amprine aku jääks sel juhul lihtsalt üle ka. Pole teada mida sellega peale seljuhul hakata. selle 24 voldise käivitusega on ka see huvitav asi, et starter saab oma 24 v. Aga tarbijad 12v võtavad oma voolu ühelt akult. Seetõttu üks aku väsis ka sutsu varem ära kui teine. voolumuundur põles maha paar kuud peale uute akude paigaldamist.

Uurisin siis täna veel veidi seda uute russide elektrit. Lugu on hetkel selline, et kõik on siiani ikka originaal. Ainult see voolumuundur puudub mis teeb genekast tuleva 14 volti 28 voldiks. Ja jõudsin järeldusele, et seda 100€ voolumuundurit pole ka mõtet peale osta. Nimelt elektrisüsteem on juba tehases valesti koostatud. Vähemalt minu arvates. Järeldus siis selline. Genegas toidab 12 voldist elektrisüsteemi genasti kui mootor töötab ja ühtlasi laeb ka ühte akut mis 12 voldises ringis. Nüüd kui lisada see muundur siis tekib paratamatult elektrisüsteemis konflikt. Asi lihtne. Kuna ühte akut juba laetakse 14 voldiga genekast. Siis 28 voldiga hakatakse järjestiku laadima mille tulemusel hakatakse seda akut mis mida juba niigi laetakse 14 voldiga omakorda 28 ringist laadima. Mis tekitab topelt laadimise ühele akule. Tükkaega uurisin ja mõõtsin testriga ja leidsin sellise apsaka elektrisüsteemis ja see on ilmselt kõigil uuematel russidel siis selline absurdne möödalaskmine. 12 voldist starterit saab panna aga eelsüüteküünlad saavad oma toite starteri juurest 24 volti. 12 voldiga vist 24 voldiseid küünlaid ei toida. Samas neist pole ka lugu sest plokisoojendus on olemas ja käivitub ka ilma küünaldeta poolest pöördest. Hetkel jätan nii nagu on ja ühte akut tuleb lihtsalt mingi aja tagant laadijaga järgi laadida. Tülikas on aga midagi pole teha. Kui see muundur korras oli siis üks aku kees pidevalt ka üle mis topelt laadimise saab. Põhjus on lihtne. Topelt laadimine mitmest ahelast ja see toob kaasa konflikte regulaatorites minu meelest. Normaalset lahendust ei näigi olevat. üks aku minema ja 12 voldine reduktor starter nagu oleks lahendus aga küünlad jääks mängust välja ja pole teada milline reduktor starter oleks parim ja miks pole seda juba tehasest paigaldatud? kas ei taheta 12 voldiseid eelsüüteküünlaid paigaldada või on ägedam lugu kui käivitus ka 24 pealt. Mina pean 920.3 uute russide elektrisüsteemi ebaõnnestunuks. Aga põhimõtteliselt hädapärast toimib ka teatud puudustega...

2,8 kW starterist jääb vähesk isegi suvel. Ära võta seda häda endale kaela...
3,2 kW saab hakkama, kuid talvel pead kütma või trikitama.
4 kW on tummine asi - jõuab ka külma mootorit keerata. Mina soetasin endale Bel-Estist, 138 euro eest. Ei kahetse.

See 24V süsteem on tehase nikastus. Teoorias vähendab pinge kahekordistamine voolu kaks korda. Hea ju. Aga häda - tükid kallimad, Venelasel ei olnud riiulist võtta russi 24V tükke. Ning kui tehases uute komplektreerimine poleks probleem, siis kusagil külatöökojas mahapõlenud detailide asendamine ei ole enam nii lihtne.

Lahendus on ehtvenelaslik - teeme käivituse 24V peale ja ülejäänu jääb tavapärane 12V. Kasutaja edulugu on ülalpool kirjas.
Praktikas tähendab säärane kombineeritud süsteem akude tapmist.

Tänan nõuande eest. Ilmselt tulevikus võtan ka bel-estis 12v 4 kw starteri. Hakkasin võrdlema kas lääne trakad mitte enamus 12 voldi peal ei ole? Enamusel justkui vaadanud ja näinud kapoti all ühte 12v 100-200 amprist akut. Kui russ läbinisti 24v pealegi teha siis haagised ja muud lisaseadmed tahavad ikka 12v ja hakka jälle midagi ümber ehitama. Lihtsam on jätta nii kuis on või 12v starter paigaldada. Mis eelsüüteküünaldest saab ma ei tea. Ega neist pole tegelikult suurt tolku vist ka kui mootorisoojendus niigi peal on. Sõiduautol ka mootorieelsoojendus. Ja talvel kui mootorit tunnike soojendada siis eelsüüteküünlaid järgi ei võtagi. Aju ilmselt saab aru, et mootor on peaaegu töösoe ja pole vaja küünlaid kasutada.

aga miks sa ei ehita süsteemi näiteks K-701 ümberlüliti baasil ringi, neid lüliteid müüakse ka praegu veel, see on aastakümmnetega ärakatsetatud süsteem ja küllalti töökindel.

Ja mis täpsemalt see K701 ümberlüliti endast kujutab? Et peale käivitust hakatakse mõlemat akut laadima 14 voldiga ja akud on rööbiti? Või ainult käivituseks on jadamisi akud? Kui nii siis liiga peen süsteem millega võib kogu elektrisüsteemi ära põletada? mtz pole ümberlülitit. On väidetavalt elektriline massilüliti. Kuigi mina nimetaks seda lülitit mis ühendab akud jadamisi nii käivitusel kui muul ajal ongi nad jadamisi. Massilülitit mis kerega peaks ühendama polegi. miinusklemm on kaabliga lihtsalt ühendatud raami külge. JA 12 volti lihtsalt võetakse ühelt akult vajadusel tarbijatele. Teiselt akult võetakse voolu käivituseks ja minu arust ka eelsüüteküünaldele. kui see elektriline "massilüliti on sees" siis jookseb igal ajal 24 volti starterini mitte ainult käivituse hetkel.

just nii ongi, kogu elektrisüsteem on 12V, akud on ühendatud rööbiti, laadimne korralik ja probleeme üldislt pole. käivitamiseks lülitatakse akud jadamisi 24V ja sama lüliti lülitab ka starteri järgi. kabiinis on veel ümberlüliti millega saab algul lülitada käivituseelse õlipumba, seda saaks kasutada eelsüüteküünalde jaoks.

Ei ole see kollase kirovetsi süsteem oluliselt töökindlam ühti. Tõsi, akusid ei keeda nii ropult.

Haagisetulede jaoks on müügil 24->12 konverterimoodulid. Tõsi, need maksavad raha.

No ladna. Ei hakka esialgu midagi siis ümber tegema. Üht akut lihtsalt laen järgi mida kasutatakse mõnikord küünaldele ja alati käivituseks. See aku kus 12 volti vooluringile võetakse siis sellega ei ole üldse probleemi sest see saab generaatorist nii ehk naa oma välja antud voolu tagasi. Ja võibolla kui akud või üks aku otsa saab siis ostan ühe näiteks 110 amprise( peaks voolu jaguma 4 kw reduktor starterile? ja 4 kw reduktoriga starteri ja peaks jälle jupp aega rahu maa peal olema.

Vaheta akude järjekorda paar korda aastas ja peaks ka nende eluiga pikenema.

Minul on traktori istme all Optima (56 Ah, 800 A) ja ei ole veel voolust puudu tulnud. Aga nii palju ei ole vajagi...

Ühel õhtul avastasin, et olin massi sisse jätnud ja aku loomulikult tühi. Tõstsin laadima ja mõtlesin igaks petteks proovida väiksema akuga - ehk näkkab - traktorit oli vaja. Haarasin riiulist poolpiduse 60 Ah aku, mis sai sügisel välja praagitud. Tehas on uuele akule lubanud 540 A käivitusvoolu. Olin üsna pessimistlik - mis sellest poolpidusest ikka loota...

Aga minu üllatuseks jaksas -5 pealt mootori käima kerida. Vähe laisem oli, kuid piisas... Mulle oli üllatuseks, kui vähe see starter tegelikult voolu vajab.

Eks sellele viitas ka laadimise aeg - kui otseveoga 12V staretri pruukimise järel rahunes ampermeeter alles veerandtunnise töö järel, siis nüüd ei ole 5 minuti küll laadinud. Ning mul on genekaks japsi bensukalt pärit vidin, millele tehas on lubanud 45 A...

Kui see starter vaid odavam oleks:(

''Ei ole see kollase kirovetsi süsteem oluliselt töökindlam ühti. Tõsi, akusid ei keeda nii ropult.''


Jälle üks külanaiste tasemel jutt, ma olen nende süsteemidega paarkümmend aastat kokku puutunud ja ikka ei saa aru miks peaks üks ümberlüliti akusid keetma, siiani on alati põhjuseks olnud vigane pingeregulaator.

Mis see kollase pingeregulaator endast kujutab? Kas sama asi nagu russil. Et genekast tuleb 14 ja regulaator teeb sellest 28 volti akude ladimiseks. Ma kardan see kollase süsteem on sama mäda, et 12 v ahelast juba genekas laeb niigi üht akut. Ja see, et käivituse hetkems on mingi 24 v ümberlüliti korraks siis see vist pole vöimalik. Kui ma tuled sisse jätan siis need põlevad selle käivituse hetkega läbi sest kõim muu ju 12 v. Üldiselt kindla peale minek tundub olema pingeregulaator või muundur kuidss keegi sed nimetab minem pelt visata korralk mass ja pluss kaabel 4 kwstarterini ja üks aku pealt minema visata ja ongi valmis.h

Pingeregulaator ja muundur on kaks erinevat asja.

Pingeregulaator piirab generaatori poolt toodetavat pinget. Ei muunda midagi, lihtsalt katkestab pinge tõustes ergutusahela.

Muundurit pole ühelgi Vene põllumajandustraktoril skeemis. Muundur muudab pinge ühelt väärtuselt teisele. Näiteks igat karva autolaadijad.

Starteri pinge tõstmise ümberlülitus on üleüldse kolmas mure. Üks pooletoobine süsteem, milles akude tuksiminekut ei põhjusta mitte ülepinge, vaid akude laadimise skeem ise.
Akude iga pikendab oluliselt, kui neid iga paari kuu järel ringi vahetada nii, et järjekord muutuks. Aga kesse viitsib, eks.

Minu tutvusringkonnas on õige mitu inimest soetanud 4kW starteri ja seni poel keegi veel kurtnud. Aga ükski neist pole veel kahte talve teinud, ootame huviga loomkatse tulemusi.

Minu oma kerib endiselt rõõmuga kasutatud 60 Ah aku pealt russi käima.

Mis selle 4kw 12v starteri jaoks jämedamad kaableid ka vaja? Need 24 voldise süsteemi kaablid õige peened teised. Noh 24voldi pealt läbib peenemast kaablist sama palju ampreid kui 12 v ja jämedam kaabel ?

Muundur on olemas küll vene traktoril. Mtz 920.3 täitsa olemas selline valge kopsik akude taga. Genekast tuleb 14 ja edasi sellest kopsikust akudele juba 28v tehtud kui genekas töötab. Eelsüüteeküünlad on 12 või 28 v? Need jäävad siis üldse mängust välja kui 12 v starter?. Samas neid mul vaja polegi . Plokisoojendus talvel järel.

Kas 920.3 on 24V pardapingega? Kui jah, siis ei saa sinna 12V starterit nii hõlpsalt panna.

Kui aga pardapinge on siiski 12 V ja vaid käivitus 24V, siis tuleb vaid üleliigne välja visata ja jämmud juhtmed voolule tekitada.

Ei ole 24 v pardapingega. 24 jõuab starterini. Esimeselt akult võetaks pardapinge 12 v. Kusjuures pardapinge ahelast tuleb akule generaatorist 14v tagasi ja akut laetakse kui traktor töös. Kuid jama on selles, et 24 voldise ringi pealt tuleb ka laadimine 28 volti muundurist. See tähendab aga konflikti ja seda, et esimene aku saab laadimist nii pardapingest kui 28 v muundurist. Topeltlaadimine. Segamini see asi seal nagu pudru ja kapsad. Ma tahaks päris näha seda meest kes sellise elektriskeemi on koostanud. Jaan tatika auraha vääriline. Tulemus on see, et esimene aku kipub üle keema. 24 ilmselt jõuab edasi ka eelsüüteküünaldeni. Pole nii üksikasjalikult lahanud. Igaljuhul starteri pluss klemmist jookseb 24v kaaber ühte kopsikusse kus on sildamised ja mingi relee mis läheb küünaldeni. Igaljuhul paras porr on kogu elekter!

Sel aastal praktika ajal, sai see mõtetu 24 V käivitussüsteem mtz 82 maha kaugele metsa visatud ja peal siis 12 V käivitussüsteem. Nimelt miks siis maha ja metsa. Sai siis russiga kõvasti tööd tehtud. Jätsin siis traktori seisama, et teloga rääkida ning ühel hetkel hakkas starter ise ennast käivitama. Oli ka kärsa hais üleval. Kohe siis tagant akute kasti kaan maha ja mis seal oli. Käivitusrelee või tal teine nim. väike must karp. oli läbi põlenud. Olen kuulnud et need ei talu koguaegset käivitamist, sellepärast need läbi lähevagi. Selline jama on olnud ka K 700 tüüpi traktoritel. Igatahes sai siis see süsteem maha ja asemele 12V 4 Kw starter. Praeguseks siis kõik timmis. Mingeid probleeme pole esinenud.

Tere,
meil on seljataga ühe 85.a. mtz elektrisüsteemi rek. Seal oli samuti, kõik nn targad olid juures käinud, aga asjad ikka ei töötanud. Võtsime ette vana vene aegse mtz õpiku ja natuke muutsime (põhiline erinevus on see et nüüd genekal kõik üheskoos ja mingeid geneka ja starteri releesid pole eraldi.). Kokkuvõttes sai kogu vana jama minema visatud ja otsast lõpuni uus värk veetud, ja ainuõige tee see ongi.

Tere.
Kas kellelgi on kogemusi 4kw-se 12v starteriga, kas -20-25 kraadise külmaga käivitab ilma plokisoojenduseta? Aku on hetkel 900a käivitusvooluga. 2,8kw-ne veab hetkel veel -10ga käima.

Mida kuulda tahad? Mul on teist talve kasutusel ja sigarahul. Senine külmim ilm oli -20 ja kerimisega küll probleemi ei olnud.

Aga mootor ise peab ka mineja olema. Starter kuumeneb külma mootorit ringi kerides päris kenasti...

Minu paduhõredat hübriidrussi ajab käima Optima aku, millel vanust 5 talve. Kuna käivitan gaasi kasutades, siis pole probleeme. Aga tõele au andes, siis külma diiselmootori pakase korral käimaajamiseks peaks akut olema ikka enam, kui sihuke pisike patarei. Sai kord proovitud -15 juures ja PunaPea jaks rauges 14 sekundi järel... Russi mootori käivitamiseks -20 juures jääb sellest ajast kindlasti väheks.

Ja veel: 4 kW starter eeldab korralike juhtmeid ja massilülitit. Kui voolu pole, pole ka võimsust. Kui praeguse starteriga on mõni liitekoht peale käivitamist kuum, siis piirab sama koht ka uue sarteri võimekust.

enda metsa MTZ terve süsteem 24 V, genekas scanni 70 A ,2x 180 A akud,starter 4 KV siiani pole olnud temperatuuuri ,et käima ei saa, loomulikult peavad juhtmed ka selle valu ära kannatama originaalist ei ole sinna palju alles jätta

Selge.
Hetkel mõtlengi, kas panna plokisoojendus+hiljem vajadusel metsas käivitamiseks generaator või oleks piisanud 4kw-sest starterist. -15 kraadiga kasutan aku stardiabi.
Aerosooliga proovisin aastaid tagasi ühe korra - valus oli kuulata ja rohkem ei taha.
24-voldiseks ei viitsi pusima hakata, loodan kevadeks masina välja vahetada.

Gaasiga peab ette vaatama - pigem suts vähem kui terakse palju.

Mootor ei pea gaasi pealt käima jääma. Mina lasen 1 lisas sekundi iga viie miinuskraadi kohta alla -10. Seni pole plagisenud ega käivitumata jäänud. Eile oli traktori juures termomeetri näit -14, lasin 2 sekundit gaasi õhupuhasti avasse ja lasin starteril kerida. 7 sekundi peal võttis mootor elu rahulikult elu sisse.

Miks stardiabi pruugid? Aku nadi või juhtmed kehvad?

Aku on aasta vana 900A käivitusvooluga, suurem ei mahu jagaja kõrvale, kaablid jämedad, aga vanad.
Eile tõin aku tuppa, täna hommikul vedas käima isegi omal jõul, kraadiklaas näitas -17.

Kas tasuks MTZ-ile peale panna õhusisselaske kollektorisse hõõgküülal, leeksoojendi, kui palju sellest tolku võiks olla? Kuidas see leeksoojendi vastu võiks pidada, minul vanem MTZ ,diisel 240 starteriga.

Minul on paigaldatud kaks küünalt kolletkorisse. Ennemalt oli mootor hõre ja ei olnud erilist tolku, nüüd mootor remonditud, aga küünlad ühendamata. -15 läheb ise käima ja üle selle olen katelt lasknud järgi tunnikeseks. Huvipärast pidin uuesti küünlad ka ühendama, aga läheb vist enne soojaks ära uuesti.

Mul läks starter läbi siis sai uus ostetud töötas paar kuud aga läks ikka läbi. Milles on asi? traktor on mtz920.3

Missugune starter läks läbi? Kas see mis tehasest peal 24v? Või mõni reduktoriga läks läbi ja mis täpsemalt juhtus sellega? Niisama starterid lbi ei lähe. Kas pinge vale või hammasvöö kulunud, starter võib ka praak olla aga huhitav mis starterid need sedasi järjest praagid on?kui muidugi on üldse viga ikka starterites.

nu ise kahtlusatn et läbi läks hammasvöö pärast kuna seal hambaid kulunud ja starteri oma on ta kh kulutanud. et vb on tänu sellele peale jäänud, on see võimalik?

Et 1/4 servast hambad kulunud,see on igal masinal,see pole probleem et ei tööta.Starteri võtad maha ja piilud kuidas seis on.Pealejäämine on võimalik aga selle tõenäosus on kõige viimane,millest mõelda.Kui vööl veel paar milli laiust,treid starterit otsast õhemaks ja künnad veel 4 aastat põldu ja lased marjal heamaitsta.Tee starter korda.

Sul tuleb ikka päris vigaseid nõuandeid järjepanu, pea ikka genereerib mõnusalt :)

starter läheb rikki kui on vaja pikalt käivitada... kõige odavama poest saadava starteriga!
Kas teate et, kui aku on nii tühi et mootorit ringi ei vea siis on seda akut veel piisavalt et starter maha põletada.

Tere

Plaan vahetada 1990 aasta MTZ82 vene starter (12v) väiksema vastu. Nagu olen aru saanud siis mõistlik on osta üle 4kw starter. Niisiis olengi otsingul, et mis maa omasid Eestis pakkuda on. Ise olen leidnud omal jõul selle 4,2kw valgevene planetaarse ja tundmatu päritolumaaga 4,2 kw hirmkalli starteri agropartsist. Aga kas on veel varjante. Oskab keegi aidata? :)

Bellarussile sobib väga edukalt see 3.2kW reduktoriga starterid.Agropartsi starterid on nn Leedu starterid-elektri jupid toodetakse Hitachi tehases ühel suurel maal ja kokku pannakse nad leedus Jubana tehases.neil seal spesial liin lausa selleks. www.jubana.eu/ru/novosti/

Ostsin ise BEL-EST ist, 4kw ja maksis 160 juurot. 12v ja reduktor, 90Ah aku ajab talvel külmaga käima nigu niuh. Selle 3,2 kw starteriga oli -10 juba selline nibin-nabin, jõua-jõua. Aku on sama siiamaale juba kolmas aasta.

Nii sõbrad, mina kui värske russi omanik veidi mures :)
Tõin Soomest uhke pilli, 24v käivituse, turbo ja plokisoojendusega ja veel muidki tulesid ja vilesid peal ja nüüd siis otsustasin vene rauda veidi paremaks teha. Kas kedagi teist ajab tusaseks see, et kui traktor tühikäigul e. siis 500 pöörde juures tiksub, siis tulede ja soojenduse töötades genekas sunnik ei jaksa laadida ja tarbijad rebivad akudest voolu lisaks. Käisin täna poes ja raiskasin 100€ ja ostsin veel igaks juhuks tutika 1400w geneka endise 700w vastu. Muidugi saan ka aru et seda suuremat võimsust läheb vaid vaja võibolla, kui lisan veel tulesid ja vilesid, aga see selleks. Laadimisvool on ok aga jah madalatel pööretel käib genekas lihtsalt liiga aeglaselt ringi. Kas keegi on mõelnud geneka rihmaseibi läbimõõdu vähendamisele näiteks ? Kui vaadata lääne masinaid, kus mootori tühikäik ikka paarsdada pööret kõrgem ja mootori rihmaratas enam vähem sama lm. kui russil, siis geneka rihmaseibi lm üksjagu väiksem. Usun et kui seda rihmaseibi nüüd treipingis tuunida väiksemaks, siis muidugi ka grammi lühem rihm peale, võiks olukord paraneda... Mis arvate, või kas keegi on viitsinud jebida üldse sellise asjaga :) ?

12v variandile ostsin kunagi väiksema rihmaratta, oli poes kohe olemas. Muidugi 500 pöörde peal ei lae vist naljalt aga asi paranes ikka.
24v variandile ka äkki olemas?

Uuel genekal oli juba umbes 1cm kokkuvõttes rihmaseib väiksem vana geneka omast ja tõesti, asi veidi , aga siiski imeväehe paranes. No kurat kui praegu nikerdad kusagil kus trakats käib palju tühikäigul ja tuled ja viled ja soojendused kõik peal, siis ampermeeter sunnik kohe ikka jäledalt miinuse peale kerib. Kuigi akud on head siis se jama mind häirib :)

Kas see 500 tühikäiku liiga vähe pole? Vaatasin, et omal tiksub kuskil 700..750 p/min peal. Künni ja muude põllutööde ajal sätin käsigaasiga pöörded sinna 900..1000 peale, et adra tõstmise ja pööramise kõrvalt ka rooli hüdrole midagi jaguks. Lisatulesid küll igapäevaselt ei vaja, st. öötööd ei tee. Kui neid lisatulesid rohkem ja pidevalt vaja, siis ehk tasuks led-ide peale mõelda.

Noh vast jah 500 pööret veidi madal, aga kui ikka üksjagu tarbijaod järel ei see russ enne 800- 900 pööret suuda anda piisavalt voolu , et akudelt lisa ei võtaks. Ja soojendus mul ka 2 mootoriga , lisaks siis lisatuled ees ja taga. Õhtul pimedas koju tuled ja teid ümber maja ja naabritel puhtaks lükkama hakkad siis ilma lisatuledeta välja ei mängi :) Kusjuures kuna oman ka ekskavaatorit ja tean kui hästi LED id töötavad oli ka sel traktoril esimene asi kõik lisatuled kohe LED ideks, kuigi ka LED tuled võtavad ikka a` 30- 40w voolu , seega mitte oluliselt vähem tavalistest tuledest, küll aga valgus ikka 10x parem.

500 on turboga mootorile ikka väga vähe. On kuulda, et pihustiotsad sedasi kaua ei kesta ja turbodki õlipuuduse käes kannatama kipuvad.

Soovitus on hoida tühikäik 1000 lähedal, siis on hüdropumbal tootlikkust ja genekal ampreid pakkuda vajaduse tekkides.

Jah, vabandan, krt tulistasin puusalt , öeldes et 500 pööret tühikäik, tegelikuses ikka 700-800 aga sellest ei piisa kindlasti et kõik tarbijad saaksid vajaliku voolu ilma akudelt juurde võtmata. Teisalt 1000 pööret pole ka ikka päris norm tühikäik. See ikka kõrge võitu nii aeglase käiguga mootoril. Muidugi ta halba ei tee, aga enesele hakkab nats närvisele kui poole nö. gaasiga mootor lõhub. Just tulingi garaazist ja sai uus poolsünt õli sisse ja asendatud tsentrifugaalfiltri süsteem uuema vahetatava elemendiga sedame vastu:)

Mul ka russil tühikäik tavaliselt 1000peal sest madalama pöördega vibratsioon ka suurem. See siin küll peamiselt elektriteema. Aga kas keegi seda uuemat kõrgsurvepumpa ka stendi viinud või remontinud? Selline kolakas suur pump nagu DT 75 Altai mootoritel vanasti oli. Kahtlustan ,et plunsrid ära või mingi muu jama sest diiselkütet satub moootoriõli sisse ja karteris tase tõuseb ja õli väga vedel. Elektrimuresid nagu enam ei ole peale seda kui ühe aku peale tegin ja 12v 2,7kw starteri panin. Plokisoojendus ka peal ja pole veel juhtunud, et käima ei saa.korralikku külma pole ka veel olnud.

Selle Altai TD-75 suure kolaka pumbaga olen pisut tutvunud, kaane maha võtnud ja vaadanud selle töö põhimõtet, natuke remontinud. Kas uuemal MTZ-il täpselt sama klapiga süsteem peal on seda ei tea aga arvan, et tööpõhimõte peaks sama olema. Kui kütus mootorisse jookseb siis peab küll midagi kulunud olema, see peaks mootori töös ka kuulda olema.
MTZ -il kasutan ka 2,7 kw starterit magneton, saab talvel käima küll, suure külmaga just ei kasuta.

Ma ei tea kas ta sama põhimõttega pump on. Aga mootor käib samas kenasti ja ühtlaselt. Ainult see häirib, et kütus satub õli sekka ja õli muutub vedelamaks ning siis on mootoril vahest sinist suitsu näha. Kas Eestis keegi seda pumpa ka remondib või kindlam uus osta ei tea?
Pumbas taga otsas mingid lisakütusetorud. Üks jookseb sisselaskekollektori külge. Esimese pihusti tagasivool jookseb ka sisselaskekollektri külge. Jääb arusaamatuks miks pihustamata kütust lastakse sisselaskekollektori? Mõttetu kütuse raiskamine ?

Enamus juhtudel on kütuse sattumisel karterisse süüdi etteande pump,ehk siis selle kolb.Mitte see mida käsitsi pumpad.Kui plunser kulunud siis sellega seotud pihusti ei tööta.

Pärnus üks mees remondib pumpasid ja pihusteid, Märjamaal AKK remontis turbosid, pumpasid, seal küll rohkem rasketehnika remont. Uus pump tasub küll peale osta, kui rahavõimalused olemas. Olen ise ostnud uue, küll tavalise ilma klapita, uuega töötab hästi, täpne ja ühtlane.
Sisselaskekanalist tuleb pumba klapile õhutoru, piirab või suurendab kütuselati liikumist. Kütuse tagasivool sisselaskekanalisse on mõeldud klapide,( sisselaske) määrimiseks. Eks ta väheke raiskamine ole. Tagasivoolu saab viia otse tagasi kütusepaaki aga ma ei julge seda siin soovitada.

Ma ei tea see mul turboga mootor 245plokiga ja aeglaste pööretega kuni 1800. Ega sellele 243 plokiga kiirete pööretega mootori tavaline pump vist ei sobi? Huvitav, et need turbota tavalised 243plokiga mootorid sama kW arvuga kui turbomootor aga jah mootori pöörded neil ka hoopis 2200. Ei hakka siis esialgu neid torusid paaki suunama kui sisselaske klappe vaja määrida? Imelik mootor. Tavaline turbota mootor tundub etem olema.

Võtan siin veel kütusepumba kohta sõna. 245 diislile tavalise pumba sobivuse kohta ei oskagi öelda, küll aga peab silmas pidama seda, et vanema tüübi pumba otsas on nuutliides aga uuematel pumpadel on selline flans ühendus. Teiseks uuema väljalaske diislid 243, 245 ja teised on ka uuemate pihustitega, mille töösurved on üle 200, europihustitega 210 ja rohkem. Vanemad pumbad olid mõeldud töötama pihustisurvega kuni 185.
Mina soovitaks kasutada samasugust pumpa, mis mootoril peal oli. Uue klapiga pumba hind on seal 700 euro kandis, nii et miks mitte remontida olemasolevat, see tuleb kindlasti odavam.
See diisel 245, mille pöörded 1800 tundub uuema ajastu mootor olema. Minu arvamus tuleb küll tehnilistest andmetest aga see peaks olema küllalt hea mootorivarjant, sama võimsus saavutatakse madalama pöördega, mis teistel kiiretel. Mootori remontimine aga kallim.

Oskab keegi vastata, miks need reduktoriga starterid (3,5 ja 4,0 kW) vedamise lõpetavad? Vaatad sisse ei leia nagu mingit viga, aastaga juba teine suss.

Ilmselt jah tuleb odavam see pump ikka diislimeeste kätte anda ja vaadata kas on viga pumbas ja mis selle remont maksab. Ühe käest küsisin kes eluaeg vene pumpasid stendinud ja ütles, et seda pumpa ei saa ta stendi panna sest pole selle pumba otsaflantsi või rakist.

Ega see 245 mootor on jah suht uuema aja mootor ja selline suht rahulik ja hea käiguga ning muud viga polegi kui õlitase karteris aeglaselt tõuseb.
To: 92n. Miks sul starterid iga aasta otsa saavad ma ei tea. Mitu käivitust päevas on? Endal on 2.7 kW ja pole aastaga veel lagunenud. Iga päev käima ka ei pane.

Äkki need starterid põlevad lihtviisiliselt läbi?
Pikalt need töötavad? Ausalt ikka...

Minu paduhõredat hübriidrussi käivitav 4kilovatine peab iga kord nühkima nii sekundit kümmekond. Kui külmaga käivitusgaasi vähe sai, siis kauemgi. Ning jõuab selle ajaga üsna soojaks minna, kuna Optimast seda voolukest ikka jagub;) Juba kolmandat talve, ikka taktiga vähemalt kaks külmkäivitust ja kümmekond sooja sinna peale nädalas.

Kui nüüd keegi ketrab tänu Suurtele Akudele poole minuti kaupa, siis pole mingi ime, et starter maha põleb.

Mainitud 2,7 on üle nelja liitirise töömahuga diiselmootorile ikka vähe. Aga asja ajab ära.

Välistada ei saa muidugi ka lihtsalt halba õnne õrnade isendite peale sattumisel.

Muudetud 06.02.15 14:03

Ütlen ausalt, maksimaalselt 3 sekundit starterit ja siiani iga ilmaga käima läinud. Kui on õues alla -5 kraadi siis on eelnevalt defa 2.5 kw plokisoojendus vähemalt pool tundi järel. Starter pool aastat vana teinud ca 150 käivitust ja probleeme pole olnud...

2,7kw huvides ongi juba alla -5 anda ka tiba eelsoojendust. Ei sxtt ikka jõua ludinal seda mootorit ringi vedada kui külmem ja veel vene õli käimaris. Remonditud mootori vedas eelmine talv ka veel -13 käima õhuklappi kasutades ja suht mõistlikult ekspluateerides, aga no ei ole seda hoogu tal. Peale viimase 2,7`se harjade pooleks minekut sai peale pandud lektika planetaarne 4kw´ine ja no see ikka teisest puust asi :) -10 peal ei tee veel teist nägu ka pööretes ja testida olen saanud korra ka -15, toimetas ka siis veel jõuliselt. Sellega ei teki tunnet, et kas ikka veab käima, sellega tead, et masin käivitub.

Jah ega see 2.7 jõuliselt ei toimeta kui temperatuur alla nulli langeb. Seepärast igaksjuhuks plokk sooja. Kompressioonid peaks olema head ja mootorit kerge ringi ajada ei ole. Siduri lahutan ka igaksjuhuks alati ära, et starteril kergem vedada oleks. Transmissioonis on tsp15 sees ja see tekitab jaheda ilmaga päris suurt takistust eriti käivitusel ja nigu siduri lahti lasen on kohe tunda kuidas mootori pöörded ka nõks langevad. Kui tagasild ja käigukast soojenevad sõiduga siis on kergem ringi ajada. Mootoris on poolsünt ja mõtlen, et ega vist midagi ei kaota kui transmissiooni ka mingi lääne 75w80 sisse valan.

Siis kui veel tehase originaalstarter 24v peal oli see vedas küll külmaga ka jõuliselt aga 2 akut ja see muunduriga laadiminine ja ühe aku ülekeetmine hakkas närvidele kâima.

Käimakasti õli küll russi käivitamist olulisel määral ei mõjuta. Rohkem abi on õlipumba ajami lahutamisest. Veel saab saab käivitumist mõjutada nn. petu dekompressiooniga, st. kui on peal ja toimib see nö. suretusklapp mis sisselaskekollektoris õhu pealevoolu sulgeb. Enamasti see küll ei toimi, sest ei ole kasutust leidnud ja on lihtsalt kinni paagatunud. Siis abi lihtsalt käega õhufiltri toru (võtad selle musta plastist kopsiku ära) sulgemisest (ettevaatust, väiksema käpa võib sisse imeda:), sepa käed peavad ikka olema), lased pöörded ülesse ja siis meelitad jaopärast õhku andes käima nagu T-25 või T-40 puhulgi. Kahe mehega lihtsam teha aga saab ka üksi hakkama.
tegelikult viimased aastad on see hiina 2,7 kw starter ka asja ära ajanud. Iga 5-e külmakraadi kohta 1/2 tundi plokisoojendust ja saab ka 90 Ah akuga käima. Mootoris Addinoli 10W-40, üks aasta sai 15W-40, see andis küll miinuskraadidega tunda.

Kutsud naabrimehe abiks russi käivitama kui õnnestub, saab kohe ka õlled teha :)
Bella mootori remont maksab kopikaid ja siis 150 euriku eest 4kw starter peale ja võib ka traktori ööseks langile unustada. Praegu mootoris vene diisel ja käimaris ka vene õli ja -15 pole probleem selle starteriga.

Tänud. Töötunde 1100, umbes 5 käivitust nädalas, masin väljas kogu aja, kõik originaal, ühte akut laeb 14,75 vooluga teist 12,75 ga. Midagi ei põle maha, lihtsalt vabajooksu haardumine kaob ära. pendiksivõll ilus sile, rullidel ja vedrudel ilus määre. Hommikul annan küünalt käivitub hästi kui starter veaks mootorit, aga ei vea. Tundub, Teil kõik 12V sistemid, soojendused peal. Vast tõesti trehvasid kaks sitta starterit

Oli ka 24V käivitus aga sellega hakkas üks n..ss pihta, läks ka 1 aku õhtale ja lõpuks sai käega löödud, vaatasin, et odavam on uus starter osta (vana starterit oli ka juba korra remonditud ja see ilma reduktorita starter tahtis ikka isukalt akut saada) ja 12V käivitus jätta. Siiani toimib, ei ole enam pidanud seda õhupuhasti kinni katmist ka külmaga harrastama. Plokisoojendust sai ka kasutama hakatud, alul miskipärast seda eriti ei harrastanud. Töötunde kuskil 6 tuhat, olulist õli isu ka ei ole õnneks.

Jah see originaalstarter tahtis 24 volti ja 2x100 amprist akut mõlemad käivitusvooluga 700 amprit, kokku 1400 käivitusvoolu ja 200 amprit mahtuvust.

Ühe aku pealt võeti tarbijatele ja tulede jaoks. Samuti 12 v ringi pealt tuli vool 14 volti geneka pealt tagasi. Teist akut ainult käivituseks kasutati ja starteri pluss klemmile jooksis igal ajal kui mass sees 24 v ja traktori käides 28v. Muundurist tulev 28 v jooksis teise aku peale ja traktori traktori töötades oli ka starteri pluss klemmil 28v. Häda oli selles, et üks aku millelt tarbijad said voolu sai tagasi 14 volti genekalt pluss omakorda samal ajal 28 voldisest ringilt. See tekitas konflikti ja esimene aku kees üle pidevalt. Huvitab, et insener seda ehitusviga ei näinud ja selle soperdise tootmisse lasi.

mul ühel russil 24v starter .asjatand 8 aastat( centra akud peal algusest peale,selle aja jooksul pole kordagi lisalaadimist teinud.-20 pole käivitamisel mingi probleem,ei mingit eetert,eelsoendust ega muud udru-mudru.panin testri ka peale ,mõlemaid laeb võrdselt 14.3v.
teine 12v .sellel uskumatu kala jõuvõtuvõlli süsteemis. starteriga -5 viimane piir tõmmates-10 (kui on rohkem ei tõmba enam rattaid ringi) üle selle aitab ainult tuli(mis tuleb teha tagasilla alla). kastis -sillas kamza mootoriõli,proovitud on igasugu mõeldavid ja mõeldamatuid trikke. aitab ainult tuli tagasilla all ja oh imede ime läheb starterist käima nagu tirtsti!!! vot selline kala,niet viga ei pruugi alati olla stareris-akus.

Mul see 245 mootori jaroslavi pump ikka veel remontimata. Pole aega ja viitsimist asjaga tegeleda kuid nüüd on mõõt täis saanud! Siiani lihtsalt vahetan õli tihedamini sest kütuse lisandumine mootori karterisse vähendab iga tunniga õlirõhku sest õli osakaal karteris väheneb iga töötunniga ja kütuseosakaal suureneb. See õlivahetuse jama muidugi rahaliselt ära ei tasu ja õlivarda august tilgub välja see kokteil tööajal sest kütust tuleb karterisse aina juurde. Lootsin et etteandepump lekib. Ostsin uue 50 EUR eest ja tulemus sama mis vana etteandepumbaga st null!
Pumba remont 200 EUR. Uus pump 620 EUR ja mitte jaroslavi oma vaid väidetavalt mingi Parem ja samuti 245 mootorile 1800 pööret. Vana pumba remontija ütles et garantiid ei anna kas remont õnnestub või tulemus null! Ei teagi mis teha. Pump ja pihustid ilmselt maha kruvima ja stendi viima ehk saab midagi targemaks.

Kuniks Siemann Türi-Allikul veel toimetada jaksab, tasub vana pump tema kätte viia. Kui pump ongi peet, saab temalt vähemalt toimiva asenduse.

Teine võimalus on mängida Vene ruletti edasi ja selgitada välja, kui kaua väntmehhanism solgiga määrimist talub.

Pump ja pihustid maas. Sõidavad Siemani juurde.

Etteande ja kõrgsurvepump kontrollitud ja reguleeritd ning oma töö ära teinud pihustiotsad ka juba Siemani juures vahetatud ja kogu kupatuse panin tagasi traktorile. Ja mootor käib nagu uuest peast või vaat , et pareminigi. Kuidagi pehmemalt ja ühtlasemalt. Tulemusega väga rahul 5+!

Kuidas Meistri tööga rahule jäid? Minule avaldas muljet vana kooli mehe tööruumi puhtus ja selles valitsev kord.

Kas raatsid hinnataseme ka avaldada?

Kas lekkekoht ka välja tuli?

Muudetud 05.07.16 10:04

Tööga jäin vägagi rahule. Töökoht oli ka eeskujulik ja puhas. Meister oli sõbralik. Lisaks andis soovitusi ja vastused sain küsimustele. Hinnatase oli oodatust soodsam kui arvasin. Hind jäi pisut üle 100€. See sisaldas etteandepumba kontrolli, kõrgsurve pumba kontrolli, pihustite kontrolli ja otste vahetust, lisaks andis uue rõhuklapi pumbale, 8 vaskseibi, pihustite seibid ja ka plastkorgid pihustitele ja pumbale. Pihustid olid täitsa otsas mistõttu nende süül võiski kütus karterisse sattuda. Seda eriti madalatel pööretel. Ja madalatel ja tühikäigul mootor töötaski pea poole ajast. Seetõttu mõtlesin, et esialgu ei hakkagi pumpa rohkem torkima. Kuid pumbal oli ka kütusekoguse reguleerkruvi tehases valepidi sisse keeratud ja kütusekogused ka liiga suured. Vigu oli mitmeid ja nüüd aeg näitab kas pumbaga tuleb põhjalikumalt tegeleda või pole vajadust see selgub töö käigus.