Veoautod ja rasketehnika

Kysimus Norras t66tavatele veokijuhtidele.

sterling
12:53 05.03.2013
Tere! Kas keegi t66tab Norras veokijuhina? Oskab 2kki muljetada, et kuidas seal lood on. Kas saab alguses inglise keelega hakkama, kas peab v6tma lisakoolitusi, kas aksepteerivad Eesti v6i siis Uk c+e kategooriaid, kas Eesti ADR seal kehtib. Olen ise nyyd keerand rooli 5 aastat Inglismaal ja 2 aastat Austraalias roadtrain-e s6itnud. Igasugune info teretulnud. T2nud ette! [email protected]
SanderY
22:02 05.03.2013
kõik paberid kehtivad seal ja inglise keelega saad ilusti hakkama,teed veidi kitsad ja käänulised,vahest mõni järsem tõus ka aga mitte midagi ületamatut.
sterling
14:21 06.03.2013
TT
20:23 08.03.2013
Kas on võimalik ka algajal juhil seal tööd leida. Olemas C-kat aastast 1990. E kat tehtud hiljuti+ ametikoolitus. ADR perspektiivis. Kuhu võiks pöörduda? Vanust 40.
meeme mee to TT
21:45 08.03.2013
Oled iga Norra tööandja unistus. Muidugi mine Norra tööle.
TT
22:11 08.03.2013
..väga sisukas vastus. Eht eestlaslik.
sõnumid norrast
09:58 09.03.2013
saab küll kogemusteta juht tööle. algul palk natuke väiksem umbes 22 eurot tunni eest, aga poole aasta pärast juba 38 eurot ja aasta pärast 74 eurot tunnis. kõik ametlikult.
võta julgelt ühendust +47 3208 5710
seal otsitakse just algajaid ja valgenahalisi.
???
11:13 09.03.2013
kah teadja
11:46 09.03.2013
paremad mehed pidid ületundide ajal palju rohkem saama. ega see kohalik orjaküla pole kus peab 12 euroga tunnist leppima
???
14:29 09.03.2013
Püsige nüüd ikka maa peal! Kaheksa tunnine tööpäev, viie päevane nädal ja nelja nädalane kuu teevad juba pea 12 000€. Olen mina nende Norra palkade kohta ulmejuttu kuulnud kuid see on ikka midagi ennekuulmatut. Ja 12 € palka nimetate orjatööks?? Räägite ikka veoautojuhtide töötasust?
aivanakurja
14:55 09.03.2013
74 euri tunnis... jutt käib vist prostituutidest. foorumid vist kogemede segi lännu
sõnumid norrast
15:54 09.03.2013
loomulikult on jutt rekkajuhtide töötasust.
12 euri on 72 euri juures orjapalk. kas arvad teisiti
nüüd võib numbri ära kustutada. soovitud paarkümmend autojuhti on leitud. maikuus kui suvised mahud kasvavad võetakse veel juhte juurde ja siis võib jälle helistada.
jopakas123456
16:02 09.03.2013
Ei tea küll veoauto juhtide palkadest midagi,kuid kui ehituspoest toob rekka materjali objektile,kulub tal selleks ca tund.Ja see teenus maksab 1000 nokki.
Võib siis ise nüüd arvutada,kas 72 euri tunni palk on reaalne,või mitte.
??
16:12 09.03.2013
kas keegi rootsi sisetöö palganumbriga ka kursis on? ja kuda seal maanteel elu? politsei kuri? millele lääne-euroopaga võrreldes tähelepanu pöörata?
Bamse
21:21 10.03.2013
Rootslase palk jääb suht samasse suurusjärku sommi omaga, eelistatud olukorras on rootsi keelt vähemalt elementaarsel suhtlustasandil oskav inimene. Iseasi on muidugi normaalse koha leidmine üldse, kuna rootslased räägivad hetkel kergelt masust, üsna paljud firmad on paraku uksed kinni pannud jne. Sadula peale on eestlasel üsna keeruline saada, kuna eelistatud on kas rootslane v6i odav karvajalg teise äärmusena. Eriti hull on karvajalgadega asi L6una- Rootsis, kus näiteks üks firma kasutab Rootsi numbritega autodel eranditult poolakaid, kes rendivad end läbi oma Poolas registreeritud firma rootslasele, mist6ttu on see Rootsi firma ka maksuameti huviorbiidis. Paraku k6ik see ei tule ka meile kasuks. Mis puutub tööpakkumistesse, siis väga palju pakkumisi on läbi Rootsi töövahendusfirmade. Politsei- KORDADES rahulikum kogu see värk kui Lääne-Euroopas. Teemaalgatajale- kui sul on Austraalia jm kogemus ja inglise keel suus, v6ib sul olla rohkem variante kui otse Eestist tulnule- kindel ei ole, aga kaldun nii arvama. Esimese jutuna kuuleb muidugi norra keele vajadust, kuid You never know. V6id ju alustuseks uurida www.nav.no>ledige stillinger>veitransport>sjafør.
??
07:13 11.03.2013
sterling
07:39 11.03.2013
T2nud, Bamse, sisuka vastuse eest. Kui keegi soovib ise Austraalias road traini s6itma minna, siis ma algatan uue teema siia, v2he infot kolleegidele!
huviline..
09:54 11.03.2013
Kuidas norras töö ja puhkeaeg on?Kas tapselt samasugune nagu meil või on mingi erinevus mis lubab rohkem sõita?
.............
11:35 11.03.2013
Siin kirjas olevalt numbrilt te nüüd kindlasti tööd ei leia,autojuhina : norgesbooking.no Kel huvi,helistagu!
Ja siin 74.-euroraha tunnis! ... mmmm... Utoopia kuubis!!!
Ja lihtsalt teadmiseks,Norras kehtib endiselt NOK ,ei saa nagu aru,et miks räägitakse EURidest???Ükski norrakas ei maksa EURis!Need targad kes siin kõike teavad võiks ka siis palgad välja tuua NOKkides!Kes ohkida tahab siis kursitabeli leiab igaüks ise!
Bamse
12:50 11.03.2013
Huvilisele- Norras on töö- ja puhkeajareeglid täpselt samad nagu mujal Euroopas. Mis puutub rahasse, siis ma ei julge päris kindlalt väita, aga niipalju julgen arvata, et reaalne Norra sisetöö hind v6iks jääda sinna 3000€ kanti, kuigi norrakatest jutupaunikud on rääkinud ulmenumbritest, mida ka mina kui eestlane täiesti ebareaalseks pean. Selge on see, et Norrast välja käies on tänu suurematele päevarahadele numbrid suuremad. Selge on ka hetkel see, et tänu väga tugevale Norra ja Rootsi kroonile on Eestis elaval inimesel seal töötamisel ka jumet. Kuigi, nagu eile öeldud, on sinna ilma vtvusteta suht keeruline sisse saada, kuna siiski kiputakse meid v6tma veidi teisiti kui rootslasi näiteks. Veel- mis puutub keelde, siis ka juba rootsi keelest piisaks, kuna saab rootsi keelega tänu nende p6him6ttelisele sarnasusele Norras vabalt hakkama- ega seal töötav rootslane norski 6ppima ega rääkima hakka ju. Muidugi tehnika on norsal hea, enamus tehnikast on uued ja suure mootoriga autod - teadmiseks, et näiteks XXL- ehk tavakabiiniga v6rreldes ligi 25cm pikema kabiiniga FHsid on Norras praeguse seisuga üle 100 ja eelmise aasta seisuga on Scanial k6ige suurem V8 mootori turg just Norras. Mis teedesse puutub, siis Oslo ümbruse teid ei anna p6hjateedega üldse v6rrelda- "üleval" on palju teid, mis on kitsad, käänulised ja loobivad päris palju, eriti kevadeti ning loomulikult on teid, mis talvel üldse kinni on. Loomulikult areneb ka seal asi ja nad kaevavad järjest uusi tunneleid, et teid inimlikumaks teha, kuna paljud teed on ju tehtud "vaese" Norra ajal- vaid m6nikümmend aastat tagasi, enne nafta leidist oli ju tegemist eht trolliga. Mis puutub igasugu hirmujuttudesse kettidest jne, siis üsna palju s6ltub joppamisest ja muidugi ka autost, 6igemini just sillavalemist ja loomulikult rehvidest, samuti ka haakest- palju on nö. täispäraautosid ning poolhaagetega autode puhul on tegu t6stetava tagasillaga 3-teljelisest autost ning t6stetava esimese sillaga ja tahapoole nihutatud sildadega komplektist, v6i on siis tegu hoopis päris tahaotsa viidud viimase, pöörava sillaga haakega. Asja point on esiteks kaalujaotuses, kuna näiteks 30t koorma puhul läheb nö. eurohaakel tagumine sild l6hki" ja teine point on tahapoole viidud haakesildadel see, et ülest6stetud auto kolmanda ning haake esimese sillaga veosillale maksimaalse koormuse saaks, mis paljudel, vaat et enamus juhtudel elimineerib kettidevajaduse. Nonii, tuli pikk jutt, kuid ehk oli ka midagi kasu- polnud küll päris 100% teemaalgataja poolt küsitud küsimustele vastav, kuid ehk oli ka muidu ka abi.
.............
14:49 11.03.2013
Bamse,selle pika jutuga jõudsidki kõik ära öelda.Jah,eks siin ülal ole teed vähe kitsamad ja ka sutsu viletsamad kuid ise arvan,et see teede kitsus sõltub sellest kui palju kellelgi kolp aju pitsitab! :))

Edu kullaotsijaile!
Bamse
15:50 11.03.2013
K6ik 6ige, Norges pole rabistamisel kohta, paraku v6ib rabistamine kole kähku l6ppeda. Kuid t6esti, v6imatuks, seda pidada ei saa. Nagu öeldud ka, polnud see jutt hirmutamisena m6eldud, vaid nö olustiku kirjeldusena.
.............
16:03 11.03.2013
Ja asja juures põhiline : Ikke stress !!! :))
pliksplaks
17:29 11.03.2013
Olen sõitnud norran nigu mees, seal mäed pole ka hullud ja lumi lükatase ära, tegelt kette pea aegu ei olegi vaja. väga purjun ple vaja olla ainult heheee. hetkel akkan ssetist ispaanja minema, panin road mappi tee sissa aga tahab läbi varssavi saata, üks ütles et peab ringiga minema aga ma ei saand heästi aru. Äkki mõni seletab juhuu ja tervisi rekkameestele,,,!!!
Juht.
23:05 11.03.2013
Erfarne sjåfører kl. C og CE Se detaljer
Beskrivelse: Om bedriften: Adecco er Norges største bemanningsselskap. Vi har over 70 kontorer og avdelinger, og hver dag går over 8.000 personer til en jobb formidlet av Adecco. Adecco Transport og Logistikk leverer personell til store og små aktører innenfor fagområdene, lager, logistikk, transport og lett industri. Vi har oppdrag av både kortere og lengre varighet, og rekrutterer medarbeidere på alle nivåer, fra ufaglært personell til tunge logistikkmedarbeidere. NB: Vi ønsker ikke henvendelser fra selgere! Arbeidssted: Bergen, Norge Informasjon om stillingen: Vi søker erfarne sjåfører kl. C og CE Stillingskrav: På grunn av stadig økende oppdragsmengde hos våre kunder i Bergen har vi stadig behov for erfarne sjåfører med sertifikat kl. C, evt. CE. Vi kan tilby oppdrag av lengre varighet, noe som gir deg en god mulighet for å kunne presentere deg for en potensiell fremtidig arbeidsgiver. Den som søker må minimum ha 2-3 års erfaring med tungekjøretøy. Lastebilsertifikat kl. C evt. CE. Ansvarlighet og serviceinnstilling mot kunder, gjeldende arbeidsrutiner og punktlighet Arbeidsoppgaver: Arbeidsoppgavene kan variere, men innebærer ofte erfaring innen følgende felt: Distribusjonskjøring i Bergen og omegn. Kundeservice. Du må kunne kommunisere på norsk eller et Skandinavisk språk Lønn: Fra NOK 330 000 brutto pr. år og oppover, avhengig av arbeidserfaring og kvalifikasjoner. Bolig: Adecco kan være behjelpelig med å finne bolig Familie: Adecco vil være behjelpelig dersom du flytter med familie Søknad: Send kort søknad med CV pr. e-post. Attester og vitnemål medbringes dersom intervju. Arbeidstidsordning: Vikariat i 100 % stilling, med mulighet for forlengelse Siste utlysningsdato: 12.03.2013 Startdato: Snarest For mer informasjon: Ta kontakt med Tatiana på e-post: [email protected]
Abiks ikka.
abiks ikka
06:52 12.03.2013
selge nagu vesi ja eriti viimane lause ning mõned numbrid tekstis.... hi-hi
Bamse
08:50 12.03.2013
Varem ütlesin, et Rootsis on praegu palju tööpakkumisi läbi töövahendus- v6i rendifirmade, ma ei ole paraku Norraga nii kursis, kuna pole lihtsalt eriti huvi tundnud. Seda küll tean, et Adecco on juba aastaid tegutsenud, kuid tegemist sama ampluaaga ikkagi ning selge on see, et parem kiht sealt maha kooritakse. Fi saa küll üldistada, kuid vähemalt mina olen küll skeptiline ja ei näe mingit p6hjust, miks ma peaks mingeid lipsuga k6rendeid ja muid sääraseid nuumama- miks need muidu tehtud on kui mitte lihtsa raha "teenimiseks". Muidugi, ega enne küll teada ei saa, kui ei küsi, kuid igasugu reklaame ja müügimehi kuulnuna-näinuna julgen arvata, et algul on kogu jutt üks ilus suur mull, mis üsna kähku l6hki läheb.
sterling
13:52 12.03.2013
Bamse-neid agentuure on igasuguseid. Inglismaal on hea Driver Hire. Head firmad, kindel palk, puhkuserahad. Adecco on ylemaailmne, hea reputatsiooniga, aga endal kogemus puudub. Kavatsen ise kohale minna ja omal k2el uurida ja inimestega suhelda. V2ike seiklus j2lle. Ma rohkem uurin siin olude ja reeglite kohta-kellelt muult sa ikka 6pid kui mitte targematelt. T2nud, et abivalmid olete!!!
Juht.
18:59 12.03.2013
Norras on tihti märksõnaks öötöö. Päeva jooksul komplekteeritakse, õhtul peale. Hommikul Bergenis või Trondheimis maha. Õhtul kuskilt kala peale ja hommikuks Gardermoen- Oslo- Vestby maha. Ja ring algab uuesti.
Søren
20:56 12.03.2013
kirja kohta,Juht.-poolt kirjutatud.
Loe,kirjas on, vajalik ühegi Norra keele oskus,et saada tööd selle vahendus kontori kaudu.
professor_sammaljalg
21:08 12.03.2013
palju neid norra keeli siis on? mina loen sealt välja, et vajalik kas norra või mõne skandinaavia keele oskus.
.............
16:26 13.03.2013
Norras on tegelt ......... dialekti.Nii uskumatu kui see ka ei tundu,siis nad jagelevad selle üle,kes räägib seda õiget norra keelt!Ja tuleb ette ka seda,et nad ei saa üksteisest aru,mis siis et räägivad norra keeles.Eks seda saa võrrelda mingil määral meie enda keelega,on ju vahel võimatu aru saada mida räägib saarlane või võrokene.

Tüütsivana
18:00 13.03.2013
Vahemärkus: no saarlase hääldatud ö-st on tõepoolest jube raske aru saada ju :)
.............
19:12 13.03.2013
irw! :)) Ära seda nii otseselt võta,püüdsin lihtsalt mingit võdlust tuua.
Tegelikult asjast teadja
19:33 18.04.2014
Olen 2 suve ja 1 talve Norrat sõitnud 2-teljelise poolhaagisega. Teist talve ei viitsinud sinna enam minna just enda närvide säästmise mõttes, sest Norra talv on täielik porno - libedad, kitsad ja käänulised teed, mis kulgevad vahel mööda kuristikuserva. 40-tonnise täismassi puhul on teepiire vaid psühholoogiliseks efektiks. Palju kasutatakse puidust piirdetalasid, kust 40-tonnine veok läheb läbi nagu kõrsikust, kui autorong peaks libisemisse sattuma, mis ei ole üldse ime konarlikel ja ebatasastel libedatel teedel ning sellisel juhul pole muud kui hüppa uksest välja, kui jõuab, et mitte koos autoga mõnisada meetrit vabalangemist harrastada. Talvel soovitatakse Norras sõita saapad jalas, soe jope seljas ja seljakott hädavajalike asjadega pakituna käeulatuses, juhuks kui olukord peaks käest ära minema ja vaja autost kiiresti välja hüpata. Tihti on platood suletud tuisu tõttu ja sõidetakse kolonnis üle mägede (eriti Bjornfjell, kus muutub ilm väga tihti). Sattusin nii kõvasse tuisku, et eesolevat autot oli vaevu näha, aken täis tuisanud, kojamehed ei suutnud enam akent puhtana hoida, aken jäätus, midagi välja ei näinud. Sõitsid umbes GPSi järgi, vahepeal kadus sellelgi levi ära ja siis sõitsid vaid tunde ja heledate teetokkide järgi, kuigi neidki oli vaevu näha. Seisma ei tohtinud jääda, sest siis enam liikuma ei saanud ja panid kogu kolonni seisma. Talvel tuli Põhja-Rootsis minu külmarekord -41 C. Automootor töötas nädalaid järjest, sest mootorit ei tohtinud välja suretada, vastasel korral enam käima ei saa ja külmud surnuks. Öösel magad igaks juhuks külmakindlas magamiskotis, juhuks kui paakides peaks ebakvaliteetne kütus olema ja kütusefilter peaks ära kulmuma ja mootor välja surema, et vähegi aega elus püsida. Pakasega sõiduajal kippus sidur kinni jääma ja näidikutetabloo kustus peale -41 C sootuks ära. Mootor tegi väga koledat häält, kõik oli külmast karge. Korra lendas pauguga haagise rehv juppideks tänu külmale. Läksid rehvi vahetama selles pakases, käed pidid äärepealt otsast ära külmuma. Rattamutrid kinni kiilunud ja väga raske lahti saada. Vahepeal käisid autos end soojendamas, et mitte näppudest ja varvastest ilma jääda. Sellised lood on talvel Norras.
Teehooldus jätab soovida kuigi, viimasel ajal on rohkem teid hooldama hakatud. Mida põhjapoole sõita, seda hullemaks, kitsamaks ja käänulisemaks teed lähevad, mis on enamjaolt ära vajunud, pragunenud, täis hüpekaid ja lohkusid, kuigi selliseid teid leidub terves Norras, ka lõunapool ja reeglina just 3- või 2.numbriga teed. Vahel autos asju lendab ja lahtistel riiulitel ei saa üldse midagi hoida, sest peaaegu peale igat sõitu tuleb hakata neid põrandalt üles korjama. Väga palju on selliseid teid, kus tuleb pool revi üle asfalti serva sõita, et vastutuleva veokiga või bussiga peeglid kokku ei läheks. Teinekord mahub vaid tikutops peeglite vahele ja titi on napikad ja ripsakad. Mul on selle 2 suve jooksul 2 korda peegel juppideks lennanud ja talvel 1 korra. Suvel oli 4,0 meetrises tunnelis, kui vastu tuli pimekurvis teine veok laiutades. Ei riskinud väga paremale tõmmata, sest võib haagise katuse nurga puruks sõita vastu kaarestunneli krobelist lage. Tõmbasin küll nii palju kõrvale kui sain, aga peeglid lendasid mõlemal autol kildudeks. Vedas, et küljeklaas terveks jäi ja ise klaasikildudega pihta ei saanud. Teine kord lendas peegel kitsa tee peal, kus tee kõrval haigutas vähemalt 100-200 meetri sügavune kuristk. Tee oli konarlik ja ebatasane nagu enamus teid Norras ikka. Vastu tuli jällegi veok. Tõmbasime mõlemad kõrvale, aga auto sattus teelohku ja kabiin kõikus nii kõvasti vasakule-paremale, et peeglid läksid kokku ning jällegi mõlemal autol plastmassi ja klaasikilde lendas. Kõrvalistuja oleks ilmselt hirmust püksid täis teinud, sest kabiin kõikus ikka väga tugevasti vasakule-paremale ja samas kõrval haigutas aknast alla vaadates sügav kuristik, all oru põhjas linnak, mis paistis kõrgelt nagu maketi peal ja vaade oli nagu Tallinna telerornist alla vaadates. Talvel lendas peegel jällegi kitsa tee, kus vastu tuli teine veok. Sahk oli tee halvast lahti lükanud ja mõlemal auto oli suur hoog sees ning ei mahtunud jällegi hästi ära ja tõmbasin küll nurgaga lumehange, aga peeglid läksid ikkagi kokku. Talvel ei maksa väga lumehange sõita, sest siis võib teelt välja minna. Pigem lennaku peeglid.
Mõned teed on täpselt veoki-laiused, nii et isegi jalakäija ei mahu mööda, sõiduautost rääkimata. Teede äärde on ehitatud väiksed bussitaskud, kuhu vastutuleva sõiduki korral üks kõrvale põikab. Kui peaks 2 veokit või buss sellisel kitsal teel kokku saama, kus taskut ei ole, siis peab üks tagurdama hakkama, nii kaua kui tuleb tasku. Tavaliselt kas siis võetakse loosi või tagurdab see, kel lihtsam tagurdada. Jällegi kuristikuserva peal, käänulisel teel. Kui päev ja valge aeg, siis ei ole hullu, aga kui on pime aeg või öö, siis on väga raske nii tagurdada, sest pimedas ei näe taha peaaegu mitte kui midagi ja sellisel juhul tuleb oodata hommikut ja valget aega. Ise olen tagurdanud umbes 3 kilomeetrit mööda käänulist teed, kuna sõitsin tupikusse, sest vastu tuli 3,6-meetri kõrgune tunnel, millest ma läbi ei mahtunud ka siis, kui kõik auto ja haagise õhkpadjad tühjaks lasksin. Olen kuulnud Norras ka juhuseid, kus tuleb helikopter või kraana välja kutsuda, et haagis ümber pöörata, kuna auto on tupikusse sõitnud ja enam omal jõul edasi ega tagasi ei pääse. Ja selline lõbu läheb väga kalliks maksma. Norras on sügis-talvel enamus aega pime. Kesktalvel on põhjas hämarat videvikku vaid 2-3 tundi ja ülejäänud aega on täiesti kottpime. Põhimõtteliselt elad ja töötad pimedas. Seevastu suvel on terve öö valge. Ei lähegi pimedaks.

Vot selline elu ja olu on Norras. Kes tahab vastupidist väita eelnevale jutule, ei ole kas Norras veokiga sõitnud või kujutab lihtsalt endale ette.

Jõudu tööle!
Tegelikult asjast teadja
20:05 18.04.2014
Lisaks eelnevale jutule, et Norra on väga ilusa maa! Ütleks, et üks kõige ilusamaid Euroopas. Soovitan kindlasti minna. Hinnad on seal suhteliselt kallid. Poes käiakse Rootsis, Soomes või Taanis, Saksas, kui ka allapoole koormaid vedada tuleb. Näiteks 0,5 l õlu maksab Norras tavalises maantee-äärses restoranis ca 75 NOK, praehind jääb nii 150 NOK kanti. Mõne hot-dogi või hamburgeri saab kätte odavamalt. Politsei on Norras väga karm! Kui auto on vähegi korrast ära või puuduliku varustusega, pannakse asi seisma ja edasi ei lasta sõita enne, kui kõik on korras nagu Norras! Üldiselt lõhkisõitmiste eest väga ei trahvita, kui on tehtud väljatrükk või kettale märgitud vabandus ja rikkumise põhjus ning kui ise suudad tehtut ilusti põhjenda. Küll aga kiiruseületamistega ja pikivahe hoidmisega tuleb olla väga hoolikas! Tean juhuseid, kus liiga väikse pikivahe eest on trahvitud 15'000 NOK-ga ja load 6 kuuks hoiule võetud ning pandud riigikeeld. Enne ei anta lube tagasi, kui trahv on makstud. Alkoholijoobes vahele jäädes on trahvisummad kordades suuremad ja viimasel ajal on rakendama hakatud ka aresti.

Kokkuvõttes, Norra on väga ilus maa, aga veokiga sõita on seal keeruline. Tihtilugu tuleb sõita väga täpselt ja hoolikalt. Vastasel korral lihtsalt peeglid lendavad. Veokid-bussid mahuvad napilt teedele ära ja närvipinge on seetõttu üpris suur. Tean mehi, kes on teinud 1 reisi ja rohkem ei taha minna, aga kuidas keegi. Seevastu, näiteks Sveitsi ja Austria mägiteed on laiad ja head, aga Euroopas on liiklus oluliselt tihedam. Põhja-Skandinaavias on liiklus suhteliselt väike.

Igal juhul vabandan mõningate kirjavigade pärast, mis ehk ei häirinud.

Edu ja veelkord jõudu tööle!
professor_sammaljalg
21:23 18.04.2014
mnjaa. samas mõned mehed sõidavad norras aastaid ilma mingite intsidentideta.
juhiabi
21:56 18.04.2014
Nagu juba õeldi : "Vot selline elu ja olu on Norras. Kes tahab vastupidist väita eelnevale jutule, ei ole kas Norras veokiga sõitnud või kujutab lihtsalt endale ette."
Nendel teistel meestel on lihstalt sxtaks õnne olnud. Tuleb muidugi au anda, et -41ga raatsisid veel rehvi vahetada. Ma sain Rootsis -35 ja siis oli küll ainuke mõte, et kui miskit järgi annab, siis 112 ja sooja ära :)
professor_sammaljalg
22:14 18.04.2014
no pigem iga asjaga harjub ja ei tundu see rutiiniks saanuna nii hull siis.
stammer
08:36 19.04.2014
Jutt oli hea ja võtab ilmselt nii mõnelgi põhulõuast seiklejal isu ära. Palju siis palka selle eest maksti?
norrakuningapoeg
10:11 19.04.2014
Tegelikult asjast teadja jutt vägagi paika pidav :D
Üleval,ehk siis põhja nokis asjad nii ongi.
Üleval sõites on palk sama,kui Oslo ümbruses sõita.
Asdf33442
15:52 19.04.2014
Ma olen küll Norrat vaid 6 kuud sõitnud, kuid see jutt ajas küll mind korralikult muigama :D
Juht.
21:44 19.04.2014
Re: Tegelikult asjast teadja
Selle kohta ütleks "Tõlkes kaduma läinud"
Kah nagu mõniteist aastat Norra teid nühkinud. Kus ammustel aegadel sõidetud sai seisab tänapäeval silt "Historic route".
eints61
16:02 20.04.2014
tegelikult asjast teadja...no ma ei tea mismoodi sa seal norras rahmeldad,mina olen juba 3 talve sõitnud aga pole veel ühtegi peeglit ära lõhkunud .no päris põhjas pole käinud aga trondheimist allapoole on köik teed enam vähem läbi sõidetud nendest vast kõige kehvem on 13-s ja 134-s kui asja rahulikult võtta ja natuke õnne ka on, siis on norra sõidetav. mina igatahes euroopat ei igatse
professor_sammaljalg
16:41 20.04.2014
valet tüüpi auto võibolla, mõni on näiteks scania-mees ja maniga sõites lähevad asjad ise katki :))
edward XII
22:19 20.04.2014
"Tegelikult asjast teadja", kommentaariks.

Tundub, et tegu ümberjutustusega agentuurilt NSR., ehk naised saunas...
esiteks. teedel on alati laiust piisavalt, on vaid valesti valitud sõidukiirus, mis ei luba autot seisma saada, enne kui peeglid koos või katus laes.
Iga vähegi Norras liikunud juht kasutab Norske vägverketi maantekaarti, kus kõik piirangud, sh kõrgused, kaalud ja talvised sulgemised peal. Kui sealt siis 3,6 tunnelisse lajatad, pead süüdlast peeglist otsima. Või otsid netis VV lehelt, kus piirangud, sulgemised ja ka veebikaamera üleval.
Kopterit mis suudaks 40tn (ok, maks 24) haaget liigutada ei jõuaks keegi kinni maksta, läks üles, tuleb alla ka, tuleb viking ja sikutab su kasvõi tükikaupa tagasi.

Eks nii mõnedki on seda Norrat kangutanud, aga peegleid ja kraapse pole veel külge saanud ja sõidetakse teedel, kuhu reeglina rekkamehed ei sattu, 63, 13, 243 jms.
autojuht ka
22:41 20.04.2014
jälle lobisemas poiss kes ei saanud isegi manuaalkastiga Volvoga hakkama
Rohkem asjast teadja kui tegel
22:28 31.07.2014
Noh, olen 8 aastat Norrat sõitnud ja ütleks et hr "tegelikult asjast teadja" jutt vastab täielikult tõele JUHUL KUI sõita mööda Norra KÕIGE kehvemaid ja kitsamaid teid ja sattuda KÕIGE ekstreemsematesse olukordadesse, aga ei pruugi. Rõhk on sõnal võib aga ei pruugi. Kõik on õnneasi. Tuleb lihtsalt olla õigel ajal õiges kohas. Jutul on täielik tõetera sees. Kindlasti ei näe sellist vaatepilti, mida "tegelikult asjast teadja" kirjeldas kui teha üksnes terminalitööd ja sõites näiteks Oslo-Trondheimi vahet mööda E6-3-E6. Nimetatud marsruut kulgeb mööda Euroopalikku laia Norra teed, siis teisisõnu. Seal on alati keskjoon olemas ja tõepoolest laiust piisavalt, et veokid normaalselt ära mahuks ja peeglid terveks jääksid. Küll aga kui ronida "noname" või "unnamed" või kuidas iganes kellelegi meeldib nimetada või 3-kohalise numbriga teede peale, siis võib tõesti sattuda sellistesse täbaratesse olukordadesse. Ei ole ühtset reeglit et 3 . numbriga tee on alati kitsas. Ei ole! Mõned E-tähega teed on vahel isegi kitsamad kui 3 - numbriga. Kõik oleneb. Näiteks E6 Mosjoeni ja Moirana kandis on kohati täielikud kitserajad või näiteks Tromsost - Altasse sõita. On laiemaid teelõike ja on kitsamaid kohti. Millegipärast on väga paljud uued teed, mis on äsja asfalteeritud , jäetud sama kitsaks kui oli vana tee. Ei mõista seda kohe mitte! Ruumi oleks , kõrval on karjamaa või liivast pinda, aga ei , ikkagi asfaltiga koonerdatakse ja jäetakse täpsed mõõdud , nii et veokad ja bussid napilt ära mahuvad. Vahel on teepiirde ja asfalti vahele isegi jätud 30-40 cm kruusa või liiva. Kui aga rattaga suurel kiirusel asfaltilt kogemata sinna peale sõita, siis 40 tonni on üpris kärme oma teed minema ja asfaltile enam naljalt autot tagasi ei too. Aga noh , eks targemad seletavad, miks uued teed ehitatakse Norras sama kitsad ja miks koonerdatakse teede laiusega. Jääb mulje , et teede mõõdud on igas vallas erinevad ja tundub et teede laius on mõne mehe ajus kinni , et lihtsalt ei tee laiemaid teid ja kogu moos. aga see on puhtalt vaid minu arvamus.

Uutele juhtidele ütleksin ma niipalju et Te võite sattuda sellistesse olukordadesse nagu "asjast tegelikult teadja" kirjeldas aga ei pruugi. Täitsa põhjas näete te muidugi rohkem vatti ja vilet kui lõunas. Põhjas on külmem, pimedam ja teed kehvemas seisus. ära lagunenud ja pragunenud ja mis kõik veel. Seal on väike liiklus ja teid remonditakse vähe.

Nii palju aga ütlen et ma ise terminali tööd ei tee ja vean tihti heina jms sellist kraami farmide ja talude vahet. See tähendab seda et sellistesse kohtadesse viivad ALATI kitsad teed , kus vahel mahub ainult veoauto üksi teele ära , nii et isegi jalgratas ei mahu mööda. Need mehed kes siin kiidavad , et Norra on lihtne ja mis kõik veel , siis ma ütleks et need mehed ON tõesti Norrat sõitnud aga te pole lihtsalt nendele kõige magusamatele ja õigetele Norra teedele sattunud. Tõepoolest , sõites mööda E6, E136, E18, E134 - see on erand sest seal on kohati väga rasked ja keerulised lõigud , 15 , 52 , 7 , E16 , E39 jne siis te naljalt sellistesse olukordadesse ei satu nagu "tegelikult asjast teadja" kirjutas. Ma ei taha teda õigustada , vaid ütlen nii nagu asjad Norras tegelikult on. Õigus , selliste teede nimetus on "Historic Route" aga mina pean selliste kitsaste teede peal sõitma sest heinapalle ja farmivarustust ei saa muudmoodi kohale transportida kui peab mööda neid vanu teid sõitma. Norrakas ehitab ja uuendab vaid enamsõidetavaid maanteid. Kuigi viimasel ajal ei remondita enam vanu teid , vaid ehitatakse tunneleid ja tehakse uus ja laiem tee kaarega mööda.

Miks peegleid lendab , on just see põhjus , et osad teed on ehitatud väga täpselt ja see tähendab seda et mõlemad veokid peavad hoidma maksimaalselt teeserva. KUI üks veok laiutab , siis võibki olla juhus , kus peeglid lähevad kokku. Tihtilugu lendavad peeglid just kevadel , sest talv on seljataga ja Norrat hakkavad sõitma tõelised Norra ässad Euroopast - LV, LT, PL, BG, DK, D, I ja mis karvajalad kõik veel. Harjunud Euroopoa laiade teedega , tullakse ühtäkki Norra kitsastele teedele . Ei tunnetata veoki gabariite ja kihutatakse ning ongi tulemus käes , kus nii nimetatud peeglid ja plastmass lendabki nagu siin on kirjeldatud. Lihtne näide - sõites näiteks Rootsist Kirunast Bjornfjelli piidi mööda E10 , siis seal on väga hästi näha, et on maha pandud uus asfalt , aga väga kitsas asfalt ja tõepoolest piisavate mõõtmetega et 2 veokit ära mahuks, aga juhul , kui mõlemad veokid tõmbavad maksimaalselt teeserva. Peeglitest on näha, et auto mahub täpselt kahe joone vahele ära. Ei vaidle vastu - on piisav laius, aga kui sõita 150 kilomeetrit 90 km/h niimodi täpselt joonte vahel, kramplikult roolist kinni hoides ja ei tohi väga kõrvale kalduda , siis mis nendest närvidest niimodi lõpuks alles jääb ja jõuamegi uue teema juurde - alkohoolikud. Sõites päevast - päeva mööda kitsaid Norra teid , saavad närvid korralikku vatti ja pikapeale hakkab juht lohutust otsima pudelist . Alkoholil on kaval komme närve maha rahustada ja nii see alkoholism välja kujuneb. Ärme vaidleme vastu , ENAMIK Norra veokijuhte ON alkohoolikud , nii kurb kui see ka ei ole. Tean mehi , kes olid varem karsklased või jõid hundijalavett väga vähe , siis peale aastast Norras sõitmist on hakanud mehed pudeliga sõbrustama ja väga headeks sõpradeks saanud lausa, lausa nii headeks sõpradeks et igal õhtul on vaja 100 grammi hinge alla kallata, sest muidu ei saa olla. Vot selline kurb tõsiasi siis ka Norras sõitmisest ja mis juhtuda võib , aga kordan , ei pruugi. On mehi , kes on sõitnud Norrat 15 aastat ja ei võta tilkagi. Kõik on suhteline ja kui kõva närvikavaga mees on ja mis puust meest on. VOT NII!

Talvest rääkides , siis minu selle 8 aasta külmarekord on ka sinna - 40 kanti. Tore igatahes sellises pakases sõita ei ole. Olen näinud auto kõrguseid lumevalle tee ääres. Sõidad nagu suures koridoris sadu kilomeetreid. Talvel Norrat sõites on tegu alati õnnemänguga ja loteriiga. Üks aasta veab ja teine aasta mitte. Ütlen ausalt, et mul on olnud väga erinevaid aastaid. Mõned talved olen läbinud puhtalt nii et pole kordagi kette rehvidele peale pannud ja mõnel talvel olen iga nädal ketitanud nii et higimull otsa ees. Auto on mul 3 teljeline ja ütleks et see kett ei ole imerohi. On olnud mägesid ja olukordi , kus ei saa ka ketiga mäest üles ja tuleb puksiir kutsuda , kes su üles tõmbaks. Nii et kõik on õnneasi , ole vaid õigel ajal õiges kohas , siis on kõik hästi.

Vot selline oli siis minu poolt väike kokkuvõte Norrast. Lihtne maa see ei ole , kuid kõik on õpitav . Tean mehi kes on sõitnud kuu aega ja ära lõpetanud , tean mehi kes sõidavad 5 aastat ja ikka meeldib . Proovige ära ja saate teada , kas sobite Norrat sõitma või mitte. Norra on tore maa. :) Kõike hääd teile .
kahnorratsõitevalkoh oolikusta
06:45 01.08.2014
miks siis nn.karvajalgadest-norraässade nimekirjast EST puudub?
mind huvitab,et mille poolest eestlasest norrahunt ikkagi eelisseisus on,võrreldes lätlase või poolakaga?

tundub,et parklas targutamisest väheks jääb,et siia ka oma lolle mõtteid toksida.
see on ka muidugi hea tähelepanek,et norra ajab mehed jooma.

tõsi ta on,et ega norras veoautoga sõitmine pole teab mis vägitegu-tsiviliseeritud maa ikkagi.
Juht.
17:52 01.08.2014
Re: Rohkem asjast teadja kui tegel
No, ma olen Norra vahet sõitnud üle kümne aasta. Põhjas on kindlasti lihtsam sõita kui lõunas E 134, Rv13, Rv52 jne. Tee mida sõidad, pead teadma mis sind ees ootab. Põhjas võibolla ilm muutub kiiremini kui lõunas. Põhjas on külmem vaid Kautokeino ja Karasjoki piirkond. Ekstreem tuleb siis, kui libedal ajal hakkad midagi skeemitama, otse lõikama. Ma olen ennemuiste sõitnud mööda neid teid mis nüüd kannavad nime "Historic Route". Jumal tänatud, et ma sellesse enamusse ei kuulu, alkohoolikud. Viking Loto on loterii ja õnnemäng. Aga kui sa lähed libedaga suure uraaga tõuse võtma, et ehk läheb üles, siis võib juhtuda, et tuled libisedes tagurpidi tagasi mäest alla.

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised (cookies) olema lubatud.

Foorumi reeglid

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

  • Foorumis on KEELATUD:
    • Ostu-, müügi- ja vahetuse kuulutuste edastamine
    • Otsene reklaam
    • Teadlikult ebaõige sisu avaldamine
    • Ropendamine, sõimamine, karjumine ehk läbivate suurte tähtedega kirjutamine
    • Kirjutamine rängalt eesti keele grammatikareegleid eirates
    • Teemast mööda rääkimine
    • Samas teemas erinevate nimede alt postitamine
    • Võõra inimese pärisnime all esinemine
    • Sõnumite ja teemade kordamine
  • Lubatud on teiste foorumi külastajate aitamine soovitades mõnda head firmat või töömeest. Lubatud on teema laiendamine. Liiga usinat ühe ja sama telefoninumbri/meili jagamist erinevates teemades võidakse lugeda reklaamiks ning kontaktandmed/postitused võidakse kustutada ja kasutaja blokeerida.
  • Teema pealkiri ei tohi olla umbmäärane: "mure", "probleem", "appi". Pealkirja lugedes peab saama aimu, millest antud teemas juttu tuleb. Teemade pealkirjades on keelatud korrata kirjamärke, näiteks: "palju on Calibra kütusekulu???????????".
  • Teema pealkirjas ei tohi laimata kaubamärki-firmat, näiteks: "petturid ASDF autopoes". Oma konkreetset kogemust mingi firma või kaubamärgi kohta saab väljendada kirjutatud sõnumis.
  • Küsimused, ettepanekud ja järelpärimised võib postitada "Vaba teema" foorumis asuva teema "Kaebused" alla.
  • Reeglitele mittevastavaid, mõttetuid ja foorumit risustavaid sõnumeid ja teemasid on administraatoritel õigus kustutada või sulgeda. Pidevalt mõttetu sisuga postitustega foorumit koormavaid kasutajaid on õigus moderaatoritel blokeerida.
  • auto24.ee-l on õigus foorumi reegleid muuta.

Vasta teatele

Pildid + lisa pilte