Tere,
mis targemad arvavad, kas ca 30ha koristuspinna jaoks tasuks otsida mõnd normaalselt säilinud Nivat/Jenisseid või pigem vaadata lääne vanu kombaine. Viimased on suhteliseld kallid ja vanadel mudelitel varuosade saamine keeruline vist? Samas vene omad on oma aja ära elanud, kered mädad ja korralikku asja leida keeruline.

Vanaisa rääkis kunagi et eesti ajal külas üks mees ostis rootsi niidumasina aj teine mees ostis odavama vene niidumasina. Mõlemad lagunesid. Rootsist tuli varuosa 3 päevaga. Venemaalt 2,5 nädalaga. Vene masina mees pidi kasutama naabrite abi niitmisel.
Kui ikka kere mäda siis kahtlane kas tasub hankida. Muidu pn kuulda olnud ,et osavad mehed on saanud ka Nivast suht korraliku masia. Kuid see võtab aega ja vaeva.

Hei..
pole sel vene masinal häda midagi kui Sul natukenegi aimu on masina ehitusest ja remondist...
Ise vaataks rohkem KOLOS kombaini poole..aga neid pole enam üldse :(
Pigem Niva oleks mõistlikum selle 30 ha koristamiseks..

Võta parem teenust u 65euri hektar, pole endal mingit muret ja ei pea nende vanade peldikute korrashoiu peale raha raiskama.

Kui arvestada,et NIVA koristab 1,5HA tunnis,varuosad on auto sõidu kaugusel,siis ilmselt hakkab igav ja ostaks 2meetrise lääneka ja korrutaks ajakulu kolmega.....

Nivaga kannatab lõigata küll, kuid raske uskuda, et mõni normaalne isend saadaval on. Igal juhul pead arvestama võimalike suurte plekitöödega, sest isegi eeskujuliku koristusjärgse puhastuse puhul kipub teatud kohtadesse jääma jääke mis soodustab korrosiooni teket. Kui pole kogemust ja tormad lõikama, siis saad sügiseks ilusa triibulise põllu kuna kombain jookseb vilja nagu mahlakask. Libisemislaua eesots, punkri väljaveoteo renni põhi, viljapea ja terade teo rennid ja muud kohad on üheks näiteks kus minu kombain läbi roostetas. Ja nende kohtade lappimine ei ole just lihtne. Ega tavaline inimene ei kujuta ka eriti ette mida kujutab endast päev läbi kuuma ilmaga Nivaga vilja lõigata, rääkimata nädal aega jutti. Siit mingit nostalgialaksu ei saa. Aga kui plaan osta siiski Niva, siis raamat "Kombaineri ABC" on kohustuslik. Eks see jutt kehtib ka lääne vanade surmade kohta.

Olen erineva vene tehnikaga tööd teinud ja kujutan seda ka kuuma ilmaga ette. 30 ha pole ju teab mis töömaht. Lihtsalt vaja oleks see endal palgatöö kõrvalt kuidagi ära koristada ja valik on vene ning lääne vanade kombainide vahel. Vene oma tundub justkui ajast ja arust samas oma kogemus ütleb et vanade lääne omadega suur varuosade ootamise risk kui hooajal miskit juhtub. Mulle omale tundub Jenissei etem (kui juba siis hüdro variant), kahjuks hetkel pole ühtki talutavas seisus masinad leidnud.

Sai paarkümmend aastat vene kombainidega vilja võetud, viimased kümmekond aastat vana JD-ga. Vene masinad lagunesid rohkem aga kui sellel JD-l miskit muud peale laagrite, rihmade või kettide vaja läheb, siis võib selle hooaja lõpetatuks lugeda. Kui see 30 ha on ühe vilja all, ehk vaja kõik ühe jutiga üles saada, siis nivaga saad 3. päevaga hakkama kui miskit ära ei lagune. Mingi 2,5...3,0 meetrise vana läänekaga võtad seda pinda 5...6 päeva. Vana rondiga tööd tehes peab varuplaan alati varrukast võtta olema.

Kas mitte Nivadel mitte see häda ei olnud, et kipub päris suure osa teradest põllule tagasi pudistama?
Aga eks nende vanade lääne omadega ole jah see juppide risk samuti suur.

Niva pudistas kuna vähe oli kombainerid kes viitsisid seadistada masinat. Kolhoosi põllul oli suht savi palju tagant üle puhub või haspel maha peksab, endal õnnestus veel väiketalude aegu isikliku nivaga lõigata ja võib õelda, et seatud masin ei jätnud rohkem maha kui tolle aegsed sisse veetud läänekad.
Samas praegu sügisel külavahel peale koristust liikudes võiks arvata, et kolhoos on tagasi, kuigi masin on uus on põld on liigagi roheline

Teil eesti talumeestel ikka koha veab, vot ei tohi koos üht korralikku masinat osta. ikka igaüks ISE.

Kombainidega on ilmselt selline lugu, et kui vaja läheb siis kõigil korraga. Sellepärast ongi igaühel enda oma.
Niimoodi saab ka nagu Kasahstanis, et kamba peale on üks kombain ja viimaste meeste järjekord jõuab oktoobripühade ajal kätte:)

Tehnik huviline ilmeselgelt ei ole kokku puutunud sellise kollektiivselt asja pidamisega, paratamatult tekib olukord kus masin on kõigi ja samas mitte kellegi oma. Ja tõesti, vaadatas viimaste aastate ilmamudelit, siis head koristusaega on loetud päevad, ülejäänud aja võitled märjaga ja maksad kõrgemat hinda kuivatamise eest.
Korraliku ja toimiva vene niva leiab tänapäeval vist ainult hea juhuse ja õnnega pooleks.

30 ha jaoks on mõistlik tellida teenus.

Kui esineb kalduvus masohhismile ja vene keel on selge, siis Nivaga saab asjad aetud. Kui ise mehhaanikuna asja eest oled. Nagu ikka. kui oled enne hooaega õline, siis saad koristada ka.

Mingisugune varuosateenendus on olemas Sampol, Claasil (sealjuures üllatavalt vanadele mudeliteel saab asju reaalselt tellida) ja Claysonil (hilisem New Holland). JD jaoks on ka andmebaasid olemas, kuid Stokkeriga asjade ajamisel peab ise mehe eest väljas olema.

Kõigi vanade kombainide puhul on esmaseks tööks viljaga kokku puutuvate plekkide lappimine ja liitekohtade tihendamine. Katkised ja kõverad kombainid lekivad kõik, olgu või Fendt...

Muudetud 02.06.15 15:59

Selleks et omada vene kombaini tuleb osta neid 2tk .Üks on varuosadeks teisele.

30 on nii väike lapp.Oma masinaga koristades on teine mekk asjal man.Leia niva,on lollikindel ja kui mootor ringi käib liigub ja lõikab.Jenisseid ja sellised mis järgi jäänud jätavad tee peale enne põldu.Ei remondi kangi ja kirvega,lääne omad ainult telli juppe ja ligipääs viimane.Sul hästikülvatud viljad,nivaga rekord 20min ja punker,2 käik variaator põhjas,kütusekulu 15L h,saad sa ka nii hakkama,tera kadu ära karda,see on tühine kui pärast pappi loed.

seda vene tehnika kiitmist ära küll kuulama jää. olen mõned hooajad vilja lõiganud tänapäevastega ja kasutatud lääne vanadega ja õpitud kunagi vene roimadega. need asjad pole lihtsalt võrreldavad. omast kogemusest ütlen et ka kolmese heedri ja kolme sil.mootoriga vana john deere teeb igale jenissei närakale tuule alla. rääkimatta claasi vanadest mis on vägagi töökindlad ja tublid kombainid. ja kui tundub kallis siis osta cabrio variant see tüki odavam ning ega seal kehvem olla pole kui niva konservikarbis. vihmaga ju niikuinii ei lõika. vene taset saad vaadata rostselmash.com. ega peale värvi ja mõne pleki midagi suurt muutunud pole.

Selle 30 ha võid kolme päevaga üle nühkida siis, kui saak umbes 1,5-2 t/ha. 4-5 tonnise saagi puhul arvesta vähemalt poole pikema ajakuluga. Vene kombainid on projekteeritudki kahetonnise hektarisaagi koristamiseks. Ega venes see palju suurem polnud ka. Nival lihtsalt sõelapind niipalju väike, et ei separeeri kogu massi läbi. Sellest ka suur terakadu. Neid võib ju rohkem lahti teha ja tuult juurde anda, kuid palju tolku sest pole.

Võetud Nivaga korduvalt a`10 ha päevas. Nii otra kui ka rukist, saak jäi sinna 4 tonni kanti hektarilt. Sovhoosi ajal oli pigem nii, et kui väga umbrohtunud, siis närisid kahetonnise hektarisaagi juures 5 ha päevas. Tagumine ots tõsteti suuremate rehvidega kõrgemaks kannatas agu anda küll, ilma, et tagant üle jookseks. Sellel 30 ha mehel ei tasu teenust tellida, sest siis ei jää talle endale peale töörõõmu ja arvete midagi, vaevalt tal 5..6 t/ha saaki tuleb. Ühe aasta teenuse hinna eest saab kombaini kätte küll, kui ise asja tunneb ja valikul tünni ei saa. Kuivati peab ka omal olemas olema, kui teistest sõltud, siis jääd hätta.

Niva tehnoseisundi hindamiseks võimeline mees ei küsi siit abi, vaid valib just praegu järgmist hästisäilinud eksemplari järgmisteks aastateks. Netist seda kunsti ära ei õpi.

Nagu ei õpi ka Claasi või Claysoni seisukorra hindamist. Sampo kohta soome keeles üht-teist juba leiab.
Samas pole teooriaga suurt midgai peale hakata, kuna siin korduvalt talvitunud isendid on reeglina lihtsalt sõelaks roostetanud:(

Alustuseks niipalju, et vähemalt vene kombain on naine ja kui armastad teda ja hoiad siis hoiab tema sind ka :) Kui õnnestub saada hea isend või mitu, osta ära. Niva oli oma aja kohta küllaltki töökindel ja hea masin. Kaks hooaega teinud ja mind ta säästis, hiljem tulid suuremad masinad.Nipet-näpet nokitsemisi oli aga midagi totaalset ei olnud, mõni rihm, mõni voolik või tihend, teinekord rauarisu lihtsalt vikatis ja kõik.Hooaja kohta oli vist 2-3seisupäeva ja sedagi vihmaga pooleks. Igatahes minul need liikusid ja mälestused positiivsed.
Mis terakadu puudutab siis siin on otsene seos lõigatava vilja massil, ja hoida seda ühtlasena. Läbilaske võimsus oli mäletamist 5-6 kg sekundis, see tähendab 4m heedriga 1. käiguga variaator põhjas või 2. -ga variaator maas või natuke peale. Kui on sõelad ütlaselt koormatud ja tuul välja timmitud lähevad üle otsa ainult kerged terad. Tuult maha timmides muutub vili rohkem prügiseks, terakadu väiksemaks. See on siis maitse asi kuidas kellelegi. Kombainiga olen külvanud ka , transportööride luugid on kuidagi avanenud, hiljem said need naelaga stoperdatud.
1 vikatiga sai võetud terve hooaeg ,viimasel päeval õnnestus leida armatuurijupp ja siis läks teine sisse.
Palju kirutud rukkivõttul jäi kangiga võimlemine ära, trumlirihmad olid lihtsalt lõdvemalt ja hakkas enne vaikselt libisema . Tuba oli seda magusat kuuma rihma lõhna täis. Vahel tuli kõrv kikkis kuulata mis häält mootor teeb kui peksukorv paukuma hakkab ja vasarakoputusega korv äkki alla lasta. Pahmakas lendas läbi kinni kiilumata. Kaer oli hullem, see mätsis haspli kinni, raiu või kirvega.
Praegu seda põllumajandust vaadates on ikka utoopia küll- sügiseti põllud haljendavad, kuigi masinad on uued ja hooldus tellitakse firmast... Tera kadu ei huvita kedagi.Siis hakatakse seda sama tärkanud orast maha mürgitama... Palju kirutud Kirovets ja Don oma suure massiga on praegustega poisikesed... toodetakse selleks,et toetust saada... samas on üle tootmine

kui oled Võrumaa põllumees, siis Tsoorus tuuliku vastas metsaääres seisab üks Niva, peaks enamvähem töökorras olema, tule astu läbi