Tere

Plaanis soetada 12-14T lihtne kasutet esku 2-3-4 aastaks talu ehitustöödeks (tiigid, vee trassid, kanalka, teed jms), kuna tahaks ise töid teha ja igakordne esku tellimine tuleks päris suur summa (4-5 tuhande kanti ehk) ja alati ei tea millal kohe kuidas kõik ära teha. Mõte oleks üks kasutet masin välja osta ning hiljem taas müüa (ja loota et raipe otsa ei satu:)

Küsimused:
1. mis marki soovitatakse?
2. millal (mitu töötundi) taolistel hakkab suurem kulu pihta
3. mis detailid kõige kulukamad, mida jälgida ostul?
4. variante:
http://www.auto24.ee/used/1449930
http://www.auto24.ee/used/2440626


Olen arvanud hinnaskaalaks kuni 20000, üle selle ei saaks kokku ja mõte kaoks. Olen leidnud siin masinaid sellises suurusjärgus nii 8000 kui ka 15000 töötunniga ja see pani veits mõtlema, et millest sellised erinevused sama hinna juures jne.

Igaljuhul on plaanis keegi kopamees enne ostu ikka kaasa võtta, kuid väga suur abi oleks ka sellest kui saaksin infot markide/mudelite kohta mida luurata?

Asjaga kiiret veel ei ole, kevad kaugel.

Siim

Muudetud 19.01.17 18:05

ise ekskavaatoritega aastaid jauranud,kuid see sinu plaan küll hea ei tundu.
20tuh eest saad ju teenust osta umbes 560 tundi, kui esku tund maksax 36
see ju mitu kuud...
ega selliste vanade masinate müük lihtne pole, nu kui leiad samasuguse ostja nagu sa ise oled.
ja enda masinaga tekivad ju kohe jooksvad kulud,kütus,jupid ,õlid,kopajuht jne....
usu mind, igasugu kola pole mõtet omada,magad rahulikumalt.

Runso ärimudel oli lihtne. Vanad rapped odavalt, uus värv selga ja nipet-näpet tehti ära ja müüki. Kui rahakott puuga seljas siis osta muidugi. Vaata igat masinat individuaalselt. Hüdra, puksid, hammasvöö, tähikud, rullikud, roomikud, mootor.
Vee tuppa ja solk välja jms. teeb edukalt ka 6-7-8-9t. masinaga millel sahk ees ja kummirmikud. Suurtemae tiikidega on palju kühveldamist lihtsalt.
Ega kindlat reeglit töötundidega polegi, et kui arv: X on kellal siis on surnud. Kõik oleneb hooldusest ja mehest kes peal olnud. Kui määrida pole viitsitud siis kõige kulukam on hammasvöö, ja eks masti lõtkude "eemaldamine pole ka teab mis odav. Õige materjal on juba kallis ja suvalisest terasest välja treida pole mõtet, varsti samasugune.

runso nüüd küll värvi peale ei lase,pole neil garaazigi. ja kui teenus sisse osta,,,kujutad sa ette mis siis need kopad siis seal maksaks.

Nüüd on võibolla asi muutunud. Igatahes UK-st/rootsist tulid rapped, siin oli uus värvkate peal ja müügis.

eks sellise ekskavaatori ost ole nagu vana auto ost. ära vaata läbisõitu/töötundi vaid seisukorda.

paar aastat tagasi sai vedada ühele mehele mulda, täiteks/tasanduseks. oli hoovi peal mingi arhailine ekskavaator, millega tõstis minu mahakallutatud mulla hunnikusse. pajatas selle ekskavaatori soetamise lugu:

Oli läinud omale siis ekskavaatorit ostma. mingit heas korras, 18000 raha. sõitis treilaga kohale. vaatas üle, johhaidii, lekib siit ja sealt, jne. vaja ikka kõvasti nokitseda. alla ei antud nii palju, et jume tekiks asjale. vaatab, hoovil seisab veel üks, mis see endast kujutab? ahh, mingi vanaraud. kui õieti mäletan, siis vist aastast 82. töötab? töötab. istus sisse, keeras võtit...pauhti, mootor käis. nurrub kui kiisu. ei lekkeid, ei lõtke. kõik käib kui kellavärk. küsis hinda. mis tas ikka, noh 6000. ei olevat hakanud rohkem kauplemagi. maksis ära, ajas treilale ja veeres koju.

see 2 päeva mis mina talle seal vedasin, siis rääkis ikka mitmele seda juttu, veeti muud sodi ka täiteks. oli teine õhinas nagu laps värske leluga, aga arvan, et oleks ise ka õhinas kui 12000 euri nagu maast leitud ja korralik asi hoovi peal.

ma ei käse sul nüüd hakata 6000 lisi masinaid ostma hakata, aga kui lähed kuhugi masinat vaatama, siis hoia silmad lahti ka sellistel masinatel, mis esmapilgul tundub "vanaraud" olevat.

samuti olen kätt harjutanud karjääris koorma laadimisel igivanade ekskavaatoritega. teevad oma töö ära. vahest harva mõni voolik puruneb, aga need purunevad ka uuematel ning kallimatel masinatel. ja need masinad olid ikka juppmaad vanemad kui eelpool mainitud.

See Daewoo on mitu aastat juba müügis, ära seda küll võta.
Pigem jah, vaata veidi väiksem või vanem pill, talus nokkimiseks käib küll.
Kui tahad kindlalt just suuremat masinat, siis võiks vana Akermani poole vaadata. Lihtne ja lollikindel aparaat. Pärast saab kasvõi vanarauaks viia ning häving ei ole kuigi suur. Soomes liigub neid päris odavalt ja tükke saab kah kilohinnaga.

no millal ükskord see eestlane saab aru,pole mõtet 100 asjaga tegeleda,igasugu jama endale õuepääle kokku vedada ja siis seda hallata. on inimesed kes sellega tegelevad igapäevaselt võidad rahas ,ajas ja närvidest pole mõtet rääkida

teenuse masinal läheb midagi katki saad bensuka kohvi jooma minna,aga kui enda masin,siis tsirkus just algas ja õnneks koht on sul esireas. võin sulle palju lugusi pajatada öistest remontidest kuskil poriagus.

No eks kõige targemad nõuandjad on muidugi need kes ise millegagi peale virisemise hakkama ei saa, aga 20tuh euroste masinatega kannatab teenust ka teha.
Kui suurem töö käsil või plaanis selle tegevusega hakata elatist teenima, siis isegi võimaluse korral oleks soovitatav alustada mingi odavama masinaga nagu sinul plaanis. Võibolla see äri ei meeldi ja saab masina ilma suurema kahjuta edasi müüa. Uuega pead liisingut ikka maksma, kas töötad või ei tööta.

Odavamate vanemate masinatega tehakse tööd ja kui see ära ei tasuks, siis ju teenust ei tehtaks. Lõputult ei saa ju raha sisse taguda kui asi ennast ära ei tasu. Raha saab ju ükskord otsa.

Endal on sama plaan kuna koprad uputavad ja mets ujub. Aga mina plaanisin midagi JUMZ-i taolist. Kas Jumz-iga kannataks kraave puhastada/kaevata? Vaba aega on laialt käes, sellepärast võiks ise opereerida masinaga.

Suur tänu vastajatele, asjalikud kommentaarid kõigilt!
Kunagi sai vesteldud ühe talunikuga ja sealt see idee tuli, nimelt ostsid seal kahepeale esku ja tegid enda asjad valmis ning kui enam midagi siirt teha polnd, pandi masin uuesti müüki.

Eks siin riks, et masin hakkab rohkem lagunema ja see summa kasvab. Kuid vastuseks siin küüsimusele, et "miks küll!" oleks - ise tahaks teha ja kui aega on, siis ei ole ka tuli takus.
Loomulikult teeb proff töö poole/kordi kiiremini ja murevaba - eks ma mõtlen selle peale. Kuid igaljuhul see 6000se esku idee nö. hakkas kummitama ja uurin maad.

4500-ga müüakse ka vene EO 5015 börsis...võibolla hoopis sinnapoole piiluda, kuigi läänekad kindlasti kasutaja sõbralikumad?

Selle 6000 eest võib saada muldvana Akermanni, mis sobib rohkem autode laadimiseks. Maal majapidamises saab palju asju ära teha lisaks kaevamisele, puhastad kraave, võtad metsa, talvel kühveldad lund (kui on talv) ja küll tuleb ka külapealt tellimusi. Mingi 9t kummiroomikutega on päris asjalikud asjad. Mine proovi vene eskut ja mõnda vana Akermanni ja siis vähe tänapäevasemat. Saad ise kohe aru vahest. Inimese mugavuse kabiinis jätame kõige viimaseks.
Jumziga on kraave kehva puhastada, esku sobib paremini aga teeb pikamööda ikka oma töö Jumz ära. Jumzi pluss on jälle rattad ja saab sõita ka pikemalt.

Tänud teematõstatuse eest. Samad mõtted mis algatajal. Inglastel on tore ütlemine, et mehed erinevad poistest vaid lelude hinna poolet...seega ei saa pahaks panna tahtmist ISE kopaga toimetada! Mis on õige-vale, mõistlik või mitte-kuidas defineerida normaalsust? Igalühel oma tõde! Mis oleks hobimehele paras ja universaalne? Profitöö riistad las jääda teise rubriiki.
Mul on 820 Mõisaküla ekskavaatori ja esikopplaaduriga. Ei ühtegi alba sõna selle suhtes, mida ta suudab. Mõistlikul pinnasel kraavid-süvendid, kivide väljakaevamine põllult-ja kiviaeda, väiksemad kännud... kuid kruusaveol laadin 10T käru(teise tr järel) eks-ga kruusa täis ca 25 min...Ja pehmele pinnasele pole mõtet uppuma minna. Kui oli võimalus kasutada 20T Komatsut, piisas 3-4 kopatäiest-jõudluse ja maastikuvõimekuse vahe on ikka nii suur. Küsiksin omalt poolt siis asjatundjatelt, kui suur on jõudluse vahe 20T ja algselt pakutud 13-14T vahel näiteks väikese järvekese kaevamise mõttes. Siin pakuti ühte tublit suurt Akerman14...aga omakaal-60cm lintidega teeb ruttu mullmull, enne kui kopratammini küünid. Kui mõtekad on lintide alused mobiilsed alusplaadid, nagu Youtube-s näha võib? Kuidas hinnata hammasvöö seisundit? Seda vist silmaga ei näe, nagu tähikuid-rullikuid-pukse. Ja kui kaua kannatab siis veel rügada(enne Kuusakoskit), kui jääk on näiteks 50%?
Ette tänades vastamast-arutlemast. Selleks see koht siin on, kuna keegi pole veatu...sest-ärge muretsege- pikemateks upitamisteks tuleb "long range" tellida nagunii.

Väike järveke-suhteline mõiste.... 13-14 t masinal planeerkopp 1,4 m, 0,6 m3 , 20-22 t masinal planeerkopp 2 m, 1,2 m3 +pöörderaadius standartnoolel ligikaudu 5 m pikem. Samavõrdsetel masinatel tööjõudlus 1/3 . Pehmel pinnasel kõige optimaalsem 16-18 t masin, pikk alusvanker 900ne kilp ( 800 kilp) . Hammasvöö seisundi hinnangust niipalju, et kui pööramisel puuduvad märgatavad lõtkud ja ei kostu võõrhelisid ja on enam-vähem regulaarselt määritud, siis kestab veel kaua, enamusel on hammasvöö ka luugist nähtav ja saab kulumisastet hinnata. Ja kui alusvankri jääk on enamvähem ühtlaselt 50%, siis saab suht paikselt töötada veel aastaid.

Kõige suurema hävingu saab see, kes peenekslastud hüdraulikaga masina ostab. Mõnedel on pump kotti lennanud, hüdraulika rauapuru täis ja siis pole muud kui mingi kättejuhtuv pump peale ja kohe müüki. Elulooma temast enam pole. Seepärast aja ostmisel ikka õli korralikult soojaks, muidu võib pärast huvitavaid üllatusi tulla.
Igasugused hüdraulikajubinad ongi kõige keerulisem küsimus. Siin varemalt pakutud Akermanid on tihti üksikeksemplarides tehtud ja kahe täiesti ühesugust masinat võib-olla ei leiagi. Endalgi lastud kunagi üks hüdroblokk lihtsalt metallikamakast välja freesida, sest kuskil laoriiulitel selliseid asju polegi ja mööda romulaid võib viimsepäevani otsida. Need kes neid kunagi valmistasid on ammu parematel jahimaadel. Kilohinnaga saab talle võib-olla roomikuid ja küljeplekke:)
Liebherr on samuti üks põhimõtteline tootja, kes masina suures osas nullist alates ise teeb ja mingid B-varuosad on üsna haruldane nähtus.

Vaata mingi selline masin, mis teada-tuntud tootjate komponentidest kokku on löödud ja käib küll. Ega sa riigihanke vähempakkumist ei lähe võitma, et iga seisupäev pankrotiga võrduks. Parem kui need komponendid Euroopas olemas oleks, sest midagi ei pane hambaid rohkem valutama kui müügimehe ohe, et ma pean Koreasse järelepärimise tegema. Võtagi oma väljavalitud ekskavaatori kõrvalt telefonikõne esindusse või mõnda romulasse ja valeta, et see või teine osa on katki. Kuula mis öeldakse. Siis võib kohe selguda, et mingit tehnilist tuge sel margil Eestis ei ole. (kunagi oli sellest pikem teema kuid moded kustutasid ära)

Pöördevöö kontrollimiseks kõiguta väljasirutatud noolega masinat üles-alla ja kui kohe merehaigeks ei jää on umbehää. Hammasvööd näeb enamasti mõnest luugist või altpoolt ja mõnel on ta hoopis väljaspool. Laagrikuule saad näpu vahel keerutada siis kui pöördevöö külje peal oleva korgi lahti saad. See võib vabalt olla päevatöö. Aga kui õnnestub ja kuulid kandilised tunduvad pole mõtet võtta.

Vabandust vaheküsimuse eest aga kus asub Eestis see ekskavaatorite romula?

Küsin veel. Kas laiemate lintidega, mis soos head, on ohte kõval maal ja metsas? Vanasti 75Altail näiteks kippusid soolindid murduma. Siis külgsuuski polnud. Ja palun paar sõna ka sellest, mis erisused on lühikese või "klassikalise" tagumikuga isenditel?

Vähemalt minuteada niisugust romulat Eestis polegi kus ekskavaatorid reas seisaksid. Eesti mõistes romula on mõni telefoniga mees , kellel üht-teist kohapeal on ja lisaks kontaktid mujal Euroopas. Muidugi võib ise ka mõne suurema, Grovema või muu sarnase, surnuaiaga äri teha, nad vastavad küll ja saadavad kaupa ka, kuid alalised ostjad saavad hinnaalandust, mille siis oma kasumiks kalkuleerivad ja minumeelest rahaliselt suurt vahet pole.

Ja teine vaheküsimus - IMHO laiadel lintidel pole kõval maal ja metsas häda midagi. Jama on karjäärides, lammutustäöödel, kaljude otsas jms kus käib üks pidev kivikamakate ja betoonblokkide otsas turnimine. Lindikilbid on ära murdunud harva kuid kett läheb varsti nii pehmeks, et võib sõlme keerata.

Lühikese tagumikuga masinat on eriliselt sant remontida, sest kõik on viimse võimaluseni kokku pakitud. Meil on üks niisugune CAT ja vastukaal tagant maha on täiesti standardoperatsioon kui sisikonnas põhjalikumalt uurida on vaja. Mis tähendab omakorda, et tõstuk peaks alati käepärast olema. Mõni ussina painduv helikopterimehhaanik saaks võib-olla ilma ka hakkama koos imenurkade alla ulatuvate spetsvõtmetega.
Siis on tal veel hästi lühike kabiin ja istme seljatugi vastu tagaklaasi. Ning lisaraskust on taha pandud isuga, et asja enam-vähem tasakaalu saada. Muude omaduste nagu mootori võimsus ja pumpade tootlikkus poolest on ta 21 tonnine masin kuid tänu lühikesele tagumikule kaalub 25 tonni. Ja ikkagi on kuidagi kipakas. Trassimeestele ja teistele, kes kitsastes oludes toimetavad päris hea valik kuid lihtsalt sellepärast, et tundub äge pole mõtet osta.

Üldse võiks ostmisel remondipoolt ka vaadata: kasvõi selle pilguga, et mis juhtub siis kui mastist jagajasse minev voolik katki läheb. Mõnel tuleb sellle vahetamiseks pea alaspidi rippuda (Hitachi) , mõnel saab kasvõi ülikonnas ja ennast määrimata voolikut vahetada (Liebherr). Tasuks sellise luksuse eest on Liebherril jälle paljude voolikute otsad selliste nurkadega, et Hydroscandi sarnastesse kohtadesse pole mõtet otsima minnagi. Pole isegi kataloogis. Saab kuigi paika väänata kodumaise 45 -kraadise mis kaua ei kesta või esindusest uue tellida.
Teemaalgatajal vist oma tiigi kõrval sellest suurt vahet pole kuid mõnel pool kus 4 -tunnine seisuaeg hakkab juba noort katastroofi meenutama on niisugused nüansid vägagi olulised.

Hää miil lugeda asjalikke nõuandeid ja suur tänu hääde soovituste eest 'siberia'!

Milleks võtta omale 20 tuhande eest üks romu. Normaalset masinat selle raha eest kindlasti ei leia.
Umbes 10 tuhande EUR sissemaksu eest saad tutika ekskavaatori koos koppade, võsagiljotiini, pika garantii ja hoolduskuludega. Talumeestel hea talvekuudel võsalõikamis- või suvel kaeveteenust pakkuda. Liisingu kuumakse kokku ainult 1000 eur. Ja kõik!!! Mitte ühtegi kulu ja riski rohkem. Üks ainus kindel kuumakse ja kogu kulu. Milleks riskida mingite kahtlaste rümadega, kus kunagi ei tea, mis järgmisena laguneb. Maga parem rahulikult, osta omale korralik tööriietus, eskule korralik reklaamkleebis, masinale korralik lisavarustus ja NAUDI SEDA TÖÖD!! Mitte ära ole mingi ülises tunkes kopajuht. Vaatsa Soome eskujuhte, enamus on nad ise selle masina omanikud. Ja masinad on kõik head, kallid jms. Kui huvi tõsisem, siis võin juba konkreetselt abiks olla. Küsi julgelt.

jumps on hää masin, juppe ka saada, milleks osta uut ja nii kallisid koppasid????

oot ,oot ,nüüd jõuamegi sinna,et soomes on mehel kopp ja korralik. to mees kellel on korralik masin (kopp, kraana, treiler või mis iganes masin) ongi tema ainuke masin ja ta on oma ala prof ( äkki pojale ostab ka)kui kopaomanik vajab kraanat,siis ta tellib mehe kellel on kraana, mitte ei hakka ostma mingit risu, millega ise kraanajuhti mängima hakkab.

Ma võtsin Ramirendist esku ja kaevasin kõik kraavid ja torud oma krundil maasse
Kord suure ,hiljem väikse ,kaabli kraavide ja torude jaoks .
Milleks peaks ostma mingi rondi 20000 eest ???
Erineva töö jaoks on ekonoomsem kasutada paraja suurusega tehnikat.Nagunii ei suuda sa kõike endale osta .Lõpuks avastad ,et oleks veel tiigi rajamiseks kallurit ja buldooserit ka vaja.
Tahaks näha ,mitu kuud kaevad tiiki 14 t masinaga?? Mõtetus .
Telli suur kopp ,või rendi .Parim lahendus.

Tuu om hää, et muretsetakse korraliku suure tiigi kaevamise pärast. Väikest loiku polegi mõtet siblida. No kui 20t kopp lasi eelmist tiiki 4 päeva koos servade tasandustega, siis sääne 14t-ne suudab kuu ajaga kah küll ja veel-kruusa koormasse ja teepervi-kraave nahistada. Nimelt asja vähe perra kaedes ilmnes, et Cramo ja Ramirent aitavad lahkesti. Multivaraga lõppes jutt T-lubade kohal... Nii et rendi variant pole paha.
Tõstataks veel ühe kaasneva teema. Nimelt on kruus omast käest. Aga kohati rohke saviosisega, eri fraktsioonis kivirähaga segi ja ka mõistlikus kauguses ei pakuta purustatud kruusa. Kas (ideaalvariandis) keegi rendib ka ekskavaatori kopa külge käivat purustuskoppa(crusher bucket), nagu youtubes näha saab. Sellega saaks lademest kohe koormasse purustada. Samas mujal maailmas on erinevaid väikseid kivi(kruusa)purusteid(rock crusher, kivimurskain), mis sobivad väiksematele mahtudele-traktori sappa või lausa oma mootoriga. Eestis paistavad olema vaid suured(karjääri)purustid, mida metsatallu ei vea. Tundub, et see segment on siin (veel) täitmata. Või kas keegi rendib traktori haakesse kivipurustajat, millega kruusatee pealiskiht ühtlasemaks lasta.
Ette tänades mõistva arutelu eest!

To võromiis BRRRM
Sellist purustit sa Eestis rentida ei saa. Meite väikses Eesti konnatiigis on need liiga kallid ja spetsiifilised. Samas kui savi liiga palju sees, siis see crusher bucket ka ei aita. Siis vaja korralikku sõela ja purustusmassinat. Aga see kõik nõuab palju raha ja mahtu.
Lõunapool ongi savisisaldus suureks probleemiks. Seal kindlat rohtu ei olegi.
Sest Multipasa vanakraamiturust hoia pigem väga kaugele. Seal on hinna ja kvaliteedi suhtega asjad ikka väga metsas.
Mis puutub laia linti siis loomulikult on lai lint mõeldud pehmele pinnasele. Nagu turbaraba jms. Kivide otsas turnimiseks see masin väga ei sobi. Lühikese ja tavalise tagumikuga erisused on tada. Kui vähe ruumi, siis lühike hea. Muidu pigem tavaline. Remontida on enamust tänapäeval kehv. Aga ei pea ju ise remontima. Näiteks Liebheri tavatagumikuga masina starteri vahetuseks on vaja vastukaal kraanaga maha tõsta.Muidu seda teha lihtsalt ei saa. Ja seda paari tuhande tunni jooksul juba neljas kord.

Traktori haakesse käiv kivipurustaja, millega kruusateed ühtlasemaks lasta on tegelikult põllutöömasin. Eks sa pead hakkama talust talusse käima. Neid oli Eestis iseenesest juba sügaval nõukaajal kui valuuta eest Kanadast Rock-o-Maticuid osteti kuid ei tea kedagi kes teaks kedagi kes neid sihtotstarbeliselt kasutanud oleks. Võib-olla on mõnel kunagisel esimehel veel õuenurgas alles.

Kümmekond aastat tagasi kui ma veel Eestis olin, renditi küll selliseidki purustuskoppasid, mis ekskavaatori noole otsa käisid. Nüüd ei tea, võib-olla on tõesti kõik oma kola poodi tagasi visanud ja segment täiesti täitmata. (Mulle ei paku samuti mingit huvi igasugused eestipärased vähempakkumised ja " viimase mehe jooksud")
Seevastu selline kivipurustaja, mis suvalisele multilift-autole konteineri asemele peale tõmmatakse ja metsatallu tuuakse on Eestis mu tuttavalgi.

Iseasi, et mis sa teed selle purustatud materjaliga? Ükskõik milline purustaja teeb fraksiooni 0-80 või 0-100 ja et sealt mingit mõistlikku killustikku saada, peab nagunii sõeluma. See mida tavamõistes killustikuna tuntakse on 16-32 või 32-64 millimeetrise läbimõõduga kivikesed. Otse purustaja londist tuleb lihtsalt pask - kõlbab kuhugi tagasitäiteks või prügimäekaubaks.
Kui kruusahunnik õue peal on, telli parem sõel. Nehh seal midagi purustada, läheb veel hullemaks.
lible, millisel Liebherri tavamudelil starteri vahetuseks vastukaal maha tuleb tõsta?

Jumz kopaga saab kaevata hästi kraavi,liikues aina edasi.Aga vana kraavi puhastada päris keeruline ,kuna pead ise masinga seisma kraavi kõrval ja nool suht lühike.
Tiigi kaevamine Jumz ga oleks elutöö. Sellega saab vaid 180 kraadi kerata noolt .Suure kopaga teed rahulikult täispöörde ja viskad pinnase kuhu vaja.
Unustame selle vana tehnika.

to siberina
Näiteks R922. Ühel aasta vana masinal starterit vahetatud juba vähemalt kolm korda.

Tohoh. Ma pean seda imeasja lausa kuhugi platsile vaatama minema. Põhjaluuki pole siis ka enam raatsitud teha? Relakas ju sul ometi peos seisab:))