Loodan, et järgnev on kasulik KÕIGILE, sest antud valdkond on Eesti interneti lehekülgedel täielikult puutumata.

Äratasin ellu veebi ja facebooki lehekülje, mis keskendub sõidumeerikute tehnilisele infole (vead, tõrked, murede lahendamine) ja kasulikule teabele.

www.digimeerik.ee
https://www.facebook.com/digimeerik

Mis mu plaan on?
Nii kuidas aega on, kirjutan kasulikke artikleid sõidumeerikutest. Kasutamisest, seadusandlusest kui ka igapäevastest tähelepanekutest nii lähemalt kui kaugemalt.

Mingisugust läbu ma lehel korraldama ei hakka vaid üritan hoida joont, mida iseloomustaksid sõnad "arukas ja kasulik".

Läbi Digimeeriku facebooki lehekülje saad mure korral mulle kirjutada ja kui ma ise ei oska kohe vastata, siis tean vähemalt kuhu pöörduda ja kuidas vastus leida. Eelkõige sobivad küsimusteks ja aruteluks kõik, mis puutuvad sõidumeerikutesse.
Olen sõidumeerikutega tööd teinud viimased kolm aastat. Sealjuures kokku puutunud tuhandete masinate ja ilmselt sama paljude juhtidega. Mõningane valim on olemas. Lahendanud nende muresid, üritanud aidata küll telefonitsi ja meili teel. Orienteerun seadusandluses, mis reguleerib sõidumeerikute tehnilist poolt ning esindan igapäevatöös Stoneridge (SE5000), Inelo (Tachoscan) ning Efase (Efkon4) tooteid. Igapäevatööks on kõik eelnev, mis puutub antud valdkonda.

Vaatame kuidas asi läheb, mina loodan, et hästi!
Kui sa leiad, et see võiks sinule kasulik olla, siis laigi facebooki lehte ja räägi ka sõpradele, sest mu motiveerivaks kütuseks on laikide arv lehel. Vastasel juhul ma ei tea, kas mu "hobi" alla panustatud vaba aeg läheb korda :)

heips .plaan sul hea.feissarit mul ei ole ,aga hoian teemal silma peal .kiiduväärt ettevõtmine .omalgi teinekord kahtluseid ja teadmatusi sel teemal .EDU

Tänan heade sõnade eest!
Kui peaks tekkima mure, mida lahendada, siis nõu võib alati küsida ka meilitsi: [email protected]

Tere. Mure siis selline. Töötan bussifirmas majandusautojuhina ( lisaamet). Seaduse järgi ma ei või kohe sõitu minna, kui kaart sisse topitud. Pean viis minutit olema puhkeadendis :). Nagu paigutaja, pean bussi kanali peale tooma ja sealt maha sõitma. Mõni kord kohe peale käivitamist on vaja minna proovisõidule. Vot ei saa viis minutit kottida, sest parameetrid juba muutuvad. Kas poiltsei hakkab kurjalt selle peale vaatama, kui ma ei oota viis minutit ära ? Ma ameti järgi ei ole ju bussijuht, vaid paigutaja ja katsetaja. Kuidagi nii. Edu!
Только что

On ka juhuseid, et mootoririhmad katki. On vaja kesklinnast buss ära tuua parki. Ei ole võimalust seista. On vaja kohe liikuda

Kahjuks ei lasknud täispikalt siia vastust lisada. Foorum hakkis selle jutu pooleks.
Kirjutasin teile vastuse facebooki. Loodan, et saite küsimustele lahendused!

Muudetud 25.05.17 12:40

Kas hommikul hiilis auto raskeveoki külje alla ja pidid ta peaaegu lömastama?
Laps kihutas ei kusagilt jalgrattaga teele?
Sompus ilmaga käru tagurdades ei näe peeglitest, kuhu sõidad?

Varsti on kõigele sellele lahendus!

https://www.facebook.com/digimeerik/
https://digimeerik.ee/stoneridge-elec…/stoneridge-mirrorey
e/

PS: Lingilt avaneb ka ilus video, sest liikuv-pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna!

Alustan kolmest postitusest koosneva seeriaga.
Esimeses osas pühendun juhtidele.
Teises osas ettevõttele ning kolmandas sõidumeeriku enda üldnõuetele.
Lühike ja mõnus lugemine laupäeva õhtusse!

https://digimeerik.ee/nipinurk/soidumeeriku-kasutamine-osa1/

Mina seda nõuet ei tea, et 5 min peale kaardi sisestamist tööaega tegema peab, selles mõttes, et seadus seda ei nõua. Politseile see küll meeldib kuuldavasti, kuid meeldimise pärast seda küll tegema ei pea.

Mida peab juht tegema tööpäeva alguses??? Veenduma auto ja haagise tehnilises korrasolekus. Mina näen ja ka teen asja nii. Alustan tööpäeva riigi sisestamisega meerikus ja puhkeajalt tööajarezhiimile ümber lülitamisega. Nüüd jalutan ümber auto, kontrollin ja vaatan üle visuaalselt auto tehn. korrasoleku (tuled ja viled põlevad, rehvide seisukord, ka koorma olekut ja rihmade pingusust) ning autosse jõudes ongi 5 min tööaega jooksnud ja kui kõik ok, siis ei muud kui sõitu.

Tööaja jooksutamine päeva alguses ongi nö kontrolli eesmärgil.
Mina käin ümber väikse auto igal hommikul ja vaatan selle üle, veendun ta korrasolekus.
Veoautol/bussil neid sõlmpunkti rohkem ja "ülevaatus" võiks ka kauem kesta vs väike auto.

Kuna, aga ühtegi võimalust kutselise juhi kontrollimiseks pole peale sõidumeeriku tegevuse, siis ilmselt panustatakse inimese mõistlikkusele, et natukene tobe oleks ju kui tööaeg lülitatakse jooksma, aga samal ajal ei tehta siis auto ümber kontrolli kuigi see on nagunii kohustuslik.

Liiklusseadus § 33. Juhi üldkohustused
2) enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles;
3) enne sõidu alustamist veenduma, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad

To hölgjfhf ei mõelnud seda, et ei pea auto kontrolli tegema, vaid seda, et kuskil pole öeldud, et see nn. kontroll peab kestma min. 5 minutit.
autole ringi peale tegemine, et ei oleks lekkeid, tuled põlevad rehvid täis, võtab aega max 2 minutit. mõõdetud. mis ilu pärast ma seal veel see 3 minutit ootama pean? kui tuleb juurde koormakontroll, koorma kinnituse kontroll jne. siis võib ka 5-st minutist väheks jääda. seega ajalist piirangut ei ole.

Sellega olen nõus. Ekslikult arvasin, et vaieldakse muu asja üle. Eks aeg olegi igaühe jaoks erinev. Eeskõneleja jaoks on see ilmselt viis minutit. Kiirematele meestele kaks ja mõnel läheb üldse kümme. Pigem leian, et on tore, et see mees on endale viie minuti reegli loonud vs see, et ta üldse ei tee midagi.
Selle asjaga sai vist nüüd klaariks?

Kena nädala algust ja muretuid kilomeetreid teile!

Väga tänuväärne ettevõtmine. Hoian asjal silma peal!

Tere lugeja!

Eile päeval sai uus postitus veebilehele ja Facebooki üles. Üsna pea ka juba kolmas ning viimane osa järjejutust!

www.facebook.com/digimeerik
https://digimeerik.ee/nipinurk/soidumeeriku-kasutamine-osa2/

Muudetud 05.06.17 17:42

"kui palju su autodes digimeeriku printeri paberit on? Ametnik teel soovib vähemalt kolme rulli näha." - et nagu WTF? Kas selleks ongi ametnikud? Et rulle kontrollida? mida järgmiseks? Jummel tänatud, et ma enam veoautojuht pole... Enne sai tööd tehtud nüüd muudkui näita ja maksa.

Miks nii vaenulik?

Ma kirjutan asjadest nii nagu on ja üritan sealjuures väga mõistlikku ja positiivset joont hoida. Mis järgmiseks? Järgmiseks kontrollivad nad ilmselt töö ja puhkeaega ja võimalusel ka manipulatsioone.

Digimeerikud on olnud kohustuslikud alates 1. mai 2006 ja printeri paberi nõue ka esimesest päevast alates. (Juba 11 aastat)

PS: Pakk pabereid (3 rulli) maksab umbes 3-5 eurot ja seda ei kulu nagu leiba. Niiet see vast ei ole koht, kus juht või ettevõtte vaesuks või peaks rohkem tööd tegema.

Hei Sina!

Nädal on vuhinal mööda läinud. Loodan, et sul oli sama töine kui mul ;)

Ilmunud on kolmas ja ühtlasi viimane osa järjejutust. Tea neid olulisi kuut punkti ja oled jälle vaimult targem.

https://digimeerik.ee/nipinurk/6-lihtsat-reeglit-soidumeerik
u-kasutamisest-osa3/

Kena nädalavahetust!

Kas sina teadsid, et "turul" liigub võltsitud käigukasti andureid?
Mis asi on käigukasti andur? Kitas? Kuidas ära tunda võltsingut originaalist?

Vastuse saad kui loed siit:
https://www.facebook.com/digimeerik/
https://digimeerik.ee/silmaring/kitas-andur/

Sama AUTO ja sama JUHT, aga aastas 100 tundi sõiduaega juurde?

Mõelda vaid kui palju rohkem kilomeetreid ja kaupa saab selle aastaga veetud!
Kuidas õnnestus katse Stoneridge ning Coca Cola Sverige vahel ning mis on ühe minuti reegel?

https://www.facebook.com/digimeerik/
https://digimeerik.ee/digimeerik/uhe-minuti-reegel/

On kohti, kus see meetrite ja minutite lugemine osutub tõesti tähtsaks. On kaubad, mille vedamisel ei tohi peatuda puhkuseks, tankimiseks vms, sest kaup on väga kallis, selle järele luuravad pätid ja haagis on tendiga, mis teatavasti lõikumiseks sobiv materjal.
Kuna A-st B-sse on liikumiseks vaid 4,5 tundi, peab kõikvõimalikke trikke tegema.
Rambist ärasõidul tegema seda kolmes osas, et ratas pöörleks nii palju, et sõitu lugema ei hakkaks.
Siis saad peale esimese plommi. Siis tuleb ennast järgmisesse kohta mõelda, kus see plomm maha võetakse, uksed avatakse ja koorem kontrollitakse, TIR tross plommitakse.
Siis peab vaatama, ega väravas pole järjekorda. Kui pole, kimad väravasse ja see 4,5 hakkab jooksma, seal kontrollitakse veelkord dokumente. Algab sõit pikkusega 365 km, mille kestel läbid mitu linna ja viimane ots on suurlinnas, mille keskele pead lõpuks välja jõudma ja ka seal sihtkohas läheb oma 15- 20 min.
Kui nüüd aga startida rambist, sõita järgmisse kontrollijärjekorda, sealt väravasse, võib see santide asjade kokkusattumisel võtta aega kuni 30 min.
Seega sellise tilulilu peale läheb kehva vedamise puhul ca 40 minutit kokku. Sõiduaega seega jääb 365 km peale 3 tundi ja 50 minutit.
Mis me siis keskmiseks kiiruseks saame, kui võtame ajaks kasvõi 4 tundi?
ÕIGE! 91,25 km/h, kõik linnad uhad täislakskiirusega.
Olen seda teinud mõned aastaid tagasi ja nii tihti, et see skeem on mul peas.
Olgu- mujal maailmas saad kirjutada väljatrükile mingi muinasjutu ja mitte üks pollar, Vegvesen, kes iganes- ei tee ka 30 min pärast mingit numbrit.
Inglisekeelsed muinasjutud on ka peas mul. Mitte Punamütsike ega Grimmide vms omad, aga totakas kantseliit muinasjuttude ainetel, vastavalt selle päeva fantaasiale.
Kas ma saan õigesti aru, et selle "ühe minuti" värgiga jääks kõik see rehkendamine, kirjutamine, meeletu kihutamine ja tegelikkuses siiski väga koomiline tegevus olemata kui mõttetu?
Et saakski see 365 km läbida 4,5 tunniga, mis siiski ikka annab keskmiseks kiiruseks 81 km/h, aga erinevus on märgatav. Lisada veel pool tundi "muinasjutu ainetel" ja juba loob kena keskmine kiirus 73 km/h, mis kogu selle jandiga oleks juba reaalne.
Et saakski kohe rahulikult rambist ühe korraga eemale tõmmata, siis kasvõi kahe "tõstega" järgmisse kontrolli ja sealt samamoodi väravakontrolli ja see Püha Neli ja Pool tundi algaksid alles siis, kui väravast läbi ollakse?
Ei peakski nii kimama, et teised sulle tulesid järele vilgutavad?

Annaksin selle vahva kirjutise eest medali!
Ainuõige vastus sulle on, et Jah! See minutireegel ongi see, mida saad kogu tantsu asemel teha. Kõik pisikesed tegevused, mis muidu hakivad oi kui palju.

Minut sõidumeeriku sees tiksub edasi nagu Aamen kirikus. Igas minutis enim sekundeid aega võtnud tegevus läheb arvesse.

Kestev minut = 60 sekundit.
Kui sellest 60st sekundist teed 29s sõitu ja vajutad digimeeriku puhke peale tagasi, siis see minut läheb kirja kui puhkeaeg, sest 31s on sellest minutist puhkus.

Sinusugune spetsialist suudaks ilmselt ka kahe järjestikuse minuti jooksul 58 sekundit sõitu välja võluda, mis oleks ka absoluutne maksimum sel juhul.

(31sek puhkust, 29 sek sõitu)+(29sek sõitu + 31sek puhkust)

Muudetud 19.06.17 18:22

Tuhnisin siin tiba ja leidsin ka ühe muinasjutu aastast 2015:

"I had to move truck number of times in XXXXX cargo teminal in XXXX at 9 hours resting time. Bad day."
Kenasti väljatrükile, kena käekirjaga- minu välkese käekesega kirjutatud...

Ma ei pannud kohe tähele- ikka terminali pitsat ka peal ja puha ;). Ju oli mingi jama, et nii peenelt kohe, kirikupitsat ka võetud.

Küll see autojuht on ikka üks lahke inimene, et logistikute supi kõik süüa võtab. 365km 4.5h, vääriskoorem tendis? Meeldiv tõdeda, et ise seda tegema ei pea. Ega ei teekski.

Kuidas dokude kontroll ja muu huinamuina lühendab 4,5 tundi sõiduaega?

Selgitus veelkord, loe aeglaselt, saad paremini aru:
Neegrid laevad vurinal saba täis, peale pannakse esimene plomm. Selleks on vaja rambist eemale sõita, et saaks uksed sulgeda. Kui ratas teeb täispöörde, siis hakkab sõiduaeg lugema.
Nii, rambist järgmisse kohta, nimelt järjekorda, kus võetakse maha just pandud plomm, kontrollitakse paberite järgi uksepoolse kraami vastavust paberitele ja siis pannakse peale uus plomm, juba TIR trossiga.
Edasi liigud väravasse, kus võib olla järjekord, kus taas kontrollitakse pabereid ja veendutakse plommi õigsuses.
Tõkkepuu tagant on saba mahajätmise kohta täpselt 365 km.
Saba mahajätmiseks on päeval vaja joosta paberitega putkasse, öösel tuleb kõik rehkendada nii, et jõuaks väravasse täistunnil, sest ainult siis laseb turva su sisse. Väravast mitusada meetrit on plats.
Saba küljest ja väravast sajaga välja, 400 meetrit väravast platsile, kus siis see pull nagu läbi saab.
Mahuta see jant nüüd 4,5 tunni sisse. Iga ilmaga, kõikvõimalike liiklusoludega.
Aga ehk mõni juba jagas ära, mis värk on, sest seda hullust tegid vist eranditult eestlased, mina teisi rahvaid ja rahvusi ei mäleta.

Seda, et... Teised rahvused said aru, et see on lollus, aga eestlane...kiida lolli ja las loll lõhub.

Aga ikkagi, miks 4,5 tunni sisse. Pabereid viies su sõiduaeg ei tiksu. Ja kui valvur muul ajal sisse ei lase, siis sorry, puhtalt nende probleem, kui kaup ära viiakse. Tundub, et mu esimene lause peab ikka paika.

Muudetud 20.06.17 13:44

Ma kirjutasin küll lühikese lause ja ühe küsimärgi, aga ikka tuli pikk joru ilusat juttu sellest kuidas loll eestlane ennast lõhki tõmbab. Tegelt tahtsin ainult teada, et kuidas dokudega ja koormaga sebimine sõiduaja sisse läheb? Et miks vaja rampast väravani poole rattapöörde kaupa idiooti mängida. Mul senini on olnud sõiduaeg, mida on katkematult lubatud 4,5h ja siis koormaga tegelemise aeg, mis ei kajastu kuidagi sõiduajas. Kas ma olen midagi valesti teinud ja pean hakkama ka nüüd alates rampast lahti tõmbamisel lugema sõiduaega?
Täpselt nii ongi, et teised rahvused oskavad arvutada ja ei hakka lolli mängima, aga eestlasel on vaja ikka omal nahal ära proovida. M

Et jooksed dokumentidega!!? Võtad saba tagant ja lohistad ise mööda hiigelsuurt terminali? Mis dokumendid, kui nad soovivad kogu kooslust iga kord näha!?

Võin veel lisada, et see on ainus foorum, kus koheselt hakatakse teisi lollideks, idiootideks jms sõimama.
Ja kus kõik oponendid teenivad megapalkasid, saavad iga kuu tuliuue sõiduki, üldse ei pea end liigutama jms.
Tegelikkuses olen ma selliseid tarkpäid lähedalt näinud- paljud neist on mustusest läikivates tunkedes ööpäevaringselt ja ainus keelgi, mida nad puudulikult end väljendades mõistavad- see on eesti keel.
Kui teile nüüd anda rehkendus ja paluda see jant siis ise lahendada- kuidas seda teeksite?
Ilma sõnadeta "loll", "idioot" jms, lihtsalt kuiva rehkenduse ja selgitusega.
Et kuidas siis see ÕIGE toimetamine toimuks.
Jah, terminalis sees toimatas tark ja tubli eestlane oma 2006 aasta masinaga magnetiga, aga uutel pole see võimalik.
Kuna teil on eranditult ju tuliuued vedurid- olge nüüd kenad ja selgitage palun, kuidas oleks otstarbekas toimetada, kui terminal on lahmakas ja te peate selle sees enne väljumist üksjagu ühest kohast teise ja kolmandasse, kui miski valesti, siis ka neljandasse sõitma.
Kindlasti pakuks see huvi ka paljudele teistele.
Andke tulla!

Ära hakka nüüd ulguma eide kombel, sina alustasid teemat, et 4,5h on vaja saada rampast mahalaadimisele. Rääkisid plommimisest ja veelkord plommimisest ja rampa eest ära tõmbamisest poole tõmbe kaupa, sest muidu hakkab sõiduaeg lugema. Ma küsisin lihtsa küsimuse, et kuidas seisval autol dokumentide ja koormaga tegelemisel jookseb sõiduaeg. Sina kirjutasid uuesti pika ilusa jutu tublidest eestlastest. Ma küsisin uuesti ja nüüd tuleb juba jutt terminaalis ringi paarutamisest ja ei tea millest vajalikust veel. Tee siis oma terminali ring ära ja enne väravast välja põrutamist tee 45min vahele ja küta oma 360misiganes kilomeetrile puhtalt lehelt. Või on nüüd järgmises jutus jälle miski nüanss, et miks nii ikka teha ei saa.
Ja seda et kuidas koormaga majandamise aeg seostub 4,5 tunni sõiduajaga, sellele pole sa ikka vastanud.

Juhile on ju ette nähtud standardis 4.5h sõiduaega ja siis teine sama pikk veel.
Kui ta suvalise platsi peal viimasest sõiduajast juba 30 minutit hakkama paneb erinevate liigutamiste ja katkestamistega, siis see ei ole enam 4.5, mida tal distantsi läbimiseks vaja.

Jutt hakkas pihta sellest, et uus meerik ei ole nii tobe kui vanem, mis 1sekundi ratta keerutamist lõi ühe minuti alla ja siis ta küsiski kenasti kirjeldavalt, et kas sellised vigurdamised läheksid lihtsamaks selle meerikuga. Ütlesin, et jah läheksid ja ei peaks oma pead nii palju vaevama.

Iga inimene ja iga juht on erinev. Mõni vaatab kuidas saaks võimalikult vähe tööd tehtud, teine vaatab kuidas saaks palju rohkem ja et endal ka huvitav oleks.

Ärgem nüüd ajagem pilbast nii pooleks, et kirves kätte läheb. Kõik on ju päeva lõpuks ühe ala mehed ja ei peaks niisama üht eest teist taga üksteist saagima.

see on/oli su enda peremees, kes on selle skeemi välja mõelnud ning kiidab lolli ja loll lõhub. ei kujuta küll ette, mis kaup see selline on, et teel olles ei tohi isegi kusel käia kui juba viiakse kaupa minema? saan aru, et sa ei lähe selle kaubaga kuhugi suvalisse kohta magama, aga teel teha 30 mindine paus ja juba tassitakse kaupa laiali? ulmeks kisub ära.

muidugi tekkis sama küsimus mis juhiabil ning eks ootan isegi sellele vastust.

muide, muinasjutte väljatrükile võib täitsa vabalt eesti keeles kirjutada.

Muudetud 20.06.17 15:34

Teate- mul oli juhus ja loen seda oma elukooli üheks õnnelikumaks juhuseks, viibida nõukaajal mõned aastad koos kriminaalidega kinnisel territooriumil.
Kuna olin seal siiski hierarhia tipus, siis oli minul kohe mitu aastat võimalus vabalt jälgida inimkooslust, nende arusaamu ja toimetamisi.
Ma vastaks sellele "ära ulu nagu eit", "loll", "idioot" jms selliselt: "мужики следите за базаром", mis tegelikult manitseb oma väljaütlemisi kontrollima.
Teistele selliste, arengupeetusega indiviidile omaste väljaütlemiste pildumine pole ilus. Erit siis, kui sellele ei järgne argumendid, miks nii arvatakse ja välja öeldakse. Minu inimkoosluse jälgimise tulemus oleks lühidalt tänase kontekstis selline, et teisi püüavad alandada alandatud, need, kes on tugevad- need ei käitu ka teiste suhtes alandavalt.
Seega teen ka selliste hõigete, mis eespool kirjas ka sellise järelduse, et nende ütlejad on alandatud. Või lihtsalt rumalad, sest neil puudub ka lugemisoskus ja võime võõrast tekstist aru saada. Düsleksiapuhangusse ma ei usu, kuigi ka selline haigus on olemas ja ma lausa tunnen ühte inimest, kellele peab võõra teksti lahti seletama- kusjuures ta ise võib kirjutada väga selgeid ja lausa filosoofilisi tekste.
Düsleksik aga ei saa juhtida mootorsõidukit, sest ta ei mõista viitadel kirjutatut, ei saa õppida võõrkeeli jms- seega selline diagnoos peaks olema siinses sootsiumis välistatud.
Jääb üle vaid rumalus ja põhjendamatu üleolek, mis paneb ümbritsevatesse selliselt suhtuma.
Aga parandage meelt ja hakkab teil enestelgi parem.
Ja lisaks veel ühe venekeelse mõttetera:
Обижанные в обижаловке живут.
Ärge käituge nendesarnaselt.

Vangis pole käinud ja elu pole näinud, seega sõnaõigust ei oma :(

Muudetud 20.06.17 16:03

No nii, õnneks olen suutnud oma senise elu ilma vanglata hakkama saada ja seega ei oma sealseid üle- või allalaskmise teadmisi. Kinnimajas on kindlasti väga huvitav ja selget osa ühiskonda peegeldav kaader, keda jälgides saab teha järelduse vabaduses normaalset elu elavate ja indiviidide olemusest :D.
Samas oli minu poolt algselt esitatud ainult üks küsimus ja sellele pole vastust senini tulnud. Võin korra veel ja lihtustatult küsida: Kuidas on võimalik kaotada kahesaja meetri läbimiseks rampast väravani kuni 40min sõiduaega?
Kuidas nimetada töövõtjat, kes tegeleb lollusega, kõige parem iseloomustus on lollakas.
Idiootseid poole ratta veeretajaid võib kohata ikka ja jälle sadama kai peal. Usu mind, näeb suht idioodi käitumise moodi välja küll selline tegevus. Seda enam kui ma pean seal seljataga siis samamoodi nõkutama ja ootama millal saab jälle tõmbe teha.
Eide moodi ulgumine võiks tõesti olemata olla ja vastata lihtsale küsimusele, mitte hakata jälle pihta jutuga kuidas 4,5h pärast tuleb olla teises kohas, kus valvur ainult täistunnil väravast sisse laseb.

Juhiabi jääbki juhiabiks ja ei saagi kunagi päris juhiks, kui ta ei õpi lugema funktsionaalsel tasemel- ehk siis mõistma kirjutatut.
Espeššali foor juuu, juhiabi! Võtsin isegi terminali pildi Google Map-sist ette, et mõõta täpselt vahemaid.
1.Neegrid saavad koorma peale. AEG läks!
2.Sõidad rambist eemale, uksi sulgeda ei tohi.
3.Venib 10 min jooksul kohale teine neeger, kes vaatleb visuaalselt lasti, sina sulged uksed ja tema paneb plommi ja annab paberid. Oletame, et saime kokku 10 minutiga hakkama.
4.Sõidad järjekorda, sinna on 200- 300 meetrit, oleneb, kus laadimine toimus. Ees on nt 5 masinat.
(Iga masina tagauksed, haagise tagauksed, plommib lahti terminali töötaja, sina avad need pärani, tema kontrollib paberite järgi tagumise rea vastavust, igale masinale läheb 5min vähemalt, kui miski ei klapi, on kahtlused vms- ka kauem)
5.Eest masinad läinud, sinu kord, kokku on läinud juba 35 min.
6. Kõik korras ja saad minema, aega läinud nüüd juba 40 min.
7. Väravasse! Sinna on maad 220 meetrit.
8.Turva võtab paberid ja kontrollib haagise ja veduri numbrid, max 5 min.
9.Tõkkepuu tõuseb ja järgmise väravani on ca 364 km ja 500m.
10.Kimad kui segane, kui on öö, siis paned ka linnades 90-nega.
11.Oled väravas. Päeval pead minema pabereid näitama ja saad ühekordse väravakoodi, öösel tekib turva täpselt täistunnil ja avab värava- sõidad sisse.
12. Otsid koha, kuhu saba tagurpidi ajada, hakkad väntama ja haagid selle lahti, sõidad alt.
Väljasõiduvärav avaneb automaatselt.
Kui aeg on lõhki, ei saa sees oma pausi teha, sest turvad ajavad kohe välja, need patrullivad autoga permanentselt territooriumil.
13. oled jõudnud ca 300m kaugusele parklasse ja peatud.
Lastiks oli nt 400 nõgusekraaniga telekat.

Kas nüüd jõudis pärale?

Ou, kuule tänks, et viitsid ikka vaeva näha, aga selgita nüüd seda ka kuhu see 40mintsa SÕIDUAEGA väravasse jõudmisel kaob? Reaalselt tõmbad rampast eemale maks 3 sekki, hea küll vana tahho paneb ühe minuti kirja, uks kinni ja järgmine tõmme teine minut maks ja üks selline veel väravasse. Võis arvestada maksimaalselt viie minutlise SÕIDUAJA kaotusega rampast väravasse jõudmisel. See, et sa käid uksi kinni panemas ja plomme, trosse, dokumente vormistamas ei puut kuskilt otsast SÕIDUAEGA.
Sinu kõige esimene post algas sellest, et rampast väravasse jõudes on halva õnne korral võimalik kaotada 40 minutit SÕIDUAEGA, no ei ole ju :D. Ülejäänud jutt ei pean enam kordama, sellest sain ma juba alguses aru. Tahas selle SÕIDUAJA kaost ka sotti saada, võibolla ma tõesti seniste teadmistega sellele andekate liinile ei pretendeeri, saaks asja selgeks ehk tekib ka huvi ennast segi sõita :D

Ja kui sulle on antud lihtsalt aega 4,5 tunni jooksul ühest rampast teise saada kogu toimingutega, siis jääb arusaamatuks, miks on vaja platsil miskit nikerdada, poolikuid tõmbeid teha ja magnetit kasutada kui nagunii neeger stopri rampa eemaldumisel juba käimma lööb :D

ma liitun juhiabiga oma erakordses juhmuses. ikka ei saa aru, kuhu sa need 40 sõiduminutit kaotad.

selle punktiliselt ilusa romaani kirjutet viisil saab terminalis juba 2 45 minutilist pausi vahele. poole ratta pöörde kaupa 200 meetrit nõkutada? tule taevas appi, peab ikka enese pihta tige olema. las ülemus teeb autole ühe korraliku vedajavastutus kindlustuse peale, siis võid südamerahus tanklasse kohvi jooma minna. kas terminali värava taga ei saa siis pausi tehtud? või on väravast väljudes saba taga ja ainult oodatakse, millal auto peatuse teeb ning juba mehed tühjendavad haagist. no see on ikka juba huumori valdkonnast.

Pmt sain aru, et sellisteks tempudeks ongi vaid eestlased võimelised, sest sinna terminali aeti tühjalt ka teistest riikidest, kõige kaugemalt olen läinud sinna tühjalt 880 km kauguselt, koos vahepealse magamisega. Kui oled juba kohale sõites oma 4,5 tundi + veelmidagi maha sõitnud ja sulle pannakse tunniga saba täis- teil ikka kiireks ei läheks?
Fenomenaalne sel juhul. Tööaeg ka täis ei saa?
Pmt ärplete teemas, millest teil ju aimu pole?
Kõik käis täiega kella pealt, mis ajal jõuad, kuhu rampi, kaup oli juba ristkülikus valmis sees. Meiliga tuli inf kohale.
Aga kurtmisest on asi kaugel, sest pulli sai maast laeni tegelikult ja mõnikord ei jäänud ise ka uskuma, et on võimalik kuidagi aega ära mahtuda.
Ja KES siin 200m läbimisel miskist "nõkutamisest" on rääkinud- jumala eest mehed- kas te üldse lugeda ei oska?
Kogu seda janti logistasid soomlased, tegevus aga toimus mujal, mitte Soomes. Päris kõvasti tuli vaielda ka mõnikord, sest sommid tegid ka vigu, kuid keeldusid vähemalt alguses neid tunnistamast, nt ajasid vööndiajad segi vms ja tuli jama. Koheselt jäi sõiduks tund vähem aega siis, sest laadimine toimus tund hiljem.

See haagiste tühjendamine pole sugugi nali ja seda oli juba korduvalt tehtud. Kui nt telekas maksab poes 800 EUR ja neid kasvõi neli maha saab, on poole hinnaga müües 1600 EUR kui maast leitud.
Arvatavasti käis kogu värk laoneegrite ja nende sõprade koostöös, sest lõigati alati õigest kohast, sealt, kus head asjad olid. Lihtne ju, nt suured kirjad sabal peal, mis tähe juurest, mitmenda ratta pealt jne. Kõikide eelduste kohaselt oli üks neeger juba sabasse sisse läinud terminalis. Auto järel sõitsid kaks sõiduautot, kust juhendati seda seesolijat. Kui tuli väikese kiiruse juures vasakpööre ja polnud näha paremat külge, lennutati kaupa välja, tagumine sõidukas, arvatavasti kaubik, korjas selle kokku. Öösel polnud ka tunnistajaid.
Kõige lühem maa väravast, mil küll lõikamisega sisse poeti on vasakpööre 90° ca 50m peale terminalist väljumist.
Kui juhtus, et mingil põhjusel ei saanud minema, siis seisti valvega parklas, aga see oli vedaja tasuda, mitte terminali.
Kõigega sai hakkama, aga see vingumine telefonis, kui asi kriitiliseks hakkas minema- see oli küll tüütu.
Kuna Eesti firmad hakkasid üha enam odavjuhte tööle võtma ja need alalõpmata neid koormaid külje peale panid, need soomlased seda terminali enam ei teeninda.

Aga noh las ta jääb, läheb liiga pikaks ära see teemaväline. Peab vist vabandama, "nõkutamist" tõesti mainitud polnud esimeses postis, millest see tuline arutelu üldse tekkis. Lihtsalt ratas ei tohi täis pööret teha rampa eest ära minnes, muidu hakkab mingi müstiline aeg kohe käima. Liiga peen värk ikka minu jaoks.

Tsitaat:
Kuna A-st B-sse on liikumiseks vaid 4,5 tundi, peab kõikvõimalikke trikke tegema.
Rambist ärasõidul tegema seda kolmes osas, et ratas pöörleks nii palju, et sõitu lugema ei hakkaks.
Siis saad peale esimese plommi. Siis tuleb ennast järgmisesse kohta mõelda, kus see plomm maha võetakse, uksed avatakse ja koorem kontrollitakse, TIR tross plommitakse.
Siis peab vaatama, ega väravas pole järjekorda. Kui pole, kimad väravasse ja see 4,5 hakkab jooksma, seal kontrollitakse veelkord dokumente. Algab sõit pikkusega 365 km, mille kestel läbid mitu linna ja viimane ots on suurlinnas, mille keskele pead lõpuks välja jõudma ja ka seal sihtkohas läheb oma 15- 20 min.
Kui nüüd aga startida rambist, sõita järgmisse kontrollijärjekorda, sealt väravasse, võib see santide asjade kokkusattumisel võtta aega kuni 30 min.
Seega sellise tilulilu peale läheb kehva vedamise puhul ca 40 minutit kokku. Sõiduaega seega jääb 365 km peale 3 tundi ja 50 minutit.

no saage siis nüüd selgeks, kes mida kirjutab, või saa ise selgeks millise nime alt kirjutad.

me ei vingu, vaid üritame selgeks saada, kuhu kaovad halbade asjaolude kokkulangemisel need 40 sõiduaja minutit auto liikumiselt rampast väravasse? see, et sa ootad neegrit, siis ei kulu su sõiduaeg vaid üldaeg või pead sa niikaua tiirutama ringiratast, millal neeger saabub ajutise plommi ja paberitega? kui juba terminali hoovil peab ajutiselt plommima, siis keda seal ei usaldata? autojuhti või oma töötajaid?


vaata, kui aeg saab täis, siis tuleb magama ära minna. kui tööpäev saab täis, siis see rampast nõkutamine ei ei vii tööpäeva lõppu kaugemale. usu mind, kui kiire läheb mööda, siis on aega küll.

Muudetud 20.06.17 21:06

Mina igatahes ootan järgmist peatükki!

minu poolne kokkuvõte peatükist; 40min kulub aega rampast väravani, 3min sellest sõiduaeg ja 37min tööaeg, tähendab 4:27 jääb veel puhast sõiduaega. Milles probleem???
Huvitav, kas terminali hoovis OUT reshiimiga kärutamine ei annaks paremat tulemust kui siduriga nikutamine, juhiabi???????

Milline see parem tulemus oleks?

Kust mina seda tean quutõbine quuqulgur, ega mina ei nikuta seal terminali hoovis väravast välja. Konsulteeri selle töö spetsialistiga :D. Mina esitasin ainult ühe küsimuse :D.
Kas out ei võrdu umbes sama, et pohh, lasen ketta välja ja panen pärast uue kui sobiv aeg käes on.

Kunagi, kui proovi tegin, ei muutnud see OUT ajaarvestuses muffigi.

Mida tähendab uue scanni tahhos rida "lukusta juhi kasrt".

Tere!

Eeldan, et teie Scania peal on Stoneridge digimeerik?
Juhi kaardi lukustamise teadet ma näinud ei ole, küll aga ettevõttekaardi lukustamist.
Ettevõttekaardi puhul tuleb see lukk sinna sisse "vajutada"/"lukustada" selleks, et oleks võimalik andmeid alla laadida.
Digimeerik krüpteerib oma andmed ja ei anna vastasel juhul andmeid korrektselt välja.

Kui, aga kindlasti on küsimus juhikaardi lukustamises, siis mul oleks vaja teada teie digimeeriku tüübinumbrit või vähemalt seda, et 1. Mis aasta auto on 2. Kui te meerikule otsa vaatate, kas siis parempoolne nupp on "enter" või "OK".
See annab mulle natukenegi aimdust, et mis aparaat teil kasutuses on ja saan õige vastuse otsida.

Sugulasel SCANIA, suure kastiga kallaja.
Ostetud kombaini alt vilja vedamiseks tema enda põllumajandusettevõtte kuivatisse.
Täielikult "kolhoosisisesed" veod.
Tarkpeadele siis küsimus, et kas mees võib vedada oma põldudelt vilja, kui temal on selle kategooria juhtimisõigus, kuid puudub digikaart?
Räägitakse miskist 50 km raadiusest, kus teenust osutamata saab toimetada.
Varsti hakkab jant pihta, st viljavõtt- seega muutub asi aktuaalseks.
Ja palun vastata neil, kes konkreetselt asjust teavad, mingil "aga mina arvan" jms pole mõtet.
Otsisin netist vastavat määrust vms, aga ei leidnud, seepärast selline küsimus siin.

selleks ju liikluseadus ja sealt § 130. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale

siinräägitu ei pruugi inspektorile olla argument aga ls ist loetud punkt paneb asja paikka

§ 130. Nõuded mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeajale

(1) Sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 lõikes 4 nimetatud isikud peavad järgima juhi töö- ja puhkeajale õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Nimetatud määruse nõuetest kõrvalekalduv võlaõigusliku lepingu tingimus on tühine.

AGA
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui:
1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast;
[RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (

27) paragrahvi 130 lõike 12 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sõidukit kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kaubaveoks oma äritegevuse raames kuni 50 kilomeetri raadiuses ettevõtte asukohast;”;

Jutt ja tähelepanek õige, et Liiklusseadus on see koht, kust vastus tuleb.
Panin aluse digimeerik.ee facebooki ja veebileheküljele just nimelt selleks, et vähendada inimeste seas leviva "folkloori" hulka ja et info ning faktid põhineksid alati kindlal alusel. Antud juhul siis kas määruse/seaduse või mõne valdkonna tuntud eksperdil.

Nagu näha, siis küsija on leidnud vastuse. Vahva!
Kommentaariks seaduse tekstile võtan ma alati võimalusel kõrvale Priit Tuuna poolt tehtud käsiraamatu sõidukijuhtidele.

Laadisin selle üles siia kuna tööinspektsiooni lehekülje viide ei töötanud.
https://digimeerik.ee/wp-content/uploads/2017/06/Sõidukijuh
i-töö-sõidu-ja-puhkeaja-korraldus.pdf

Mis see tark käsiraamat antud küsimuse kohta kirjutab?
Lehekülg 13, Riigisisesed erandid
Punkt 11.
Sõiduk, mida kasutavad põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis sellesse piirkonda jäävad.
Nimetatud valdkondade ettevõtjad peavad teostama omal kulul korraldatavat vedu. Lisaks on tingimuseks liikumisraadius, mis on linnulennult 50 km sõiduki tavalisest paiknemiskohast. Kui sihtkoha asula halduspiir jääb 50 km raadiusesse, on lubatud sõita selle asula kaugema piirini.

Kui te tuttav nüüd piinlikult täpselt suudab järgida antud raadiusi ja ei satu mujale, siis kõik nagu klapiks. AGA! Mis saab olukorras kui ta viib sõiduki hooldusesse, tankima (kaugemale kui 50km), tahab teha naabrimehe viljale vedu jne, siis neil hetkedel on juba vaja kindlasti digimeeriku kaarti.

Kaardi taotlemise kohta käiv info on leitav siit https://www.mnt.ee/et/liikleja/soidumeerik/soidumeeriku-kaar
di-taotlemine-ja-valjastamine

Pika jutu kokkuvõtteks, mida teeksin mina? Ma taatleks sõidumeeriku ja telliks omale juhikaardi (kehtib 5 aastat). Kuivõrd oma vilja veol ei pea neid kasutama, oleks mul kindlus olemas, et igal juhul on mul õigus ning võimalus ka muid tööotsi ette võtta.

Nagunii on viljavõtuaeg kibekiire aeg ja kui siis selgub, et järsku on vaja, võib see suureks takistuseks saada, sest iga asi võtab oma aja.

Loodan, et oli abiks. Jõudu ja jaksu!

Kui Hollandist toodud masinal on digitaalne sõidumeerik seal kontrollitud, taadeldud, misiganes- kas see kehtib ka Eestis edasi?

Tere!

Kahjuks mitte.
Kui numbrimärk sõidukil muutus, siis on vaja uuesti taadelda. Miks?
Sest digimeeriku sees on info muidu vale.

(Auto reg nr + rehvid/ ukse peal olev kleebis / digimeeriku sees olev info) peavad kõik identselt klappima. Kui vähemalt üks neist on erinev, siis on taatlus vajalik.

Digimeerik.ee käis Tallinn Truck Showl
Täna sai valmis lühike ülevaade sellest, mida näha, kuulda ja tunda oli. Minu arvates igati vahva ja kordaläinud üritus!
https://digimeerik.ee/soidumeerik/tallinn-truck-show/

Kutselise juhi töö üheks suureks eelduseks on terved ja tugevad käed.

Lugesin suve lõpus Kutseliste Juhtide Facebooki grupist, kus üks mees kurtis valutavate randmete üle ja ma arvan, et olen täna leidnud sellele lahenduse! Järele proovitud ning soovitan.

https://digimeerik.ee/silmaring/digimeeriku-arvamus-powerbal
l/

Muudetud 28.09.17 18:24

Uus postitus!

UBER Freight on “taksoveo teenus kaubale”. Uus teenus, mis ühendab kauba vedaja kauba saatjaga, erinevalt praegu laialdaselt käibel oleva viisiga, kus on kauba vedaja, logistik ning kauba saatja.

https://www.facebook.com/digimeerik/
https://digimeerik.ee/silmaring/uber-freight-ehk-uber-kaup/

Uus Postitus!

Suurbritanniasse sõites tasub hoida oma digikaart rikkumistest puhas, sest DVSA sai õiguse hakata kohapeal juhtidelt raha välja nõudma ja hakkavad seda 1. Märtsist 2018 rakendama. Mille eest trahve määratakse ja kuidas neist hoiduda?

https://digimeerik.ee/nipinurk/dvsa/

Aga see on kõikjal nii, tuleb maksta kohapeal. Meil eestlased siin naiivselt arvavad, et kõik maksavad puhtast südamest. Kaart peab olema igal pool sõites puhas või vähemalt valjatrükid olemas.

Nõus,

Loomulikult tuleb puhas hoida ja väljatrükid teha, aga väga suur hulk juhte ei tee seda ja väikene meeldetuletus ei tee paha.

Mõni ettevõtja ehk vaatab nüüd hoolikamalt juhtide andmed üle enne kui teisele poole lompi saadab ja juhid vaatavad ka oma väljatrükid üle, et teedel vähem sekeldusi oleks.

Muretuid kilomeetreid!

Tanel, mis sa arvad Suurbritannia teemast?

Ei arva suurt midagi, pole kunagi käinud ja ei paista ka lähitulevikus mingit nähtamatut kätt, mis mind täiskohaga veoautorooli ning sellesamuse veoautoga Calais poole suunab.

Kui just Göteborgist laevaga sinnakanti ei maabu, on nagunii päris raske vältida riike, kus rikkumisi tänapäeval leebelt koheldakse, isegi Rootsis tegelikult küsivad liigse kabotaazhi eest 40 tuhat kohalikku raha ning laekumise tagamiseks panevad rattale raua külge.

Esimene artikkel Digimeeriku poolt tulevate muutuste kohta 2019 aastal seoses aruka sõidumeeriku tulekuga. Postituses pilt ka uuest Intellic Groupi EFAS sõidumeerikust.

Mida oodata, mis muutub ning miks muutub?

https://digimeerik.ee/silmaring/arukas-soidumeerik/

Millal sind viimati politsei poolt kinni peeti ja tubli käitumise eest kiideti?

Vahva ettevõtmine prantslastelt. Tundub, et alati ei peagi piitsa laksutama vaid piisab ka präänikust ;)

https://digimeerik.ee/silmaring/prantsuse-politsei-jagab-50-
euroseid-kutusevautsereid/

Eesti politsei sellisele tasemele ei küündi, siin on mendi ainuke otstarve vaid trahvida niipalju kui võimalik.

Transporditalituse juhataja
Jüri Milov
koolitas mullu jaa-
nuaris sõidukijuhte. Üritusel küsiti tema käest, kas saaks te-
ha tabeli, kus on kirjas, milline trahv mingi rikkumise eest
määratakse. Milov vastas, et inspektsioonil pole kavas sel-
list tabelit teha. Inspektorid peavad iga asja kaaluma.
Poolteist nädalat hiljem ilmus aga inspektsiooni infosüs-
teemi memo, kus olid kirjas soovituslikud trahvimäärad ehk
just selline tabel. Juures hoiatus, et teave on mõeldud ameti-
alaseks kasutamiseks ning seda ei tohi ilma loata edasi saa-
ta ega kõrvalistele isikutele näidata.
Peadirektori asetäitja
Meeli Miidla-Vanatalu
tunnistab
tabeli olemasolu. Ta selgitab aga, et tööinspektsioonis ei ole
„salajasi mõõdikuid“, vaid on „järelevalveametnike enda init-
siatiivil ja soovil ühetaoliseks lähenemiseks kokku lepitud
trahvivahemikud“. Miidla-Vanatalu lisab, et selle tabeli täit-
mist pole kontrollitud.
See ei pruugi vastata tõele. Ekspressile räägiti juhtumist,
kus Milov uuris, miks määrati trahviks 100 eurot, kui soovi-
tuslik oli 200 eurot.
Inspektsiooni peadirektor
Maret Maripuu
peaks endi-
se tipp-poliitikuna teadma, et sellised asjad võivad lõppe-
da vägagi ebameeldivalt.
Juhan Partsi
valitsuse kukutami-
ne sai samuti alguse karistusmõõdikutest ja nende maha-
salgamisest

Seega, kartelli kokkulepe.

Continental (VDO tootja) avaldas hiljuti artikli järgmise aasta muudatuste kohta.

Tegin kiire ülevaate ja lisasin omi mõtteid juurde. Mis sina arvad lähenevast. On see hea, on see halb? Põhjenda, arutame :)

Vahvat reedet!

https://digimeerik.ee/silmaring/arukas-soidumeerik-vol-2/

See kirutud rumeenlane või bulgar ostab endale esimese uue põlvkonna tahhograafiga varustet veoauto aastal 2035, kui 2018-2019a I poolel ostetud sadul enam kuidagi elus püsida ei taha.

Sinnamaani saavad aga kõik teised ilusasti suure venna jälgimise all, seitel ilusasti pähe kammitud, sirgelt ühte sammu astutud.

Igaüks ei saa kutseliseks roolikeerajaks.
Veel vähem on neid, kes selle tööga vastu peavad.
Respekt elukutselistele, kes ajavad õiget asja!

Ometi on liiga palju tarku, kes arvavad, et see on kõige mõttetum ja lihtsam töö maailmas. Tegelikult ei ole.
https://digimeerik.ee/silmaring/sa-hakkad-roolikeerajaks-ses
t-ei-oska-mitte-midagi-muud-oma-eluga-peale-hakata/

Digimeerik, palun lisage siia foorumisse rohkem oma artiklite sisu, hetkel kasutate seda foorumit enamasti vaid enda lehele suunamise kohana. Muidu igati tore ettevõtmine!

Muudetud 22.08.18 07:54

Tegelikult ongi mõttetu töö, terve Euroopa teed on neid rekkaid täis, Saksas saavad nad kokku igast neljast ilmakaarest... Kõige suurem liiklus on läbi Poola, 14 rekkat näed enda ees ja 14 peeglist. Olen meelt, et selline kaubavedu peaks raudteele jääma.

Kuidas sa üldse sellise asja peale tuled? Sind segavad kiirteel esimeses reas liikuvad raskeveokid, kui sulle on veel kolm rida ruumi? Et lihtsalt?
Kirjelda oma nägemus nt Eestist palkmaja mööda raudteed, nelja ümberlaadimisega Saksa viimist ja palju sellest lõpuks järgi jääb ja kuidas raudtee treppi tehakse tellijale?

Ehh, sellisele ei ole mõtet seletada, ta usub poliitikut ning poliitik juba ei valeta. Tema ütles, et teeme raudtee ja veoautod võib vanarauaks lõigata.

Aga noh, mida tahta, kui Saksas saavad kokku veokid kõigist neljast ilmakaarest, aga läbi Poola käib kõige suurem liiklus. Poola on ümber saksa? Kõik neli ilmakaarest läbivad Poola? Aga Nohh, las olla pealegi, eks temaga areneb.

Sellised k...-sugused on ilmselgelt eilane roosade prillidega naivist, kelle väljaütlemised ajavad sügelema ja juuksed vihast püsti. Täistola ju.
Kogu kaubavedu raudteele? Praeguse terminalidevahelise raudteeliikluse asemel kast leiba ja piima igasse(!) külapoodi? Kütus väikses külas olevasse bensukasse? Küttepuud rongiga koju? Puud metsaservast rongiga välja?
Krt kui loll mõni ikka olla võib!
k...- äkki mõtled enne, kui midagi nii idiootlikku välja ütled! Samasugune elukauge jutt nagu poliitikutel!

Issand küll nüüd läksid lihttöölised ähmi täis. Loomulikult ei vea keegi rongiga piima poodi, aga üle tuhande kilomeetrised sõidud on infrastruktuuri olemasolul kindlasti mõistlik vedada kas laeva või rongiga.

Norra Biltema on näiteks teada andnud, et sellest aastast liiguvad nende kaubad laost poodi vähemalt 50% jagu piki raudteed. Kiviajas elajatele märgiks, et kaupu ei laeta vahepeal haagisest vagunisse ning vagunist haagisesse, vaid haagis tõstetakse platvormile ja sealt maha. Või vahetuskere.

Paraku ei ole Euroopa ülekoormatud raudteevõrgustik suuteline vastu võtma palju enamat, kui seal juba praegu kaubana liigub. Olen ka ise vedanud La Jonquera rongijaamast Stockholmi kaubajaama 30t keraamilisi plaate, mis kliendi teada tuli Hispaaniast "säästvalt ja loodussõbralikult" rongiga, aga tänu raudteelaste streigile kuskil teivasjaamas oleks tegelikkuses kohale jõudnud oma paar nädalat hiljem.

Selge see, et suures koguses on rongiga mõistlik vedada, kuid mõne arvates peaks ka 2 pakki piima kuskile Kapa-Kohila külapoodi ka rongiga tulema. Asi pole selles, et "lihttöölised põlema lähevad", asi selles, et mõni on lihtsalt nii pagana naiivne ja silmaklappidega, et see lihtsalt teeb täpiliseks.
Olles aastaid Norrat sõitnud (enam ei sõida, nagu sa isegi, T. (ei hakka su nime siin reetma), on poolhaagistega täidetud rong väga tuttav pilt.

Pajata siis meile rumalatele, kes ka Norras sõitnud, kus sellist pilti vaadata saab? Mo seda:"Olles aastaid Norrat sõitnud on poolhaagistega täidetud rong väga tuttav pilt."
Ma pole sellist pilti mitte kordagi näinud seal, ausalt, mitte kordagi.

Oslosse sõites vist ei näegi?

https://rail.pictures/picture/29408

www.cargonet.no

Muudetud 26.08.18 10:15

Pmt siinne sootsium koosneb ikka erilistest tarkpeadest. Kas vaadeldaval pildil on haagised? On või? Kus?. Rongiplatvormid on ka muidugi kvalifitseeritavad haagistena, kuid jutt polnud ju neist. Kus on raskeveokite haagised, sildade ja ratastega?
Mina küll ei näe! Kui teie näete, siis on teil ülearenenud kujutlusvõime. Võimalik, et haiglaslik.
Samas- siinsed tarkpead, professorid, selgeltnägijad ja muu paranormaalne kooslus pole terve kuu aja jooksul suutnud vastata küsimusele, et kuidas R seeria SCANIA esitulede valgusvihu kõrgust reguleeritakse!?
Ju siis ei tea?
Mina tean nüüd. Võite alustada nüüd vingumist, et "iga loll ju teab"- see teil lemmiktegevus, asjalikku te miskit peast välja ajada ei suuda.

Selles rongis on kolm esimest tavalised külmikpoolhaagised, tagaotsas on neid kolm tükki veel. See, et mõni jutupaunik ei jaga ära, et allpool kaubaruumi asuv tehnika on vaguni "kõhus" peidus, ei pane imestama. Eks juhte ole igasuguseid, enamus siiski ainsa kvalifikatsioonina enam-vähem regulaarset pulssi ja CE-lubasid omav seltskond.

http://www.intermodal-cosmos.eu/content/e4/e144/e145/e57/sem
i_trailer-hi_eng.jpg

http://www.gavlecontainer.se/eng/nyheter/2015/12/17/premiere
-train-shuttles-to-stockholms-new-intermodal-terminal-stockh
olm-nord-at-rosersberg.aspx

Mina ei tea, mismoodi reguleeritakse R-seeria Scania esitulede valgusvihku, kuna pole mitte kunagi vaja olnud teada. Kui sul on ja sa seda teadmist taga ajad siit, mitte pädevatest asutustest, räägib see rohkem sinu, kui konsiiliumi kohta.

Muudetud 26.08.18 11:29

Mingeid "kõhus" olevaid sildu ja rattaid pole rongiplatvormidel, siiski on konteinerid.
Sadamas tõstetakse laevadele haagiseid koos kogu tükiga, nagu tähelepanelikul vaatlemisel võid näha- on tegemist kardinatega.
Teisel, Stockis tehtud pildil on vaadeldav, et platvormidele paigaldatakse haagised täistükis ja need on oluliselt kõrgemad platvormist.
Norras, konteinereid vedaval koosseisul pole nendega miskit 100% ühist.
Ja tulede reguleerimise "saladuse" sain teada Skanni esindusest, kui olin nädal siinsete tarkpeade vastust oodanud, tänaseks on selgunud, et ega ei teatagi.
End mingi konsiiliumi liikmeks tituleerimine räägib tõesti millestki ja hoidku Looja meid selliste tegelaste nõuannete eest- nad ei tea suurt midagi, kuid tarka panevad 10-ne eest. Kusjuures- mistahes teemadel.

Mida sa silmaklapimees tõestada üritad? :))))

Et Norra rongid veavad ainult konteinereid ja mitte poolhaagiseid?

https://youtu.be/88cKqyW2c_U?t=1m21s

Kui silmad muidu ei võta, pane arvutil täisekraanile ja äkki näed ka, kuidas nendel sinu "vagunikonteineritel" miskipärast kolm silda all on..

Sadamas TÕSTETAKSE laevadele? Oled sa mõnes sadamas üldse haagiste laevale laadimist näinud või ?:D

Aga tubli poiss, et esindusest küsisid! Tegelikult teavad nad päris paljut.

Muudetud 26.08.18 12:22

Poisid-poisid, mõtteviis, "et kui ise pole näinud, siis seda pole olemas", ei ole kuigi jätkusuutlik. Seda mitte ka kodus arvuti taga nina nokkides.

Esimest korda nägin Oslos poolhaagiste laadimist rongile 2004. aastal toonases Tollpost Globe terminalis, seega praeguseks pole selles mulle midagi uut enam. Nendele, kes teisi tarkpeadeks ja ei tea kelleks nimetavad, tasuks ehk endalgi maailma rohkem avatud silmadega uudistada, sest ringi liikudes näeb ka autojuht väga palju uut. Kui ta ise tahab näha muidugi.
Mis puutub valgusvihu reguleerimisse- hea põhjus ikka järelduste tegemiseks, a la rumalad. Aga ma järeldaks sellest seda, et keegi siin pole sellega kokku puutunud. Samas, kuidas saakski siis teada? Ma arvan ise ka, et ma alustaks telefonikõnest või külastusest esindusse. Ega see parem poleks, kui siin foorumis keegi teatab, et ta kuulis kelleltki, kes kuulis kelleltki, et vist tuli keerata seda kruvi sinnapoole. Või krt, äkki oli ikkagi see teine kruvi teisele poole? Ähh, igatahes kuskilt midagi kuhugi keerata tuli.
Pole vist väga parem variant?

90% teemadest oleks olemata, kui teemaalgataja pöörduks esimese asjana kompetentse asutuse poole, aga siis oleks foorum ka siga igav.

Üks asi on see, et sigaigav oleks, kuid kõige rohkem ajavad mind siin vihale sapipritsijad. No ja siis on need "köiksetargemad" ka vahel.
Kohati on siin lausa kino- võta suur coca-cola ja popkorn ligi ja vaata, kuidas suled lendavad.

Kas Norras magnetiga sõites tuleb ka kaardilt andmed maha laadida?

Magnetiga sōit annab sulle puutumatuse kòige vastu,teed mis tahad...

Pärnus koolitusel räägiti, et kui puhkeajal hoida magnetit tinakarbis, siis selle kasutamist pole võimalik politseil tõestada.

Meile räägiti, et kui puhkeajaks panna kaardilugejasse pangakaart, siis pangaarve suureneb, mitte palju, aga miskit 5 euri tunnis. See tinakarpi magneti panemine on täiesti õige soovitus, kuid lisaksin, et jõujooned puhkeasendis magnetil tuleb sättida ikka põhja-lõuna suunas, muidu ei tööta asi eriti hästi.

Õige mees istub sanga, keerab võtit ja teele, iga lisaliigutus on kurjast ja nõrkadele

Tere.
Kui eraisik omab veoautot ja kasutab seda enda otstarbeks aastas 3-4 korda, kuidas on siis meeriku kasutamine? Või pole seda üldse vaja?

Liiklusseaduses on kõik punktihaaval lahti kirjutatud, millal oled meeriku kasutamisest vabastatud. See, kas auto kuulub juriidilisele- või eraisikule ei oma mingit tähtsust.

Aga kas magnetil ja magnetil on vahe. Võib olla oskab Tanel aka professor selle kohta professionaalina midagi kosta. Kas suurus loeb?

muidugi loeb , nii suurus kui ka tüüp, enese harimiseks võid netist tuhlata sõnu , neodüümmagnet või feriitmagnet , korraliku monster magneti võid panna kasvõi kindalaekasse, aga see ju eine päev, õige mees ei kasuta midagi, lihtsalt võtit ja tuld https://goo.gl/8WDFjZ