Mul tekkis selline huvitav küsimus, selle kollase vene traktori teemal K-700, et palju see sajale diislit võtab?
Ma tean, et traktoritel on tunnis see värk, aga kas keegi teab ka selle kütusekulu 100 km kohta?
Nii lapsikut küsimust pole ammu näinud ,tule taevas appi .
Traktoril tõesti tuleks mootoritundide ja töö iseloomu järgi kütusekulu arvestada.
Väga suur vahe on kas sõita tühjalt maanteel või vedada järgi 30 tonni kaaluvat haagist.
Üldiselt- võtab palju ja teeb ka kuhjaga tööd ,niisama lõbusõiduks ei kasuta keegi tänapäeval sellist masinat (vene ajal käidi küll viina järgi poes isegi linttraktoriga)
aga aas007, siis ütledki mulle k-700 kütusekulu sajale, mingites kindlates oludes, kui sa tead, muidu pole mõtet siin teemas seletada.
Sellest kütuseerikulust ei saa ma midagi aru ja ei viitsi süveneda ka.
Ehk siis, kui keegi teab, palju see sajale võtab, siis öelgu ja mainigu juurde ka olud, milles võtab, mis peaks elementaarne olema ilma küsimatagi.
Nagu juba öeldud, sõidavad traktorid ka teinekord pikki vahemaid ja huvitav teada sellegipoolest.
Niisama siia mingit jama kirjutada pole mõtet, räägime ikka teemast.
Tallinnast Tartusse taga tühi treila(seda ta ei tunnegi) 200ne vaat sai sisse ja tühine osa jäi järgi.Nagu alati ikka põhjagaasiga,vähemaga ta ei liigu ju.Tartust Elvasse on 28km ja 3 pange kütet,hakkas lörbatama ja 3 vene pange sai sisse ja raudteejaamas oli vsjo.Pead arvestama 100 sajale.Olen kuulnud et topitud vaheplaadiga scanni mootor peale ja sõitis 80 sajale.
Ma arvan tegelt ,et siia võite panna igasugu mõnusa suurema vene tehnika kütusekulusid.
Näiteks zil ja laz buss, ikarus, mis oli küll ungari oma ,aga vene ajal levinud buss sellegipoolest.
Minu arust on see huvitav.
LAZ suvenorm 45-50, talvel 60sajale. Kõik olenes muidugi inimeste arvust ja kui palju keegi müüs. ZIL tüüpi veokeid oli erinevaid, alla 40 ei võtnud mitte üks masin.
Ikarus oli vägagi ekonoomne masin ,võrreldes Vene Laz bussidega .
Suurimad tänavasõidukite kütusekulud jäävad tõenäoliselt URAL 375 V8 bens ja sama mootoriga Laz 699 turist kapsaaeda .
Kütet võyab palju kuid sitkust on ka selle eest palju.
Soomes Alahärmäs korraldatakse pulling võistkusi ja aastatuhande vahetusel seal tehti ka seeriatraktoritele võistlus ning see vene ime tuli võitjaks.
Ka belarusi mootor oli soome spetside katsetustel sitkuselt üle kõigist lääne analoogidest omal ajal kui teda sinna müüma hakati.
Ma olen ka sellest Soome spetsialistide katsetusest kuulnud mis puudutab belarusi mootorit. Tõe poolest, mootor tunnistati üheks kõige paremaks.
Teemast ka, et huvitavaid andmeid sain teada jällegi.
kunagi üheksakümnendate algusel vahendas traktorimahvia seitsmesajaseid eesti kaudu saksamaale. on nagu midagi meeles, et üks tuttava tuttava tuttav tegi paar otsa kirovetsi tehas-muuga sadam. trakatseid oli kolonnis muidugi hulgim, ilmselt oma kümme tükki korraga. ehk keegi mäletab asjast rohkem. see oli vist see aeg, kui üks soome mark maksis 9 rutsi, nagu pajatas villu tamme, kes siis viie soome marga eest sai mingi aeg oma korteriüüri niiviisi ära maksta. ilmselt sama suhe oli saksa marga ja vene rauaga. kui pennide eest sihukese koletise kätte saad, siis võib veidi rohkem kütte eest maksta küll.
Tühjalt võid paagitäiega (320l) nädal aega ringi sõita, rasket tööd tehes jääb ka kahest paagitäiest pika päevaga väheks. Nii, et ühest vastust pole, kõik sõltub koormusest. Kiire kastiga on üldiselt kulu väiksem ja masin kiire ka, kuni 60 kmh.
Offtopic ka. et kunagi sovhoosi ajal oli kirovetsidele käigukasti väiksem hammakas pandud nii et 70.... 80 km polnud enam probleem. Sellised kõlbasid ainult transpordi töödeks.
Teema autor vast ei pahanda kui läks teemast vähe kõrvale. Ikkagi K 700 teema ju.
Vot see 70 - 80 on küll naised saunas rääkisid, ega seda kiiret kasti ju tehasest ei saanud. Ikka ise pidid vaeva nägema ja paari hammasrattaid ära vahetama, kui oli mida vahetada.
T-150le pandi MAZi mootorid peale ja need võisid liikuda kuni 70-80km/h, kuid nad ei kestnud ja MAZi mootoriga põllutööd teha ei saanud, ei pidanud pikalt kõrgetele pööretele vastu.
Ohoh, Ikarusest kah jutt. See punane kaugliini oma oli ökonoomne, võttis kütet samas suurusjärgus Scanni bussiga. Mootor ju tegelikult litsentsi MAN.
Sajandivahetuse paiku kui eravedaja olin siis arvestasin 30L/100km, jäi alati üle. A noh mul oli sinna kah selline käigukasti ja diffri kooslus aretatud et 90 ga sõites näitas tahhokas ca 1350 p/min.
Need linnaliini kollaste norm oli kusagil 50 sajale, ülekanne aeglane, ise nendega sõitnud pole.
Vat see Kirovetsi 70- 80 pole midagi naised saunas...
Oli spetsiaalne militaarvariant mis tuli juba tehasest, sellise kiire kastiga.
Plesetski kosmodroomil ise nägin sellist ja sai ka kabiinis sõidetud, sahkas seal lund tohutu laia sahaga. Uus masin oli ja polnud seal midagi aretatud. Kui ikka minema pühkis andis KAMZA ga järgi punnida.
Omal ajal kui Kirovetse tehases toomas käidi siis olid meestel kaasas vastav "valuuta" ja kui vedas siis õnnestus saadavale masinale nn. sõjaväe käigukast peale saada.
Kes sul seda ikka tookord ostis, kel oli vedelküttega maja see sai niisamagi. Mis käigukasti puutub siis taandub asi ikkagi sellesama hammasrataste paari juurde, olgu ta kasvõi sõjaväe nimega. Loomulikult teatakse seda hästi tehaseski. 60 kmh on traktori jaoks ikka suur kiirus ja kamazile pole mingi probleem kiirenduses pähe teha. Sai isegi nagu postist mööda sõidetud kui nad suure koormaga teedel roomasid vene ajal.
Ei ma ei pahanda, et K-700 modifikatsioonidest siin räägitakse.
Kui mõni admin vastu pole, siis ta võiks mu teema ümber nimetada, näiteks "nõukogude veokite,busside ja muu rasketehnika kütusekulud" või midagi.
Ma ise ei saa enam muuta, aga ehk mõni admin oleks hea?
Minu arust huvitav teema, vene aja lahedast tehnikast.
Sai kunagi lapsena ja koolipoisina ikka vahitud neid vene masinaid seismas ja tööd tegemas ja põnev oli.
Kütet kallasid maha sellepärast,et palka saada.Pole kütet kulutanud,tähendab
pole ka tööd teinud.
Kui nüüd õieti mäletan,siis V8 bensiinimootoriga(АИ-93) Ural võis võtta
raskel maastikul 80 L/100 km kohta.
Kallati maha ja mitte vähe. Süsteem toimis umbes nii, et hommikul pandi autobaasi väravas km ja kütusekogus kirja, õhtul tagasi tulles samamoodi ja selle alusel saadi palka. Tööga endale mitte liiga teha, kallati teatud kogus maha (või müüdi) ja odot keerati mingi nipiga edasi või anti km kirjapanijale väike altkäemaks. Mäletan, et isal oli mingi aeg garaažis 2 250l vaati bensiiniga, keegi juht müüs sigaodavalt. Olid ajad.
Kütet ei pidanud maha kallama, bensiini sai ise ära müüa, diisli kohta võis lihtsalt öelda tanklamehele , et nahh seda vaja, jäta endale. Ta pani siis kirja, et võtsid 300 toopi ja eiminatea kuhu ta seda äris. Mõnikord kuu lõpus sõitis tsisterniga mööda põlde ja anus pisarsilmi traktoriste, et ehk võtad pool paakigi, inventuur tuleb peale ja ülejääki pole kuhugi panna.
Eestis pole minu silmad tsiviilkasutuses Urale näinud, see oli rohkem sõjaväe teema, talvekoefitsentidega oli norm 100 ligi, millest tavaliselt pool üle jäi.
T-150-le pandi Mazi mootoreid just mugavuse pärast, sest JaMZ oli töökindlam ja starteriga (mitte käivitusmootoriga originaalporno) Mingit kiirusevõitu sellest ei tulnud, kiirust sai juurde Mazi reduktoritega sildades. Kusjuures põllutööd kannatas selline aretis samuti, käike oli piisavalt. Et kõik nii ei teinud tulenes sellest, et lausa igale soovijale Mazi mootorit laost välja ei kirjutatud.
Kruusavedajad lasid ikka diislit mega koguseid maha karjäärides, jube mõelda mida loodus kõike taluma on pidanud. Bensuga oli lihtsam, seda sai küll maha müüa. Ja vaate oli tol ajal igasuguseid, mul veel üks 300L alles ainult kork on raisal külje peal, ebamugav kasutada.
NL-i vaadivalik ei piirdunud ainult 200 liitristega. Vaadid millest rääkisin, olid mingid põllumajanduskeemia rohelised plastvaadid, mahuga 250l. Väidad, et kirjutan jama? Kirjuta siis ise mismoodi asjad käisid.
Ma olen kuulnud, et vene ajal oligi mingi teema, et ülevaatuste läbisõidu staistika ja tanklate müüdud bensiinikoguse järgi, tuli sõiduautode keskminek ulu minig 4,5 sajale või midagi.
Age veokate kütusekulud olid jubedad, ehk siis kütuse möödavool oli ikka nii suur sõiduautode poole, voekitelt jne.
Ma mõtlen, et oleks tollal massiliselt diiselkütet majadel kasutatud, oleks saanud traktori ja muud diislimehed seda oma ülejäänud diislit anda või müüa neile maja kütjatele, aga seda vist tollal eriti ei tehtud.
Ei usu küll, et veneajal keegi läbisõidu ja kütusekulu statistika teha sai
1. ei ole minuteada ülevaatusel läbisõitu kirja pandud
2. ei ole keegi ka üles märkinud, mis sõidukisse tangiti
3. pole ka võimalik bensiinijaamas tuvastada kuhu rändab kanistrisse tangitav kütus- koju Jawa paaki või äsja tangitud sapikasse
Kui siia igasugu jama võib kirja panna, siis Zil liivapuistur tööresiimis 75 L sajale, kui puistasid 5-nda käiguga no nii 60 km/h tunnis, mingit liiva pritsis maha ka aga õhtul jäi omale, rekord oli 120 L ehk 6 kankut, sai tassitud koju nii, et õla lihased valutasid üle päeva ;))) olid ajad.
Ural jälle 100 L sajale.
Ei olnud vene ajal mingit ülevaatuse statistikat, lihtsalt läksid tuttava liiklusmiilitsa juurde ja küsisid lipiku mis tuli esiklaasi alla panna ja kui auto oli ikka päris ront, siis piisas paarist koos ära joodud viinast.
Sellest pole veel keegi kirjutanud,et 80ndate alguses oli riigibensiin punaseks värvitud(sääne oranz),et eraautos kasutada ei saaks.Kontrollis seda pisteliselt miilits tavalise lohviga ja vahest suu ka kütet täis.Kui avastas tagajärgi ei mäleta.Süsteem pidi piirama kütuse äri,aga ei toimind.
Mul isa rääkis seda ja küllap siis ikka midagi taolist tehti, tühja koha pealt ta seda ei rääkinud.
Vanasti tehti ilma arvutitete rohkemad asjad ära, kui te arvate.
Noh, kuna osa ostetud bensiini ei läinud ka autodesse, siis seda suurem möödavool pidi olema, kui 4,5 saadi.
Tähti täpselt ei mäleta, aga oli A76- kollakas, AI93- punakas või roosa, värvimisest pole kuulnud. Osta sai 5 liitrise sammuga. Mingi aeg sai bena osta talongidega, vähemalt Põltsamaal (seal elas vanaema, laupäevane hommikune viljakohv ja vorstivõilevad tulid meelde:) tuli bussijaamast osta talongid ja siis sõita bensiinijaama ja sealt sai siis bena.
Riigibensiini ei värvinud keegi. Värvitakse etüleeritud bensiini ja seda tänapäevalgi, lennunduses näiteks. 93A oli punane ja 76 minumeelest sinine. Etüleerimata 66 kollakasvalge nagu bensiin ikka.
Miilits sihukest mürki voolikuga ei imenud, eks temagi tahtis pensionini välja venitada.
Autotanklatest kadusid värvilised bensiinid siis kui hakati plii-(tertaetüülplii) vabasid bensiine müüma. 95E jne.
EPT Zil ja kolhoosi karjaku isiklik Zaz tangiti ühest tankurist, pole neil värvi vahet olnud. Isegi kui oli olemas statistika erasektorile müüdud kütuse kogusest, ei olnud ülevaadet erasektori läbitud kilomeetritest, seega see 4,5 sajale ei saa olla miski ametlik riiklik statistika.
See kraavilaskmise teema kurb jah. Bensiini õnnestus 3 rutsi kanku eest veel kuidagi maha müüa aga diisel läks sorinal kraavi. Üks kord õnnestus 3 õlle eest 300l ühte vedelkütte katlamaja paaki sokutada.
LAZ-idele aretati muideks ka mingeid IVECO diisleid peale.
Laz buss oli inimsõbralik ja turvaline reisijate ja liikluse suhtes.80-100 reisijat seljas ilma roolivõimuta ja tagaamortideta,talvel soe kuid vingugaasi täis sõiduvahend.2 kõva 6V akut tehasest võimsa genekaga g286.Külmkäivitus toimus kapoti alt.Seal olid käsigaasid ja toored ja muud vajalikud kangid.Bussijuhid olid kõvad mehed,kui reisijast põnn ikka sõrgu vastu ajas,keeras bussijuht bensust lõhnava rusika kronksu ja surus poisil nina punaseks.Samuti huligaanid peatuses said rattakoopas peadpidi tunda sooja kummihõngu vastu põske.Täna oleks asi sl õhtulehe esikaanel.Kord oli majas.Iveco mootorist ei tea midagi,võibolla kolhoosis pandi kõike.Laz turist sai kamazi mootori millega olid probleemid.Sillaülekandeid oli tehasest 3. 16:29, 13:27, 19:34.Raba sild oli ja sinna läks kiire ikaruse reduktor 21:31.Viienda said kiirteel sisse.Linnaliini ikarused said tehasest vene 3 käigulised automaatkastid vif 3,mille eluiga oli 10000km.
Aretati kõike ja leiutati, tean, et Pärnu ATP-s olevat kunagi keegi "leidur" ehitanud linnaliini Ikarusele automaatkäigukasti(käike lülitati nupuga ja magnetid liigutasid süsteemi) See olevat isegi toiminud kuid mitte niivõrd efektiivselt, et liinile minna.
Võibolla on tegemist ka "linnalegendiga" kuid seda on rääkinud päris mitmed mehed.
See bensiini värvimise jutt on jama ja räägivad need kes polnud tollal sündinudki. Ise hakkasin elukutselisena tööle 1980 aastal ja kõik eesti tanklad läbi käidud ja ei teadnud küll sellest midagi. See värvimine oli hoopis kütuse margi eristamiseks, kas etüleeritud või mitte. Oli mul kusagil isegi raamat spets tanklate jaoks, kus oli nende värvide tähendus ja muud mõisted.
ATMM rotaprindil trükitud, peaks kusagil kola hulgas alles olema.
Sellist Laz bussi müüs Taisto mingi aeg tagasi suht odavalt, kõige targem on visata istmed välja ja jätta ette 8 kohta , taha kaubaruum, või elamine ja vormista ümber veoautoks või autosuvilaks. Võid C katiga sõita ja igast peavalu ja kulutusi vähem (Üv. kindlustus).
Mitte korras mootoriga ajasid need bussid vingu sisse nii et tahtis silmnägemise ära võtta ja oksemaik oli kurgus kogu aeg.
Terve koolipõlv sai sellistega sõidetud edasi tagasi.
Korralik buss oli talvel väga soe seest.
Ja suvel kuumade ilmadega mootorid keesid kogu aeg, hiljem aretati zil-i kapotist tuule püüdur katusele tahaotsa ja see siis suunas õhu mootorile.
Aga oli ka väga kobedaid üles vuntsitud busse :-)
Solksolk kui sa endale lazi ostad,saad mängida õiget bussijuhti.Taha ukseauku mahtus kõrvuti 2 kanistrit ja lohv.Lazimeestel liinipeal koni põles hambus,see kuulus sinna juurde.
Ikaruse automaatkäigukasti konta niipalju et .
See pole mingi müüt ,sellised olid isegi olemas ,Tallinna Tak läbi aastate paar kolm tükki .
See automaat käigukast polnud ise aretatud ,vaid tehase oma . Töökindlus oli sellinne ... et aasta pärast olid need kõik vahetatud manuaali vastu . Sõita nende automaatidega igastahes ei saanud.
Kuidas mees, nõnda masin. Korralik LAZ ei ajanud mingisugust vingu sisse, väljalase oli rattakoopas ja sealt keerutas tuppa. Need LAZi "tuulepüüdurid" olid teatud mudelitel juba tehasest. Käiguvahetus oli LAZil ikka klass omaette, (vääääga pikka hoovastik, eest-taha välja) ja käigukang käis mööda tuba ringi.
Mitte korras Ikarused ajasid samuti talvel võimsat diislivingu sisse.
Ikarustel ajasid salongi vingu sisse diisel gero ,millega köeti tagumist osa . Lõõtsbussil oli neid lausa 2 tk.Nimelt ikarusel oli tehase poolt kütttesüsteem mootori jahutusvedeliku pealt vaid esiaknale.
Esimene lazi häda vingust oli tuletoru tihendid,mis lekkisid ja pikka iga polnud.Pandi 3 tükki kummalegi poole,sest originaalis liitepinnad olid mööda.Asi sai korda kahe sukaga ja ümber keevitatud väljalaskega.Pütile pidi keisri tegema ja kolin sai korda.Täielikust vingust see ei vabastanud,soojendus sahti ja mootori vaheline sein oli hõre ja sealt vent kakkus õliaure sisse.Ümberehitatud lisasein peab olema.Siis ok.Tehasest ülemiste koludega ühtegi pole toodetud,vaid kõik ehitatud.Orig.külgmised kolud tuli sulgeda ja ülemine omatehtud mis lõi surve sisse ja pressis gaase eemale.Nii sai vabaneda.
Käiguvahetusel on üks pikk toru.Kui kuliss korras oli hea käiguvahetus ja supipajas kangiga ringiajamist polnud.Pidurikraane oli 2 ja need paiknesid bussi keskel põhja all sita sees.Kraanide juhtimine pedaaliga oli nagu jumal juhatab ja tihti katkesid.Põhimõtteliselt oli pidurisüsteem keevitatud.Tagumised abivedrud olid spiraalvedrud,mis töötasid tõmbele.Kui suur koorem peal ja käbid kulunud viskas vedru maha hea pauguga.Tagasild oli ooper.Iga kell võis katkeda.Pooltelje flanse mutter keeras lahti ja tagumine ratas hakkas eralduma,vedu kadus.Buss oli ehitatud sõjaotstarbeks.Paremal ees oli laibaluuk,kustkaudu laibad kanderaamil salongi toimetati ja ladustati.Istmed visati välja ja olid spetsiaalsed kronsad laipade ladustamiseks.Bussijuhid olid ikka tegijad vennad.Tema oli boss ja juhtis masinat nagu ise tahtis.
Vene tehnikast rääkides, siis uaz 452 võtab 15-20 l sajale, Zil võtab umbes 30-50 liitrit, oleneb tööst ja autost endast ja Gaz 53 võtab umbes samapalju kui zil ja Kraz 255 võtab 50-60 l sajale.
Üleelmisel laupäeval lükkasin K701ga lumevalle laiemaks,5 tunni peale kulus 58 liitrit,üksjagu oli niisama tühjalt sõitmist.Ei nad võta midagi nii palju kütet,legendid pärinevad ikka sealt,kui kütuse kulu järgi palka maksti ja õhtul paagid maha tühjaks lasti.700 A on mannetu kärakas,mis ei jaksa isegi 6m randaali vedada,lund kärab lükata ehk...toredad mänguasjad sellegipoolest:)