Kas tegu on aastakäigult võrdsete autodega. R420 oli I seeria R-il peal. 440 tuli II põlvkonna R-iga kaasa. Siin on ka emissiooniklassi vahe, 440 on juba euro 5 ja ilma AdeBlueta. Tal peal mingi kommejant ehk EGR mis ajab suitsu 5 klassi nõuetele vastavaks.
Olen sõitnud Skannidest R560, R480 JA R420-netega. Võin öelda, et sama aastakäigu ja vähema läbisõiduga R480 oli palju nürim ja kulutas kütust rohkem, kui sama vana ja rohkem sõitnud R420, mis oli superkorras vedur nii oma väljanägemiselt, kui ka hooldatud tehnika osas. Kõik olid muide Opticruise kastiga.
Soovin sellega öelda seda, et iga isend on erinev ja vaidlust 20-ne hobujõu osas pidada on päris mõttetu. Tegelikkus võib numbritest oluliselt erineda.
300 Nm ei vasta tõele, tegelikult on vahe vaid 150 Nm. Kui mõlemad on Scania EGR. Absoluutselt samad pihustid, töömaht- seega softist kruditud üks 420-ne ja teine 480-ne peale.
See on siis 420-ne ja 480-ne vahe ja seega on 440 ja 420 vahe olematu.
Ma kirjutasin juba, et 420 võib olla tegelikkuses palju paremas korras ja ka võimsam lõppkokkuvõttes, kui seda on äraaetud 480 jne.
Kui võtta 60 hj ekvivalendiks 150 Nm, siis on 20 jõu vahe 50 Nm , ehk hea akutrelli pöördemoment.
oled roheliseks hakanud? miks egr ja kusehappeid eemaldatakse? ikke kokkuhoiu poolest, ütle mõni tänapäevane mootor mis seda ei oma aga ise soovitasid ju sellist otsida .............
Eemaldatud EGR-iga saad ainult Kapa-Kohila karjeeris ehk sõita. Euroopas läheb see pull väga kalliks maksma. Šveitslane näiteks teeb sulle parklas 2 minutiga selgeks kui korras sul emissiooni teema on.
Ainult euro 6 masinat ostes on Egr paratamatus. Ülejäänud saavad ka Scriga hakkama ning kulu kusihappele on marginaalne, eriti kui arvesse võtta scri kütusekulu egriga võrreldes.
Sest nagu öeldud, manipuleeritud heitgaasiklassiga liiklemine toob kaasa sunnirahad, milliste eest saaks adblued osta päris mitu dekaadi ja mitte ainult Shveitsis.
proffessor_sammaljalg- riskides suurt t.m ärritada? :D
Pigem tulin enamvähem kiiret vastust saama, millist opticruise scaniat osta ning koheselt oleks vaja midagi. Aga esimesed kommentaarid olid 500 + scannidest. mis mul neist? :D
Miks pead ostma Eestist äraväntsutatud ja roostekärnas masina, kui nt Belgia, Holland jms riikidest saab parema?
Eesti järelturg sinu hinnaklassis on enamuses toodud Skandinaavia talvisest keemialögast.
mulle ka ei jõua kohale miks ostetakse eestist läbiaetud autosid. belgiast ja hollandist saad vähesõitnud auto, mille omanik oli kirikuõpetaja jne.
kasva suureks, veok ostetakse töö tegemiseks. 15000 eurise veoki läbisõit on vähemalt 1,5 miljonit km. kõik muu jutt on puhas jama.
See, kes ostab 15 000 eest "vähemalt" 1,5 milli sõitnud veoki, see ei pruugi olla vaimselt eriti terve. Mina arvan nii.
Seega- see, kes jälgib Hollandi, Belgia, Prantsusmaa jms riikide müügikuulutusi on sinu arvates imelik? Kas nii- küsimus on "eelmisele"?
Et on rumal leida nt 19 000 eest (lõpphind peale tingimist) 10 aastat vana veok, mille ajalugu kirjas, sest hooldus on toimunud Scania esinduses ja mis näeb välja kui mõni aasta vana, mille kõik sõlmed toimivad jms.
Tõepoolest!
Tuleks osta ikka BRC platsilt või mujalt miskine rottide pankrotivara, mis on Skandinaavias romuks aetud?
Üleüldse- siinne foorum ON imelik, sest kõige enam kohtab siin aruka jutu halvustamist, küsimustele vastamise asemel võib saada vastuseks: "loll oled vää, ei teagi väää..." ja muud sarnast.
See annab omakorda muidugi paljudele küsimustele vastuse- näiteks sellele, miks osad juhid nii rumalate nägudega on.
Õpi palun lugema,kirjutatud on et auto oli 10aastat vana ja scanias hooldatud.Jääb täiesti arusaamatuks millest sa järeldad et auto seisis terve selle aja.
Belgiast või Hollandist saad auto, millel on karvajalad ratsustanud 24/7 ja nii 10 aastat. seal ei tunta sellist luksust, et igal mehel oma auto ja koos lisavarustusega. auto on tootmisvahend ja see peab tööd tegema, et ära tasuks. 2,5-3 aastaga sõidavad korralikus firmas veokid 1 miljoni ette.
Muidugi on firmasid, kus sõidetakse mitme vahetusega 300 tuhat aastas. Aga paraku on elu seal euroopas selline, et väga paljud ettevõtted töötavad 7-15 -ni ning paraku ei ole su mitmest vahetusest seal peal kasu. Pealegi on rampas istutud aeg juhil tööaeg ja saavad selle eest palka. Ei kipu keegi seal uhama. Tööaeg on siiski piiratud ja ei kipu neid km-d seal nii väga tulema.
Masinat tuleb otsida, mitte umbropsu osta, tihti läheb sobiva leidmiseks kuid. Nt on mõnel müügis oleval masinal firma nimetus ja mitte keegi ei keela saatmast neile meili küsimustega. Kui on olemas VIN kood, saab teha hooldusväljavõtte, eeldusel, et hooldused toimusid esindustes. Firma järgi on võimalik välja selgitada töö iseloom, nt mõni on vedanud päev läbi betoonpaneele, teine kord päevas saepuru ja olnud perefirma käes kogu oma eksistentsi.
Seejärel on võimalik alustada läbirääkimisi hinnaalanduses ja selles, et nad ise toimetavad sõiduki sadamasse, kust see veetakse laeval nt Helsinki, Hanko, Kappelskäri vms sadamasse, kust tulevad laevad Tallinna või Paldiskisse, tuleb selline skeem alati odavam kui ise järele minna.
Siin on mõnel ullikesel muidugi võimalus tarka panna ja väita, et teised on lollid ja turul vaid romud.
Jah, püütakse ka petta, on juhus, kus 600 000 läbi sõitnud masin oli läbinud VOLVO esinduses hoolduse sellise läbisõiduga juba neli aastat tagasi ja siis sai aasta hiljem äkki palju väiksema näidu. Sai siinse ostusoovija õhina maha suruda õigel ajal.
Jne...
Aga kumb on nüüd hullem variant kas : Veok mis on sõitnud mööda teid ja läbisõiduks 1-1.5 milli või veok mis on sõitnud 150 000 kuid terve elu veetnud karjääris ? Ma arvan et viimane variant on hullem. Eriti rasked tingimused, kindlasti mitte õiges kaalus koormad jne.
Kui keegi deklareerib, et mingisugune automark ei kõlba kusagile- siis oleks tervitatav, et väitja oma väidet ka selgitaks.
Ja kas pildil kujutatud kallur on sammaljala töövahend karjäärisisestel vedudel?
Eeokei. Ma tõin selle pildi näituseks punktiirikesele, kes hakkas mingitest karjääriveokitest sonima, kui jutt käis 4x2 sadulatest. Et selline on karjääriveok ja risk Euroopatööle sadulat otsides vastava otsa sattuda on üpriski olematu.
Ka Eestisse kallajatööle sobiks ta sama edukalt, kui €.6/km sinist Kronet Oderi poole vedama, et legaalse paaritonnise kandevõimega või nii.
Tõendamaks, et masin võib olla korras ka pea miljon läbisõitnuna, selline pilt. Viljavedu, nii "kolhoosisisene" kui ka tripid kuni 40 km kaugusele, tagurdamistega ka kuni pea kilomeeter ja seda kordi, tõsted, ukerdamised jms. Ülekaalust igaks juhuks me ju ei räägi- eksjuonju?
Valida tuleb ja korras tuleb hoida.
R420, EGR-iga, 2007.
Ma väga loen liitreid ja garanteerin selle näidu täpsust, ka kõik andurid on korras, ei ühtegi veateadet ja pigem näitab kompu liitri rohkem.
Tehke oma masinad korda, kui teil mingid teised numbrid on ja sõitke inimese moodi.
Töötasin ka 2007a Scaniaga.
Olid ka pardakompuutril numbrid täitsa olemas ja näitasid täpselt.
Sammal jäi nüüd küll haledalt vahele, et targutab teemade kallal millega endal tegelikult kokkupuudet ei ole olnud.
Te pole arvatavasti kokkuhoiust kuulnudki?
Põleb läbi vasaku esitule lähitules ksenoon, Rootsis.
Juht teatab, et ostab Biltemast uue, kuid see keelatakse kategooriliselt ära! Ta saab korralduse tõsta paremast tulest ksenoon vasakusse- talle saadetakse Eestist uus pirn. Nädala sõidab mees ühesilmsena ja siis saab Värtahamneni sadamas teise tule tarbeks pirni- see on peetud, ilmselt romulast.
Kojamehed nühivad vaid saasta laiali- uusi on keelatud osta, küll on soovitus teha -21 kraadi kannatavast aknapesuvedelikust veega segades 20L ja saast veega maha uhada. Talvel- Skandinaavias.
Akud on lõpnud ja keset Norrat, -26 kraadi juures, kui gero 45 tunnise pausi ajal undab, tuleb neid laadida. Koheselt tuleb Eestist kõne- "Miks mootor töötab, kütus ju kulub?" Ja nii alalõpmata! Selgituste peale teatatakse, et selline raiskamine võetakse palgast maha.
"EI tangi Norras, Arjänges tangid!" Kuna Arjängesse on tubli 300+ km ja paak tolmama hakkamas, pole sellise korralduse järgimine keset talve mõistlik. Lisatud 100L toob suure pahanduse, ikka selle raiskamise pärast. Muidugi koos palgapäeval asja klaarimise lubadusega- ikka mahaarvamise mõttes.
Avastad, et ketid on purud ja neid ei saa enam peale panna, vaja Vikingis korda teha- soovitatakse ikka kuidagi hakkama saada- ega raha pole lennukilt külvata.
Kui palga maksmiseks läheb, algab selline hala, kuis viidaks firma juhatus koos peredega tapale...
Te pole kokkuhoidu näinudki.