Oskab keegi öelda,
1)miks ei tohi turbolaadurit täispööretel seisma jätta? Mis juhtub?
2) Mis juhtub kui õhutusfilter ummistub?
3) Milleks on mootoriga pidurdamine langudel kasulik? Kas ta puhastab kolbe ja muud sisu või ainult pidurite puhkamiseks??
Tean küsimused on teadjatele võibolla labased ja imelikud aga paraku on teada vaja ja google ei aita.
1,kui mootor seisata täispööretel, siis lakkab turbo õlitus ja turbo pöörleb ilma õlituseta, mis rikub turbiinipukse
2 õhufiltri ummistusel kaotab mootor võimsuse, küttekulu suureneb, turbomootoril hakkab turbost õli kaasa imema
3 mootoriga pidurdamine säästab pidurei, et pidurid ei kuumeneks üle
Mehaanilise pumbaga autol lööb pump seni kuni mootor käib ringi, kuid mootori seiskudes kaob õlitus kuid turbo paneb veel pikalt ennem kui seisma jääb, kui jutt on nüüd kõrgetel pööretel auto seisma jätmisest.Peale rasket koormusti lastakse turbol tüikäigul jahtuda ennem kui mootor seisatakse.
Puiduhakkur mis töötab täistuuride, ja kui nüüd juhtub hakkurisse minema suur rauatükk, tuleb mootor kohe seisata, ei saa oodata, et turbo maha jahtuks. Selle tulemusena on juba kolmas turbo peal, eks ikka mingi seos sellega ole.
Kui õhutusfilter umbes, eks siis võib hakata õli kuskilt välja immitsema, nt korgitihendi, või muud kohad kus ei peaks olema survet olema
1) Turbiin jääb kõrgetel pööretel pöörlema, aga õlitus puudub - pikemas perspektiivis turbo laagritele ebatervislik. Seega, turbot peab madalatel pööretel "jahutama" enne mootori seiskamist.
3) Mootoriga pidurdamine langudel ehk gaasipedaali vabastamine on eeskätt kütuse kokkuhoiu keiss. Lühidalt - gaasipedal vabastatud, auto veereb, pump kütust peale ei löö, kütusekulu null. Ei ole mõtet ca 40 tonnise veokiga mäest täie rauaga alla kupatada, kui raskusjõud teeb selle töö tasuta ära. Muidugi säästab pidureid ka. Kas puhastab kolbe? Ilmselt mitte.
Mootoriga pidurdamist läheb hädasti vaja mägedes ,kus laskudes mäest alla pidurid kuumenevad üle ja lõpuks lähevad lausa põlema. Mootoril on siiski päris arvestatav pidurdusjõud ,aga kaasaegsetel autodel on retarder. See on seadeldis tavaliselt käigukasti otsas ja kardaan ajab ringi .Põhimõte on- anumas on õli sees labad ,mis pidurdamise vajadusel keeratakse risti ja tekitab takistuse.
Aga retarder kuumeneb ka pikal kasutusel üle.
Niisiis on paljudes kohtades Saksamaal enne mäest veokitele laskumist tempo 30km-h
Lisaks on tehtud ka mäe kõrvale killustiku väljakud ,kuhu saab veok viimses hädas end pinnasesse kinni sõita..
Ega see mootoriga pidurdamine pidurda suht s-gi, aga kuni viimase ajani toimis käigukasti õlitus ainult siis, kui käik sees oli.
Retarder e. aeglusti on välimuselt ning tööpõhimõttelt analoogne automaatkäigukasti hüdrotrafoga, risti ei keerata seal midagi. Lõuna-Euroopas on levinud ka elektrilised aeglustid.
Kolmekümnepiiranguid pole isiklikult küll kohanud.
See 30 kiirus veokitele mäe otsas on Saksamaal suundudes Köln-Wiesbaden,seal on tehtud lisaks veel üks rada.
Konkreetset teenumbrit hetkel ei oska öelda ,kuid olen sõitnud kümneid kordi sealt mäest alla .
Kasseli mägedes on ka piirangud ja palju mujalgi näiteks kiiruga leidsin sellise. https://www.youtube.com/watch?v=Yd907AJrQ2U
Poolass või kardaan eemaldatakse ainult siis kui mootor ei tööta. Käigukast saab õlituse esimeselt võllilt, mis ühenduses mootoriga. Seisva mootoriga ajab kardaan aga ringi teist võlli. Kui saad pukseerida töötava mootoriga, siis anna minna. Ei juhtu midagi. Enamikel juhtudel pukseeritakse masinat, mille rike ei võimalda mootori käivitamist ja seega eemaldatakse kardaan või poolass.
Võib-olla olen mägedes sõitmisest valesti aru saanud. No minuteada kasutatakse pikal laskumisel pidureid võimalikult lühiajaliselt aga tugevalt. Pidurdatakse auto peaaegu seisma ja siis hakkab hoog jälle vaikselt kogunema - hoolimata sellest, et mootoripidurdus või retarder kogu aeg käigus on ja üritavad kiirust maha saada. Kui hoog liiga suureks läheb, siis jälle korraks kõvasti pidureid ja seda pedaali pole taas vaja mõnda aega torkida.
Need vennad, kes kilomeetriseid laskumisi jalg kergelt piduripedaalil reguleerivad, lõpetavad varsti põleva auto või keemaläinud pidurivedelikuga.
Turbo kohta oleks samuti eriarvamus- minumeelest pole mingit vahet, kas mootor jäetakse tühikäigul või täispööretel seisma - kompressori võll pöörleb enamvähem sama kaua. Muidu ta polekski kompressor. Õhk, mida ta pumpab , peab ju kuhugi minema ja kuhu tal seisva mootoriga eriti minna on?
Turbo jahutamise vajaduse jutt on õige ja see seostub küll mootori täispööretelt seismajätmisega. Pimedas võib vaadata - suure koormusega töötava mootori turbo on mõnikord üsna punane. Kui kiirteelt tulles bensiinijaamas kohe süüde välja keerata , siis krõbiseks või praksuks turbo veel pikemat aega:sama on igasuguste puiduhakkurite ja muude mootoritega, mis töötavad pidevalt täisvõimsusel. Niisugune jahutusreziim hakkab turbo tervise peale.
Igasugused sisepinged tekivad, kanalites olev õli kärssab ära jms.
Õhutusfilter on tavaliselt hüdropaagil ja ta hoiab paagis õiget rõhku ning puhastab ka õhku, mis õli jahtumisel paaki imetakse. Kui päris umbe läheb, hakkab mõni kapriisem hüdrosüsteem valesti tööle või tahab ülesurve kuskilt tihendite vahelt välja pääseda. Kuid on ka selliseid masinaid, millel viimati vahetati seda filtrit siis kui garantiihooldus lõppes ja sealt edasi töötab rahapuuduse tõttu juba aastaid ilma näppimata ja lõppkiirusele erilist mõju pole.
looder, loe teksti hoolikamalt, enne kui oponeerima asud. Kirjutasin, et võll pöörleb enam-vähem SAMA KAUA. Olenemata sellest, kas mootor jäetakse seisma madalatel või kõrgetel pööretel.
Ma tean tööpõhimõtet ja seda, et võll kuni 20 000 pööret minutis teeb.
Autol on üldse üsna keeruline mootorit täispööretel seisma jätta ja see eeldab mingit avariiolukorda või teadlikult valesti tegutsemist.
Ei pöörle sama kaua kuni mootor teeb oma viimase väntvõlli pöörde vaid mootori seiskudes paneb föön tühja veel oma 5-10 sekundit, kui täispööretel mootor seisma jätta (on kunagi ühe vanaraua kandidaadil proovitud) See et mootor täispööretel seisma jätta on muidugi idiootsus ja kui mootor lõhkuma läheb siis on see mootor omadega hõre nagunii ja turbo on viiman e asi mida säästa.
Funktsionaalse lugemisoskusega on noores Eesti Vabariigis s...tasti.....
"Sama kaua" või "enamvähem sama kaua" tähendavad seda, et proovige oma vanarauakanditaatide peal: suretage mootor välja madalatel pööretel, siis täispööretel ja võtke mõlemil korral stopperiga aega kaua turbo veel tagantjärele pöörleb.
pakun välja leiutada turbole pidurisüsteem, äkki saab keegi veel rikkaks kui toob paljudele südamerahu kui ei toimu enam järelpöörlemist ilma õlituseta ja veel oleks teema õlirõhu üleslooja ennem starteri andmist
Siberia kirjutas:
Turbo kohta oleks samuti eriarvamus- minumeelest pole mingit vahet, kas mootor jäetakse tühikäigul või täispööretel seisma - kompressori võll pöörleb enamvähem sama kaua. Muidu ta polekski kompressor. Õhk, mida ta pumpab , peab ju kuhugi minema ja kuhu tal seisva mootoriga eriti minna on?
Ta ei olegi kompressor, ta on tsentrifugaalventilaator. Neil aga selline omadus, et tarbimise sulgemisel hakkavad nad korpuses olevat õhku lihtsalt ringi ajama ja seda on oluliselt lihtsam teha kui läbi kanalite lükata. Kui ei usu, võta mõni auto salongiventilaator ja pane juhtme otsas tööle! Siis võrdle pöördeid puhumisel ja suletud väljavooluga! Hädapärast kõlbab katse tegemiseks ka tolmuimeja. Mis juhtub pööretega kui imitoru sulgeda?
Seega seisva mootoriga pöörlemisaeg kindlasti pikeneb. Lisame valemisse oluliselt suuremad algpöörded täiskoormusel mootori seiskamisel ja tulemus on masendav. Pilti teeb veel põnevamaks õhu ja heitgaasi läbivoolu katkemine, seega ka jahutus nullilähedane.
Umbes sama kaua....
Ei ole vaja segi ajada turbo pöördeid ja turbo jahutamist. Jahutamise vajalikkusest ma kirjutasin ja jutt et täispööretel seismajätmisest käib tegelikult täiskoormusega seismajätmise kohta.
Pange külm või natuke soojenenud mootor korraks madalatel pööretel käima ja jätke kohe seisma. Siis võib sama asja teha niimoodi, et enne seismajätmist pöörded maksimumini ajada. Mingit erilist vahet pole sellistel tegevustel turbo jaoks... noh võib-olla pöörleb teisel juhul natuke kauem kuid mitte midagi katastroofilist. Mingit erilist koormust tal seismajäänud mootori puhul pole.
Pealegi ei jäeta tavaliselt autol mootorit kõrgete pöörete pealt seisma. Niimoodi võivad teha mõned vanakooli papid, kes vanast harjumusest gaasitamisega kollektoreid läbi puhuvad. Nende ring tõmbub aga iga päevaga koomale ja autonduse arengut nad enam ei mõjuta.
siberia (registreerimata)
Re: Küsimus veoki tehnilise osa kohta.
Võib-olla olen mägedes sõitmisest valesti aru saanud. No minuteada kasutatakse pikal laskumisel pidureid võimalikult lühiajaliselt aga tugevalt. Pidurdatakse auto peaaegu seisma ja siis hakkab hoog jälle vaikselt kogunema - hoolimata sellest, et mootoripidurdus või retarder kogu aeg käigus on ja üritavad kiirust maha saada. Kui hoog liiga suureks läheb, siis jälle korraks kõvasti pidureid ja seda pedaali pole taas vaja mõnda aega torkida.
Need vennad, kes kilomeetriseid laskumisi jalg kergelt piduripedaalil reguleerivad, lõpetavad varsti põleva auto või keemaläinud pidurivedelikuga....
Ma alandlikult küsiksin, et milline tänapäevane veoauto veel kasutab pidurivedelikku? Enamuse ajast roolis ja ei jõua ilmaeluga kursis olla, kuid Jumal ikka õnnistagu inernetti.
Volkkari transportöör. Veoautod on kõik need, millel registreerimistunnistusel on kategooriaks N märgitud.
Eks see 24/7 roolisistumine nüristab muidugi ära. Vahel tasub paus võtta, kasvõi põis kortsu lasta, ilmaelu üle mõtiskleda ja "Lõppe-lõppe põllukene" laulda.
Muidugi veoauto. Sellest saad kõige paremini aru siis kui maksuamet uksele koputab ja raha tahab. Lihtsatena näivad asjad ongi kõige keerulisemad ja õppida pole kunagi hilja.
No kui asja niipidi võtta, siis Eesti keelde on juurdunud Soome keelest ka s6na "rekka", mis imelikult tähendab sisuliselt igasugust veoautot. Seega saaks siberia olla rekkamees , kui lähemalt uurida, siis selguks et veab transporteriga linnas kaupa laiali. Loogika ju 6ige.
Hüdropaagil on filtriga nn hingamisklapp, takistab tolmu sattumist paaki ja näiteks kalluril, nn vannil kasti tõstmisel ja langetamisel õlitaseme muutusel õhul lata liikuda, muidu tekkiks kas vaakum või ülerõhk, mõlemad on ebasoovituslikud kui mahud on 200...500 l . Turbode puhul 20000 on sht tühikäigupöörded, normaalsel sõidul jääb sinna 120000...150000 kanti.. Kui turbole ladestub põlemisjääke kasvab pöörlev mass ja turbo ulub rõõmsasti 250000 ja lendab laiali, lendab nii pulkadeks et tühi korpus on ainult. Selleks et turbo eluiga pikendada ongi vedelikjahutusega turbod ilma sündinud, on õli vahejahutid ja turbotaimerid, viimane pole lihtsalt vilkuvad tulukesed ilu jaoks vaid ikka selleks et rahakott väga ei nutaks.
1. Kui suurel kiirusel (koormusel) mootor seisata, siis turbo on suhteliselt pehmelt öeldes soe, ja kui siis õlitus(õli peale määrimise ka suuresti jahutab kogu elu mootori sees) ära kaob siis turbos võll ja saaled(laagrid või mis iganes) kuumenevad üle, võivad kinni paisuda, metallide omadsed muutuvad, määrimis omadused kaovad, seal olev õli võib üldse ära kõrbeda ning nõgi tekitada mis omakorda tekitab ummistuse mingi moment. Ehk tasub jahutada ennem seisma jätmist :)
2. Milline õhutusfilter? Sildades mõtled siis siis seal ka soojenedes õhk paisub ja tahab kuskile minna siis. Tava laks, kui rummu otsas reduktori õhutus umbes siis hakkab simmer ka kohe jooksma, tuulutuse korda tehes enamasti jääb vakka uuesti.
3. Mootoriga pidurdades säästad kütust (0-kulu pidurdades) ja hoiad pidureid kokku ja nende temperatuuri madalamana.