Millised liinid peavad olema ekskavaatoril, et lisada haaratsid?
Kui voolikuid ja ühendusi pole haaratsite jaoks, siis kui kerge on lisaliini haaratsi jaoks panna?
On kellegil kogemusi ja saab aidata?
Planeerkopa liin sinna nüüd küll ei sobi, See tõõtab enamasti 100+ baariga ja mingi 8-10 mm voolik. Siis võib hakata rahulikult võileiba sööma kui haarats end lahti või kinni venitab.
Mingi 350 baari ja vähemalt 1/2 tolline voolik , parem oleks 3/4 ca 25 tonnise ekskavaatori juures.
Kui see haarats ka pöörlema peaks, siis planeerkopa liini kasutatakse pööramiseks.
Mitut moodi saab teha. Kõigepealt peab vaatama, kas jagajal on vaba sektsioon. Kui on, siis on rängalt vedanud ja pool raha nagu maast leitud. Mõnedele jagajatele saab sektsioone juurde lisada. Mõnedele mitte. Ma panin ühele oma masinale eraldi elektriga juhitava jagaja, pumba pealt kolmikuga. Vist oli 400 EUR kandis tk. Arvestama peab, et mida suurema läbivooluga jagaja, seda kallim. Selliste elektrijagajate juhtimine on suht s.tt, sest lüliti võiks reostaadiga olla. Ekskavaatoritehas pakub muidugi sobivat joysticut, ca 1000 EUR tükk. Muidugi võib ka panna kinni-lahti lüliti nagu planeerkopal ja pärast tööd tehes end seaks vihastada.
Ääh. vahel on üldse õigem lammarist sobiv jagaja osta ja mitte hakata jalgrattaid leiutama. Torude ja voolikute vedamine on samuti tükk tööd ja teenustööna ostes tundub we pakutud 1500-2000 EUR suht realistlik.
Tõenäoliselt jah on liinide surved erinevad. Hüdrokraanal on näiteks lõugade kinni/lahti ja pöördamise liinidel ühesugused surved. Sellest ka väike spekulatsioon planerka liinide kohta, aga jah, haaratsid peavad ka pöördpeal olema ja üks liin on koheselt puudu.
No miks nii keeruliselt,Tavaliselt on igak ekskavaatoril haamriliin olemas,vähemalt jagaja seksioon on olemas.Kui liini pole siis on punnid jagajas ees ja ka servoliin ilmselt kinni .Nüüd vaba valik kas pedaaliga või nupuga juhtida seda servot.Nupuga lihtsamal viisil ei saa jah asja sujuvaks, pedaali võib saada hiinast näiteks päris väikese hinnaga.Ja vooliku vead ise mastile,see nüüd nii keeruline ka ei ole et 2000 € selle eest maksta.Pöördpeaga läheb juhtimine jah keerulisemaks,õli jagamine võib toimuda ka pöördpeas,seal siis solenoidid,kas on of või propo juhitavad.
Masti otsas liigub haarata vabalt,seega lõugade liigutamise panin kolmikkraaniga noole pealt kopa liigutamise alla ja pöördpea planeerkopa liini pealt.
Vabalt rippuvale greiferile saab niimoodi kolmikkraaniga kopa silindrilt väljavõtte teha kuid haarats on ikka tunduvalt laiem mõiste. Igasugused sorteerimishaaratsid, betoonipurustajad jne vajavad lisaliini, sest kopa silinder on neil töös,
Teema algataja viskas küsimuse õhku ja rohkem pole kuulda olnud. Millegipärast arvan optimistlikult, et sel masinal ei ole haamriliini. Muidu poleks niisugust küsimust tekkinudki. Ilma haamriliinata masinaid on küll ja veel. Kui vähemalt jagajal on vaba sektsioon, siis nagu kirjutasin - pool raha on nagu maast leitud. Selliseid mudeleid on samuti kus pole tehasest lisaliini tellitudja jagajal pole isegi vaba sektsiooni.
Ekskavaatoritel ei toimu pöördpeas üldjuhul mingit õli jagamist pöördpea ning lõugade vahel. Need on täiesti erinevad süsteemid. Pöördemootor (ja planerka kallutus) töötab ca 140-150 baariga ja litraaz on nii 30-50. Lõuad või haaratsid liiguvad 350 -380 baariga (masina üldine töösurve) ja vähemalt 200 liitrit võiks tootlikkus olla, et liigutusi töötegemiseks nimetada.
Igasuguseid kulibineid ja isemõtlejaid on olemas - haaratsite liinist saab pöördpeale õli võtta ja ilmselt saab ka samal päeval pöördemootorit vahetada. Planerka liini peale saab haaratsi panna - kaua sel juhul kokku-lahti tsükkel aega võtab, ja palju survejõus kaotatakse võib igaüks ise arvutada.
See, et planerka liin on paljudel kuid lisaliin masti otsa juba harvem nähtus, tuleneb asjaolust, et seda madalama surve liini on oluliselt lihtsam nullist üles ehitada. Tavapärane lahendus (ka tootjatehastel) on , et hammasrataspumbelt, mis servole surve annab otsakaas minema, veel üks samasugune sektsioon lisaks ja suuremalt jaolt ongi valmis kui juhe kabiini ning voolik masti otsa vedada.
Voolik, toru, kraanid , juhtmed, lülitid maksavad samuti raha ja nii see lõppsumma koguneb. 1000 Eur tuleb väga lihtsalt täis.
Huviline on jätnud ka mainimata, ert kas ta tahab selle masinaga kord aastas isatalus sõnnikuhunnikut liigutada või palgatööd teha. Lõpphind olenab ka sellest. Kui lihtsalt ja odavalt teha, siis ma olen näinud ühel vanal lisaliini roomiku sõidumootori pealt. Kolmikkraan oli kabiinis ja selle käepide haljaks kulunud. Haaratsit juhtiski sõidupedaaliga ja sõitma hakkamiseks väänas kraani teise asendisse. Sõita ja haaratsit liigutada ühel ajal ei saanud kuid mingeid hunnikud ta koha peal seistes ikka sorteeris.
Kuna jh raske on sellist ekskavaatorit leida umbes 5-7 tonnist, millel oleks lisa liin olemas siis mõtlesingi uurida, et mida asjatundjad asjast arvavad ja kas saab ning kui kergele on lisaliini haaratsite jaoks lisada, kui seda pole. Tundub ikka, et suht tükk tööd ja peavalu (mõtlen sellisel juhul, kui vaba sektsiooni pole).
Plaan olekski sorteerimishaaratsi jaoks masin soeta koos pöördpeaga ja enamus tehtav töö olekski sellega.
Kas siis ikkagi on mõistlikum leida masin, millel on kohe haamerliin olemas?
Kuda siis oleks, et kas planerka liin oleks pöörlemiseks ja haamri oma lõugade lahti tegemiseks?
Samas ma olen vaatanud siin erinevaid koppasid ning mõndadel ei näe, et haamerliini jaoks oleks masti otsas väljavõtted (ainult planerka jaoks), aga samas on kirjutatud.
Kas see siis tähendabki, et lisasektsioon selle jaoks on olemas ja on vaja ainult voolikud viia?
Ah-soo, nii pisikest ekskavaatorit on vaja ja seda pole veel olemaski:) Ma siis rohkem ei targuta - neil on tõesti tihtipeale sellised pöördpead nagu oponendid siin kirjeldasid ja õli jagamine pöördpeas ning muud sellised lahendused. Pöörlev ja kallutav pea on siis eraldi detail mis masti ja greiferi vahel käib ja enamasti mitte samalt firmalt mis ekskavaatori tegi. Engcon, Martiini, Rototilt jms pead vaatama.
Ma mõtlesin millegipärast ekskavaatori all üle 20 tonniseid masinaid ja neil võb selline asi olla kuid tavaliselt ei panda, sest see on kallis ja võib kergesti katki minna.
See, mida haamriliiniks nimetatakse on täpsemalt lisahüdraulika liin. Haamri ja haaratsi kasutamisel on see põhiline vahe, et haamril läheb tagasivool otse paaki, haaratsil jagajasse (muidu ei saaks ta kinni-lahti käia) Lihtsamatel masinatel keeratakse tööorgani vahetamisel kolmikkraani, rohkem elektroonilistel saab armatuurilt nuppudega tootlikkust ja voolusuundasid valida. Niisuguseid ainult haamritööks kasutatavaid isetehtud aretisi on samuti kus tagasivool läheb otse paaki ja kinni-lahti nupp juhtimisekks. Pildi pealt pealiskaudselt vaadates ei saas vahest alati aru.
Kuigi eiminatea - kui masinat alles ostma hakatakse siis minumeelest on haaratsitööks sobivaid alla 10 tonniseid müügis nii et tapab. Vaata kasvõi auto24 eritehnika osast ja seal on neid nii 13 kui 43 tuhande euro eest.
