Niisugune mõte mõlgub peas,et kui ehitada vana MTZ 5 (JUMZ 6 eelkäija) või T-40 puugaasile.Diiselkütusehinnad teatavasti liiguvad vaid tõusujoones,sest varud ju vähenevad ja varsti lõpevad sootuks.Puiduhake on aga taastuv ressurss ja põhimõtteliselt saaks kasutada igavesti.
Küsimus on,kas puugaasiga kasutamiseks on vaja mootori surveastet vähendada(kepse lühendada),või saaks ka kasutada olemasolevat surveastet?
Puugaasigeneraatori paigaldaks traktori ette,raskuste asemele,radiaatori(MTZ 5-l) kusagile mujale(külje peale).
Diiselveokatel küll surveastet ei olnud vähendatud, kui need gaasisüsteemiga tehasest tulid. Päris diislita need siiski ei käinud,sest küttesegu süütamiseks pritsiti silindrisse õigel momendil kütust. Isiklikult arvan, et samal põhjusel (nimelt küttesegu süütamine diislile omaselt s.t ilma süütesüsteemi- küünlaid jne mootorile paigaldamatta) ei ole eriti mõttekas surveastme vähendamine...
Ei ole eriti kursis puugaasi omadustega, aga kas ka tema ei vaja süttimiseks sädet või tuld?
Pane hoopis oma rapsi- või `sihvka`kasvatus ning õlitööstus püsti.
Ise kasvatad, ise pressid õli ning saad jälle põldu künda ja saaki koristada - lõputu ring ...
Vanavunts.Ma kasutan juba enam kui aasta kõigis oma masinates (sõidu-,veo autod ja traktorid)kanarasvast tehtud biodiislit.Aga ka selle liitri omahind jääb sinna 10krooni kanti(arvestades tööaja ja metanooli hinda).
Tuleb otsida perspektiivikamaid lahendusi.
Täiesti teostatav asi, ainult diili kõrgsurvepumba tootlikkus vajab reguleerimist.
kunagi ilmunud ajakirjas "Tehnika jaTootmine" ( aastakäiku kahjuks ei mäleta ) oli lausa õpetus sees, seda siis nii bensiini-, kui ka diiselmootori kohta.
Kui õieti mäletan siis oli aine nimi vist dimetüüleeter mis pidavat kõige parem tavalise diidelkütte asendaja olema mootorile.
Soome Teknikan maailma-s oli sellest juttu.saab ka puust paberi või tselluloosi tootmise kõrvalsaadusena-
2 aastat tagasi oli meil Mtz 50 puugaasile tehtud.Generaator oli ees ja jahuti
ja filtrid kummalgi pool mootorit.Gaasi mootorisse andmiseks oli õhupuhasti
otsas kolmik ja pöörete muutmine toimus õhuvoolu piiramisega.
Kõrgsurvepumbal(UTN-5)oli kuuskantpeaga poldist reguleeritud nii,et mootor
gaasi mahalaskmisel seisma ei jäänud.Rohkem polnud traktorit ümber tehtud.
Jõudu oli rohkem kui diisliga.Kahjuks jäi asi seoses uue traktori ostmisega
seisma ja müüdi edasi Tartusse.
Kas traktor töötas siis koos diisliga?Mul on mõte kõrgsurve süsteem üldse eemaldada,paigaldada jagaja ja küünlad ja asendada puugaasiga.
Kui suur on bensukal turboga ülelaadimisel ja diislil(ilma turbota) rõhk silindris survetakti lõpuks at-ides?Traktor on mul käivitusmootoriga,seega kannataks pikemat käiamist.
Rõhkudest rääkides...
Enda turbota bensukas 13 at, sõbra turboga bensukas 11at, trakatsil (lääne oma ja mitte enam esimeses nooruses) 32at, tööbussil (turbo ja CRmootor) 45at.
Kõik peale bussi ise mõõdetud...
Kui keegi mäletab suurel vene aja lõpus tehti kamazid ka gaasi peale et ca 10l diislit ja ülejäänud gaas üheaegselt 100 km kohta ja jõudu oli ka rohkem aga ainult gaasiga ei saadud tööle seda ja samas zil-id ja gaz-id mis olid bensukad töötas küll palja gaasiga (metaaniga) aga jõudu oli ikka tugev 1\3 võrra vähem.
Sellist elektrisüütesüsteemi mis diisli silindris sädet annaks pole vist veel
leiutatud.Juba 14 surveastme juures on asi väga tundlik küünalde suhtes.
Aga diisli surveaste on alates 20.Diisli kulu on umbes 1 L tunnis.
Omal oli starteriga käivitus ja ma ei kujuta hästi ette,et sa peale iga generaatori täitmist ja kondensaadi väljalaskmist käivitusmootoriga joristad.
Diisliga süütamisel ei jää mootor seisma,kui gaas otsa saab ja saab ka
puhta diisliga töötada kui ei viitsi tuld teha.
Kas härra R võiks lähemalt rääkida,kuidas mtz 50 pöörete muutmine,õhuvoolu muutmisega toimus? 5 aastat tagasi sai ka asjaga tegeldud,nimelt traktorit t-40 puugaasi peale ümber ehitada proovitud,kuid kahjuks tulemusteta. Sai kasutatud kolmikut,õhupuhasti asemel,gaas liikus vabalt,õhukoguse reguleerimiseks oli eraldi siiber ja edasi õhu ja gaasisegu koguse reguleerimiseks seguklapp.Bensiinimootor töötab küll samal põhimõttel,isegi mootorratta kahetaktilise mootori olen puugaasi pealt tööle pannud. Nüüd kus nafta hind järjest tõuseb,peab uuesti puugaasiga tegelema hakkama.
thudorile:Kui piirata diislil õhuvoolu seguklapiga,ei ole ju silindris õhku milles
süütekütust põletada.Järelikult ei saa mootor niimoodi töötada.Ei ole vaja asja nii keeruliseks ajada.Teine asi on,et kui gaasil pöörded tõusevad siis
pump vähendab diisli etteannet kuni nullini ja mootor jääb seisma,sest
pole diislit mis gaasi süütaks.Selle ärahoidmiseks on vaja pumba hammaslati
käiku niimoodi piirata,et regulaator ei saaks vähendada etteannet alla tühikäigu pöörete.See ei sega mootori töötamist diislil,kuid seisma ei saa
enam gaasihoovast jätta.Segusti on niimoodi,et üleval on õhuklapp ja
õhuklapi ja õhupuhasti vahelt tuleb sisse gaasitoru.Kui õhuklapp on lahti ei
imeta mootorisse gaasi ja käib diislil.Mida rohkem sulgeda õhuklappi.seda
rohkem imeb mootor gaasi ja pöörded tõusevad.Segustist veel niipalju,
et ei tohi tekkida sellist asja et mootor lahtise õhuklapiga gaasi peale
imeb(gaasitoru ots panna 45 kraadi ülespoole et seal vaakumit ei tekiks).
Tänud härra R-ile,oma kogemuste jagamise eest.Tekkis veel üks küsimus,seoses filtritega.Kas filtrid on omavalmistatud ,mida kasutasid filtreeriva elemendina?Mida kasutasid jahutusena ,oli ka mingi ventilaator taga?Ise sai filtrites kasutada treilaastu,gaasi liikumine oli tehtud nii,et võimalikult rohkem oma suunda muudaks.Sai käidud Pärnus vaatamas seda piruka mosset ,mis puugaasiga töötas,sealt sai ka esimese ettekujutuse asjast.
Filtrite kohta niipalju,et igaüks kasutab oma fantaasiat.Traktoril oli 1 propaani palloon,mis oli tehtud pealt piimanõu luugiga.Gaasitoru tuli
alt sisse ja peale toru võrk.Võrgu peal kasutasin filtrina männikäbisid sest
treilaast on raske ja kipub roostetama.Jahutiks oli mingist vene konvektorist
saadud ribidega torud,mis olid radiaatori ees.Filtritest veel niipalju,et kui
generaator on õieti konstrueeritud siis pole vaja muud,kui gaasist söetolm
eraldada.Mingeid keerulisi vaheseintega filtreid pole soovitav teha,sest
takistab gaasi liikumist.Puhastamise kvaliteeti näitab see,et segusti torud
sai seest valgeks värvitud ja sama valged olid nad lõpuni.Kunagi oli neid
gaasil töötavaid masinaid ikka hulgim.Näiteks mootorratas k750,väiketraktor
(alles),IZ 2715(alles),Gaz 52,Uaz kastikas ja Mtz 50.
