Tervitus! Kuna minujaoks esimene talv sellise suure auto roolis, siis ehk targemad oskaksid nõu anda, kuidas erinevates oludes käituda tuleks ja mida võiks kõrva taha panna?
Tõusudel ja langudel kui on libe? Kõik nõuanded teretulnud !
tasa sõuad kaugele jõuad. talvel sõida ise aga ära lase autol sind juhtida. vabakäik , järsud pidurid ja gaasid nendest võiks hoiduda. nii et talvel mõtle siis sõida, suvel sõida ja maksa .
Nagu juba õeldi, siis hoidu äkilistest liigutustest roolis, võta asja rahulikult, hoia pikivahet, enneta olukorda, tunneta prsega autot. Tühi auto on ebastabiilsem ja kipub kergemini lumme kinni jääma, koormaga parem sõita, aga kui läheb, siis läheb kaugemale metsa :) Kui hakkab kääri kiskuma, siis ei tohiks ehmatusest autoga pidurdama hakata vaid proovida vedu juurde anda ja kui olemas siis haagise piduriga aidata kergelt.
Ja et haagise abs töötaks korralikult, mul paaril kärul jama olnud nendega ja hea, et ristmik ees tühi oli, haagis läheb loha kui auto pole veel pidurdama hakanud.
Katsu esimese lume ja jääga asja rahulikult võtta ja küll kõik laabub.
Tänud!
Mul kärul abs ei tööta paraku. Kuidas näiteks käituda kui languselt alla sõita? Kas lasta veereda või hoida veidi pidurit, et kiirus liiga kiireks ei lähe?
Ju siis pole pisavalt libe olnud. Eks seal mängib oma osa ka raskus veosillale.
Aga tobe on see kui teiste soovitusi tobedaks peetakse omamata ise kogemusi.
Väikse autoga võid sõita kuidas tahad kui meeldib
püsikaga sõites ei tohiks midagi hullu küll juhtuda, kuna minu arvates auto lülitab selle automaatselt välja, kui hakkab läbi libisema (minu autol vähemalt küll, ja jutt ei käi veojõukontrollist).
TRTle, olen juba 3 talve roolis olnud, viimased neist eriti lumerohked ja libedad. Kiirusehoidjaga sõitmist see pole seganud, ei tohi lihtsalt üleliigseid liigutusi teha! Ja väiksesr autost pole siin rasketehnika foorumis juttu.
Minu teada käib piloodi väljalülitamine kas piduri- või gaasipedaali puutudes või siis piloodi OFF-nupust, ei ole küll kogenud, et ta puksides end ise välja lülitab. Kuid ikkagi, isegi väga vihmase ilmaga oleks soovitatav piloot välja lülitada, samamoodi retarderid jms asjad, libedal teel ikka kasutada vana tõde- käiguga pidurdamist, kui tegu manuaalkastiga autoga muidugi. Omal mõlema asjaga seoses kogemus olemas, kusjuures täiesti sirge tee peal, kus lühike täispärahaage 90kraadi nurga all taga järgi tuleb.
Norras ei saa kohe kindlasti iga ilmaga pilooti ja ka muid vidinaid kasutada, kuid ilmastikuolude poolest pole vahet, kas tegu on Soome, Rootsi, Norra või kasvõi Eestiga, ainuke vahe on see, et Norra on tunduvalt mägisem, lund ja jääd on ju nagunii igal pool siinkandis.
Ka veojõukontrolli lülitan vähemalt mina kahtlastes kohtades välja, see võib vahe täiesti valel ajal mootori "kinni puua".
Mis veel? Oletan, et teemaalgatajal on 4x2 auto? See muidugi siinkandis talvel väga kehva variant, ja paraku ei oska ma 4x2 auto teemal talveoludes kaasa rääkida, olen sõitnud vaid 6x2 ja 6x4 autodega, ka hetkel 6x4 metsakas.
Talvel ka mäest alla sõites loomulikult mitte kiirust suureks lasta, tõsisema languse puhul kasutada madalamaid käike ning väiksemat kiirust.
Kui auto kinni jääb, siis viltuse tee peal, kui servas takistusi pole, ei ole soovitatav fifrilukku kasutada, see veab auto tagaotsa ära.
Kui lumise või jäise koha peal pikemaks seisma jääd peale sõitu, siis seisa esimese hooga mingi 15min ja kui kummid jahtunud on, aja auto veidi edasi või tagasi, vastasel juhul vähemalt 4x2 autoga saab hiljem "lõbus" olema.
Ketid kindlasti kaasa võtta, ja kontrollida, et need ikka rehvimõõdule vastavad.
Kette on soovitatav ALATI kasutada ENNE, kui jamaks läheb- kui auto juba kuskil kinni on, siis esiteks kaotad sa aega, närve ja lõpuks vbl ka väga magusates summades raha, kui Viiking sind välja peab tirima (halvemal juhul pole enam vbl midagi kuskilt tirida), lisaks on siis, kui auto jamas on, kette väga s*tt peale saada.
Koorma paigutust talvel ALATI jälgida, et veosillal alati piisavalt koormust oleks, muidugi tuleb jälgida ka seda, et sillakaal ka lõhki ei läheks.
Ja mis puutub Norrasse, siis kirjutamata reege on see, et üldjuhul seal talvel öösel ei sõideta, alati tuleks sõiduaeg sättida päevale, selge see, et osa jääb pimeda aja peale nagunii, kuid parem siiski, kui päris öösel.
Mis seisuaega puutub, siis alati õhtul enne autos magama heitmist veenduda, mis see ilm öösel teha võib- kui ikka on oht, et viskab alla -20 külma, siis on soovitatav auto ööseks käima jätta.
Talvel ei parkinud ma talvel kuskil metsaparklates kunagi, ikka kas bensukates, laadimiskohas või kusagil, kus sa kindlasti tead, et vajadusel kasvõi käivitusabi saad (kui tõesti peaks vaja minema).
Need siis mõningad asjad, mis esimese hooga meenuvad.
Ilusat eesootavat talve, loodetavasti tuleb see vähemalt külm ja kuiv :)
Selle koha pealt olen ma R480ga ühel meelel, et talvel vältida järske liigutusi, samuti hoida pikivahet ja üleüldse tuleb suvine sõidustiil täielikult ära unustada. Põhiasi on see, et talve tuleb kõike võtta hääästi rahulikult, sealhulgas ka ringteedele sõitmist, need on tavaliset Skandinaavias jubedalt ära lihvitud. Muidugi puudutab see ka kõiki teisi manöövreid.
PS. Juhtub ka seda, et ka talvel pilooti kasutan, kuid sel juhul ainult siis, kui tean kindlalt, et tee kuiv on.
Ahjaa, see asi ka piloodiga seoses, näiteks juhul, kui väsinud juhtud olema (kui ikka päris kutupiilu, siis tuleb magama minna, pole mõtet kangelast mängida, risk on liiga suur), siis juba reaktsioonikiiruse pärast ei tasu pilooti kasutada, ka suvel muuseas, sellega sätid ennast tavaliselt mõnusalt rooli taha vedelema ja see uinutab omajagu. Omal on kord kunagi ammu olnud nii, et olin ka kole väsinud, sõitsin ilma piloodita ja kui nägin värske lumega teel kraavi sõitnud sõiduautot, lõi see erksaks ja avastasin, et mu kiirus oli 60km/h.
Mis Norrasse puutub, siis seal pole kuigi palju selliseid teid, kus isegi suvel saaks kiirusehoidjat kasutada- kiirteed teab mis pikad pole ja väiksemad teed on heal juhul lihtsalt käänulised, üsna tihti teatavasti ka künklikud-mägised ja ka üsna tihedalt autosid täis.
oi bljääd. Lugedes siinset teemasid siis tekib hirm kohe ja lihtsam vist võtmed nurka visata ja kodu ära talve nautima......
Mul ka see esimene talv suure autoga ja norra on ootamas....autoks scania 6x2 täishaakega, ABS ei toimi nii autol kui ka kärul...vihmaga siin oli hiljuti suht äksion juba nii et anna abi.....Aga rahulikut kulgeda siis teoreetiliselt peaks kõik toimima....jään suure hirmu ja põnevusega ootama lund.....
Olen kogenud sellist asja et kiirusehoidjaga mäkke minnes libeda teega, et kui mootor enam ei jaksa minna ja automaatkäigukast vahetab käigu alla, siis viskab tagarattad ringi käima kohe ja külje ette. kiirusehoidja muudkui litsub hoogu juurde juurde ,aga haardumist teega ei ole. veojõukontrolli ei olnud autol.
nii et .. loll õpib oma vigadest ,tark aga vigu ei näe enda silmis.
sõidab tihend rooli ja istme vahel
jalg armatuurilt maha, kaks kätt roolile ja seljatugi püstimaks.
ei ole ma kohand libetast sõitmatut teed
mitte eile rooli istunud
Sõidan ka täieliku kiilasjääga piloodiga-aga ega see tähenda et mõistuse koju jätan!Liigutused tuleb vääääääga sujuvaks teha ja jälgida just pidurdusmaad.Kui ikka ees kedagi pole ja pikad sirged,miks ma siis pilooti ei võiks panna?niikuinii ju hoog põhja(ja mis vahet kas pedaal põrandas kinni v piloot) Automaadiga pidurdamise mittesaamisest ärge ka sogage-pikal otsal kasutatakse siiski tavakäigukaste,lihtsalt elekroonika vahetab automaatselt. Millegipärast arvatakse(need kes ei kasuta neid),et kui on nn automaat ja kasutad kiirushoidikut siis võib mõistuse koju jätta.
niah, kiilas jääga põhjakaasiga, piloodiga ning mõistus pole koju jäetud? siit juba kaugelt näha, et et hommikul ärgates leidsid kirja öökapilt: läksin ära, Sinu mõistus. ega see ei tähenda, et sirge ja libe tee, kedagi ees ei ole siis ju seisab auto iseenesest teel ja teeäärest ei jookse ühtegi looma ka kindlasti teele. kas sirgel teel auto juhitavust ei või kaotada=kas puu langemine teeb müra kui kedagi kuulmas ei ole. endal olnud küll ja küll juhuseid kus püsikaga sõites võtab ratta ringi. eelmine talv oli, kui tulin riiast, tee suht hea kohati libe aga sile, tiksusin tühjalt tulla nii 70 km/h. enne kiluküla metsavahelt välja jõudes tundsin, et kurat, miskit nagu mäda. kiire pilk peeglisse ja mida näen. rahulikult sõites hakkas auto saba vaikselt ära vajuma. tahtis tasakesi kääri hakata vedama. see saba hakkas nii õrnalt ära vajuma, et praktiliselt ei tunnegi. kiire vajutus pidurile ja hoog maha. edasi tulin 55 km/h kõrgeima käiguga. mootori pööret oli vast 900 ja kui õrnalt gaasi vajutasid vedas kohe saba ära.
aga noh, talv on lahe. sõita tuleb mõistusega, pee vahe karvad tuleb tunnetama panna, kui hakatakse pinda käima, et kiire kiire vaja jõuda, siis on soovitav kuhugi esimesse tanklasse sõita ja tuimalt üks paus teha. kiire läheb mööda ja siis on aega küll. kui ikka on lumi ja libe, siis parem kaubaga hilineda kui üldsegi mitte kohale jõuda.
Teiesuguseid on pidevalt kraavid täis , 30-ga sõitvad rekkamehed !!! Edu liikluse takistajatele , rekkameestele . Annaks nõu ka ,kui püksid sõeluvad tuult libedaga , istuge kodus , ärge mängige klouni teedel .........
Kas t6esti ei saa yhtegi teemat asjalikuna hoida? N6ustun eelmise postitajaga täielikult.
PS. Yks parandus minu esimeses postituses piloodi teemal- piloodi saab siiski maha piduri- ja siduri-, mitte gaasipedaaliga. See pole kindlasti kellelegi uudis, kuid parem mitte neid eksitada, kes äkki ei ole veel pilooti kasutanud.
väita, et "sõidan iga ilmaga piloodiga", kuulub kivipallurluse ülla spordi kondikavva. endal tõmbas eelmine talv bremeni juures A1 peal ühtlase gaasiga ummikus venides 30kmh pealt nii korralikult kääri, et kõrvalrajal staumacher oma bemmi nahkistmed keemilisse pidid viima arvatavasti. veosillal oli see hetk 12 tonni, kokku koormat 27t. ei kiirendanud ega pidurdanud.
ja imo kõige tähtsam asi, millega on kõige rohkem probleeme talvel, on seisukoha valik. lisaks ilmselgele, et nina allamäge, peab ka aimama, mis kõikepeitva lumeteki all probleeme võib tekitada, kus asfalt lõpeb ja põld algab jne
Sina nn.kaug...Mida see üldse tähendab?Juhid kuskilt kaugelt vä?Oled sa üldse suurega talves olnud?Ma mõtlen tõsiselt suurega.Talves.Mitte et korra Saksa 1 peal kevad-talvisel hooajal.Ja siin kõvatama nro uuno.Keegi küsis ilusti infi ja enamus kenasti jagas.Aga näe kõige kõvemal oma arvamus ikka.Mine ja häbene ennast.
Olen ka sõitnud mõne talve suurega ja teema algatajale muud oska siinkohal soovitada, et tagumiku tunnetus selgeks saada, õiged rehvid alla ja mis veel - hoolitse selle eest ka, et sadul korralikult määritud oleks. Kuiva sadulaga kaugele ei jõua kurvis. Kipub otse lükkama, ükskõik mis kiirusega libedal.
Juhul kui muidugi sõidad poolhaakega.
Ülejäänud tegelikult on ikka asjalikud mehed siin juba ära öelnud.
Kaugsoidu autojuht jah. mul on peale UTA ja DKV veel võtmete komplekt.
Kas täna kuskil liigub siin poolkeral tõsiselt suuri.
ise vedanud 54112 kaht koormatut poolhaagist kaks talve.
min külmas sõitetu, -57,
siin samas, Pensa taga.
Sellele talvele lähen vastu Michelini ICE CRIPIga. roostes ketid panen ka konksu otsa.
roostes sellest et saab ka ilma. tihend poisid, TIHEND.
AGA PROFESSOR PANI IKKAGI ****A
Tagumiku tunnetus, käiguga pidurdamine/sujuv pidurdamine, käiguga/veoga kurvi läbimine. Enamus pole kuulnudki sellistest asjadest. Enamus pidurdavad nii: Vaba käik või sidur alla ja siis pidurit, kurvides lahutatakse ka sidur ja veeretakse vabakäiguga ja siis tahab auto otse minna.
................ (registreerimata) 13:09 täna
/ Enamus pole kuulnudki sellistest asjadest. Enamus pidurdavad nii: Vaba käik või sidur alla ja siis pidurit, kurvides lahutatakse ka sidur ja veeretakse vabakäiguga ja siis tahab auto otse minna. //
Oijah, uus põlvlond on vist peale kasvanud :)
Siiamaani arvasin, et selline seltskond sõidab ainult "kolmesajaste buumeritega", aga et ka rekkajuhtide hulgas juba selliseid "sõidumehi" on ajab kohe hirmu peale. Sellepärast siis ongi esimese libedaga kraavid rekkaid täis.
Tagumikutunnetusest vist autokoolis tänapäeval ei räägita ning üleüldse antakse E-kat liiga lihtsalt suvalistele inimestele pihku.
Aga kui nüüd teemast rääkida, siis peamised asjad on siin eelnevalt juba ära mainitud. Hea on see, et ka siin on veel olemas nn. vanakooli kogemustega rekkamehi, kes ei hoia oma teadmisi kiivalt vaka all, vaid on nõus neid ka noorematele jagama.
on olemas kirjutamata reegel. pimedas ja vihmas -10 km tunnis, lume ja jääga -20 km tunnis ja kui kahtled siis veelgi aeglasemalt. ega juht kraavi sõida sõidab ikka auto. kraavis on need autod kus auto võttis juhtimise juhilt ära. lihtne ja loogiline juhi autot aga mitte auto sõidab ise. lõpuks kui oled paar talve soologa sõitnud siis sabaga ei tohiks probleme olla. eriti kui arvestad seda et sinu taga on veel 24 tonni ja 13 meetrid saba. nii et vali õige sõidu kiirus ja sõida nii suvel kui talvel ja kui kahtled siis mõtle.
panen käe südamele - nii kõva autojuht tõesti pole, et füüsikaseadustele sülitada. Aga härra reinule sooviks palju õnne viinamarjasamakaklaasist leitud julguse puhul oma pööblivaimukusi enda nime alt postitada. Ehk kunagi tuleb ka see päev, kui kaine peaga mägesid liigutatakse.
Sõitsin killasjääga teel esiveoga sõiduautoga, millel all kulunud suvekummid, lisaks pimedus ja udu. Parem käsi seisupiduri kangil. Jalgpidurit ei puutunud 150 km jooksul. Kiirus 6-70. Vajadusel trõmbasin sujuvalt seisupiduri kangi. pidurdus küllalt efektiivne. Jalgpidurit ei puutunud seepärast , et iga ratas pidurdab isemoodi või mis veel hullem esirattad pidurduvad varem kui tagarattad, masin viskub risti teele. Õppige seda võtet enne kui teel kasutama hakkate.
Sõitsin killasjääga teel esiveoga sõiduautoga, millel all kulunud suvekummid, lisaks pimedus ja udu. Parem käsi seisupiduri kangil. Jalgpidurit ei puutunud 150 km jooksul. Kiirus 6-70. Vajadusel trõmbasin sujuvalt seisupiduri kangi. pidurdus küllalt efektiivne. Jalgpidurit ei puutunud seepärast , et iga ratas pidurdab isemoodi või mis veel hullem esirattad pidurduvad varem kui tagarattad, masin viskub risti teele. Õppige seda võtet enne kui teel kasutama hakkate.
sa ära enam peale võta. kui sul juba sõidupiduriga iga ratas erinevalt pidurdab, siis vaevalt et seisupidur siis üldse võtab. humorist selline. oeh, mulle ei meeldi kohe habemega mehed.
Mina soovitaks istuda autorooli ja hakata lõuna poole sõitma!ja sõida nii kaua,kuni linnapildis näed miniseelikuid ja rannaliiva!Luban,et siis ei pea sa enam kunagi, analoogseid küsimusi esitama!
Sa "Üks soovitus" katsu kaaskodanike mitte vigaseks sõita oma käsipiduriga.
Kui sinu auto pidurid võtavad nii kuis jumal tahab, siis lase need korda teha ja esimesed pidurid hakkavadki sõiduautol enne pidurdama kui tagumised. Mõtle ise, kuidas auto käitub kui tagumised enne loha lähevad kui esimesed.
On kunagi olnud kuival asfaldil juhus kui lada tagumised pidurid ootamatult enne esimesi pidurdasid, ei olnud meeldiv.
Samas kui minna liiga hoogu lõunasse põrutamisega, siis võib juhtuda, et vastu hakkavad tulema pingviinid. Meie laiuskraadidel on lõunapoolusel väga talvine kliima. Isegi "meie talve" ajal ja "nende suve ajal". Lihtsalt teadmiseks algajatele talvepõgenikele o:)
No sain kõhutäie naerda, üks soovitus,paistab olema selline teooria mees ja sedagi nõrgalt. Praktilised kogemused on kaheldavad.See jutt meenutas ühte kunagist ülemust kes oli oma jutu järgi kõva sõidumees aga talveperioodil oli tema auto pidevalt keretöödega remondis.Oskaja mees sõidab jäärajal teinekord tavaliste MS kummidega teinekord piigimeestele ringiga sisse. Aga tagasi teema juurde. Vanemad mehed ütlevad,et tee on siis nii libe ja sõita pole võimalik kui seisev (seisu pidur peal) auto lihtsalt kuhugile poole ära vajub.Seega on haakumine null.Ülejäänud juhtudel on võimalik liikuda kasvõi 5kmh. Tuleb lihtsalt valida teeoludele sobiv kiirus ja varuda natuke rohkem aega.Ja väga oluline on omada nn."Tagumiku tunnetust". Üks tähtis asi veel auto tuleb talveks õigeaekselt ette valmistada. Ps. Ka talvel on oma lõbud mida suvel pole.
Kohe kurb lugeda millised haiged siin kommivad. Mees küsis ilusti ja teie haugute nagu noored koerad. Tundub et need tegijad kes Lübecki sadamamaja ees maika särgis rattapeale soristavad on nüüd netti kolinud. Sellised põhulõuad ongi need kes meie maine alla löövad.
mis te jorisete? asi tõsine ja eks talvel näe kuidas need REKKAMEHED oma puukotadega lumehanges tõmblevad. õige mees on juba talveks valmis ja mõni mõtleb et talv tuleb. ja õieti teeb. need kellel vesi põlvini ja kõvad tegijad on , noh olge siis edasi. igasugune ifo ja kogemus on väärt jagamist ehk läheb kellelgi head nõu vaja kui endal mõistus ei võta või kogemusi vähe. kust mujalt ikka õpid, eks ikka vanade ja paljunäinud tegijate käest ja nemad ei mõnita nii nagu ned algajad puukota kandjad.
Jutt jumala õige- mõni teema võiks igasugu jurast puhtaks ka jääda. Tegelikult kõik- enamus teemasid on mingit tatistamist täis- jätaks selle äkki kuskile mujale kui foorumitesse, ma ei tea, mis mehed siin "kõva meest" mängivad, kuid sellel kujul, nagu enamus siin (see ei puuduta neid, kes pole kade oma kogemuste ja muude kasulike näpunäidete jagamisel, ei tundu see küll eriti täiskasvanulik. Eelkõige seda...
Kuule punakuub,ära jorise. Olen roolitaga rohkem aastaid mööda saatnud,kui siinsel mönel kommijal vanust.Seega väga nooreks end enam ei pea,aga puukotadega kolistan ringi aastaringselt.Seega jäta need paljukäinud ja paljunäinud, ning igati tänuväärsed jalavarjud rahule. Algajatele aga sooviks kannatlikkust, ilusat reisi ja ilusaid reisi. Hea,kui on veel noori,kes seda ametit tahavad pidada.
Mis ma siis soovitaks....Lumelabidas võta varustusse kindlasti ja graniitkildu- vahest hädasti vaja ratta alla visata. Aga muu ülejäänu tuleb tunnetusest. Kui juba oma kindel auto, siis mingi tunnetus olemas ma arvan. Ma pole ka mingi tuus ja äss, aga selliseid asju soovitaksin. Lumelabidas võiks kõvemast materjalist olla...vahest vaja tugevamat pinda töödelda.
Kõige põhilisem on mitte hirmu tunda...seda muidugi hea öelda, aga usu- kõik sujub. Teised saavad ju ka hakkama ja miks siis Sina ei peaks saama.
Ässadest ei maksa välja teha...las nemad lähevad oma teed:)
Keegi mainis siin et kui pelgad talve mine hispaaniasse mandariine korjama.
Ok,
Madriidi juures ka aprillis vastu hommikut kiilakat proovida saadud.
Ja augusti lõpus, mingi 6-7 aastat tagasi oli Brenneros lumi maas.
Ei lugenud tervet joru läbi ja ei tea täpselt mida soovitatud ja mida mitte. Mul oli eelmine talv see esimene suure roolis. Eks ta kuramus ikka nöökis näkku ka, eriti veel seepärast, et tegu polnud tavalise poolhaakega, vaid keegi lollpää oli mõelnud välja sinna taha ka "vasika" konstruida, sellega talvel ikka omamoodi jama oli. A eks sai õpitud vanemate ja kogenumate käest ühtkomateist. Näiteks tee omale mingid anumad(mina tegin aknapesuvedeliku potskadest), kuhu killustikku sisse ammutada ja topi neid kuhugile küljekasti, samuti enne kui jätad auto seisma, lase rehvidel jahtuda ja siis liiguta mõnikümend senti ette või taha poole. Parklas ürita alati jätta auto nii, et nina oleks allamäge, kui see võimalik pole, siis tasub enne seisma jätmist tiba kildu auto tagarataste alla poetada, hommikul lihtsam. Mina üritan alati leida kuhugi tanklasse ööbimiskoha, mitte mingisse metsakasse ja parkida nii, et kui juhtub vooluabi tarvis minema, saab akule ligi.
Sõidu kohapealt võibolla nii palju, et see rohkem tunnetuse küsimus on, kuid tasub rahulikult toimetada, sest kiire läheb mööda ja talvel ei saa kiirustada ja rapsida. Mina retarderit ei kasuta, püsikiirusehoidjat ka igaks juhuks mitte.
Kui on mingi opticruise või automaat vigur, siis libedamad tõusud olen üritanud ikka manuaaliga ära võtta, sest "tappa" olen saanud automaatikaga proovides. Lumeketid võiks ka ikka olemas olla ja neid tuleb vahel kasutada paraku. Neid on hea peale panna nii, et muretsed omale 1-2 plangujuppi ja hoiad need kusagil kastis või kärus, nende peale hea sisemise rattaga sõita ja kette paigaldada.
Nii sai esimene talv mööda saadetud ja kõik sujus.
Loomulikult võib mu jutt mõnele "tegijale" tatika kargutamisena tunduda ja võibolla seda see on ka. Vat ei tea. A edu esimesega siis ka ikka;)
Ja veel seda ka , kui võimalik oli, siis laadisin veosillale natuke lubatust rohkem kah, ma ei tea, kus keegi sõidab ja seda lubada saab, kuid Soome-Rootsi vahel probleeme mul pole veel olnud.
Huvipärast küsiks, et kuidas libedaga suurtematest tõusudest üles saada?
Näiteks nüüd see uus ringtee mis tehti Viljandi ääres Tartu poolsel küljel. Kui nüüd Tartu poolt tulla ja sealt minna Mustla poole, siis tundub ilma libedusetagi sinna otsa ronimine päris vaevarikas.
see seal puhtalt teemeistri probleem. sina sõidad niikaua kui sõidad. kui enam ei lähe siis helistad teemeistrile ja küll nemad siis tulevad ja sind mäest üles veavad. kui teed hooldada ei viitsi siis tuleb muud moodi abi anda.
minu soovitus osta soojemad riided ja palu memmel kududa soojad käpikud ning lase naabri Ivanil venest korralikud vildid tuua siis ei hakka tõbi oodates kes sind kraavist välja tiriks kylm
jaa. vildid ja vatipüksid. muidugi soovitaks arvestada ka sellega et tööriided oleks talveks kohased. soe pesu, tuulekindlad ja vihmakindlad tunked. kindaid võib olla mitu paari nii soojad kui lateksiga . jalanõud head soojad ja veekindlad. reeglina on mingi jama teel siis seda haigust põdeda pole kah mõtet. kabiinis hea soe aga nii kui tuult saad on kael kange, tatt lahti ja tont teab mis veel. seega jälle ned puukingad ei ole talveks kohased. peaks aga noh eks igaüks teab ise ja loll õpib oma vigadest aga terk lolli vigadest.
loen juba teist päeva seda foorumit põhjalikumalt et saada vastuseid mõnedele küsimustele... kahjux on selle keerulisemaks teinud igasugused targutajad kes nõuandmise asemel igasugu jama ajavad ja yxteist yritavad yle trumbata oma sõnaosavusega..... mehed.... milleks.....??? saan aru, et inimestel on eriarvamused ja erinevates situatsioonides ka erinevad lahendused.... aga milleks sellepärast siia hyppama tulla ja teisi lollideks sõimama.... vahepeal tekkis tõesti tunne, et olen kuskile pubekate lehele sattund mitte asjalikku rekkameeste foorumisse.... Igatahes loodan et ehk mu point jõuab paljudele "targutajatele" kohale ja tulevikus on asjalikku juttu rohkem! Edu km kogumisel! :)
Mingi talveollus on kohale jõudnud. Kuda teemalagatajal läinud ka on siis? Ketid-labidad ja "tõbid" tuttavad juba?:)
Ise õnneks veel pole see talv veel "vitsa" saanud.
Kui 4x2 oleks talvel parem kui 6x2, siis poleks ka Norras ja Rootsis enimkasutatavad veoautod 6x2 sillavalemiga, aga seda enamus just on (6x2 on tõstetava tagasillaga, mitte segi ajada 6x2/4 autodega, mis on tõstetava keskmise sillaga, kuid needki pole talveoludes need päris õiged ning on enimkasutatavad Taanis ja Hollandis suurema kandevõime tõttu). Põhjuseid mitmeid, põhiline neist on ikkagi läbivus ja kergem kohalt liikumasaamine, kandevõime on aastaringi oluline. Lisaks annab 6x2 auto puhul sillakaaluga mängida- kui vaja, tõstad abisilla üles ja läheb ikkagi, 4x2 auto puhul pole mitte mingit võimalust millegagi mängida- nii nagu on, nii on .
6x2 vs 4x2 autode teemal on siin muuseas varemgi räägitud.
6x2 autol jah tõstad abisilla üles,et vajadusel veosillale koormust juurde
anda,et edasi liiguks, ühesõnaga saab mängida. Aga 4x2 autol polegi ju
vaja mängida, sest kogu aeg toetub poolhaagise esiotsa mass veosillale
ja seetõttu on ju alati eelis 6x2 auto suhtes. Ei oska küll öelda ühtegi
põhjust, miks peaks 6x2 läbivus olema parem, kui 4x2.
Terekest jah! Mul haagisel 2silda tõstetavad, seda ise ringi ehitatud olenevalt koorma raskusest ja seda kõike sõidupealt kabiinist. Ja sadul ka nati taha liigutatud! Ja kui keegi tahab väita ,et selles varjandis 4*2 läbitavus on kehvem siis kahjuks ei! Edu 6*2 meestel rehve ostes,sõitke edasi oma väikste paakidega ja tean et, tore on tõsta teil tagumist silda aga kui see ka ei aita siis hea sellepeale kinni kukkuda seda muidugi suht paksu lume korral aga edu teile! Pole ma selle autoga ka kordagi kehvemini end tundnud suurtest norra lõvidest! Aga edu
See jutt ei olnud norimiseks sõbrad aga tõesti nii see asi toimib mul hästi kuna silla kaalu saan ikka väga julmaks ajada
korralik ulme see viimane post imo, kui haagisel täiskoormaga kaks silda tõsta, on tulemuseks fantastiliselt hea pidamisega kolmas sild haagisel ning marginaalne tulu veosillale versus 15+ tonni veosillaga 6x2 veduk tõstetud abisilla puhul.
Sambla jumbla! Mis ajast tõusudel pidurdada meeletult on vaja? Ja arvad et sellel varjandil on veosild alla 15t siis we. Ma küll ei usu et, sellisel komplektil väga viga on. Ja seda veel siis kui näiteks euroopa töö enamus aega ja selliseid kriitilisi hetki harva ette tuleb. Arvan et sel vennal suht asjalik lahendus selleks välja mõeldud! Paljud rääkimatta teostusest ei tule isegi selle peale. Vaid suudavad laevas pudrulaua taga ainult kõvad isad olla.
teiseks: ma ei ole tõusudel pidurdamisest midagi rääkinud, ei kujuta ette, kustkohast see välja loeti. ja on küll veosild alla 15 tonni, on enam-vähem sama, kui tõstmata haagisesildadega. natuke füüsikat ja silmamõõtu ei teeks paha.
vähe nõutu,eelmisele (registreerimata)
Re: Kuidas talvel hakkama saada?
6x2 autol jah tõstad abisilla üles,et vajadusel veosillale koormust juurde
anda,et edasi liiguks, ühesõnaga saab mängida. Aga 4x2 autol polegi ju
vaja mängida, sest kogu aeg toetub poolhaagise esiotsa mass veosillale
ja seetõttu on ju alati eelis 6x2 auto suhtes. Ei oska küll öelda ühtegi
põhjust, miks peaks 6x2 läbivus olema parem, kui 4x2.
Sa ikka autoga sõitnud oled??? No ma olen ka nolk ja algaja veoautojuhi töös, kuid nii rumala jutuga vist küll kaugele ei jõua, nagu see. Või sõidetakse 4x2 autodega koguaeg veosild vähemalt 17t?
tõusude jutt kuna mujal ju pole erilist vahet neil 4*2 ja 6*2 autodel! Ja kulla sõber kui tõstan täis koormaga endal ainult esimese silla on hoobilt 11.5t pealt sild 13-14t, mis siis juhtub kui järgmise ka saaks lendu või kasvõi ainult padjad tühjaks. Ja kui korralik rehv ja kui ta veel rääkis, et tal sadul ka nati taga pool siis arvan, et tõesti jutus iva sees. Ei vaidlegi kui oleks hommikust õhtuni ainult libe ja mäed siis muidugi teised mõtted asjal. aga arvan, et sel eelmisele oli loogika jutus
sa ise oled autoga sõitnud we, kuna sa ei oska ühtegi põhjust välja tuua, mis muutub 6*2 autol silda tõstes. Sellest aru mitte saades pole küll sul vaene mees veoki rooli enam asja. Sellised juhmardid teevadki veoki juhtide maine maha ja tekitavadki mägedes ja libedaga katastroofe, mis lähevad ka lõpuks norm juhtide kapsaaeda
Vaata vennole, või kes sa iganes oled. Nüüd olen keeletu, antud juhul oleks õigem öelda näppudeta.
Tead, mis juhtub 6x2 autol silda tõstes? Ma võin öelda. Veosillakaal muutub suuremaks, ja seetõttu ka rehvide haakumine teega. Kui kunagi mõni onu lubab, siis võid küsida tema autot(6x2) lähemalt vaadata ja nati mõelda ning samuti võid küsida, missugune on tema autol sillakaal tühja haake puhul, kui abisild üleval. Ja siis mine jookse oma massinasse, kui on kuhu joosta ning vaata palju on su autol see sama asi. Istu maha ja mõtle ning juurdle asja üle. Samuti tasub vaadata, kus on ühel ja kus teisel sadul.
Ja pole ma ühtegi katastroofi tekitanud siiani(õnneks), kuid sinu kapsaaeda poleks nagunii asja, sest need ikka norm juhtide aeda pidada minema, nagu sa väidad.
Sadula asukohani tahtsin ka ise just jõuda- 4x2 autol on sadul veosillast eespool, kuid võtame nüüd talvetingimustes ideaalvariandi- 6x2 auto liigutatava sadulaga nagu norrakatel on- ei ole raske ette kujutada, mis juhtub siis, kui sadul võimalikult taha lükata ning see asetseb veosillast tagapool? Ei ole ikka vahet?
Muidugi, kui enamus tööd on Euroopas ning vahel harva Norra sattuda (kuigi isegi Rootsis võib juba jama olla), siis pole mõtet 6x2 autot osta, kuid ainult Skandinaavia ja Norra tööd 4x2 autoga teha... Oijahh...
Ja veel- jutt oli siin ka hirmsast sildade tõstmisest jms- kui auto tühi on, liigub 6x2 auto ainult tõstetud abisillaga, rohkem pole vajagi, kuid ma ei usu, et 4x2 auto puhul asi nii lihtne on. Läbikäidud rada- õhtul jääd seisma, hommikuks on 20-30cm lund maha sadanud- auto hommikul käima, õhud üles, kohv sisse, käik sisse ja minema.
Samas ka nähtud, et 4x2 sadul ei saa kerge lumega haagetki esimese ropsuga järgi. Kusjuures teoreetiliselt peakski nende sillavalemite vahe tühjalt välja tulema või mis?
Ja küsiks siin veel- kui 6x2 autol talvel eelist ei ole, miks ikkagi norrakad siis nendega sõidavad??? Väiksed paagid jms kõik omal kogetud, kuid "eurovedukiga" Norra küll ei kipuks talvel.
Ja veel, tundmatule söörile, mis juhtub, kui täislastis 6x2vedukil sild tõsta? Juhtub see, et olenevalt koormast ja sellest, kuidas autol asjad seadistatud võib veosillale saada ulmelise sillakaalu, mida 4x2 aparaadile kuidagi ei saa. Võibolla ainult juhul, kui laed nii, et veosild koguaeg näiteks 17t on, kuid nii ju ei tohi teha.
Andestust, kuid siis mulle tundus, et inimesele, kelle tööks(eeldatavasti) on veoki juhtimine seda pole vaja lahti seletama hakata. Tõesti lootsin inimese arukusele ja loogilisele mõtlemisele. Veelkord vabandan, et nii tohman olin.
Pole vaja lahti seletama hakata ütled, kuid kelle sõnad need olid?
"Aga 4x2 autol polegi ju
vaja mängida, sest kogu aeg toetub poolhaagise esiotsa mass veosillale
ja seetõttu on ju alati eelis 6x2 auto suhtes. Ei oska küll öelda ühtegi
põhjust, miks peaks 6x2 läbivus olema parem, kui 4x2."
Mulle isiklikult tundub, et see hetk oli vaja sulle endale lahti seletada ja kui seda tehti siis nüüd targutad siin!
Kõik väga kena kui soovitakse liikuma saada, tõstetud sild, suur koormus veosillale, aga unustatatakse ära paar asja.
Kui sadul on nihutatud tahapoole, siis vastavalt ka koormus esisillale on oluliselt väiksem ja sellega seoses on juhitavus oluliselt nigelam. Ja näinud olen neid sirgelt sõitjaid mitmeid.
kokkuvõtteks võiks öelda kõigile foorumiautojuhtidele, et auto ei sõida, vaid mees selle roolis. kui mees on nõrk, siis pole vahet, missugune auto tal istumise all on. hätta jääb ta kõigega.
See on ju loogiline, et abisilla koormuse vähendamisel ja eriti sadula tahapoole nihutamisel väheneb koormus esisillale, kuid sellega tuleb lihtsalt arvestada ja ei juhtu midagi.
Ja see hättajäämine- 4x2 auto puhul on talvel mägedes ja lihtsalt libedaga tunduvalt rohkem vaja kettidega möllata ja ei sõltu päris kõik ka juhist siiski, ega juht siiski jumal pole, olgu ta nii kogenud kui tahes.
Eelpool tekkinud pikka arutelu teemal Norra ja 4x2 vs. 6x2.
Paar põhjust miks see tegelikult seal vajalik:
esteks, Norras on autorongi lubatud tegelik kaal 50tn.
teiseks, on enamus meite 4x2 kalavedajaid külmaga seal seaduserikkujad, sest 24tn koormaga on teadupärast kõigil külmadel sillakaal üle. St. püti ja külmavedajaid vajaks abisillaga vedukeid.
Mis puutub libedal toimetamist ja minekut, siis pole vahet millega seal sõidetakse. 4x2 veduk tõstab haakel esisilla üles ja veosillal kohe 3-4tn juures. Mõned sebivad ka sadulat nihutada.
6x2 vedukitel võetakse silla koormuse kontroll maha, st abisilla saad tõsta, kuniks jõuab ja selle nii jätta, kui veel haake esisild ka üles tõsta, on trolli väitel lühemat aega võimalik veosillale 18tn koormus tekitada. Sellise komboga läheb ka sellises kohast minema, kus meite omad uhiuuetele contidele kette veavad.
Aga tõusud on ikka koolend Ida euroopa veokaid täis, mõnel tõusul lausa reas, poolakaid ja tsehhe, kellel ketid laiali, kellel "aeg pausi teha" keset tõusu. Teisel pool alla minnes sama pilt, ainult ungarlane lisaks... ainult vene ja eesti numbritega koolnuid naljalt ei kohta.
See pole trolli jutt, vaid endal kogetud- 6x2 veduk 2.9m teljevahega ja fikseeritud sadulaga, tavaline, mitte Norra-tüüpi haage mittetõstetavate sildadega- ka sellise variandi puhul üle 18 tonni veosillale saadud.
Topelt sillaga auto puhul on veel see eelis, et kui võtab ratta ringi- eriti veel kui lukk sees on- siis ei hakka kiskuma kusagile poole, vaid tagumik hoiab ilusti sõidusuunda.
