Tegin lihtsa arvutuse ja avastasin, et elektriautoga on 8 korda odavam sõita kui võrrelda elektri ja kütuse kulu. Kui nüüd võtta võrreldavaks autoks näiteks Citroen C1, siis elektriauto hakkab säästu andma umbes 80t km läbimisel.
Paraku 80t km on üpris palju, kuna see ei saa koguneda pikkadest otsadest. Näiteks mina ise sõidan linna lähistel aastas 15t km. Seega läheb üle 5 aasta, kui projekt võiks hakata ära tasuma.
Kuigi ma ei ostaks praegu elektriautot, arvan siiski, et ELMO toel võib elektriauto soetamine majanduslikult mõttekaks osututuda, kui läbisõit 5 aasta jooksul on 100t km.
EDIT (15.10.2020) akude kohta:
Akude mahte on räigelt. 16kWh, 24kWh, 25kWh, 30kWh, 32kWh, 40kWh, 50,60,62,70,75,85,90,95,100kWh. Autod tarbivad ka erinevalt, 99% sõiduautodest mahuvad 15kWh/100km ja 25kWh/100km vahele. Need omavahel läbi korrutada, saabki umbes asja selgeks.
Talve värk - soojuspumbata autod lisa 3kWh/100km, ekstreemne -20*C Lisa 5kWh/100km. Soojuspumbaga umbes 1kWh/100km juurde.
EDIT2 (24.09.2021) labjakas (registreerimata)
Kuludest, Leaf, maanteel keskmiselt 18 (suvel saab ka 15-16 hakkama, talvel läheb 19, halvemal juhul 21):
Volt ülikiire - 35 senti kWh - 6,3€/100km
Volt tava - 24 senti kWh - 4,3€/100km
Eleport ülikiire - 36 senti kWh - 6,5€/100km
Eleport tava - 24 senti kWh - 4,3€/100km
Ionity(klient) - 30 senti kWh - 5,4€/100km
Ionity(tava) - 79 senti kWh - 14,22€/100km
Nendest paarist numbrit olulisem on minuarust lingid asjalikele tööriistadele nagu
https://www.plugshare.com/ kust näeb ümbruses olevaid laadijaid ning saab enda ühilduvuse järgi filtreerida. Näeb ära hinnad ning vahel ka kasutanud inimeste kommentaare iseärasuste kohta.
https://abetterrouteplanner.com/ kus saab planeerida sõite määrates ära ka enda sõiduki ja soovi korral veel igasugu muutujaid (oskab seeläb täpsemalt arvutada) ning toob välja ka eeldatava kulu kaardistatud laadijaid kasutades.
Näiteks Leaf-ga Tallinn-Berliin eeldatav kulu oleks ~90€ ehk ~5,6€/100km.
leidsin siit http://www.mitsubishi-motors.com/corporate/about_us/technolo
gy/review/e/pdf/2008/20e_11.pdf
mõned andmed akude laadimise osas.
ehk siis koduse laadijaga 6-8 tunni jooksul laadides tarbib aku voolu umbes sama palju kui üks 1,5kW elektritarbija, näiteks tavaline veeboiler. see annab kuu lõikes, kui laadida talvel iga päev ja ca 20 tööpäeva (ja seda ilmselt tuleb teha iga päev kui sõidetakse vähemalt 50km päevas), umbes 200kWh elektrienergia kulu juurde. rahaliselt umbes 20 euri kuus. eks igaüks võib välja arvutada, palju tal sama läbisõidu juures kütusele kuluks. umbes 3x rohkem kindlasti. aga et elektrika ostuhind hetkel suht kõrge, siis tasuvusaeg tõesti venib ja kas elektriautost 5-8a pärast ka veel asja on, ei tea hetkel keegi. selle aja peale tuleb ilmselt uus akukomplekt osta.
Elektrikatel peaks olema parkimine tasuta. Kui see tegur sisse tuua, siis lüheneb tasuvusaeg tuntavalt. Ka ei oska öelda kuidas on kindlustusega. Võimsust on neil ju päris vähe võrreldes vedelütuste neelajatega. Teadmata maa on ka teenindus. Võib oletada et vähem arv keerukaid sõlmi (mootor, käigukast, õlid, filtrid, ...) annab ka siit kokkuhoidu.
Enda seisukohast pean el. auto osu veel natuke tooreks. Olen rahul oma diisliga mis sobib minu elurütmi praegu kõige paremini.
Tuleb täpsustada, et praeguse elektri hinna juures, maksab 200 kWh energiat alla 10 euro, kui kasutada küttepaketti ja öist elektrit. Vaatasin seda oma eelmise kuu arve pealt.
isiklikult tundub, et elektriauto soetamine ei ole sedavõrd seotud rahalise tasuvuse, kuivõrd keskkonna sõbralikkusega. Rahaliselt see 5 aastat ehk ei olegi väga pikka aeg (nt tarbevee kütmine päikesebatareidega võrreldes elektriga tasub end ära alles 13 aasta pärast (kui kütad nt õhkvesi pumbaga, siis kuskil 39 aasta pärast.)) Ometi keerulisem küsimus on just edasine ekspluatatsioon (hooldused - kusjuures ma hästi ei usu seda teooriat, et hooldused on odavamad. Elu on näidanud, et mida edasi tehnika areneb, seda kapriissemaks see muutub.) Vähetähtis ei ole ka vastupidavus talvistes oludes, see stepsli jama - pikalt sõita ei saa. No ja loomulikult aku (kuigi nt Renault rendib akut, mis tundub aku eleaga võrreldes mõistlikuna.) Küsimus järelturust. Seega rahaliselt on see 5 a. väga optimistlik prognoos. Seega arva, et see jääb näiteks rikaste kodupruade snoobluseks - vähemalt esialgu.
Aga eks iga uus asi tahab harjumist ja ilmselt 5 aasta pärast on ses osas juba mingi stabiilsus tekkinud.
Suur pluss oleks elektriautol siis, kui ta hind oleks kõige väiksemast linnapunnist soodsam. Siis kaotaksid igasugused Yarised, C1, jne oma mõtte. Siis oleks müügis, kas autod või elektriautod.
Aga hetkel tundub, et selline auto jääb ka normaalsele keskklassi tarbijale suht püüdmatuks ja mõttetuks ostuks.
Sõidan iga päev ühest sotsiaaltöötajate varjupaigast mööda ja seal seisab kuni kolm massinat (Kopli tänaval Balti jaamast natuke linnahalli poole trammiülesõidu juures madala maja hoovis asfaldi peal stepsli küljes). Kui meile peaks ükskord talv kätte jõudma, siis ootan veel natuke aega ja lähen küsin mõne sots. töötaja käest, et kuidas siis on.
Ise muidu vaatan, et telje laius on vist väiksem, kui teistel autodel, seega võib äkki lumes roobastes sõitmine päris jama olla.
Ei tea, et kui uus aku osta, kas siis vana eest saab mingi raha tagasi?
Jan üüd üks päris loll küsimus ka: Kui ma laen talvel -35 kraadiga aku täis (öeldakse, et aku mahutavus on väiksem), siis kas mul mahub sinna sisse vähem elektrit või maksan täislaadimise eest samapalju, kui suvel ja saan lihtalt vähem sõita? Kas võib juhtuda, et suure pakasega kulub kilomeetri läbimiseks rahaliselt rohkem kütust kui bensuka puhul?
Muidu kuskilt jäi meelde justkui Mitsubishi ametlik seisukoht, et akud kaotavad mingi hetk oma mahutavust, aga see langeb umbes 70 protsendile ja siis jääbki sellisele tasemele.
Krt, see elektriauto on ikka paras ULME küll, kõik teavad midagi, aga oma käega katsund pole keegi :D
ökonoomsuse poole pealt olen ka mõelnud, et võiks ju suisa soetada. tööle 11km, tagasi 11 km. aga point selles, et vahest vedeleb auto linnas parklas nädal aega, sest töö selline, et ei pruugi iga õhtu koju saada, või vahest tulen suurega. kuda tal siis seda särtsu seal see jagub. ja muidugi soetamise hind. see on ikka üüratu. samas 5-10 aastaga võivad need autod suht taskukohaseks muutuda kui asi massides levima hakkab. eks see akugi areneb.
Ei ole see akude hind midagi nii üle mõistuse, näiteks alles mõni aeg tagasi veeti enamiku Lapimaa post laiali Elcatitega ja selle akukomplekt maksab olenevalt mudelist ja akude põlvkonnast 2500-3800EURi (nõudlus on suurenenud, alles hiljuti olid hinnad veel 2000euri ringis). Viimati kasutasin elektriautot reedel endises töökohas, kuhu see osteti millaski 90ndate lõpus ja praegu hakkab teine akukomplekt näitama nõrgenemise märke. Samas just täna tegin väikesi arvestusi ja mul on iga nädala läbisõit olnud viimasel ajal veidi üle 2000km (jätsin välja sügisese Euroopa ringreisi, kus ainuüksi kõige pikem sõidu(öö)päev oli 1800km). Elektriauto puhul poleks see kõik lihtsalt võimalik. Ja kuna iga UUE auto tootmine jätab meie planeedile "suurema jalajälje" kui terve selle auto eluea jooksul tarbitav energiakogus, siis mis rohelisest mõtteviisist siin enam rääkida saab? Rohelisem oleks hoida käigus vanu ja tossavaid...
PS: ma pole elektrikärude vastane, väga meeldivad, aga osta ei saaks enne, kui neile antakse lisavarustusena kaasa ka bensiinipaak ja elektrigeneraator:P
kuidas saastab elektriauto vähem keskkonda?????????selle peale pole mõelnud ,mis on selle juhtme teises otsas----.....põlevkivijaam -tuumajaam. .....................aga ex piim tuleb ka ju selverist.
Teisel pool on tuulegeneraator, hüdroelektrijaam. Pealegi tuumajaamgi on oluliselt keskkonda säästvam kui taastumatute maavarade põletamine auto mootoris.
Proovige endale sügavale pähe taguda see, et elektrijaam töötab 24/7, olenemata sellest, kas sa kasutad oma elektriautot või mitte, olenemata sellest, kas sa vaatad televiisorit või mitte. See jutt, et elektriautode tõttu visatakse ashju rohkem kütet ei vasta mitte ühegi kohapealt tõele. Sama teema tuumajaamadega - need on online 24/7 olenemata tarbijate hulgast ning saastamine toimub samas suurusjärgus olenemata tarbijate arvust.
Ja lõpuks so what? Kõik me sureme kord ära ja kord see maailm lakkab olemast, so what? So what kas see juhtub 100 või 1000 aasta pärast. Vahet pole.
Miks ei ole parkimine argumendiks? Kui on pidevalt linnas käimist, siis pange kokku kõik parkimiskvitungid (ja sinna juurde ka mõni trahv). Ise pole aastaid trahvi saanud. Paraku on summa selline mille eest saab paari aastase kogumisega osta näiteks esisilla kuluosad.
Tuumajaamasti nii palju et uraan poolestub ka maa sees olles. Jaama jaoks korjatakse see kokku. Uraan poolestub siis kontrollituna reaktoris päeval ja ööl. Tuumajaama võimsust annab muidugi natuke timmida vastavalt hooajalisele tarbimisele. Paraku ööpäevast tsüklit seal paika ei keerata.
tuli veel meelde seegi tõik, et täna suhteliselt olulise osa kütuse hinnast moodustavad igasugused maksud, mis teoreetiliselt peaks saama investeeritud teede ehitusse (praktikas ma täpselt ei tea, kuhu see raha läheb, aga sellest saadud tulud on riigieelarves tähtsal kohal.) Fakt on, et teede ehitus ja korrashoid ei ole päris ilma rahata. Seega täna elektri auto tarbimine on teatud mõttes toteeritud kas siis riigi või teiste fossiilset kütust kasutavatemasinate kasutajate poolt. Ilmselt kui el. autod moodustavad mingi kriitilise massi hakkab riik ka neid kuidagi maksustama ehk ekektriautode efekt rahalises perspektiivis tulevikus tõenäoliselt kahaneb.
Mis aga puutub kärssi kommentaari ses osas, et CO2 emissioon vaevalt summaarselt on väiksem (kui liita tootmisel ja ekspluatatsioonil õhku paisatud süsinikdioksiidi määr kokku) siis mistahes vana auto (olemasoleva) edasi kasutamine on puhas loodushoid (sõidan oma 91 a T4-ga edasi ja võin uhke olla, et säästan loodust.) Ainsaks vaheks on ehk, kus see aines õhku paisatakse. El-auto puhul see toimub kuskil kaugel. Ehk ignorant võib üksnes rõõmu tunda, et minu ümbrus on puhtab (see, mis on narvas või kuskil mujal, mind ei koti.) Selge on, et tuu 3 kivi päikesest, millel elam on sedavõrd pisike, et kõik jõuab suht ruttu kõigini.
Hm-le lisaks ja James75-le mõtlemiseks.
kui ühel hetkel muutub el. autode kontsentratsioon piisavalt suureks, kaob nähtavasti ka tasuta parkimine. ilmselt on veel kõigil meeles, kuidas esimeste hübriidautode tulekuga linnavalitsus pasundas, et neil kõik tasuta. nüüd vist vaid üks parkimiskorraldaja pakub seda ja sedagi vaid 2013a lõpuni. teine teema tõesti kütuseaktsiis ja teederemont- teatud hetkest alates tuleb ka elektriauto omanikul teede kulutamine kinni maksta. kõik see on praegu küll veel tulevikumuusika, aga need küsimused on siiski vastuseid väärt ja tuleks seadusetegijatel aegsasti läbi mõelda, et ühel ilusal päeval el. autode omanike rahakotti pugeda ja kuulutada olematuks ostmisel loodud illusioonid. kui el. autode laiem levik muidugi üldse teoks saab. ja kui veel parkimisest rääkida, siis praegu makstakse rohkem mugavuse eest- kindlasti leiab võimalusi, et teatud, juba igapäevaseks saanud käigud kuidagi teistmoodi lahendada ja sellega parkimistasu kokku hoida. ei ole just eriti loogiline soetada el. auto selleks, et tasuta parkida. hetkel on see vaid üks väike boonus.
Ei hakka siin ükski raha haige pikalt vaatama, kuidas see vurr ennast ära tasub , teatud ports saab pähe määritud siis pannakse maksma nii mis iniseb antud momendi lihtsalt uuritakse tausta palju vurriga saab pappi kokku kühveldada, kust, kuidas, millega.
Ma ise ka arvan et esilagu on elektriauto oma tarbeks ehk varane nähtus. Väidetavalt on senini Eestis 1 või 2 erakapitalil muretsetud elektriautot. Aga võibolla umbes 5 aastapärast, miks mitte. Iseasi kas just elektriauto on see mis peale jääb. Aga muidu tausta mõtteheitustena, elektriautode laadimine peaks olema planeeritud taastuvenergia baasi, nii vähemasti olen mina aru saanud, seda ka praegu ja Eestis. Laadimine peaks olema organiseeritud nii et lähed "tanklasse" ja võtad sealt täislaetud aku, mitte ei lae ühte ja sama. Kodus muidugi võiks olla taastuvenergiakomplekt: päikesepaneel, tuulegeneraator jne. Loodetavasti muutub maailm globaalsetelt megasüsteemidest (praegu kasutatav omavahel seotud elektrivõrk näiteks) killustunud, autonoomsusel põhenevaks mosaiigiks. Linnas parkimine võiks esimeses lähenduses olla tõesti tasuta. Aga nagu ma sisult suht rohlise kallakuga inimene, kuniks "rohelisel" energial põhinevalt sõda pidada ei õnnestust seal jääb ikka diisel ja oksüdatiivreaktsiooni põhinev raketikütus, niikaua on see kõik liivakastimäng ...
Mis tastuva jura sa ajad, kus need energiad sinna sisse arvutatakse mida alamad peavad kulutama, et isandad vurridega mängida saavad.Hea küll isand otse ei tarbi midagi aga tema alluvad need, loobivad sütt, tuhnivad maad, läbivad bensuõgartitega kilomeetreid, tossutavad vabrikutes jne,et jaguks ikka seda puttru vurri soetamiseks, lisaks vurri ehitamiseks ja särtsu ajamiseks kuluvale energiale, ehk kautsed kulud.
kuvitav, kui palju paiskab CO2-te loodusesse ühe tuuleveski ehitamine? Samuti laadimispunktide rajamine (kusjuures pole sugugi kindel, et tulevik on elautode päralt, ehk kas neid tanklaid vaja ka läheb?) Oleks kindlasti vale öelda, et asi on nii puhas nagu seda reklaamitakse.
Elektriautoga sõitmine on kindlalt puhtam, kuna ka bensiini/diislit tuleb toota, naftapuurtorne rajada jne. Lihtsalt esialgu ei ole hinna/läbisõidu/kasutusmugavuse suhe paigas. Kui riik doteerib 50%, siis OK, aga eestimaa talve väike ja kitsas tagaveoline, no ma ei tea. Eriti, kui alles selgus, et sellistele talverehve ei olegi või on siis valik kallis/väike
See küsimus on samuti kuidas elektri võrgud vastu peavad kui suur hulk inimesi neid aparaate laadima hakkab. Kas siis hakkab päevane elekter hoopis vähem maksma? Selle elektri Popeda puhul sai arvutatud et tavaline 8 l 100 km tarbiv auto tuli poole kallim, arvestada et ükshetk hakkad elektri pealt ka teedele aktsiisi maksma siis pole enam vahet. Samas suurem osa elektrist tuleb meil ikkagi põlevkivist, sellest saab ka otse diislit ajada-ma usun et mingi väike diisel on meil igassuhtes mõttekam. Ei mingied akusid ja võrke + hind ka sama või odavam+ autonoomsus autol võrreldamatult parem.
Huvi pärast kontrollisin müüti, et elektriauto süsiniku jälg on sama suur või suurem sisepõlemismootoriga auto omast. Selgub, et see on vale. Elektriauto on keskkonnasõbralikum.
Keskmiselt paisatakse 593g CO2 õhku 1 kWh tootmiseks. Kui teeme paar arvutust, saame, et kilomeetri kohta tuleb 80g.
Kui võtame nüüd sisepõlemismootoriga auto, siis kõige säästlikumad paiskavad 100g CO2 km kohta õhku.
Kui nüüd arvestada transpordiks ja kaevandamiseks kuluvat kütust, siis võib elektriauto kordades rohelisemaks osutuda. Sest elektrit ei pea vedama suurte masinatega mööda ilma laiali.
Aga kui tuleb mängu nn roheline energia, siis väheneb elektriauto jalajälg veelgi.
Minu teada on olemas müüt, et elektriauto TOOTMISE jälg loodusele on oluliselt suurem. Kui soovid müüte kummutada, siis palun teha seda allikatele viidates. Muidu oled samasugune müüdilevitaja.
Eesti elektrienergia keskkonnasõbralikkus on allpool Euroopa keskmist. Seda möönis ka majandusministeeriumi elektriautode spetsialist
All olevast tabelist on näha, et ka kivisöe korral on elektriauto natuke rohelisem.
CO2 kogused
....................Elekter; El auto; Bens auto
Pruunsüsi ..: 1175g/kWh; 162g/km; 192g/km
Gaas..........: 599g/kWh; 82g/km; 150g/km
Tuumajaam: 60g/kWh; 8g/km; 110g/km
Tuul............: 21g/kWh; 3g/km; 108g/km
Bens auto aluseks on võetud Peugeot 107 1L ja El auto Nissan Leaf tehaseandmed. Numbrid sisaldavad kogu tootmisprotsessi CO2 heitmeid. Lisamata on elektri võrgukadu ja kütuse laialivedu.
Aga kui teed arvutusi, kas võtad ka arvesse aku tootmisel õhku paisatud CO2 määra. Ja edasi selle aku utiliseerimisega seotud komplikatsioonid? Ja veel juhul kui näiteks selgub, et aku eluiga on 4 aastat (isegi tavaline sõiduauto aku peab olema heast hooldatud, et ta palju kauem vastu peaks.)
80g on suht vilets tulemus veenmaks kõigi nende komplikatsioonidega leppimiseks (väike liikumisraadius, auto väiksus jne.) Pm on võimalik sama tulemus saavutada ka mingi öko fossilset kütust tarbiva masinaga, kuid masina hinnavahe jääb kahekordseks. (kunagi seadis Volkar omale eesmärgiks toota masin, mis tarbiks 1 l (Vist diislit) sajale. Idee tasandil nad said sellega ka hakkama. Kuigi masin ei meenutanud enam väga autot.)
Siiski öeldakse, et elu jooksul tuleb elektriauto väheke rohelisem kokku.
Tuumajaama korral tuleb elektriauto kordades rohelisem. Näiteks Prantsusmaal tuleb elektriauto heitmeks ainult 12 g/km.
Eestis on kaheldav, kas elektriauto on rohelisem.
Akud ei ole otseselt keskkonnale ohtlikud ja neid ei peab mingil erilisel kallil viisil ümber töötlema ehk siit lisakulu ei tule.
elektriauto on igati vahva ja ka mõnes mõttes säästlik kuid miks kurat ma siis ei võiks osta vooluvõrgust mittesõltuvat samaväärset ökoliikurit kütusekuluga ca 3l 100 km. lisaks näide ei pruugi olla parim aga hommikul lähen elektrikaga linna asju ajama ca 20 km, linnas 20 km koju tagasi 20 km, väike varu jääb ja pean panema laadima. selgub et rase naine vaja arstile kiirkorras viia- no oleks päris jõhker - oota ma laen akud ära
Kui sa talvel akut laed, siis voolu läheb sinna samapalju, kui mitte rohkem, sest aku ei võta -35-ga kogu laadimisvoolu vastu, nagunii ei võta, aga siis on see näitaja veel madalam.
Edasi on see, et aku annab ka vähem välja, saad vähem sõita, lisaks on talvel vaja autosse sooja, see tuleb jällegi akust, jällegi sõidetav vahemaa kahaneb oluliselt.
200 kw/h elektrieenrgiat maksab vähemalt 200kr, sest alla krooni te keegi küll elektrit ei saa ja ei saa ka kogu aeg öisega laadida.
Pealegi ei tule elektriauto 3 korda odavam, mõni on ikka väga entusiastlikult arvestanud selle elektrikulu.
Kuni me laeme elektriautot pistikust, ehk siis elektrijaamast võtame voolu, mis saab seda põlevkivist, on elektriauto jama.
Teine asi on see, et kui elektriautode osakaal hakkab tõusma, siis tõuseb ka kindlasti elektrihind, selles võite kindel olla.
Lõpuks maksame elektriautode ja üldise hinnatõusu tulemusel elektri eest 3 kr kw/h.
Ma arvan, et tuleb riigile tagasi teha. Ehk siis läbi viia referendum(või initsieerida allkirjade kogumine), kus nõuda kõigi riiklike ametiautode asendamist elektriautodega.
Vaatasin seda mitusbiishi infolehte.
Seal oli välja toodud, et aku täis laadimine võtab 220v pistikust 7 tundi ja voolutegevus on 15 Amprit.
Ehk siis 3,3 kw see teeb kokku siis 23,1 kw/h üks laadimine, see maksab aga vähemalt 1,476 eurot, kuu aja peale kokku 31 päeva teeb see 45,76 eurot.
Vähegi külmemal ajal see vahemaa kahaneb oluliselt, ja akud vananemisega, samuti see vahemaa väheneb, akude laadimisel hakkab aga üha rohkem voolu raisku minema, sest mida vanem on aku, seda rohkem läheb tal laadimisel voolu raisku, kuid sõita saab vähem, kuna aku annab vähem voolu välja.
Kuid need tootja andmed on väga entusiastlikud nagunii, reaalsuses on olukord alati karmim.
Kopeerin siia paar kommentaari kusagilt mujalt, tundus huvitav. Tunnistan, et pole kaugeltki kõiki neid linke läbi töötanud ja sellepärast hoiduks praegu kommenteerimast. Aga las see olla siin kasvõi lihtsalt info säilitamise mõttes.
elektritsaabtasuta.blogspot.com
30.12.2011 18:12
Iga Eesti elanik, rinnalapsest raugani, maksab igal aastal 7500 krooni obrokit naftašeikidele, et siin Eestis liikuda Raplast Tallinna, Türilt Viljandisse, Virtsust Pärnu jne. See on ju täiesti ebaloogiline asjade korraldus. Ometi on meil Eestis olemas oma energiaallikad, mis lubaksid meil kasvõi täielikult loobuda naftatoru otsas virelemisest. Miks siis mitte hakata selles suunas tegutsema. http://ee2020.wordpress.com/about/
elektritsaabtasuta.blogspot.com
01.01.2012 17:38
TRANSPORT POOLMUIDU-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit aga elektrit saab tasuta maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Ära osta bussipiletit,200 euro eest saab elektritõukeratta.
200 euro eest ostis elektritõukeratta: 'Selle jaoks pole isegi lube vaja!'
Õhtuleht - Stig Rästa ostis elektritõukeratta: 'Selle jaoks pole isegi lube vaja!' http://www.ohtuleht.ee/431159
Elektrijalgratta tegemisõpetus:Яростанмаш. Как сделать электровелосипед из обыного велосипеда?
Яростанмаш. Как сделать электровелосипед из обыного велосипеда?
kõik oleks väga ilus kui meil õnnestuks elektrit nii palju kaasa võtta, et läbisõit koos kõigi mugavustega (eelkõige salongiküte) oleks normaalne. normaalseks pean hetkel seda, et ühe laadimisega annaks vähemalt 500 km läbi sõita- siis saad vähemalt eestisiseselt väikese tuuri ära teha ja alles õhtul koju jõudes paned akud laadima.
samas need pasundajad, kes räägivad meile tasuta tuule- ja päikeseenergiast, ei räägi kahjuks sellest, kui suuri alginvesteeringuid kõik see hetkel vajab. ka on mul praegu akna taga tuulevaikus koos pilves ilmaga, seega tuleb ikka juhe eesti energia võrku pista. kuid ka päikesepatareide kasutegur on hetkel veel üsna väike ja nendegi tehnoloogiline areng ootab meid alles ees.
aga hea näide on see jalgratta leiutamine http://www.yarst.org/eBike.htm
kui sul on hunnik töövahendeid, materjali ja osavad käed, st igakülgsed metallitöö oskused koos elektrist arusaamisega, siis teed taolise asja valmis küll ja ehk isegi odavamalt kui kaubanduses pakutav, aga no antud toote disain on küll natukene naeruväärne- raam täis laotud vanamoodsaid geelakusid (mis annavad ka korraliku kaalulisa) jms kraam. eht kodukootud kulibini ehitis :)
volvo on muidugi oma lahenduse salongiküttele leidnud, mis aga ikkagi traditsioonilise vedelkütuse maailma jääb. http://electriccarsreport.com/2011/03/volvo-c30-electric-goe
s-rough-winter-conditions-testing/
Climate control in the passenger compartment takes place via a bio-ethanol powered heater fitted in all cars. The car’s ethanol tank can carry 14.5 liters of bio-ethanol.
niiet pudel spirti kaasa ja saad vähemalt salongi soojas hoida kui akud ära kustuvad :)
seega hetkel on kõik ikka veel ponnistuste järgus ja kui akud mõttelennuga sammu ei pea, siis esialgu jääme veel kodu ümbruses tiirutama ja kaugemale sõidame ikka plahvatusmootori jõul.
rohkem ei viitsinud neid linke läbi uurida.
Siin siis artikkel elektriautodest, kus öeldakse, et nad sõidavad poole vähem, mida võis ka oodata.
Kuid praegu pole ju külma ollagi, aga mis saab suurema külmaga?
Ehe näide järjekordselt, kus tootja andmed on ülepakutud ja saadud ideaaloludes, aga noh eks naiivsed usuvad ja ostavad, sama on ilmselt tehase bensukulu uskujatega.
Linnas sõitmiseks on autot küll. Ei viitsinud rohkem süveneda ja vaatasin vaid pilte. Kui aga selline asi oleks nii kuni 10000 euriga saada, siis oleks "rinne murtud".
Täpselt, kui võtta arvesse nende masinate otstarve (sotsiaaltöötajate abivahend) ja TÖÖKS ettenähtud sõitude pikkus, siis on masinat küll ja küll.
Ja selline kasutus just siin aitab tootearendust edasi viia, et äkki 10-ne aasta pärast on ka laiatarbeks sobilik vahend välja arendatud...
Paneks siia veel mõned mõtted mida eespool on käsitletud poolikult.
Maksud:
Kindlasti tulevad millalgi aktsiisid, teemaksud või automaksud peale. See aga eeldab et auto enda hind on konkurentsivõimeline ja asjad on juba levinud.
Nafta:
Elektri tootmine on palju lokaalsema geopoliitilise otsusega kui nafta tootmine. Seda lihtsalt kõigil pole. Elektrit toodab aga iga riik. Siit ka naftasõdade vajaduse vähenemine.
Elekter:
Linnasõidu puhul saab laadimist natuke planeerida. See millal ja kui palju odavamat energiat saab müüa, peab ütlema kohalik särtsukaupmees. Asju annab lahendada paindlikumalt nii, et kasutada saaks kogu elekrtijaama ressursi ühtlaselt. Praegu on päeval rohkem tarbimist ja öösel vähem. Tehniliselt annab kõike ju korraldada kui selleks tuleb vajadus.
Praegu on asi veel igast otsast toores (vähemalt minu jaoks). Ajapiku vast leitakse vast asjale lahendus. Sarnaselt nagu leiti lahendus 125 aastat tagasi ühele leiutisele. Ka see tossas esialgu, oli ebamugav ja aeglane. Hobune oli tunduvalt kiirem. Paraku ilma esimeseta poleks olnud järgnevaid. Ootame, vaatame. Eks igaüks leiab oma lahenduse ja aja.
Ma ei saa muidugi päris 101% aru, miks salongisoojust just elektrist tegema peab. Sama hästi võiks näiteks piiritust põletada. Kui kõrgelt aktsiisiga maksustatud viin välja jätta, siis on piirituse näol tegemist odava ainega, mille põletamisel tekib peamiselt veeaur ja süsihappegaas.
Mõtted tulevad kahjuks ikka ükshaaval - kui salongi piirituse pealt soojendada, siis salongi jääksoojusega võib vabalt soojendada akusid, nii et nendest rohkem voolu kätte saada.
Mul seisab uunik 4 kuud, kütus kuhu on salvestatud energia on paagis. Uunik ei saasta kui ei sõida.
Elektriauto seisab 4 kuud, akudel on selline omadus nagu isetühjenemine. Seeda, et aku tuxi ei läheks tuleb neid vahel laadida. Energia tuleb akudesse elektrijaamast. Põlevkivi tuuakse kaevandusest välja, põletatakse, et vesi keema ajada. Sealt saab auru mis läheb turbiini. turbiinist generaatorisse ja sealt juba liinidesse. Üle liinide ja läbi trafode jõuab see autoni. Liinidel ja trafodel kaob pea 50% toodetud energias. Pool jõuab akudeni. Nüüd sa laed aku ära ja tõmbad stepsli välja. Kas sa arvad, et nüüd on saastamine lõppenud? :)
Ei ole, stepsli tõmbasid välja, aga elektrijaama uhab ikka elektrit edasi toota ja sööb põlevkivi. MW generaatorit ja katelt ei saa sedasi välja lülitada. Juhtub see, et sina kui tarbija läksid ära, siis energia suunatakse mujale, KUHU IGANES(tänavavalgustus päeval näiteks) Seega kui elektriauto ei sõida, tühjenevad tema akud ja salvestatud energia kaob. Kui elektriauto seisab töötab elektrijaam edasi, sööb põlevkivi ja saastab. Kui elektriauto sõidab tarbib ta ära salvestatud energia ja ka põelevkivi mida tarbib elektrijaam selle aja jooksu.
SEEGA- Uunik seisab, ei saasta ja energia püsib paagis.
Elektriauto- seistes kaotab salvestatud energia, saastab seistes, sõites, raiskab põlevkivis olevat energiat kuna üle poole kaob liinidesse trafodesse.
Utiliseerimine-
Uunikumi lükkad sulatusahju, rehvid ja kaasid on kõige suurem saaste.
Elektriauto utiliseerimine?
CO2 kogused
....................Elekter; El auto; Bens auto
Pruunsüsi ..: 1175g/kWh; 162g/km; 192g/km
Gaas..........: 599g/kWh; 82g/km; 150g/km
Tuumajaam: 60g/kWh; 8g/km; 110g/km
Tuul............: 21g/kWh; 3g/km; 108g/km
Viimasest tulbast ei saa hästi aru. Viitab nagu bensiiniautole, aga mis seos on bensiiniautol ja elektritootmise viisil? See selleks, lähtume esimesest tulbast.
Nissan Leafil on akude mahutavus 24kWh. Minu teada aku ei tooda elektrit, vaid salvestab. Ehk siis kogu tsükli käigus on elektrienergia tarve vähemalt 24kWh. Lisaks laadimise kadu. Seega tsükli CO2 emissioon on söe 1175 g/kWh*24= 28200. Ideeaaltsükli korral 161 g/km kohta e nagu kaader kirjutab. Teise näitena toodud Peugeot 107 1L CO2 emissioon on 106g/ km. Nissani enda lehel väidab, et suvel maanteel sõites on tee pikkus 112 km e CO2 km kohta tuleb 251g. Talvel linnas on see veel suurem. Võrdleme Peugeot bensuka 106 g/km kohta (ok talvel tuleb ka sel rohkem).
Tuule ja tuumaelekter on CO2 vabamad ja sealt ehk tekib sääst. Samas on tuuleenergia Eestis 3 korda kallim kui põlevkivienergia. Puhtalt energiahindasid kõrvutades.
Eespool väideti, et laadimistsükkel võtab ainult 3,3 kWh elektrit. Kuidas see võimalik on, kui nt Nissan Leafi autos paikneva laadija võimsus on 3,3 kW ja laadima peaks täislaetuseni saamiseks 7-8 tundi? Pakuks seega jätkuvalt laadimistsükli energiakuluks vähemalt 24 kWh. Linnasõidu kulu 100km kohta talvel seega 2,4 euri. Peugeotil kusagil 5*1,27= 6,35 euri.
Elektriautode hinnad 36000 euri (jah see hind riigi abi tõttu selline, aga arvestame kogukulu). Peugeotil alates 7600 eurost. Vahe 28400 eurot. Ehk siis läbisõit peaks olema ca 710 000 km, et kulud võrdsed oleksid. Tänu riigi abile väheneks see 260 000km. Ideaaltingimustes oleksid näitajad ca 2 korda paremad, aga suured vahed jätkuvalt.
Miks keegi ei räägi elektripliidist kui keskkonna saastajast? Pesumasin, õhksoojuspump, veeboiler jne jne. Miks võetakse just üles ühe elektriauto laadimise mõju keskkonnale, kui elektrijaamas isegi kõige tundlikemate aparaatide näitudelt pole võimalik aru saada kas meie sotstöötaja auto on pistikus või mitte...
aga sellepärast, et elektriautode puhul rõhutakse just keskkonnasäästlikkusele ja püütakse harimata massidele selgeks teha, et see on kasulik toode.
elektripliidi ja pesumasina puhul ma taolist propagandat kohanud ei ole, kuigi ka neil omad energiaklassid määratud.
aga fakt on see, et kui suvaline elektrimootor tund aega tööd teeb, siis ta ka tarbib selle aja jooksul enda võimsusele vastava energiakoguse ja kui tegu akutoitega, siis tuleb ka akudesse vastav kogus energiat laadida ning vahet pole, ka seda tehakse ühe tunni või kaheksa tunni jooksul- mootori poolt välja imetud energia tuleb akusse tagasi anda. ei ole ju mõeldav, et 24kw mootori toiteks kulub vähem kui 24kW elektrienergiat. lisaks veel kaod, mis tekivad juba laadimissüsteemis. ükski muundur või toiteplokk või muu elektriline seadis ei tööta kadudeta- enamvähem 10% on alati õhku haihtunud.
seega see rohelisus võrreldes muude autodega (kasvõi hinna poolest) on üsna küsitava väärtusega, sest põhimõtteliselt saame ka rahakogused energiasse ümber arvutada- teatud rahahunniku saamiseks peab inimene teatud aja tööd tegema ja kui ta töötab näiteks autojuhina, siis ka selle aja jooksul toimub tema istumise all looduse reostamine või autojuhi eluspüsimiseks vajalike toiduainete tootmisel tekkivad jäätmed või kasvõi kontoritibi toa soojendamiseks ja arvuti toitmiseks kulub energiat. ehk siis on suur vahe, kas odamava auto ostmiseks pead töötama x päeva või kallima auto jaoks y päeva. kõik siin maailmas on omavahel seoses.
Li-Ion aku kasutegur on 80 - 90% seega kulub laadimiseks rohkem kui 24kWh
Kui need autod tõesti nii head oleks, siis ilmselgelt ei vajaks nad riigipoolset nö. pähemäärimist ja poleks ka põhjust sotsiaaltöötajatel tõe rääkimist keelata.
Aga eile oli esitlus Leafil ja sai masin ära proovitud, katsutud. No midagi pole öelda, nagu päris auto (erinevalt neist mitsu ja peugeoti masinatest) ja see liikumine, mmmmmmm, see on midagi muud. Kuna puudub hääl ja käiguvahetused, siis kiirust ei taju üldse. 70 on kohe üleval, niipea kui kõvemini pedaali pressid. Ja eile olie veel libe, et see võttis hoo maha natuke(võimu on nii palju üle, et kogu aeg peab veojõukontroll sekkuma). Väga edev masin, kõik võimalikud mugavused ja tundus igati väga hästi läbimõeldud.
Arvestades, et auto saab kätte umbes 22000 eur eest, siis selle hinna eest ei saa enamuses sellise mugavusega autosid. Ja kui see ikka keskmiselt 150 km ära sõidab laadimisega, siis peab ainult Tartu sõidul kohvipausi tegema.
Reostamisest - vaadake saadet "Plastikplaneet" ja siis mõelge, kas üldse enam on vahet :)
mida on temal sellist (juhi seisukohalt nii olulist), mida pole teistel?
ja kas need mugavused töötasid elektri või pedaalidega? kas peale mugavuste kasutamist säilib samamoodi keskmiselt 150 km läbisõit?
kas pagasnikusse paar reisikotti mahub, et neljaliikmelise perega nädalavahetusel tiir mere äärde teha? kas selleks, et tartu ots teha, tuleb kaks- kolm lisatundi päevaplaani juurde kirjutada?
Vastuseks "arvaks ka midagi"-le
Bensiini tootmiseks kulutatakse märkimiseväärselt energiat. Sellepärast ei ole 106 g/km, vaid 192 jne nagu tabelist näha.
Ilma ELMOta on muidugi tasuvusaeg mõttetult pikk.
Mõnevõrra üllatav, et inimesed on innovatsioonile vastu. Eks see on nende enda probleem. Mina ootan huviga, et elektriauto saavutaks taskukohase hinna. Selleks peab turg kasvama hakkama, et hind langeks ja ELMO on tänuväärne ettevõtmine selle tarvis.
Tehniliselt ei ole elektriautos midagi keerukat ja akud on ka täitsa massiliselt toodetav. Vaja on volüümi taha, et hinnad langeksid.
Ega ma arva, et tal kohe paremat on midagi, aga juhikoht oli väga mõnus, samas futuristlik ja samas kenasti kõik leitav ja kasutatav.
Uuenduslik - kui juhe küljes ja sul nutitelefon, siis saad telefoni rakenduse, millega saad näiteks kõike jälgida ja samas sättida hommikuks endale masina soojaks. Selles mõttes on samm edasi mindud, et nuti telefoniga ühendamine tundus väga lihtne ja loogiline olema. Aga eks see selgub aja jooksul. Suur navi ekraan, koos tagurduskaameraga ja ka trajektoori näitajaga jne. Eks kõik tavalised mugavused olemas. Jutu mõte ongi, et milleski ei pea nagu järeleandmisi tegema ja 22000 on selline hind, et olematu kütusekuluga auto oleks linnalähedal/sees elajale väga sobilik.
Muide soojendus on lahendatud nii, et kõik istmed ja ka rool on soojendatud, kuna need võtavad vähem energiat, kui tavasoojendus, aga samas tekitavad inimeses selle vajaliku soojatunde kiiresti ja seega pole vaja autot eriti soojaks küttagi! Pagassi ei vaadanud, eriti suur ei tundu olema. Miks 2-3 tundi, kui kiirlaadimine võtab 20-30 min? Teed väikse söögi/joogi Mäo ristis ja jätkad vaikset (müravaba) sõitu!
Juttude järgi jälle see sama teema nagu maagaasi masinatega, et jube vähe tanklaid jne. Kui oma käike ei suuda planeerida, siis muidugi peab mootor terve päeva töötama, aga tavaline tööl käija ei sõida üle 100 km päevas. Üldine % oli mäletamist mööda 58%, kes sõidavad alla 50 päevas. See vist siis maailma, või Euroopa mastaabis?!
Aga mitu km see akukomplekt vastu peab üleüldse. 10000-40000km? Ja mis uus akukomplekt maksab kui see otsad kunagi annab? Aku vananedes mahtuvus ka väheneb ja ühe laadimisega sõidetav vahemaa.
tegu nö uuema ajastu li-on akuga, veel mingit moodi lamineeritud jne. Nii täpseid andmeid ei ole veel, aga üldiselt sellised akukomplektid peaks ikka kestma umbes 100000 km. Neile see laadimine suvalisel hetkel ei avalda sellist mõju nagu vanema tüübi akudele!
Äärmuslik keskonnavaenulikkus on sisse kirjutatud maailmas valitsevasse majandusmudelisse. Mis keskkonna säästmisest me üldse räägime kui maailmas peetakse sõdu ja pool ameerikat sõidab endiselt V8 mootoritega ringi?
Kui lõpetaks sõdimise ja kaotaks mõttetult kütuseahned hiigelmootorid, siis ei oleks meil elektriautosid vajagi ja kõik võiksid rahulikult sõita oma 2 liitriste bensiiimootoritega ja keskkond säiliks mõnuga.
Aga ei, selle asemel aetakse rahvale "suusoojaks" juttu, et meil on elektriautod ja hübriidid ja meie säästame raha ja keskkonda.
Juba 10 aastat tagasi olid diiselmootoriga VW Golfis ökonoomsemad, kui mistahes hübriidid tänapäeval... mõelgem selle peale! Mitte ärge uskude kõikjal vohavat turunduspropagandat.
parm sa oled naiivne!100 000 on mõni läbi ka juba vuranud,et rusikat vastu rinda taod ja hõiskad?uuena ei suuda eriti km läbida mida siis 100000 läbisõiduga aku peaks tegema,15km järgmise laadimiseni?
ei saanud naljamehe jutust mõhkugi aru, aga aku eluiga sõltub laadimistsüklitest. Kui saada teada, palju sellel on laadimistsükkleid ette nähtud, enne kui langeb alla teatud piiri, siis selgub ka läbisõit akukomplektiga.
Nagu lugemisest selgub, siis saab isegi kauem, kui arvasin!
pole paha mõte :)
Aga ei, ma lihtsalt olen diisli ja bensu vastane, sest ei leia, et seda aktsiisist tulevat raha õigesti kasutataks. Seega maagaas ja elekter on need kütused, milles on tulevik! Aga minge proovige, sest mulle jättis küll väga hea mulje see auto. Need sotsiaaltöötajate junnid on õudused Leafi kõrval!
Autona ei tal kindlasti viga midagi ja elektrimootor on ka üsnagi lihtne ja töökindel. Aga soovida jätab energiasalvestuse osa, kui laadimine võtaks sama aja kui kütuse tankimine ja sõita saab sellega 1000km järjest alles siis oleks asjal mõtet. Ja päikeseenergialt laadimine võiks toimuda automaatselt kogu aeg.
aga toimubki, aga see laeb tavaakut autol :) See tal ka olemas! Pidurdades laeb ka :) Ja mis auto sul siis kohe 1000 km sõidab ja kuhu selle distantsiga minna tahad? Enamus inimesi on endale ka nüüdseks "juhtmega telefonid" muretsenud, ehk nutitelefonid, seega pistiku seinapistmine õhtul koju jõudes peaks olema käe sees!
Aga eks põhimõte ikka, et kui ei taha uuendusi ja kardetakse muutusi, siis leiab neid vabandusi kuhjaga!
kas sa parm oled tüüpiline seda sorti inimene, kes üldse ei mõtlegi mida ta teeb ja kes ei analüüsi mida ta ostab?
Vaid liigitad iga uue idiootliku idee uuenduse alla ja pead kohe kohustuseks sellega kaasa minna ja lähedko kohe kaasa?
Väga rumal tegu minu arvates.
Elektriautod ei pruugi üldsegi mitte tulevik olla ja minu arust on igati ok, kui otsime uutel asjadel vigu, sest neid tulebki analüüsida, kas tasub kasutada või mitte ja iga uut asja ei tasugi kohe hankida, see peab enne arenema.
Paraku ongi elektriautodel palju vigu, mistõttu antud hetkel ja veel eriti eesti kliimas puudub tal mõte.
Kas sul parm on elektriauto siis, et sa nii räägid?
Elektrimootor ise on väga hea ja ökonoomne, aga probleem on sinna voolu saamises, mis antud hetkel tuleb akudest ja akudesse tuleb ta elektrijaamadest, mis põletavad kütuseid ja sellest tekib saaste.
Samuti on elektri transpordil elektrijaamast sinu koju suured kaod.
Liini kaod, alajaamade kaod, trafo punktide kaod, mis on ka tegelikult väikesed alajamaad.
Samuti tuleb elektrijaama kütus transportida, kuna meie kasutame põlevkivi, tuleb see ka kaevandada.
Akude tootmine ja sellega seondub tehaste vaheline transport, saastab ka loodust kõvasti ja vajab maavarasid.
Nii, et elektriauto praegusel kujul eestis, ei ole küll kuskilt otsast mõtekas.
Ja kui rääkida veel hübriidist, siis see on totaalne mõttetus, veel mõttetum, kui elektriauto.
On juba ammu mitmeid artikleid ja väiteid selle kohta, et hübriid ei ole keskonnasõbralikum.
Üheks suurimaks miinuseks on välja toodud just see akude tootmine ja selle tooraiinete kaevandamine ja transport jne.
Kui elektriautoga ikka iga päev vatti anda, siis akud kaotavad aasta jooksul märkimisväärse osa oma mahtuvusest ja teine ning kolmas aasta hakkab olukord juba tõsist muutumst omandama.
Ma ei imestaks üldse, kui sotsiaaltöötajate elektriautod 3 aasta pärast, sõidavad külmaga koos soendusega maha ainult 15km ja seda ka juhul, kui nad siis veel üldse sõidavad.
ega ei vaidlegi, et nad ei ole kahjulikud jne. räägin lihtsalt konkreetsest autost. Aga väike mõte sulle Rain - vaata saadet "plastikplaneet", seal jutt plastikust ja kahjulikkusest. Siis arutame uuesti maailma saastamist, kui oled oma elus kõrvaldanud viimsegi plastiku ja jätad sellega 500 aasta pärast mõene kala elama. Jutu mõte selles, et suurkorporatsioonidel ja poliitikal on igas sellises valdkonnas suur osa mängida. Kas sa arvad, et niisama need elektriautod sellised viletsakesed? Garaazis isetehtud masinas sõidavad ka 2 korda kaugemale! Kui nafta peaks homme lõppema, siis need samad gigandid kuulutavad hübriidi ja elektriautode ajastu alanuks ning parimaks/puhtamaks jne viisiks. Võim on nende käes, sa usu mida tahad!
Plastiku kahjulikkuse kohta oli saates 700 uurimust ja suurfirmadelt vastu panna mittekahjulkkuse kohta 10 uurimust! Kes juhib, või kes on võitnud? Kas keegi üldse teab, kui kahjulik on plastik, mida igapäev enda läheduses hoiame/kasutame? Vastus - keegi ei tea, peale selle jama tootjate ja nii see jääbki, et nende jutte me PEAME uskuma! Muud pole lihtsalt, sest muu summutatakse ära.
Aga kui panen kodus tuuliku või päikesepatarei pealt laadima? Ei kujuta küll ette, kaua aega läheb sellega :)
""Elektrimootor ise on väga hea ja ökonoomne,(tõsi, ei võta üldse pentsu) aga probleem on sinna voolu saamises,(noh et kohe mitte kuidagi ei lähe sinna vool, tee või tina!)""
Parmul on inimeste silmakirjalikkuse osas õigus, aga seda teise vaatenurga alt. Kui vaid inimesed ostaksid ja sõidaksid pisikeste elektriautodega, oleks maailm palju puhtam.
Tegelikkuses ostetakse massiliselt 36keuri või rohkem maksvaid autosid, mis reostavad rämedalt. Lisaks maksavad inimesed imelike lisavidinate eest tuhandeid eurosid ja peavad 3 korda suuremat kütusekulu normaalseks. Ja vannutakse käsi südamel, et tal on vaja seda suurt autot, sest Tallinna teed on auklikud või kord aastas teelt kõrvale sõites võib kinni jääda.
Kui kõik sõidaksid üheliitrise diiselautoga, vaid siis saaksime tegelikult rääkida, et elektriauto pole võib-olla rohelisem.
Ei tasu ka seda unustada, et meil väga närviline liiklus ja väga paljud kihutavad ikka päris tõsiselt, sinna läheb ka palju kütust.
Ka ristmikel raisatakse meil palju kütust, jäetakse pidurdus lõppu, pidurdatakse järsku ja siis sööstetakse kohalt, rehve kulutatakse ka nii.
Ühe auto keskonnamõju ei ole ainult see, mida ta tekitab sõiduajal, vaid ka see, mida ja kui palju on tema tootmiseks vaja ja kui palju on vaja ka pärast eluealõppu utiliseerimiseks kulutada. Silmakirjalik on see, kui rumalatele jahutakse koguaeg ainult sõidu ajal tekkivast saastest.
Ilmselt on nüüdseks juba piisavalt ilmunud materjale ja paljudel mingi tuttav, kes sai mõne "õnnetu" elektriauto omanikuks, et teha järeldusi nende sobilikkusest meie kliimasse. Ehk pole ju tegelikult jkellegile vaja autot millega ei saa auto kombel sõita.
stopp nüüd VVV - kui meie lollid poliitikud teevad jaburaid kokkuleppeid mingite kastide peale, vahetades ja kaubeldes neid ei tea mille vastu, siis see ei ole tegelikkus. Kohe oli teada, et need talvel hakkama ei saa, sest need pole selleks mõeldud. Aga ega siis tarkpead seda uuri. Aga Leaf on valmidusega ja väga hästi läbi mõeldud selles suhtes. Ok, ütleme, et 175 km jääb alles 100 km (väga hull versioon selle auto puhul), siis missugusel inimesel, kes käib pealinnas tööl, on vajadus sõita rohkem, kui see sada päeva jooksul? Mitu sellist on siin foorumis näiteks? Ja selge on ju see, et elektriauto ei saa olla ainuke auto peres?
Keskkonnamõju - lugege natuke selles fookuses ka, et mida elektriauto ei ole, mis on suured reostuse tekitajad kütusemasinatel. Sellel ju puudub igasugune õli, jahutusvedelik, voolikud jn jne, pidurivedelik on ainult olemas. Ja ammu on välja mõeldud ka plaanid, mida teha akudega, mis oma eluea selle auto jaoks ammendavad, aga siiski on kasutatavad mujal (elektrienergia hoidjana/kogujana näiteks)
Ja kliima - meil on -20 kraadi või rohkem heal juhul 2 nädalat, nii et mis hullust kliimast me üldse saame rääkida? Isegi see mõttetu junn sõidab praegu juba peaaegu 100 km ära ja sellest on piisav umbes 80% sõitjatest. Kui planeerimine on nii raske, siis tuleb järelkäruga kütus kaasa võtta, et jumala eest tanklasse minek tähtsaid plaane ei rikuks! Mõtteviis on see mis loeb!
tavainimene kes tööl käib,ei saa elektrimasinat nagunii kasutada.kodus laeb ära,aga mis saab tööl(nt.kesklinnas).pole ju kohta kus laadida saab.kuhugi neid nagunii paigaldatakse,aga sa oled sõltuv koguaeg nendest laadimiskohtadest.pealegi ei kesta laadimine 5-10 minutit,st saba peab mitu tundi taga olema(kiirlaadimise puhul ei laeta akusi korralikult täis).narkaritel muidugi hea,saavad suurema vaevata vaskkaablit virutada.
amg - kaugelt siis tööl käid ise? Kas tööle ja tagasi üle 150 km? Ja kiirlaadija teeb töö ära 20-30 min ja laeb akusid 80%, mis annab uueks läbisõiduks 120km, kui võtta, et autos õidab umbes 150 km ühe laadimisega (Leaf küll lubab 175km!)
Kui nii kaugelt keegi tööl käib, siis oleks gaasiauto ennast peale paari kuud ära tasunud! ( Ma mõtlen CNG ehk maagaasi!)
Pole innovatsiooni vastane, aga tänase elektriauto loodussäästlikusest rääkimine pole ka mingi tõde. Eriti Eesti pinnal põlevkivienergeetika valguses. Tuumajaama olemasolu korral oleks olukord teistsugune.
Selles valguses, et kõik autod vahetatakse tulevikus elektriautode vastu, siis täna peaks raha kõvasti investeerima aku tootmiseks kasutatavasse väärismetallidesse. Nõudlus kasvab teoorias ca 20-30 korda.
kõik need lubadused(150 km) on mõeldud ju ideaaltingimuste jaoks(soojad ilmad)pakasega on ju lood teised.ma ei ole pessimist elektrimasina suhtes aga see laadimine on igaljuhul tüütu ja väga ebamugav.
no aga junnidel oli lubadus 130 ja sõidavad poole. Tee omad arvutused. Aga Leaf on talve jaoks mõeldud, seda peab ka arvesse võtma. Kui kodus laed öösel, siis pole ju midagi erinevat tavaauto parkimisest!? Juhe külge ja tuppa, hommikul auto ka kenasti soe ja laetud :)
#Ja ammu on välja mõeldud ka plaanid, mida teha akudega,
#mis oma eluea selle auto jaoks ammendavad, aga siiski
#on kasutatavad mujal (elektrienergia hoidjana/kogujana näiteks)
kuule, aku, mis on ennast auto jaoks ammendunud, ongi surnud aku.
LiION akude mahtuvus kukub väga järsku ja seda ei saa enam eluloomaks teisiti tagasi, kui läbi sulatusahju.
Peale selle on LiION akudel selline vastik nähtus, nagu ajas vananemine. Üle 10 aasta ei kesta sul ükski LiION aku - ehk nende akudega seadmed on mõeldud sisuliselt taksotarbimiseks (et aku ennast maksimaalselt õigustaks, tuleb ta tsüklid ära kasutada ta kasuliku eluea jooksul).
Ahjaa, iga 30-kraadine päev lühendab aku eluiga, täpselt nagu aku tühjaks sõitmine.
Ehk, ideaaltingimustel võib aku kesta see 10 aastat või pea 300 000 km ära, kuid vähem ideaalsetel tingimustel (tavakasutaja) kooleb aku kiiremini.
teooriat tead tundub, aga ära siis ütle selliseid asju nagu aku tühjaks sõitmine. Sa peaks siis teadma, et Lion nö tühjaks sõites ongi surnud. Selleks on kontrollerid ja muu jama, mis lõpetab su sõidu õigel ajal, et aku pinge ei langeks alla kriitlise piiri.
No selle akupargi idee käis välja inimene, kes on aastaid töötanud selliste projektitega (ja on ka valmis saadud üks vägev eesti asi! Äkki uus Nokia). Aga noh, eks plaane igasuguseid ja Lion ei ole üldse eriline teema, sest see aku on nüüdseks ikka päris vana. Küll uuemad tehnoloogiad tulevad peale!
Ärge ainult arvake, et naftagigandid neid asju kontrolli all ei hoia. Küll akud tulevad, siis kui neile vaja :)
Eile üks kommentaator arvutas välja väga huvitava asja. Võrreldes elektriautot tavalise väikeklassi sõiduautoga on hinnavahe 24 000 eurot. Kütusehinnaks oli arvutusel 1,5 eurot. Selleks, et ainult ostuhinna vahet tasa teha, tuleb sõita 400 000 km, lisaks veel see raha, mis kulub elektriautol 400 000 läbimiseks ja tulemus on see, et selleks, et elektriga sõitmise hinna eelised esile tuleksid, tuleb läbida vähemalt 500 000 kilomeetrit. Aga tegelik löök tuleb hoopis tankimisele kuluvast ajast. 500 000 kilomeetri läbimiseks kulub aega tankimistele tavalisel autol 2 ööpäeva(arvestusega 6 minutit tankimisele), aga elektriautol 208 ööpäeva(kui arvestada keskmiseks läbisõiduks ühe tankimisega 100 km ja tankimisajaks 1 tund). Pisiasi, mille elektriautode promojad on millegipärast unustanud. Kusjuures me ei tea, kas akud peavad üldse vastu 5000 tühjenemis-laadimise tsüklit ja palju maksab uute akude komplekt? Ma arvan, et vähemalt 20 000 eurot.
Ka ei pea paika väide ökoloogilisusest. Elektrijaama kõrgahju ja sisepõlemismootori kasutegur on üsna samas suurusjärgus. Hüva, kõrgahi neelab kütust algkujul, mootori jaoks tuleb naftast toota bensiin - see annab väikese eelise elektrile. Samas sööb selle eelise elektrijaamade omatarbekulu ja elektri ülekandekulu, st seinakontaktis on sul jälle elekter sama kasuteguriga, kui bensiin mootoris.
Nüüd laadid akut. 1 ühiku energia saamiseks tuleb akusse sisse ajada 1,4 ühikut. No öelge nüüd, mis kasu on elektrimootori ülikõrgest kasutegurist, kui energia on raisatud ammu enne, kui see elektrimootor üldse käivitati? Isegi CO2 kogused on samad, selle vahega, et elektriauto summuti tossab Narvas.
Ja elektriauto kõrge hind ei tule ka ju eikusagilt. Mida rohkem on millegi tootmiseks kulutatud, seda kallim see on. Järelikult on elektriauto tootmiseks kulutatud kaugelt rohkem, kui tavalise auto tootmiseks. Igasuguse mateeria võib alati ümber arvutada ühisele ekvivalendile - ENERGIALE. St mida kallim, seda energiamahukam.
Räägiks siis nüüd veel kord ökonoomiast, mis? Arvan, et selline liikur on õigustatud ehk kusagil Roomas, aga mitte Põhja-Euroopas.
Li-on akud ON külmatundlikud, nii et soovitan hr. müügijuhil end autotööstuse jaoks uue tehnoloogiaga paremini kurssi viia. Need akud on põhimõtteliselt samad, mis kasutusel sülearvutites ja mobiiltelefonides. Keskmiselt peavad Li-on akud vastu kuni 1000 laadimist, ehk kui iga päev laadida, elab aku 3 aastat. Hiljem on nende mahuprotsent prognoosimatu ja näiteks läppari puhul on soovitav laadimisjuhe pidevalt käeulatuses hoida.
Külm on üks asi, järgmine probleem tekib südasuvel, kui tekkib vajadus konditsioneeri järele. See kulutab energiat vähemalt sama palju kui soojendus.
Ärme unusta ka seda, mis juhtub siis, kui elektriauto aku (200kg liitiumi) saab awariis wiga (piisab wäixest mõrast) ja satub lompi/lumehange.... Wõimsa plahwatuse tagajärjel häwib mitte ainult elektriauto ise (koos reisijatega) waid ka autud/ehitised u. 100 meetri raadiuses......
Jutt väga huvitav, aga lisan kommentaarid, et asju natuke võrdsustada.
Esiteks, saab meil Leafi kätte 22000, mis ei ole üldse kallim, kui tavaline keskklassi auto.(18000 EUR toetust)
Teiseks, laadimisele kulub siiski 0.5 tundi kiirlaadijaga.
Kas keegi oskab öelda, mis voolu saab oma vooluallikast, nagu tuulegeneraator või päikese energia? Kas nendega oleks ka mõeldav laadida elektriautot?
Postitaja "... (registreerimata)" võiks lugeda teema algusest. Seal on mul numbriliselt ära toodud, millal elektriauto on rohelisem, millal sama bensiiniautoga.
Teiseks on see laadimise aja välja toomine demagoogia, sest ka bensuauto ei sõida kogu aeg.
Kolmandaks on meil ELMO ja kogu see teema on selles võtmes, et auto hinda vaadata koos ELMO toetusega.
Neljandaks on Li-on akudes ainult natuke liitiumi ühendeid. Ja li-on akut loetakse ohutuks ja ka keskkonnale.
miks keegi ei arvesta sellega, et ka ostutuoetuseks mõeldud raha tuleb kuskilt võtta- see ei teki niisama tühjalt kohalt. järelikult keegi maksab ikkagi selle osa kinni ja ilmselt ka seesama ostja teatud väljaminekute kaudu. niiet ka poole hinnaga saadud auto ei muutu kohe kuidagi rohelisemaks ega soodsamaks.
li-ioon aku kohta ei tea öelda, aga li-polümeer aku plahvatab veega kokku puutudes või aku vigastuse tagajärjel lühise tekkides päris kenasti. kuid mõnda aega tagasi oli küll uudiseid, kus mobiilide liitiumakud isesüttimisega taskuid kõrvetasid. aga tundub, et sellest jamast on nüüdseks üle saadud.
Päikesepatareid on järjest odavamad ja suurema kasuteguriga. Ma pigem panustaks vesinikust toodetava elektri peale, mis seda mootorit ringi ajab kui aku peale. "Tankimine" oleks ka palju palju kiirem.
no jah nagu viimasest autolehe testist elektriautodel järeldub, siis need sõidukilomeetrid ikka päris vähesed, isegi plusskraadidega (umbes 120 km) Ja tihe laadimine viib kilomeetrihinna ka kõrgele. Algusest peale on see Mitsu seljakottide ja laadijate taristu loomine olnud mu meelest jama. Ise eelistaks pigem Opel Ampera tüüpi masinat, millel on ikka genekas ka kaasas. Põhjamaades on see natuke loogilisem. Aga noh targad poliitikud on meile selle tee broneerinud! Asjatundjad :)
Tegin t2na proovisõidu Leafiga, ei hakka eelnevate kommijate teksti yle kordama, aga v2ga hea auto on , kaalun selle ostmist. mul on olnud v2ga palju erinevaid autosid alates suurtest ameeriklastest l6petades jaapanlastega.
Enamus kilomeetreid ja aega s6idan linnas, seega mul tulem km alla 100, leafiga sab hakkama, 6htul laen kodus 2ra ja s6idan kasv6i p2eva kaks.
Minujaoks on juba v2ga oluline asi parkimine tasuta linnas.l2hen pargin kiirlaadimis punkti vabakal n2iteks v6i kus iganes on mul samajal kui auto laeb tasuta parkimine kogu linna piies .va vanalinn.
Mul l2heb kesklinnas parkimise peale juba mingi 100-200 euri kuus tavase autoga
plus kyttekulu mille nyyd kokku hoian, samuti ei tasu unustada , et antud isendil on akudele ja k6igele muule 5 a garantii. ja eks iga auto kulub nagu ka elektri auto , igal autol on olemas ka j2relturg jne.
Kes tahab s6itu cherokeega edasi, kes tahab nuumaku paksu savisaart parkimistrahvide ja muu s22rasega. mina tahan olla oma rahakoti peremees ja muretsen selle isendi.
T2nud t2helepanu eest.
Eks see küsimus ole ka, et missuguseks nende el-autode järelturg kujuneb. Kuna masina hinnast pool moodustab aku ja tõenäoliselt pärast 5 aastat selle väärtus on 0 lähedane... Aga eks selle kõige ennustamine on tänamatu töö. Kui poleks olnud 19 sajandi lõpus hulle "mijonäre" kes suutnuks endale toonast uut transpordivahendit - mida peagi hakati autoks nimetama - lubada, kusjuures tegemist oli äärmiselt ebakindla sõiduvahendiga, siis kasutaksime ilmselt tänaseni hobutransporti.
Mis aga akudesse puutub, siis ossin poolteist aastat tagasi komplekti Makita tööriistu, millel olid kaasas kaks 3 mA-st LiIon akut. Aasta pärast keskmist kasutamist ütlesid mõlemad üles (3 nädalase vahega). Kahtlustan, et külm tegi haiget (akud olid autos aastaringselt. Kuigi kasutasin nii relakat kui ka ketassaagi, siis kasutus ei olnud nüüd ka nii intensiivne.) Nüüd hoian nagu sitta pilpa peal ja tassin alati tuppa. Saab näha, kas uued kestavad kauem. Ühe aku hind küünib samuti tööriista "kere" hinnani. Kui uurisin akupoest, et kas nii pikk eluiga on akule normaalne, sain üllatuseks vastuse, et nende kogemuse järgi ongi Liitiumioon tehnoloogia võrreldes vanemate lahendustega äärmiselt ebakindel. Tema eeliseks on küll kerge kaal ja kiire võime energiat salvestada. Kuid poepidaja ütles, et tema eelistab kindlasti kasutada akutööriistu, mis ei kasuta veel Liion akusid.
Üks parimaid lahendusi minu arvates oleks Renault Twizy. Kui arvestada, et saab riikliku toetusega 50% hinnast alla tuleks sellise liikuri hinnaks Eestis umbes 4000 eur. Pole paha. :) http://www.renault.com/en/vehicules/renault/pages/twizy.aspx
Huvitav, palju võiks olla nende elektriautode akude hinnaks Kuusakoskis, kui need akud läbi saavad? Või samas, kui uued akud osta, siis peaks müüja vanad tagasi võtma. Tavalise auto pliiaku puhul moodustab vana aku eest saadav raha umbes 10% uue aku hinnast. Kuid iseenesest võiks heade ümbertöötlemistehaste olemasolul vana aku väärtus tõusta ja kui tooraine otsa ei saa, võiks uue aku hind langeda.
Aga kui tihti see Leaf või mõni muu elektriauo hoolduses peab käima ja mis seal tehakse ja mis see maksab?
Endale meeldiad kah elektriautod, aga kuna sõiduautot kasutan väga vähe, ei tasu see ära ja ootaks pigem miskit suurt kaubikut, millega saaks ~100km elektri jõul sõita ja siis võiks käima minna väike mootor, mis hakkab akusid laadima, et saaks vajadusel ka pikemaid sõite teha.
Väike update, teatud tehnilise lahenduse näol. See puudutab elektriautode nö. laadimise problemaatikat. Et siis pakutakse laadimist kohe liikumise ajal.
