Tere foormi rahvas!
2008a mondeo mk4 1.8tdci MANUAAL KASTIGA avastasin et möödasõidule minnes hakkas sidur libisema. 4 ja 5 käiguga eriti kui rohkem gaasi andsin. Tellisin uue siduriketta, korvi, survelaagri. Võtsin kasti maha panin kõik uued asjad paigale ja käigukast peale tagasi. Auto käima ja proovides avastasin et 0 käikku edasi ja 0 käiku tagasi...tunnen et sidur lahutab aga midagi ei juhtu. Mis seal ikka, tagasi auto alla ja kast uuesti maha. Siis avastasin oma lolli vea mis tegin: tehasest tulles on auto kahemassilise hoorattaga siduriga varustatud. 100 000km tahasi kui viimane siduri remont tehti, vahetati see ühemassilise hoorattaga siduri vastu. Kuna varuosad tulid auto numbri järgi kahemassilisele sidurile mõelduna, ei sobinud nad ühemassilisele hoorattale. Pilt selge, seadsin sammud autovaruosa poodi ja kuna sellel hetkel polnud ühemassilisele hoorattale komplekti saada ja mul kahemassilisele komplekt olemas, ostsin kahemassilise hooratta.
Panin kõik uuesti kokku, ja oh imet autol kägud olemas ja hakkas liikuma.
Kõik tundus justkui korras, kuid..... kui proovisin rohkem gaasi anda ikka libiseb???!!!
Uus hooratas, uus siduriketas, uus korv, uus survelaager.....
Sidur korralikult õhutatud, hooratta ja surveplaadi pinnad break cleaneriga puhastatud... kõik juskui õigesti tehtud... aga libiseb....
Mis võis valesti minna?
Kas keegi teab täpselt,et kas ühemassilise hoorattaga siduri survelaager on pikkuselt vms. Erinev kahemassilise hoorattagavsidurist?
Sidur oleks nagu koguaeg natule lahutatud...
Vb ühemassilise survelaager pikem ja surub juba 0 asendis surveplaadi lamellidele?
Panin pildid välja võetud sidurist ka, mis minu arvates on ka väga viisakas korras visuaalselt, millest see libisemine?
Survelaagri kohta küsin sest vb sai tellitud laager mis on mõeldud ühemassilise hoorattaga sidurile ja kui ta juhuslikult on pikem kui kahemassilise hoorattaga sidur siis on olemas võimalus et hoiab juba 0 asendis sidurit lahutatuna
Antud probleemiga konkreetselt aidata küll ei oska, kuid kirjelduse baasil pani muhelema asjaolu, et käigukasti peale-maha võtmine ja siduri lahti-kokku panemine paistab olema sama lihtne kui teisel mehel kojameeste vahetus või klaasipesu vedeliku lisamine. Sellisel juhul kui see krempel veel umbes 5 korda lahti-kokku panna ja juppe vahetada siis peaks olema probleemid lahendatud.
Mul oma autol ka kahemassiline hooratas teeb häält ja mõtlen, kas lasta käigukast maha võtta ja lähemalt uurida või sõita edasi kuna ei tundu üldse lihtne ega odav töö olema.
Enne ja pärast remonti oli sama viga nagu ma aru saan? Sellisel juhul on viga ju kuskil mujal. Õhutamine tähendab hüdroajamit, kas see tagastub korralikult lõpuni? Pedaaliga ehk mingi jama hoopis. Ma kohe maha kiskuma ei hakkaks. Pealegi näeb väljavõetud ketas vastikult kena välja.
Kirjelduse tegin lihtsa vaid... kruvimist omajagu. Youtubes päris head step by step videod.
Mondeo mk4 jama see et poolraami peab lahti laskma, veel mugavam kui ära võtad, aga tagasi pannes spetsiaalseid juht tappe vaja et poolraam sirgelt tagasi saaks. Kahekesi läks umbes 5h kast maha ja peale.
Kui vahetama hakkad soovitan terve komplekti osta...kui ostad siit jupi ja sealt jupi on tõenäosus suur et oled taolises situatsioonis nagu mina, va. Juhul kui muidugi tead täpselt mida ja kust osta. Antud juhul tellisin autodoc-st.
Enne ja pärast phm sama jah, libiseb.
Hydroajami all pead silmas surve laagrit?
See kastis sees, ei näe.
Ma pole muidugi vaadanud kas saab peadaali juurest midagi reguleerida, netist pole midagi selle kohta leidnud va tross siduriga vanematel mudelitel.
Sama asi läbi tehtud ja sama autoga.Aasta tagasi vahetati kogu siduri komplekt,hooratas sidur,survelaager.U.5000 km. hiljem purunes mootori sisemine hammasrihm,mille vahetuse vajadusest keegi polnud kuulnudki.OK!Mootori lahtivõtmiseks vaja sidur lahti võtta ja hooratas eemaldada.Kokku tagas ja esimesel proovisõidul sidur libises.Ketas nagu eile poest tulnud.Midagi teha polnud,tellisin uue ketta ja korvi,peale paigaldust asi korras.Kui seda asja rohkem uurida siis tuleb välja et tõenäoliselt läheb korvil reguleering paigast ära ja keegi ei ole ära seletanud kuidas seda vältida.Tean et tehas nõuab isereguleeriva siduri monteerimiseks spets rakist.Sellest on siin foorumis varem juttu olnud.
Niipalu veel et sama probleem tekkinud teistelgi autodel kui on vaja mingil põhjusel olnud sidur lahti võtta.Kasvõi Volvodel peale hooratta taguse karteri korgi vahetust.
Ideaalis peaks siduripedaalil olema minimaalne vabakäik. Tänapäeval on see ajalooks saand, kuna kõik automaatreguleerijad vajavad survelaagri puudet käppadele ja võtavad selle algasendiks. Sellegipoolest peab siduripedaali liikumise esimesed millimeetrid olema oluliselt vähem jõudu vajavad kui liikumistee keskel. Vaata selle pilguga ja proovi tööpõhimõttest aru saada!
EDIT: kas isereguleerivale korvile viidet saaks, läheb huvitavaks?
Arvan et enamus kahemassilised komplektid isereguleeruva korviga.See on selleks välja mõeldud et ketta kulumisel pedaali asend ei muutuks ja pedaali asendit pole vaja reguleerida.Varem kasutati pedaalil endal hammas sektorit mis asendit muutis või mõnel trossiga variandil muutus trossi pikkus.Isereguleeruvd korvid kasutusel paarkümmend aastat.
Nüüd on hakatud tootma eelmonteeritud siduri komplekte mida on lihne paigaldada ja ei vaja paigaldustarvikuid.Hooratta poldid keeratakse läbi korvi- ketta.Võimalik et vältida olukordi mis selle teema päevakorda tõid.
Marko,arvestades aega mis Sa foorumis veedad ja kõigil teemadel silma peal hoiad,paneb imestama et sellest midagi kuulnud,lugenud ei ole.
See on välja mõeldud selleks, et inimene peaks minema esindusse sidurit vahetama. Nagu enamus tänapäevaseid lahendusi.
Teemaalgatajal on videost kindlasti palju kasu.
Mu ajakasutuse hindamine on tore, aga mittevajalik.
Kui juba jutuks tuli, siis nende korvide turuletuleku ajal ma ise enam autode all ei käinud. Isereguleeruvad on olnud kas hammassektoriga trossipinguti või vedrukesega puutesse lükatud töösilinder. Mõlemad töötavad lahendused, korvi modimise mehhaanilist eelist ei näe.
Lisaks veel niipalju et põhiline eesmärk,miks hakati iseseadistuvat korvilahendust kasutama on see et siduri ketta kulumisel korvi lamellide kõrgus ei muutuks ja lahutamiseks vajalik jõud oleks sama.Varasematel kippus ketta kuludes siduri lahutamine raskemaks muutuma kuna lamellid kerkisid nurga alla survesuhtes.Selline tootja selgitus.
Monteerimiseks vajalikud rakised saadaval paari esinduse töötunni raha eest nii et ei midagi hullu.
Mul näeb korv üldse selline välja... on see üldse ise reguleeruv?
Saan rahulikult sõita, kuid nagu gaasi annan nõks rohkem, nii libiseb... nagu sidur oleks juba natuke lahutatud....
See isereguleeruva plaad hõõrde pinna ülesanne on liikuda kettale lähemale viimase kuludes... kas seda saab siis nii valesti peale panna et libisema jääb?
Kas survelaagri võimalus välistatud? On siis nii ühemassilise kui ka kahemassilise hoorattaga siduri survelaagrid sama kõrged 0 asendis?
Sul näeb korv sarnane välja nagu pildil,mitte selline aga see pole oluline.Sinul Sachs-i korv,kindlasti isereguleeruv,ainult lahendus erinev võrreldes videos toodud Luk-iga.Sellepärast ostsingi uue sidurikomplekti et ei olnud kindel kuidas seda algasendisse panna ja mis tulemus oleks.Uus korv koos kettaga maksab u.120 eur ja ei tahtnud seda mitu korda teha.Survelaagri kohta ei oska öelda aga ei usu et selle viga ja nagu eelpool mainitud et probleeme ennegi olnud ainult lahti-kokku tagajärjel.
Vaatasin et ühemassilisi komplekte müüakse ilma survelaagrita ,mis võiks tähendada et survelaagri erinevust ei ole.Küll on erinevus kas 5 või 6 käiku aga see ei tohiks siis teemasse puutuda.
Minul hetkel sees konkreetselt see blueprindi siduri komplekt ja see survelaager...hooratas LUK-i tehtud, panin ka pildi igaksjuhuks. Ainuke asi mis sai tehtud kohe valesti oli see et alguses ma ei vaadanud ja panin selle sama blueprindi siduri ühemassilise hoorattaga kokku, sest ma ei teadnud et see kahemassilisele mõeldud.... vb juhtus selle siduriga siis midagi?! Sest sidur nagu oleks lahutatud olnud kogu aeg... vedu oli null....peale seda sain aru et mul uut hooratast vaja.
Üldiselt tuleks LUK hoorattale panna LUK-i sidur ja Sachsile Sachs sidur.Mõne tootja puhul isegi ei saa erinevaid kokku panna.On olnud probleeme selliste erinevate koostistega.Selle pildil toodud siduri juures paistab kiri "asendus isereguleerivale siduri surveplaadile",isegi ei tea mida see võiks tähendada.Pildil paistab nagu õige olevat.
Ühemassilisel peaks olema siduriketas leevendusvedrudega ja kahemassilisel on ilma vedrudeta(vähemalt focusel oli nii). Korvi peab alati algasendisse panema, kui siduri lahti võtad. Mingi jutt oli selle survelaagri kohta,et seda ei tohi lasta lahti minna. aga ei mäleta miks, võibolla läheb seal sees mingi tihend paikast ära
