Kui ilm läheb külmaks ja saabub aeg vahetada klaasipesuvedelik talvise ehk pakasekindla vastu, siis ära unusta, et suvine vedelik tuleb eemaldada ka (sageli üsna harva kasutatava) tagaklaasipesuri juurde viivast pikast voolikust. Muidu külmub suvine seal ära ning üles ei sulata seda miski muu, kui pikk parkimine soojas ruumis. Klaasipesuvedeliku paagist auto teise otsa viivas voolikus vedeliku vahetamiseks pole vaja teha muud kui tagaklaasipesur piisavalt kauaks sisse lülitada.
Kui klaasipuhastid käivituvad klaasipesurit sisse lülitades mõningase viivitusega, on kõik korras – auto lihtsalt teab, et pesuvedelik on pika kasutuspausi jooksul voolikutest-pihustitest paaki tagasi valgunud ning seetõttu ei pandagi kojamehi kohe kuiva klaasi hõõruma, vaid oodatakse, kuni pump on vedeliku klaasile pritsinud.
Kui klaasipuhastilüliti on Auto-asendis, käivitab kojamehed sisepeegli jalas peituv infrapunaandur, mis tuvastab niiske õhu ja vihmapiisad infrapunavalguse murdumise järgi.
Kui klaasipuhastid on käivitunud juhi või automaatika käsul ja töötanud minuti, süttivad lähituled automaatselt, kui tulede lüliti on Auto-asendis.
Tulepesurid töötavad alati koos käivitusele ja tulede sisselülitamisele järgneva esimese tuuleklaasipesuga (nii nõuab seadus) ja seejärel iga 10. klaasipesu ajal.
Tulepesurid saab teeninduses programmeerida töötama ka harvem, maksimaalselt iga 20. klaasipesu ajal, sest 2,3baarine surve nagunii tulesid eriti ei pese, kui pori on jõudnud laternaklaasil juba ära kuivada.
Eelnevad õpetused on pärit Škoda spetsialistidelt, kuid need kehtivad väikeste variatsioonidega ka paljude teiste autode puhul.
Lõpetuseks eraldi teabelöök veel ainult Škoda-omanikele: tavaliselt on sinu auto klaasipesuvedeliku paagi maht 3 liitrit, tulepesuritega autol aga 5 ning Vene turu versioonidel suisa 7 liitrit.
KOMMENTAARID