Kui arvad, et Vene KamAZ on endiselt kiviaegne diislitossaja-veok, siis arva uuesti. Esimesed juhita sõitvad veokid valmisid firmas juba 2015. aastal – nii kaugjuhitavad, polügoonil mööda programmeeritud marsruuti sõitvad kui ka ees sõitva auto kannul püsida oskavad versioonid. Nüüdseks olevat välja töötatud nii tänaval kui ka kinnisel maaalal ehk näiteks karjääris, suurtehase tsehhide vahel jms kohas iseseisvalt sõita oskavad veokid ja bussid.
Nelikroolimise, alumiiniumkandmiku ja plastkerega (jõuallikast mitte sõnagi) mikrobuss Šatl (avafotol; ei, mitte venekeelne Shuttle, vaid hoopis Široko Adaptivnaja Transportnaja Logistika ehk väga paindlikult kohandatav transpordilogistika) koostab ise marsruudi vastavalt tähistatud peatustes enda sõidusoovist teada andnud inimeste hulgale ja viib nad soovitud kohta mööda optimaalseimat teed ehk siis jättes vahele inimtühje peatusi ja lõigates mööda otseteed.
Valmis olevat ka maailmas ainulaadne, kabiini katusele paigaldatav universaalne isejuhtimismoodul Avatar, mis muudab isejuhtivaks kõik veokid, mil automaatkast, Canbus-elektrisüsteem ning elektrooniliselt juhitavad pidurid, roolivõimendi ja gaasipedaaliajam. Moodulis on ette ja külgedele vaatavad lidarid ja kaamerad ning andmetöötluskeskus. Auto sõidutäpsus olevat 20 cm ning mooduli paigaldamiseks kuluvat 30-40 min. Futuristlikku seadet katsetatakse veokil, mille kabiin pärineb ligi 50 aasta tagant, veokitootja algusaastaist.
Elektriajamiga automaatveokil Tšelnok kabiini polegi. 10tonnise kandevõimega furgooni tühimass on 8 tonni, sel pööravad kõik rattad ja auto sõidab mõlemas suunas sama kiiresti ja hästi. Tšelnok on 8 m pikk ja 4 m kõrge ning sel on esi- ja tagalaternad ja kaamerad-lidarid mõlemas otsas. Sõidutäpsus olevat 10 cm. Töökäsu annab isejuhtivale furgoonile operaator. 60 kWh aku mahust piisab 50 km läbimiseks, tänu millele tegevat Tšelnok KamAZi tehase territooriumil sisevedu kaks vahetust jutti. Aku laadimiseks kulub 5 tundi.
Projekt Verenitsa kujutab endast poolautomaatset veokikolonni, kus juht on ainult esimese auto kabiinis. Sohver saab muuta autode pikivahet vahemikus viiest mitmesaja meetrini, sest esiauto edastab pidevalt oma koordinaadid teistele ning need püsivad etteantud rajal ka silmsideme kadumisel. Kolonn ei vajavat ühegi sidevõrgu abi ning võivat koosneda kas või sadadest autodest. Eriline huvi selliste veokite vastu olevat Gazpromneftil ning kolonni on juba Siberis ka katsetatud.
KOMMENTAARID