Tõeline eestlane, eestlane on ju kõige parem sohver!
Pidurid on nõrkadele, eriti ABS!
Ülekaal on profi tunnus!
Ka siledate rehvidega sõidab tõeline eestimees iga ilmaga ja eriti Norras.
Kabotaaž on vabadus!
Viimase kolme aasta jooksul on ta saanud sõidukeelu 6 korda, põhjustena on nimetatud tuksis ABS-i, kulunud rehve, sõidu- ja puhkeajareeglite rikkumist ja toonklaasi.
Mul on küsimus pooletoobistele rekkajuhtidele. Miks on vaja kahest sõiduautost (u. 87km/h) mööda pressida oma palgikoormaga, pimedas, vihmaga, halb nähtavus jne. Kas mõistus on totaalselt reede õhtul kotti joodud? See, et oled kõrgel ja suur, ei tee sind selliseks, kui kabiinist välja ronid. Jäta meelde, trussikust minutipüüdja.
Ma pokle metsavedaja ja minulgi on neile etteheiteid, nt vaarudes, keset teed pimedast kurvist väljalendajad, pks käsi roolil, teine hoiab telefoni kõrva ääres jms, kuid ka saellised möödasõidud on seletatavad.
Teie "u.80 km/h" on tihti 80 või alla selle muide. Esiteks näitavad juba teie spidomeetrid keskmiselt reaalsest kiirusest 5 km/h vähem, saame sellest "u.87"-st 82, siis võivad olla teie sõidukil all vale kõrgusega rwehvid, jälle +2 km/h ja ongi 80 täis.
"Umbes" võib olla ka spido järgi 80, mis on tänu kehvadele tuledele, pimedusele ja üldisele koledusele, seega teie reaalne kiirus on 73- 75 km/h.
Veokaga sõites on hoopis teine vaateväli, üldjuhul on neil head tuled, korras tuled + lisakaugtuled jms.
Tee tuled ka korda, et julgeksid pimedas liigelda.
Ja ära ärple, muidu võib tõesti mingi kuri ja kole onu veokast välja tulla.
Päriselt ka.
Kui te töllerdate ees reaalse kiirusega siiski 75 km/h, siis veokas, mille võimalik max kiirus on 90 km/h peabki teist mööda sõitma, sest kui te tekitate enda taga saba, on möödasõit teie pikkus + veoka pikkus ca 20m, mis kokku teeb kokku vajalikuks möödasõiduks 50m + möödasõidu tarbeks läbitav vahemaa ja möödasõidu aeg on kriitiline.
Kui juba on nii kole ja paha liigelda, näita paremat suunda, alanda kiirust ja lase taganttulijad mööda, selle asemel, et ISE tekitada liiklusohtlik olukord ja siin vinguda.
Pole küll veoautojuht. Aga sõiduautosid ,mis 10km/h või veel rohkem alla lubatud kiiruse sõiavad on palju. Nii linnas , kui maanteel. Kutsun neid tahtlikult aeglaselt sõitjateks. Tihti iseloomustab neid tihe piduri pedaali sõtkumine. Nendega koodś venimine on paras piin.
Kui pole närvi kaasliiklejate ga arvestada siis vaadake peeglisse. Liiklemine ongi kompromiss.
Kuidagi ebastabiilne tundub autojuht kes igat takistust sõimama hakkab.
Ma pole samuti rekkajuht aga olen aru saanud,et neil on tihe sõidugraafik ja sõltumata ilma- ja teeoludest,liiklustihedusest jms. ei olegi neil eriti võimalik alla piirkiiruse sõita,muidu ei püsi graafikus ja kui tahavad oma töökohta säilitada,siis nad peavadki võimalikult palju piirkiirusega sõitma.Muidugi ei tohi rekkajuht endast aeglasematest mööda sõita,kui ta paneb sellega kellegi elu ohtu aga samas ei ole olemas asendamatuid töötajaid.Kui tema graafikus ei püsi,siis tööandja võtab tema asemele kellegi teise ja ta ongi sissetulekust ilma.Kui minust sõidab mööda rekkajuht,siis ma arvestan juba sellega,et keegi võib vastu tulla ja mul on vaja natuke jalga gaasipedaali pealt kergitada,et rekkajuht kiiremini mööda saaks,kuna tema ei saa üle 90 km/h sõita.Ma ei ole rekkajuhtide,autojuhtide ega teiste liiklejate poolt,vaid olen erapooletu.Nii rekkajuhid,autojuhid kui ka muud liiklejad liiklevad erinevalt ja nii see on ja jääbki,kuni inimene ei saa ise enam oma sõidukit juhtida.Tuleb lihtsalt mõista seda,et me olemegi erinevad inimesed,kes mõtlevad ja liiklevad erinevalt.Pigem püüame üksteisega rohkem arvestada ja rohkem mõelda sellele,kuidas me ise saaksime ohutumalt liigelda,mitte teisi liiklejaid süüdistada--Meist keegi ei liikle ideaalselt!!!
Inimesed, saage ometi aru, et veoautod ja bussid ei sõida oma lõbuks nagu sõiduautod, vaid teevad TÖÖD. Veokil on laadimisaeg, bussil sõidugraafik. Nendest tuleb võimalusel kinni pidada.
Mida aasta edasi läheb, seda viletsamaks näib muutuvat sõiduautojuhtide sõiduoskus. Käsi südamele, tänapäeval EI OLE võimalik sõita näiteks Tartust Tallinnasse ilma, et mõni 10 või rohkem km/h alla piirkiirust maanteel jalutav amatöör ette ei jääks. Kas siis töötegija peabki nende pärast iga päev oma töös põruma?
Lisaks veel ühe üleskutse. Palun lõpetage sõiduautodega ära järgmine sigadus:
Buss/veok sõidab pimedal maanteel püsikiirushoidjaga 90km/h. Peeglisse ilmuvad kauged tuled. Järgmisel hetkel sooritab sõiduauto möödasõidu, reastub suure masina nina alla ja JÄÄBKI SINNA 90km/h või sitemal juhul alla selle venima.
Miks oh miks lõppeb suur kiire ära just sellel hetkel? Mina kostitan selliseid autojuhte täistuledega, pooled saavad aru ja teevad mõistliku vahe sisse, ülejäänutele vist meeldibki kui kuklas valgus on.
See on veel OK, kuid keset selget päeva sõidetakse 90 km/h liikuvast veokist mööda, reastutakse nina alla ja siis piikkamööda lastakse kiirus 70-ni.
Kui on moment ja võimalus möödasõiduks, hakatakse paralleelselt veokaga kiirendama taas kuni 90-ni. Siis jälle pikkamööda möödasõitu mittesooritanud veoka ees 780-ni ja nii korduvalt.
Nad teavad, et kui asi kisub ärevaks, saavad nad minema panna, sest veokas üle 90-ne ei liigu.
Küll unustavad nad ära selle, et veokatel on raadiojaamad ja sellistele võidakse väike teesulg orgunnida. Kui selline tegevus laieneb, siis juhtubki see, et hoopis sellised liikluskorraldust tegevad sõidukad blokitakse ära ja eks näeb mis saab.
On ka juhtumeid, kus eesliikuja hakkab "100-ga kihutavat" veokat korrale kutsuma, endale aru andmata, et veokas ei saagi 100-ga sõita, küll eksib tema enda mõõteriist 10 km.
Arvan, et sellised "liikluse rahustajad" saavad kodus oma mooride käest klobida ja seepärast nii käituvadki.
Sai siin aastaid tagasi samamoodi madeliga möödasõitu tegema hakatud ja üks äss otsustas võidu ajama hakata ja ilmselgelt mööda ei lastud ja nii 3 katset, hüva andsin alla siis las ta siis olla aga kõige parem nali oli et üks 2 päeva hiljem kohtasin sama meest selveri parklas kus ma ka muidugi teda kompromiteerisin ja natist kinni krabasin siis pidi vaat et ulguma hakkama siis järsku tulid vabandused ja kõik jutud... Korralik klounaad, plaanis talle midagi teha ei olnudki aga lihtsalt selline ehmatav krabamine lõi kutil pasa lahti.
Satun suht tihti tööasjus Tallinnas Betooni tänava kanti. Äkki mõni teab, kas seal kuskilt mõni bufet peale Peterburi tee äärsete kah on? No mõnes firmas, kus aiataguseid kliente kah teenindatakse?
Kunagi oli vist betooni 7 miski söökla. Kas ka praegu toimib jään vastuse võlgu. Samas pole maximarket enam kaugel. Seal majas kohvik ja ka poest ise saab sooja toitu osta.
Häänpää on küll kahtlane. Genereerivad aastas ligi 30 milli käivet. Ametlik keskmine neto ca 1500 eurot. Arvatavasti narkoärikad. Hoia eemale.
Teine äriühing on täis usaldust ja lootust . Kui peremees on väikesegi lootusekiire välja lasknud siis haara võimalusest kinni. Ära pööra tähelepanu pisiasjadele nagu see , et sellist firmat pole registris olemas.
Endasse peab usku olema ja keegi teine ei pööra tõelise eesti mehe paadinina suunda.
Tõnu lõpetas just viimase turbo diisli ja arvas, et on lõpp lahe a24-a kommima minna, aga näe, silm jokkis peaga enam numbreid ei seleta ja vastus läks teele 2008a küsimusele :-) :-)
Tere,
Millistesse firmadesse soovitate alustaval autojuhil Tartu kandis tööle kandideerida? Ideaalne koht oleks osalise koormusega. Linnasisesed veod ei paku pinget, aga algus ja lõpp võiks ikka Tartu kandis olla. Kollektiiv võiks ka sõbralik olla.
Võib julgelt öelda ka millistest kohtadest hoiduda.
Mul on tegelikult hoopis küsimus hügieenist, kus ollakse teel päevi või nt 2 nädalat pesast eemal.
Miks selline küsimus? Meile tuuakse siia kaugele põhja pidevalt materjale, nii Rootsist ja Soomest ja Eestist ja L-Euroopa jne. Tihti ka Eesti autod ja juhid, enamus siiski rumeenlased/poolakad ja teadmata päritoluga uuseestlased, kes ei oska isegi "Tjere" öelda. No ja kui mõni auto saabub ja juht välja hüppab, eri taha nagu ligi minnagi. Võidund peadligi kleepunud juuksed, kukepüksid, mis kintsukohast kindlasti nii taskurätiku ja toidupõlle eest. Lisaks korralik parfuumipilv, läbisegi higi-kuse-suitsuhaisuga. Ma saan täiesti aru higistamisest, täiesti normaalne töö ja argipäeva tulem, aga kõik muu?!?
See probleem on just tugevam viimase 2 aasta jooksul süvenenud. Kas asi selles, et palgatase liigub alla? Duššid kallimaks läinud, või kui palju neid üldse on avalikke???
Vahest mõtlen, et milline see õhk on veel autos, kui väljas juba lämmatab, aga see inimene ju sööb ja magab ka seal.
Kuidas üldse pikkadel tööotstel on võimalik inimese moodi enda eest hoolitseda? Suvel saan veel aru, et viimases hädas nn kämpingudušš vett soojendamas ja saab pesta, aga talvel või nädal aega vihmas?
PS! Ei ole solvamisena mõeldud küsimus!
Eks see rohkem inimeses kinni. Kui pesta ei taha, siis ei pese ka. Ise olen lahendanud asjad niiskete beebisalfakatega. Vett kanistris ikka on. Saab käed, näo, kaenlaalused, kaela puhtaks pesta. Jalad ka. Niiskete salvrätikutega nabaaluse piirkonna puhtaks. Beebidele sobib, sobib ka mulle. See tõesti siis, kui kuskil pesta ei saa. Üks juht mul võttis kasutusele selle pritspudeli, kus ise surve sisse pumpad. Paneb talvel kero ette sooja ja siis hea jalgu pesta. Ise olen ka jalad niiskete salvrätikutega asja lahendanud, aga pole nii hea kui vesi. Viimasel ajal, kui välissõite tegin, siis pesemisega üldiselt probleeme polnud, sest ma otsisin kohti, kus sai ujumas käia. Parkisin ujulate lähedale. Põhimõtteliselt sama raha eest, mille kulutasid tanklas dušši all, said lisaks peale pesemist ka ujuda ning tihti ka sauna. Ei olnud probleemi 3-4x nädalas ujumas käia. Sellega kadus mul üldiselt ära ka see paanika, et saksas pole ju kuskile parkida, kõik on täis ja umbes. Nüüd koroona ajal pole käinud, nüüd nende ujulatega tõenäoliselt suhteliselt kitsas käes. Piirangute tõttu.
Tsiviliseeritud kohtades kus on tanklates duššid olemas pole pesemisega probleemi, Euroopa suunal saab ennast iga päev pesta. Aga sõites kohtades kus pole neid võimalusi olen ma käinud lihtsalt järvedes või jõgedes, suvel on okei sellega aga olude sunnil olen ka varakevadel Rootsis ennast kiirelt loputanud, õues küll 10 kraadi aga vesi 4 C :D. Mis teha, kui valida kas haiseda mitu päeva või korraks karastada ja peale seda end mõnusalt tunda siis olen ikka viimase valinud. Igaüks muidugi ei tee nii
Mina näiteks kasutan kuivshampooni ja vahetan tihti aluspesu (maika ja trussikud).Nii saab kenasti mitu päeva hakkama. Temperatuuri ei soovita ka maisnas kõrgel hoida, sest nii higistad vähem ja oled erksam ka.