viimastel aastatel ei ühtki paha sõna-ei külmu ei riku.diisleid pidanud viimased 12 aastat. ühe korra on õnnestunud pumpa vahetada-see asi jäi küll aastasse 1998.
Erimärgistatud diisli sinine värvaine on väga kasulik kütusesüsteemide remontijatele, too marker nimelt põleb - sisuliselt ei põlegi - madalama temperatuuriga, kui kütus ja sadeneb ilusti tööpindadele ning pigitab pihustid kinni. Vanemad mootorid ei nurise, ka uuemad janusemad poisid (cummins näiteks) pole kuigi tundlikud, aga ökonoomsemad ühisanumpritsega diislite pihustid lõpetavad ca 3000tt koostöö ja viivad omaniku-valdaja taskust 12000 - 20000 eeku pihusti kohta.
Ilmselt selle värvainega teevad koostööd veel liigne väävel kütuses ja ka mõned vaikained. Kindlasti lisandub siia ka veel tankijate ilmne lohakus, sest miks muidu leidub kütuses mulda, turvast, saepuru, liiva....
Siis veel lahkete ja abivalmis konkurentide üllatused, mis päädivad nailonjopede ja kaltsude näol kütusepaakides.
Teema-algatajale vastan, et olen väga rahul eestis müüdava diisli kvaliteediga - tööd ja leiba jagub. Mida rohkem keegi ökonoomitab ja mingit jama paaki kallab, seda kasulikum mulle on.
Tutvustaks natuke Eestis müüdavat auto kütet - Neste kui terminaal mis asub Muuga sadamas väljastab kütet (dk.euro;98.euro;95.euro;dk.sin;-eri otstarbeline-DK kütted on vastavalt aasta ajale nii suvine kui talvine.Neid müüvad -Neste; Alexela;Fawora;Lukoil;ja paljud ülejäänud tanklad. VÄIDE et Statoil toob oma kütet ainult Rootsist on küsitav ? Nendel on oma terminal... kuid see ei tõesta midagi.Palju sõltub tankla mahutite seisukorrast-mitte kütte vedajatest.
paljud kes väidavad et mujal on parem küte ja kulub vähem-sõidavad seal mujal lihtsalt korrektselt ja ei tõmble----siis loomulikult kulub kütet vähem.---eriti suur kokkuhoid on veel kui aasta ringi põristad mööda linna-ja oh sina ime-seal"mujal" maanteel sõites on ju sääst suisa ulmeline. ise kahjux seal"mujal " sõites pole imelist kokkuhoidu täheldanud.
ukuaru72-le
ega ei saagi, tegelikult käib see solkkütuse teema kuidagi lainetena - piirkondade kaupa.
Solgist tingitud kahjustused on tegelikult sellised, mis löövad välja mitu aega hiljem, mitte kohe pärast tankimist.
veidi leevendavad olukorda mõned profi sarjade küttelisandid, aga kui juba kahjustused on tekkinud, siis ainult remont aitab.
Igasugu althõlma ja juhuslike tarnijate käest kütuse ostjad mängivad oma masinatega "vene ruletti", teevad ise oma trakale vea külge ja siis süüdistatakse masinat, tema tootjat, müüjat ja järelhooldust.
ma siin tooksin ukuleelele konkreetse näite - panin sauel paagi täis ja sõitsin laeva. rootsist võtsin suuna iruni peale ja irunis panin jälle paagi täis, sinnani siis eesti kütusega. irunist võtsin suuna pamplona peale ning peale pamplonat oli keskmine kütusekulu juba langenud, kes teab, mis mägi tuleb A15 pidi minnes pamplona poole, see saab aru, millest ma räägin. rohkem eestist ei tangi.
Tangin pidevalt nii eestist kui soomest ja minu meelest on asi nii ja naa. Kord on nii ,et kui eestis saab paak tühjaks ja tangin siis tundub, et auto haakab kohe nagu lõbusamalt minema.Vahel jälle on vastupidi,et soomest tankides on nagu parem.
Nii et mina oma kogemuse põhjal väidan ,et on samasugune kvaliteet nii siin kui sealpool lahte.
Lihtsalt infoks, et sai vārskelt remonditud pihustitega soita paar päeva nagu uue autoga kuid siis Tallinn Vóru ots 20 liitri olerexi diisliga ning seegi sai pea otsa. Vórust Tallinna tagasitulles sai tangitud Vóru Circle K s taas 20 liitrit pea tühja paki ning jārgmine päev Tallinnas ca 30 km ringiga sõit lõppes. Mehhaanik küsis kohe, mida paaki valain kuid seal oli vaid Circkle K jāāk. Pihustid olid stendi pannes nii kinni paakunud, et nõela ei saanud enam kätte :( ja asi läheb jälle väga kulukaks. Kütusemüüjad vôiks vastutuse vôtta ja taolised juhtumid kasvôi ise lahendada, mitte anda inimestel end taga kiruda jne... seega selge kütuse probleem.
Natuke kahtlane on see jutt. Nii Olerexis kui Circle-K's tangib iga päev tuhandeid inimesi. Kuidas nii, et kõigil teistel autod sõidavad, aga just ainult sinul on asi nii hull, et nõela ei saagi enam kätte (midaiganes see tähendama peaks)? Oled ikka kindel, et asi kehvas kütuses? Mis kütusel täpsemalt viga - kas mingeid aineid liiga palju või puudu? Äkki hoopis värkse pihustiremont ei olnud pädev või jäi kütusesüsteemi mingit saastet või hoopis mingi muu probleem?
P.S. kes tangib 20l kaupa eriti läbi Eesti otsi tehes? Kas tõesti elatakse nii peost suhu, et jõua paagi kaupa kütet osta? Lihtsalt sportlik huvi.
No sõidan kevadest saadik Eestist ostetud diisliga. Täispaagist kuni põhimõtteliselt paagi tolmamiseni. Pole veel ükski pihusti kinni jäänud. Tõsi, pole viimasel ajal cirkuse küttega sõitnud, Olerex ja Jetoil. Veokad ja sõidukad. Probleem puudub. Pole täheldanud ka kütusekulu suurenemist võrreldes varasema leedu küttega sõitmisega.
Ja õigustatud küsimus, miks tilgutada, eriti kui on pikem sõit ees?
Aga millest tuleb,et Olerexi diisliga ei pääse paljud autod tahmatestist ülevaatusel läbi.Tangivad Cirklest ja korras.Ja ei ole tegu mingite vanade autodega.
No ärge norige:) inimene on kuskilt kuulnud A, mujalt B ja veel kuskilt C, liitnud kokku, ja arvab et tähestik ongi selge. Kui mõnesaja kilomeetriga oleks kütusest põhjustatud kaos nii suur, seisaks Circli tanklate ümbruses massiliselt pekkis autosid.
Mind nt huvitab, et mis sõidukiga see " sai vārskelt remonditud pihustitega soita paar päeva" tegelane siis ka sõitis?
Nimelt- osad pihustid ei allu remondile, kuigi mõned kõhurääkijad väidavad, et nad remondivad neid pihusteid. Kaks päeva peale nendesuguste tehtud "remonti" sõita- no see on igati OK.
Küsimus kaks- no mis neil pihustitel siis viga oli? Et vahetuseks läks ja kes ja millega diagnoos pandi?
Mõni aeg tagasi vahetasid tarkpead nässus tagasivooluklapi tõttu nii pihustid kui pumba ühes esinduses, 12 EUR maksis klapp ja diagnoosi ütles koheselt kodugaraažis toimetav mees, kes selle mootori seda tüüpviga teadis. Telefoni teel ütles, plaksust kui sai teada, mis mootoriga on tegu.
Ja nii oligi.
Esinduse katse/eksitus arvutimehed korraldasid ilusa arve, mitte 12 EUR enne seda.
olerexi kütus on endise pak terminali mahutites,cirklil on omad mahutid ja nende kahe vahele jääb neste terminal.küll aga võib kütus tulla kõigile sama tankeriga soomest.
Soomest tuuaksegi kohe meile? Ahsoo, et tankerga ja puha?
Luba su totra jutu üle naerda.
Kõik kütus tuleb Venemaalt! Täiesti korralik kütus viiakse kõigepealt Leetu, sealt raudteedpidi siia ja nüüd valavad kõik nö "ühest tünnist" oma tünnid täis ja kukuvad seda kõikvõimalike ollustega solkima.
Ka Soome sõidab Venemaa kütusega.
Aga kes sulle sellist soga ajas? Vanaema rääkis?
Viimane info, mis ka muutunud võib olla, oli selline:
Orlenile kuulub Leedus asuv Mažeikiai rafineerimistehas, kust kütus Eestisse transporditakse. Mažeikiais rafineeritakse pea sajaprotsendiliselt Venemaa naftat. Ülejäänud osa ehk ca 30% Eestisse toodavast kütusest ostetakse Neste tehastest Porvoos või Naantalis.
Porvoo tehas toodab aastas 13,5 miljonit tonni kütust REB (Russian Export Blend) ja põhjamere nafta baasil. Vedu toimub põhiliselt tankeritega ja venemaalt ka rauteega 2 miljonit tonni.
Pakterminal (vana nimi, kehtiv on Liwathon E.O.S.) ei ole juba >3a Olerexi kütust hoiustanud ja autodele laadinud. Eelmine aasta (vist) ostis Olerex ära Oiltanking Tallinna terminali kellel oli CircleK-ga kehtiv houstamise leping ja mis läks koos terminali ostuga üle Olerexile. CircleK jäi edasi nende kliendiks.
@misiganesnimealtpostitatud loll jutt suhu tagasi!
PS Suurem osa kütusest tuleb neile tõesti tankeritega. Ei mäleta millal nende estakaadil vaguneid viimati nägin.
kahjuks ei ole sulle selgitamisest kõige vähematki kasu,ikka ajad oma pähe kinnistunud udu...võib olla väidad veel et lätis müüdav neste 98 on parem kui eesti oma.
Enam cirlkis ei tangi. Lasin poolele paagile kütte peale. Sain 30 km sõita ja järgmisel päeval enam käima ei läinud. 2011 octavia 2.0 disla. Käivitus ja kohe suri välja ja nii 10x
Treila peal remonti.
Mehaanikud lasid kütte välja ja panid aleksela kütte sisse. Matsu pill töötas.
selle solgi eest aga suurfirma vastutust ei võta. 150 eur enda kanda.
No kuule, 90-ndad on ammu läbi. Sörkiv Gei on tänapäeval burksiputka (ametliku terminiga "lähikauplus") mis ostab kütuse sealt kus odavam. Kütuse müümine on üldse väga kahjumlik tegevus. Suurim kasumimarginaal on kohvil:
Skoda tüübil pidi midagi veel tema octavias olema. Ei saa olla, et 100% kütte viga. Päevas käivad sajad autod tankimas samat kütust, siis oleks kõigil ju probleem? See oleks juba välja tulnud kui pärast tankimist kõik 100 autot ei käivitu. Ju siis kokkusattumus ja sul auto küttesüsteemis mingi praht sees
Nelja suurema kütuste jaemüüja (Olerex, Circle K Eesti, Neste Eesti ja Alexela Oil) kasumid kasvasid kokku 60 protsenti 19,7 miljoni euroni. Nii suur pole nelja suurima (enne 2015. aastat, mil siinsel turul tegutses ka Lukoil, viie suurima) kogukasum nii kopsakas olnud.
Tänasel päeval Eestis katki tankida on kunst tanklas. Taandub ikkagi autoomaniku rumalusele. Harvade sõiduvajadustega lastakese ringi tilgakesega paagis ja siis ei tapa kütusesüsteemi mitte kütus, vaid paaki tekkinud kondensaat ja korrosiooni osakesed. Aga see pole kütus! Ja ei armasta seda "kütust" ei tänane bensiini-, ega diiselmootor. Veokitega aurudel eriti ei sõideta, aga väikeautoga võiks paar korda aastas head kütusesüsteemi puhastajat läbi lasta ntx. Bardahl. Kui eriti vähe sõite, hoidke paak täis. Paremal ajal rahaliselt panegi paak täis ja tilguta siis kasvõi viie liitri kaupa peale, mitte vastupidi. :)
Kui nüüd tiit viitsiks oma lingis toodud artikli läbi lugeda ning pisut matemaatikat teha, siis küsimus ikkagi õhus, et see umbe kasumlikus kütusemüügil? Olerex 332 milj. käibe juures 2,3 miljonit kasumit. See on alla 1%. Sul on võimalus arvutada, kui see kasum jagada kõigi töötajate vahel, siis kui palju see palgatõusu teeks? Lihtsalt puusalt tulistades, mõnikümmend euri kuus ja siis terendaks kahjum.
Ma ei mäleta, kas kunagi sai (aasta jagu tagasi) sai arvutatud Statoili kasumi ja töötajate bassil ( kasum oli samas suurusjärgus, võimalik, et ka sama artikli baasil), et kui kõigile Statoili töötajatele teha palgatõusu 100 eurot, jäi sellest mõneteistkümnest miljonist kasumist järgi miinus märgiga näit.
Kui sa ei viitsi aruandeid lapata, siis pole ju mõtet soiguda megakasumlikusest.
Kütusekvaliteedil pole meil häda midagi. Pakun, et enamus juhtudel on süüdi praeguse omaniku või eelmiste omanike koonerdamine hoolduste ja materjalide arvelt.