kui kogemus puudub siis raske kuna isegi õppind meestel tööd vähe ja ega rohelist viitsi keegi välja õpetada ajad sellised mis teha
aga igaljuhul proovida võid sest mitte midagi tehes ei saa ka midagi !!
edu
Edaspidiseks selline sõbralik soovitus, et enne kui kellelegi vastama hakkate, lugege ikka küsimus korralikult läbi. :)
To: ei saa aru
Nojah, see on kahe otsaga asi ja ma ei ütle midagi halba, aga metsamasinaid ei ole ju tegelikult nii palju erinevaid, harvesterid ja väljavoetraktorid. No mõni asjatundja oskab ehk mõne veel nimetada, aga üldjuhul me saame kohe aru, et kui jutt metsamasinatest käib, siis on teemaks ikka harvester või väljaveotraktor. See on muidugi minu arvamus ja ei vaidle vastu, kui keegi midagi muud väidab. Ärge seda juttu siis sõimuna võtke. See selleks.
Ise ma küll ei oska nagu mingit teavet selle kohta anda. Ehk satub siia foorumisse mõni selline metsamees, kes teab asjast rääkida.
Kindlasti leidub nüüd mõni selline, kes hakkab mind kohe kiruma, et mis sa siis kirjutad siia, kui asjast ei tea jne, aga minu postitus oli selle teemaga ning ka teiste teemadega seotud selles mõttes, et ma juhtisin tähelepanu sellele, kuidas paljud ei loe korralikult teema algatajate küsimusi läbi. Tekib mõtetu jutt, mis risustabki ju foorumeid. Ma olen sellist olukorda ka teistes foorumites näinud. Kus siis veel selliseid asju rääkida kui mitte foorumis. Aga edu teema algatajale töö leidmisel ja samuti edu ka teistele siin foorumis: :)
Ma seesama tegelane, kes siin just enne kirus, et lugege küsimus läbi jne, :D Aga see polnud halvas mõttes.
See sinu jutt väga õige. Ega mina kah ei tahaks mitmemiljonilise harvesteri peale kedagi sellist, kes pole asja õppinud. Sellised mehed saavad rohkem belarussi peale, aga on ka erandeid. Ja väljaõpet ei viitsi kah keegi eriti korraldada, mine ise kuskile koolitustele vms. Aga muidugi, proovida ja küsida võid ju alati, küsija suu pihta ei lööda. Edu siis.
soovitus järgmine,et püüa leida mõni asjalik firma või mees kes sind vastava masina peal korralikud ja õiged töövõtted selgeks õpetaks.Endal hiljem palju lihtsam.Nö täitsa rohelisena on tööle saada tõenäolisem vist suvel kuna praegu kõigil tamp taga ja pole aega õppimiseks ja suvel parem ka,rahulikum.Ja veel, tehnikat käsitse RAHULIKULT,rapsimisega ainult lõhud.
metsas on tore värske õhk talvel paks lumi kevadel pori põlvini suvel sääsed aga see kõik on lõpuks väga tore kui oled täitsa roheline on vast veduki peal kergem asjast sotti saada ei ole vähemalt hirmu et puu endale peale lased ja pea sõlme keerad algul on vast kõige raskem sortimendist aru saada aga sellega harjub algul koraliku pilli peale on vast raske saada aga romude peale tahetakse ka talvel pead ise otsima ja huvi näitama küll saad ka tööle
Kaua sa seda veel õpid...... Nati piin on tegelt see õpimine mingi posu tunde pead kabiinis passima kuda mees teeb jne ..... ise proovida ei saa.... sest harvesterid tahavad kummuli ka minna kergelt ja keegi eriti ei hakka riskima jne. Nendel masinatel ka tempo taga. Ma arvan et enne hakkad väljavedajaks ja siis lõikajapeale.Ega metsa elu pole kerge küll upud mudasse läheb massin katki (eriti külmaga) ja kui veel on tihu hind nii väljavedajal kui lõikajal siis mnjahh aga kui meeldib palun väga. Tegijamad mehes lõikavad 100 tihu päevas ja 20kr tihu.
Ise ma ka muidu Luual kaugõppes käin õppimas harverit, kuid muidu on päris hea töö ja masin ka OK (JD 770D) Aga jätkaks arutelu, et millega keegi siis lõikab ja veab, või on juhtunud naljakaid juhtumisi?
Tahaks ka teada milline firma 20eeki maksab.Ise saan 16eeki ja igalt poolt olen küsinud,siis on hinne olnud 13.Sellisel ajal ei tahaks uskuda seda 20 juttu,aga mõni siiski äkki maksab!
Toon teile mõtlemiseks mõned arvud ja tähelepanekud. Viimaste postituste hinnad reaalsed. Sada tm päevas on lageraiel keskimine, 1,5 km veo korral jõuad ca 60-70 tm, 100 m puhul keskm. 120-140 tm,isegi 200 tm on võimalik. Kui masin ära uputatakse,siis see juba mehe viga, alati saab lõpetada enne kui asi üle mõistuse läheb, või okstega teed ehitada, tüütu aga aitab. Metsamasina operaator peaks olema tehnikaga sina peal,lihtsamad probleemide lahendamisega peaks ise hakkama saama. Õppimise kohapealt, enda kogemus näitab, et O-st õpetada,enda käe järgi saab kõige parema tulemuse, 2-3 kuuga võiks arvestada. Varasema kogemusega mehed pole tööstiili tõttu tihti sobinud( kihutamine, tõstuki lõhkuv kasutamine, vähene huvi määrdepritsi suhtes jne)
Ega jh. Tean ka firmat kus tihu on kirvemeestel 20 eeku, ja vedajal ka 20 .- aga ma ei hakka seda firmat promoma ja nime ei ütle. Ise olin seal kunagi kirve peal kuid vahetasin firmat ja samuti kirve peal, kuid tunnitöö, tihu ei pea taga ajama
olen ise koolitanud 2 juhti se 2-3 kuu jutt on jama tegelik aeg ca 2 aastat jasiis mõelge ise kas on algaja juhi pidamine kasulik kui ametimees veab 0-250 m veokaugusega 10tunnise päevaga 200tm siis õpipoisi tulem on max 100 tm ja seda alles paari kuu pärast .siis on siililegi selge et kütusekulu on ju topelt samuti traktori oma hind langeb 2korda .Voolikute ja õlikulust ei tasu rääkidagi Õiged rõõmu hetked tulevad alles sügisel kui masinal ainult korsten paistab mülkkast siis on esimene jutt see,et ma proovisin natukese, ja nii se on.
Olen näinud rohkem kui kahe mehe koolitust,2-3 kuuga hakkabki mees 100+ plus vedama lühikese veokorral ja masina liigutamine, käitumine näib juba nagu päris. Üks parimaid mehi vedas 3-ndal kuul 2600 tm(väike masin valmet 820), minu meelest hea tulemus, masin oli terve, ja materjali hunnikud olid 5+,mitte nagu enamusel Eestis kui ringi sõita. Sel talvel olen töötanud teise firma traktoritega ühel samal laoplatsil, jälginud töövõtteid ja töökiirust. Veokaugus 1,5 km, puhtalt ühe otsa sõiduga kaotasin 3 min,langile tagasi tulles veel rohkem. Proovisin siis ka kiiremini liikuda,aga koorem hakkab kõikuma ja kabiinis on väga ebamugav istuda/hüpata. Teine asi millega aega saab märkimisväärselt võita on koorma maha tõstmine, kas pilduda lihtsalt maha(3-4 min) või laduda korralikult(6-8 min) nii, et rekkamees tuleb vahel ikka ütlema,et lausa lust on virnasid peale tõsta. Loomulikult suured ettevõtjad käsivad operaatoritel kihutada ja tihu pumpata, peaasi,et endal länkar liisingus oleks.
Sellise kodulehe leidsin, kunagi oli seal foorum ka, mis veel ei töötanud. http://www.metsamehed.pri.ee/visioon
Mnjah,omades ise aastatepikkust harvesteril töötamise kogemust nii siin kui sealpool kodumaa piiri,siis ise kui nüüd tagasi vaadata ja mõelda,milline kadalipp on läbitud tänase taseme saavutamiseks,siis mõtleksin pikalt veel järgi kui peaksin otsast alustama uuesti... Usun,et nii 25-35.000 tihu peaks küll ennem lõiganud olema kui ennast päris harvesterimeheks nimetada saab. Ilma vedaja kogemuseta kohe kirve sadulasse ronida oleks veelgi raskem. Ja muidugi praeguses majandusolukorras,kus oodatakse masina omaniku poolt maksimaaltoodangut,siis ei usu küll,et keegi kuskil kohe nii ütleks,et tule vaata ja proovi....liiga kõrge ja kallis risk. Veel tunnitööst niipalju,et jah,on tõesti hakatud mitmetes firmades lõikuse eest maksma tunnitöö alusel. Meil 150.- arvestuslik tunnihind.Veel aasta tagasi oli 200.-
Ega erinebki! Mõnikord lõikad 300tm vahetusega ja mõnikord 60.Metsad on väga erinevad.Kuu lõikes jääb ikka nii 10tm tunnis,eks teed vahel aega parajaks ka:) 10tm tunnis-150kr.ehk 15 kr.tihu on üsna talutav hetkel
Aga miks siis tunnitööd rakendatakse kui lõpptulemus sama. Samas ma rõhuks rohkem sellele 60tm. vahetuses , vahest ragistad sellist terve kuu ja ongi omanikul jama majas. Võibolla õigem oleks tüvemaht=tm hind , väljaveo pikkus=tm hind
Kõik õige! Kui tulemus sama,siis justkui jah vahet poleks,aga näiteks tunnitööna lõigatud lank näeb peale lõikust kõvasti viisakam välja. Operaatoril on motiivi ka muude asjadega tegelda,nt.okste koondamine vms. Tehes RMK lanke ja võrrelda lõpptulemust tihu paugutajatega erametsades,siis pilt on hoopis midagi muud.
Tunnitöö oleks nagu aus, teenistus sõltuvalt langist stabiiline, selle 60 tm-ga ei teeni ju tavapärast palka. Tüvemahu ja veopikkuse arvestamine oleks arvatavasti natuke aega nõudavam kui tunnihinde arvestamine. Kas tunde arvetatakse teil vahetuse pikkuse järgi, või masina töötundide järgi?
Eks neid Paugutajaid ole nii era kui ka RMK-s. Samas langi välimuse paneksin ma ikka lõikaja peale. On olemas lõikajaid kes lihtsalt ei oska halvasti lõigata , uhkus ei luba olenemata tunni või tm. hinnast. Näiteks raadamine kus reeglina oksi ei vaalutata , öeldakse ära vaaluta , raiskad asjata aega ta suudab 10min. nii lõigata ja hakkab uuesti vaalutama. Asi selles et teda on lihtsalt nii õpetatud ta on eluaeg nii lõiganud ta muudmoodi ei oska.
Eks tunnitöö suur eelis olegi see just,et saad omale reaalse kuupalga prognoosida tundub stabiilsem.Muidugi jah palgimetsas kui konverteerima hakata tunnihinda tihuhinnaks,siis muidugi tunduks soodsam pidada arvestust tihu järgi.Samas jälle vägagi arvestatav osa lankidest on RMK karvased sookaasikud ja lepikud,kus tunnijärgi arvestus tundub ainus motiveeriv lahendus. Tunde arvestad arvutis tööprotsessi jälgimise all,ehk siis jah vahetuse algusest vahetuse lõpuni.Maha arvestad fikseeritud seisakud,nt.remont vms.mis reeglina muu tariifiga arvestatakse.
Kogu süsteem saab mõistagi jätkusuutlikult toimida ainult töölise ja masinaomaniku vahelise usalduse alusel. Tootlikkus-kvaliteet tasakaalus ja lambad terved:)
Tunnitöö rakendamine on igati õigustatud kuna juba mainitult motiveerib paremini ja korrektsemalt tööd tegema(muidugi mitte kõigil).Sellist süsteemi võiks ka metsarekka peal kasutada,rahulikum teha ja stabiilsem samuti.
Ega jh Eestis on nende palgimetsadega nii nagu on, aga mina olen tunnitööga täitsa rahul, aga kuidas nt välismaal metsatöödega on, seal ka tihu või tund?
Rootsis näiteks tükitööna palgaarvestust pidada ei saagi. Ja katsu sa seal 24/7 vahetusi rakendada,ametiühingul on väga pikad käed ja suured volitused.Mäletamismööda oli mul vist 200sek tund
Aga ma ise pole välismaal käinud, kumb on parem kas eestis või välismaal, välismaal vb rohkem teenida küll, kuid kas kätte ikka saab, olen kuulnud et prantsusmaal pidi vist palga kätte saamisega probleeme olema?
Tõsi ta on,paljud tulevad tagasi kuna seal lastakse lihtsalt üle.Samas väga sitt seal ka olla ei saa kuna näiteks autol ei lasta lankide andmeid ära kustudada,et äkki tuleb tagasi minna.
valmet840-le ,et kui teie boss on länkarimees siis soovin sulle edu ja sa käid kindlasti ka oma autoga metsas .suvel ja talvel elad metsas putkas. Ja kas sa ei sa siis aru ,et nagu päris ei ole see mis ta olema peab lihtne arvutus kui juht suudab ühes tunnis tuua kas või ühe tm-i rohkem ja kui traktoril tuleb aastas ca 4500tt siis se tähendab .et sa oled aastas vedanut ca4500 tm rohkem samade kuludega no jah ega sa ju kulu poolt ei näe ju sa näedju bossi länkarit tüüpiline eestlase kadedus mõtle nüüd veidi seda juttu. teadmiseks ,et ma ise vean ühte vahetust ja vahel lõikan nädalavahetustel
kle 840 kui sa ajad siin mingit ladustamise juttu siis teadmiseks seda ,et õige aja võit tuleb koorma peale laadimisega kui on palk siis see eraldi ja lõpud korraga peale se tühi tiirutamine iga sordi järele viib võtab mitu korda rohkem aega kui laoplatsis koorma sorteerimine
Kle 840 ega sa endine bellarjacki mees ei ole .loogis ,et tunnid käivad arvuti järgi seal on tõstuki tt sõidu tt ja mootori tt igal juhil eraldi.ja teadmiseks et, uutel ponssedel on varustusena saadaval kaardi süsteem, kui juht tööle läheb siis topib oma kaardi arvutisse, lahkudes võtab selle kaasa. Lihtne nagu hamburger. See kaardi asi on rekkatel juba pikka aega kasutusel! või on sul bellarussi kapotile kleebitud valmet 840 :-Dhttp://www.pajakapuit.ee/galerii/suured/P7150041.JPG
Ettevõtjale, meil rohkem pereettevõte, elan kodus, tööle sõidan tööautoga, töötame ühes vahetuses, selline mõnus rahulik keskkond. Tundide asja uurisin teemaarenduseks ja tõesti minu masin on meie masinapargi vanim, tema loeb lihtsalt tunde. (vana 840, hulka kergem kui uus näiteks). Tõin lihtsalt välja mõned küljed, kuidas saab aega võita, kaotada. Peale tõstmisega aja kaotust ei märganud, pigem võitu, sest püüan samuti optimeerida koormaid. Lihtsalt teie jutt,et 3-kuu staaziga operaator veab poole vähem kui kogemustega juht, siis see ei vasta lihtsalt tõele, Vooliku hunnik ja masina ära uputamine, see on juba õpetaja-omaniku viga.
Kas keegi siin vedajatest lõikajatest kuludest ja tuludest ka julgeb rääkida.Bellajackiga on on kunagi kogemus ja tean kes veavad ka praegu.Väga palju oleneb küll lõikajatest,lõikajast.Tean vedajat kes praegu veabMTZ 500 tihu nädalas,küll pika nädalaga.Keskmiselt päevas veab teine vedaja 50-60 tihu,see siis pulkasid taga ajades mööda lanki.Kütet läheb selle juures olenevalt veost 30-50 liitrit.Kui palju suurtel vedajatel kuluks tuleb?Suurega muidugi mugavam liigelda,peale maha tõstmine kiire ja kerge.Aga kui palju laguneb? Russil tükid suht väikesed,võimalik suuremjagu kohapeal remontida.Kuidas suurtel?
Edu vedajatele.
siin käib jutt metsa masinast mitte põllumajandus traktoritest . 500tm veoks kulus 1nädal pikkad päevad 10-12tt kokku ca 70tt korruta see 50 nädalaga st 3500 tt aastas kena jutt küll või mis. 50 korda 500 on 25000tm aastas POLE PAHA . kle T-25 võtab veel vähem kütet ja on kergem ka head ehitamist
Küttekulu on timb 1110 ca 9 l-tunnis ponsse buffalo-l 12-13 l-tunnis .timbul on püsinud tunnitootlikus eelmise kuu keskmisena 17,8 tm sellest 30% oli harvendused ,buffalo keskmine oli 20,5 tm .parim saavtus ponssega oli 230tm 6 tt oli tõeline maasikas lank 6 tt korda 13 on ca 80 l jaga 230-ga on 0,34 l tm-le russimehed tehke järgi ja siis jutustage et,on säästu pill ja just sellised russimehed ongi need kes tambivad hindu alla et saaks midagi vedada ja kui päris aus olla siis selle russiga ei tohi teenust teha kuna tarne ahela sertifikaat SW-FM/CoC-176 -ne kohaselt pevad vastama metsamasinad vähemalt ISO 9001 Nõuetele ja seda puhtalt juba juhi turvalisuse huvides
100% nõus, võiks omalgi niipalju eneseuhkust olla, et kui mingi alaga tegelen siis katsun ikka korraliku tehnikaga maha saada - eelkõige on ju endal normaalne tööd teha normaalses optilises keskkonnas?..Tekib silme ette pilt kui jõelähtmes mingi vend kaarutajat vana sigari audiga vedas:)
No oleneb ju palju tööd on ,kui on selge et vähe ei näe mõtet mitut miljonit tehnika alla panna.Ja hindasid kangutavad alla just sellised suuremad ettevõtjad,kellel kallid masinad käes.
ma arvan, et to ettevõtja ei tööta eestis. ainult eestist väljas on sellised numbrid reaalsed. olen kaua tegutsenud sellel alal, nii siin kui sealpool piire.
palju aasta palgaks pakud? olen 870-ga lõiganud, see pill tähendab ainult harvendus raiet ilmselt? ei tööta küll hetkel eestis, aga huvitav oleks teada sealseid hindu. kui on reaalne number ja kindel pakkumine aasta läbi miks mitte. NB! ei ole töötu ja mingi sellise jutu peale, et praegu on 10000 tm. lõigata, aaaaa ei tea mis siis saab, ei viitsi tõmblema hakata. liiga palju on igast mulli aetud mulle 13 aasta jooksul. konkreetsus maksab!
kena hind sul. selle hinna juures peaks vähemalt tehnika olema oluliselt uuem ja suurem. selle timbu-pojaga eestimaa metsas 2,5 kuni 3-tuhandet tihu kuus üks mees ei lõika ilmaski ju. ja 1000tm = 10000kr. no anna andeks...
Jutt oli 10-15. Kui on peenem (s***m) mets, saan ka mina tihuhinna suurema ja siis saab ka traktor tihuhinna suurema. Mis vahet, kas uuem või vanem tehnika, oluline on, et tehnika oleks korras. Mõttetu on sellise asja üle vaielda. Pakkusin tööd. Kui keegi tahab, siis tahab, kui ei siis ei.
Tahaks näha vana tehnikat, mis ei lagune! Eestis sellist asja ei näe ja kui on näha, siis töötab omanik ise seal peal.
Hetke seis on ikka väga täbar, tööandjad kompavad piire ja viivad tihuhinnad meelega alla. Võrreldes inflatsiooni ja tihuhinnet, siis oleme 90-ndates tagasi. Kui keegi kilkab, et 15+ krooni tihust või veel enam,et tunnipalka, siis õnnitlused, sest enam-jaolt on tihuhinne 6-14 krooni vahel ja rabeletakse, et mitte tööle peale maksta.
Omanikud võivad ja saavad vana tehnikaga töötada, aga kõrgepalgalistel töömeestel ei kõlba ja nad isegi ei suuda ilma, et tehnika käes laguneks. Naljamehed on ikka need foorumi töömehed.
Jah, masin ketsab, kui ei aeta tihu taga või ei koonerdata varuosade ja hooldusega(a la remondid mägiaivari teibi ja traadiga). Paraku firmad kes teenusest elavad ei saa lubada, et tihu korralikult ei tule.
Firmasid on igasuguseid nagu ka masinaid ja töömehi.
Siiani on siiski mentaliteet( va. RMK-s tegutsevad firmad), et ah äkki peab hooaja lõpuni vastu...
kui vana tehnika ei laguneks, siis sõidaksid ju kõik vanade massinatega ringi. kui tahad pidada uut, peab olema ka piisavalt tööd. see töö leidmine aasta läbi ongi minu arvates probleem. ja kui aasta läbi tööd pole, siis olekski targem ise töötada masinaga. ühe traktori ülemus kõlab väga halvasti. omanikuna ise töötades võibki ju teha veits rahulikumalt, kuna ei pea enam jeebikus istuvale ülemusele palka maksma. ja kui firma ei suuda aasta läbi töölisele tööd kindlustada, siis peaks tõsiselt kaaluma sellise tegevuse mõtekust. igaks talveks uued mehed- selline tundub olema enamuse suhtumine
Ärge hakake meie omas riigis neegriteks. Boikoteerige grupiviisiliselt kunstlikult allaviidud hindasid, ainult nii on võimalik aru pähe panna tööandjatele.
ja boikoteerige ka pankade pandud intresse,mille te omale eluasemelaenuga kaela olete võtnud heal ajal,ja ärge makske neid.
Ja ostke omale ise metsamasinad,ja saage ruttu rikkaks.
mis kellegi laen või intress siia puutub? ja miks peaks ruttu rikkaks saama? normaalselt ära-elamisest piisaks ju. 10-15 kilo, töö eest mida igaüks ei suudagi ära õppida ja need kes on tõesti profid on seda õppinud aastaid, on naeruväärt. metsa lõigates on ikka vastutus ju tegelikult päris suur, mis pilt sinust sinna metsa maha jääb ja kui kvaliteetne on lõigatud materjal jne... eestis on muidugi päris palju igasugu kloune ka tehnika peale tööle lastud ja see viib ju kvaliteedi ja hinna alla. NB! mulle meeldib mu töö ja ma oskan seda hästi ja olen teinud seda mituteist aastat.
Oma kogemusest tean, et kes Eestis hakkama ei saa ja kellega rahul ei olda, need lähevadki Soome. Seal võib ju oks vedeleda laiali ja praagi protsendist ei tehta ka suurt numbrit. Ja kohe ongi "profid" :) Soome masina omanik sõimab neid mis hirmus ja kui Eesti poole teel siis läheb oks laiali. Eestis on väga korralikke töömehi kes suudavad korraliku palga teeni.
Siis polegi ju mõtet teile üle 8-eegu tihust maksta.
8eekx1500tm=12000eek
sellega elad ära ju küll.
kurat tegelikult peaks hinda veel alla tõmbama,5eek per tm oleks teile paras.
Teemast küll mööda aga siiski.Kuna siin tundub mõni mees ka asja teadvat oleks natuke nõu vaja .Milliseid harvesteri pea juhtimiseks mõeldud käsikuid,nuppe oleks mõistlik, lihtne kasutada.Kas Eme,Suregrippe või veel mingeid asju.Häda muidugi selles ,et ei tahaks küljes olevaid joistikke ära võtta.Oleks hea kui saaks sinna midagi külge pookida.Kas nupud,tumblerid või on migeid häid variante veel.Ehk on kellelgi pilte kuidas tehtud .?Müügimeeste jutt on nende leib ,kuulaks praktikuid.
Minu kogemus ütleb, et kui need eelpool nimetatud Eme puldid on nagu osadel EcoLogidel - meenutavad rohkem hävitaja tüürsticki, siis need on küll kohutavad kasutada, käsi väsib kiirelt ja osa nuppe on üldse kuhugi alla paneeli peale sätitud..Käsivarre toed täiesti kasutud kuna käe asend neist kõrgemal..Need unusta kohe ära, minu arvamus..Sellised Deere omad on okei, kiidetakse ka Valmeti toikaid:)
to soome klounidele. ei ole väitnudki, et eestis häid töömehi pole, omagi sõbrad seal ja väga osavad. aga seda oksa korjamise juttu on küll mõtetu vaidlema hakata. kogu soome metsategemise süsteem on teistsugune. ei arva ,et parem või halvem, lihtsalt teistsugune. ja palgi praagi prossa jälgitakse ikka päris terava pilguga. kalibreeritud on masinad millimeetri täpsusega, mitte nagu eestis -sent siia sinna on norm. tuleta nüüd veel meelde kus enamus eestis liikuvast metsatehnikast ehitatud on, siis vast saad aru palju on meie naabritel kogemusi . kui kunagi soome tulin, arvasin minagi, et lollid sommid. enam nii ei arva. hea meelega töötaks kodus kui enamus aastast poleks pori põlvini ja linnu rahu ja raha jama ja treila jama ja järgmist lanki ka kohe veel ei ole jne... eestis läheb veel natuke aega, et asjad toimima saada ,mina lihtsalt ei jaksanud oodata. müts maha meeste ees kes eesti asja ajada jaksavad. oleme ikka sõbrad edasi :)
Mind on hakanud huvitama nn miniforwarderid nagu näiteks tigerwood.se, malwa.se, vimek.se. alstor.se jne. Mis Te sellistest masinatest arvate? Tootlikkus on neil väike, aga selle poolest on uue hind ka oluliselt väiksem kui tõsisemal forwarderil. Näiteks vimek 608 hind on umbes 1200000- ja päevas 9 h pidi ta keskmiselt jõudma välja vedada 25tm. Kindlasti on neil olemas oma niss, nagu näiteks harvendus raied ja väiksemad kuni 200tm välja vedu olevad langid. Samas peaks sellise masina väljaveo hind olema vähelmalt 100 krooni/tm + kõrgemale. Kas sellise masinaga on üldse võimalik leib(vorstiga) lauale tuua?
Kuna siin mõned mehed ka tehnikaga kursis, siis kas väljavedajat on mõeldav kolmnurgaga veoautoga pukseerida näiteks 25 km?
Roolisilindrid saab kraaniga ühendada ja pidurid maha keerata ning vahekasti neutraalile panna.
Või on kasulikum omal jõul sõita?
Sellise vahemaa puhul ikka treiler jah kasulikum.
Teada ju ütlus,et mis liigub see kulub.Metsatehnika peaks ikka kuluma metsamaterjali välja vedades mitte kruusateel rallides :)
et olen kunagi venemaal kolinud 100-km omal jalal. vähe igav on. ei lähe seal midagi palavaks kui just mingi igivana surmaga tegu pole. treilaga oleks kõigelihtsam ja selle kolmnurgaga veo ma pigem välistaks, kuidas seda juhtida veoka taga jne...
Treileriga on lihtne küll kuid kui teha väiksemaid alla 150 tihu lanke, siis treilerit ei tõmba tellima.Tahaks seda võtta põllumajandustraktori asemele ja senini ainult paar tundi proovinud ja on parem küll.Eriti manööverdamine.
Plaan oligi vedada suurema traktoriga~30km/h.
vedaja ise jookseb tee peal 20-24 kilti välja, see 30 km tunnis ei ole ju väga suur võit. sõida omal jalal siis pigem algul ja esimesel võimalusel investeeri treilasse.
me venes ka lasime omal jalal selliseid 30 km otsi+ elamise kärud ka veel haakes.Kui ikka korralikud õlid sees ei juhtu taga midagi,kui aga dandemi tihendid läbi olnud ja kõvasti vees supeldud,siis see koogelmoogel vist õlina parim ei ole.ikka hooletus lõhub ,korras masinaga juhtu midad,kui kütus ja kummid kuluvad
Mis need dandemi tihendid on??
Kas need mis istme ja rooli vahel?
Nendega pidavat jah tihtipeale ilge jama olema,vaheta mis vahetad,aga tihend laseb omale ikka vett sisse,ja vahel isegi kangemat kaupa.Ja mõnest tihendist ei saagi asja.
To -kahtymur
Tükkaega mõtli kas pean sind ikka vastuse vääriliseks, ok vastan.
Ennastki paini imestama ,mina teadsin balansiiride nime all samu asju,aga venepoiss raius et dandem- ja las olla. Kes asjapeal olnud saab aru,aga mingid lambikommiööbikud vilistagu edasi
kuna teema alguses sooviti infot metsamasinal töötamise kohta siis mul sama soov kas keegi võtaks õpipoisiks. kogemus peaaegu null aga soov selgeks saada suur