Nu kui nüüd tagasi kerida, siis on väga väga lihtne vastus meie tropi lubadeta jalgratturi poole pealt: tal pole vaja iialgi teha silmsidet. Väga lihtne seletus, jalgrattur on täielik tropp ja autojuht peab mõistatama, et mida see vend tegelt mõtleb.
Ei tunneta, et need probleemid kuidagi mind ennast puudutaksid, aga tsiteerin nüüd iseenda 17.04.24 postitust
-----tsitaat-----
- mis on mägine (mäest alla pidurdamata tõuseb kiirust kergelt ~70ni),
- kus rattaid kasutatakse aastaringselt ja väga palju,
- kus purjus peaga rattaga sõitmine on norm (politsei korjab kaubikuga kraavidesse magama jäänud ratturid kokku ja viib koos rattaga koju),
- kus pole samas mitte ühtegi rattateed, igal pool on ratturid-tõuksid-jalakäijad koos,
- kus ei olnud sellega mitte ühtegi probleemi, sest kõik arvestasid kõigiga.
Miks meil nii ei saa? Tingimused on ju palju paremad, rattureid kordades vähem, talved palju pehmemad, mägesid pole, vahemaad lühemad, mitmel pool kergliiklejatele lausa eraldi teed või sõidurajad tehtud...
-----tsitaadi lõpp-----
Palun siis uuesti vastust sellele lihtsale küsimusele, et miks meil nii ei saa?
Aastat 15+ tagasi oli joobes ratturi trahv 600 krooni ja võis rikkumiste korral kasvada 6 000ni, see on õige. Niisama rahulikult kojukulgejaid reeglina ei nöögitud.
Kui rattur ei tunne iga pooriga hirmu, siis on ratturi psühholoogias midagi valesti, ta peab hirmu tundma nii jalamehe kui ka teise ratturi, kui ka auto riivamise suhtes, automees ainult mõlemi suhtes kuid mitte viga saades, jalamees aga ei tunne üldse ohtu, kuigi peaks kartma kõik eelnimetatavaid.
Füüsilise reaalsuse punktiga ma olen nõus kusjuures. Muusika vaigistab seda ja ümber olev metallpuur kinnitab seda.
Viimase küsimuse jään võlgu, sest pole viimase liiklusseadusega tuttav jalgratturite koha pealt.
Sellega on hämmastav, et päris paljud paistavad arvavat, et ratturitele on nüüd midagi rohkem lubatud kui enne. Tegelikult on probleem ikkagi selles, et võeti asi, mis on siiamaani kogu aeg olnud lubatud (kahe õllega rattaga sõita) ja muudeti see autojuhtidega võrreldes täiesti ebaproportsionaalselt trahvitavaks kuriteoks. Siiamaani ei ole rattur tohtinud olla joobes, aga see ei tähenda mittemootorsõiduki juhi puhul mitte mingit olematut promilli, vaid seda, et tal päriselt ka ilmnevad joobe tunnused nagu häiritud koordinatsioon jms.
Mis puutub seda artiklit, siis huvitav on arusaam, kuidas rattur iga pooriga tunneb pidevalt ümbruse ees hirmu. Seda muidugi, et erinevalt autojuhist on rattur kogu aeg füüsilise reaalsusega ikkagi kokkupuutes, aga et rattaga sõitjad kogu aeg paanilist hirmu tunnevad...
Teine huvitav asi on see korduv (Eesti standardite järgi) korralike rattateede olemasolu rõhutamine. Aga mis probleem on kahe õllega mähkmete järele sõita, kui ei ole (Eesti standardite järgi) korralikku rattateed? - Võimalik, et kui ei ole (Eesti standardite järgi) korralikku rattateed, siis ei pea Paris ka purukainena oma iga pooriga mõeldavaks rattaga kuskile sõita?
///„Peaksime keskenduma vabale turule. Niipea kui sa valid välja mingid sektorid, mida valitsuse rahaga toetada, siis hakkad saama arengut nendes sektorites. Aga mis siis, kui sa panustad valele sektorile? Mis siis, kui valid välja kaks ja nad mõlemad on valed?“ märkis Kaljulaid. „Valitsus ei peaks kunagi valima majandusvaldkondi, millele nad tahavad anda eelistatud kohtlemist.“///
Peaministri ämbreid ei jõua muidugi keegi ülesse lugeda, aga ka siin on toodud hästi välja, MIKS selline valetamine on erakordselt mitteriigimehelik.
///Just kaitsekulude esile tõstmine riigieelarve suurest puudujäägist ja maksutõusudest rääkides ei ole ühekordne eksimus ega näpuviga. Kogu eelarvekasv (miljardites) on terve suurusjärgu võrra tüsedam, võrreldes riigikaitse kuludega (sadades miljonites) – kahe aastaga on Eesti riigieelarve kasvanud 6,4 miljardi võrra, kaitsekulud 557 miljoni võrra.
Reformierakond ja teisedki on puudujääki kaitsekuludega põhjendanud juba mitu aastat. See on teadlik PR-võte. Peaminister peidab seda, mida häbeneb (maksutõusud, puudujääk) kõigi arvates tarviliku (kaitsekulud) selja taha.
Kui peaminister esitab kaitsekulusid enda PR-kilbina, siis seab ta üksiti ohtu ka selle sama riigikaitse. Eriti veel poliitilise konsensuse puhuks, kui on tarvis kaitsekulusid veel oluliselt tõsta.
/.../
Ebameeldiv on ka see, et peaminister läheb sellise eksitava jutuga välja Lennart Meri konverentsil ehk välismeedia ees. Endise ajakirjanikuna oskan hoiatada, et mõnel pool võetakse faktikontrolli siiski väga tõsiselt. Vahelejäämine luiskamise ja trikitamisega tähendab usaldusväärsuse langust.///
Ega sellest saagi aru, kas see vanurite tühistamine on täiesti siiralt aus ajakirjanike eesmärk või tuleb see tellimus liberaalsele kartellimeediale kõrgemalt poolt nagu alati valimiste eelsel ajal. Neid artikleid vorbitakse igatahes hoolega ja politseiuudisteski kommenteeritakse pidevalt vanurite vanust noorte uljuse asemel, olgugi et valus statistika on kaldu just nende suunas.
Mitte, et ma artiklis mainitud gigastaari käitumist kuidagi õigustada üritaks, otse vastupidi, selline suhtumine ütleb inimese kohta rohkem kui tekitatud avarii.
Eerik-Niiles Kross on kirjutanud väga hea ja pika artikli linnaruumi teemal! Keda teema huvitab ja on nõus kulutama aastas raha max 5 tasulise artikli lugemiseks, siis see artikkel võiks olla just üks nendest. Mul endal täpselt samad tähelepanekud eri riikidest ja eri kontinentidelt, just see, mis lõpuks toimib ja mis mitte. Ja kui vähe on vaja, et seda muuta (mida paljudes kohtades ka edukalt on tehtud). Toon tsitaatidena sealt välja ainult mõned olulisemad mõtteterad.
Linnavõimud on «autostumise vähendamiseks» tegelenud väiksemate tänavate sulgemise ja läbipääsude kaotamisega, mis muidugi üksnes suurendab liiklustihedust neil tänavail, kus veel liikuda saab.
Uus linnavõim räägib tänuväärselt palju heast linnajuhtimisest, protsesside sujuvamaks muutmisest, planeeringute kiirendamisest, ühistranspordist, rohealadest. Aga on ju ilmne, et ükskõik kui kiiresti protsessid liiguvad, kui täpselt ja roheliselt bussid sõidavad, kui palju rohkem kastirattaid liigub, kui nad teevad seda Lasnamäe, Pelguranna, Mustamäe majade vahel ja tänavatel, Euroopa keskkonda seal ei teki. Kui planeeringutega planeeritakse senisest kiiremini uut Lasnamäed, läheb asi isegi hullemaks.
Linnaruumi põhielemendid ei ole tänavatel liiklevad autod ja rattad ning suvaliselt ehitatavate hoonete planeeringukiirus.
Buldooserdati kümneid agulimaju ja rajati bulvarid, mis nüüd eraldavad asumeid ja muudavad linnaliikluse selliseks, nagu iga päev kogeme. Liivalaia, Pärnu maantee, Endla, Sõle, Suur-Ameerika jne. Nende bulvaritega lõhuti tänavavõrgustik. Neid iseloomustab ristmike puudumine. Kümned tänavad katkevad (Tatari, Kentmanni, Koidu, Sakala jne) või on üldse kadunud. Euroopalik linn koosneb linnakvartalitest, mida piiravad ja ühendavad tänavad. Tallinn koosneb asumitest, mida lahutavad meie mastaabis hiiglaslikud bulvarid. See sunnib tohutult kasvanud liiklusel suruma ennast üldse kuhugi pääsemiseks neile bulvaritele.
Sada aastat tagasi oli Balti jaamast läbi Lilleküla kulgeva raudtee alt viis autodele mõeldud läbipääsu: Rohu, Paldiski maantee, Endla, Tondi, ja nüüdne Hendriksoni küür. 2024. aastal on neid ikka viis, ainult autosid on sada korda rohkem.
2024. aastaks ei ole ei linna- ega riigilinnavõim suutnud raudteemajandust viia linnast välja ja kahte suurima euroopluspotentsiaaliga hipsterlinnaosa, Kalamaja ja Pelgulinna, eraldab 36-hektarine tühermaa. Ala, mis on kesklinnas kahe suhteliselt Vene ajast rikkumata linliku asumi vahel, tahetakse nüüd teha, umbrohtu ja putukaid täis, uueks eraldusribaks.
Saaks tõepoolest kogu Põhja-Tallinnale 15 minuti linna. Kui muidugi suudetaks luua linnakvartalid koos tänavate ja kõnniteedega, mitte ei loodaks uusi tõkkepuude ja tänavateta minimagalaid. Need peaks olema kesklinnas rangelt keelatud. Äsja kerkis üks selline Rohu tänava ja Telliskivi vahele, praegu ehitatakse sarnaseid nn Kotzebue parki, Volta kõrvale, Hipodroomile, Veerenni lõppu jne. Kesklinna uusarenduste tingimus peaks olema nende ühendatus linnaga, mitte nende eraldatus. Kui keegi tahab elada liikluseta idüllis, siis seda saab teha maal.
Kui me tahame euroopalikku linna, vähemasti kesklinna, siis ei saa seda ilma tiheda ja liigeldava tänavavõrguta. Tänavad, mis on osa linna tänavavõrgust, mitte õuealad.
Haiged suurristmikud. Nende koormus väheneks, kui raudtee alt või pealt pääseks läbi mitte viiest, vaid kahekümne viiest kohast. Mitmetasandilised ristmikud kesklinnas oleks veel suurem õudus. Aga niikaua, kui eksisteerivad Endla-Tehnika, Endla-Sõrpuse jne mitmehektarised liiklussõlmed kesklinnas, on euroopalikust linnast asi kaugel.
Kui tänav koosneb majadest, mille aknad on õue poole ja esimesed korrused suletud, siis on tegemist vene ridaküla linnaversiooni, mitte euroopaliku linnaga. 15 minuti linn on tore idee. Aga see on võimlik siis, kui inimestele vajalikud teenused ei paikne autodele mõeldud hüpermarketites, vaid hajutatult asumites.
Ka lubatud «linna peatänava» puhul tekib küsimus, et mida inimesed seal peatänaval teevad, kui poed asuvad mujal. Seda palistavad ärid, restoranid, kohvikud ja teenusepakkujad. Kingsepp, särgipesija, rätsep, pagar. Need, mitte puud ja pingid, teevad tänavast peatänava. Tallinna teenusmajanduse mudel on totaalselt ostukeskusekeskne. See soodustab ameerikalikku suburbset autokultuuri, mitte Euroopa tiheda kesklinna elu.
Kui autostumise vähendamine on tõepoolest eesmärk, siis autod ei vähene enne, kui ilma autota saab eluks vajalikud asjad aetud. Tänavate sulgemine ja kitsendamine autosid ei vähenda, suurendab ainult ummikuid ja ajab inimese vihaseks.
-----tsitaatide lõpp-----
See oli lühikokkuvõte, tasulises artiklis jäi lugeda veel palju muudki.
Eks nad selle peal elasidki, et kergeusklikud enda fondi tõmmata ja sellega numbreid virtuaalselt kasvatada, kuigi reaalselt ei juhtunud midagi.
LHV on algusest saati olnud: Rain Lõhmus ja Andres Viisemann
Kes olid aga vana hea Hoiupanga maha parseldajad hamsapangale?
Rain Lõhmus ja Andres Viisemann
Ei pea eriline geenius olema siit elustiili mustri leidmiseks. Ma saan aru, kui üks kord tehakse, et siis alustal endale luua aga korduv on juba tavaline käitumismuster, mitte erand.
Kui vaid SEB kohta sama muster joonistuks... oot... ei joonistu ju :)
"Eks see nii olegi. 150 tonnised ameti mesud ja muud hüved. Investor loeb sente, sõidab roostes panniga, ostab kõige odavamat toitu ning unistab finantsvabadusest. Pankur elab luksuses, sööb kalamarja, joob konjakit, naudib elu täiel rinnal ja lagistab naerda."
Tänu internetis sobramisele sai omal ajal need fondi pähemäärijad tuimalt ära plokitud. Kommentaator asotsiaal selgitas juba mitukümmend aastat tagasi ilusti ära, et sukasäärde koguda ei ole mõtet.
Nüüdseks olen lugenud ka Frederik Soddy materjale ning arusaamine on kinnistunud.
Kuidas saab niiiiiiii pealiskaudne olla? Tänapäev, lastetuba, vilets kool?
Kirjutage Firmale, kontaktandmed on lehe allservas ja küsimus laheneb!
EDIT: elu on küll kohati lihtsaks tehtud, aga päris nii ei käi ikka veel, et võtad G esimese vastuse ja hakkad kirjutama, enne peab veenduma, kuhu kirjutad!
Erinevalt irvhammastest siin jne oli minu küsimusel täielik tõsidus taga. Palun vastata ja enne ei taha rohkem kommentaare siin näha, kui pole vastust antud.
Pärandvara koosneb positiivsest (näiteks auto) ja negatiivasest (võlad, trahvid jms) poolest.
Enne pärandi vastuvõtmist on endale kasulik lasta teha inventuur sest vabalt võib juhtuda et kohustusi on rohkem kui vara. Siis võib vastuvõtmisest loobuda.
Sellised kiiruskaamera trahvid lähevad kohustusete hulka ehk auto hinnast maha.
Kuidas siin kontot kustutada saab? Mul ei lase enam kirjadele vastata kui tegin parooli pidi lisama.enne sain mobiili id sisse nüüd enam ei lasknud pidi konto tegema ja kõik mu kirjad ja kuulutus läinud
Stammer, ole nüüd, esindusse remonti. Lollid ja need kes raha lugeda ei oska, viivad auto esindusse. Õige inimene remondib foorumi najal. Ja kõik remondib ära.
Mul on natuke sarnane probleem. Sõidan autoga mis on surnud inimese oma. Saan selle varsti päranduseks. Tean et olen saanud ühe korra liikuvalt kiiruskaameralt vähemalt kiiruse ületamise eest trahvi linnas. Kuidas see toimib, kas trahv kandub uuele omanikule üle või kaob täielikult ära.
jälle mingi huumorinurk!
mootorituled põlevad,aga vigu ei ole.nii ei saa ju auto kunagi korda,kui sellistes kohtades käiakse kus autoremondiga ei tegeleta
