Miskit ebapraktilist on olemas, aga tahaks teha ise otsast peale veidi kaasaegsema asja. Ülal piltidel on vaid mõned stiilinäited, kuidas lahendada vedrustust ja kandepinda lumel. Kogemuste põhjal võiks üldistada, et regi peab vajuma kuigipalju läbi, sest muidu kipub vähegi kiiremal sõidul ikka midagi ühe jalase alla jääma ja siis on väikese õhulennu järel jälle ümber:). Sama puudutab ka plastikust kelgukujulisi regesid. Kindlasti on olemas mingi max-min kaalu ja jalase kogupinna suhe - oskab keegi öelda?
Äiapapal on tehtud mäesuuskade peale ja ilma vedrustuseta, kannatab sõita vaid väga aeglaselt. Paljud soovitavad esisillaks mõnda avariilise kelgu esisilda koos vedrustusega (pööratav) ja tagumine osa võib siis olla juba jäik. Väga primitiivset kah teha ei tahaks, samuti peab olema suur, kannatama kuigipalju raskust, olema kerge (mugav nt auto katuseraamile üksi tõsta) ja võimalusel ka moduleeritav (et sobiks palkide ja vajadusel ka inimeste veoks ja kõik, mis sinna vahele jääb). Igasugused ideed on teretulnud, nii head kui halvad kogemused:)
Eks lund oleme me kõik näinud sel talvel üksjagu, aga kohati paneb võime(tus) lumetõrjes ka mind imestama. Tegemist siis Tallinnaga, vasakul sinine laiguke on teise vöötrada tähistava liiklusmärgi nurk. Eks ta samas ole ka loogiline, et kõiki suvel kasutatavaid teid-tänavaid ei peagi talvel lahti hoidma, piisab kui tee mõlemad otsad lahti ja inimesed ikka tööle-koju saavad. Vahepealne osa sobib hästi lume ladustamiseks.
Ka soome poliisit istuvad vahest põõsas, siin pildil on üks haruldasem masin, nimelt tsiviilvärvides Jaguar S-Type. Selle masina kinkis soome politseile ajakiri "TM (Tekniikan Maailma)" sellepärast on ka masina number TM-50 .
