Selline küsimus, et kas talverehvis peaks rõhk olema veidi madalam kui suverehvis? Nimelt märkasin, et värskelt alla saanud talvekad oleks justkui "rohkem lössis", eriti just ees... on see OK või peaks kontrollima minema?
Endale nagu tundub, et rooli keerata on natuke raskem, aga see võib tõesti ainult tunduda, või siis haakuvad naelad nii hästi teega :)
Talverehvidele on soovitan panna suurem rõhk 10%, kuna külmaga rõhk alaneb. Nii aitab see hoida normaalset/õiget rehvirõhku.
Ei pea vist tõestama, et külmematel temperatuuridel ajad kahanevad ja soojenedes paisuvad.
Paisumine ja kahanemine toimub siis kui temperatuur muutub. Isegi kui sa paned -20 juures kummi 2,0, siis see 2,0 seal antud temperatuuri juures ka on. Uuesti on vaja mõõta siis kui temp. tugevalt muutub, kui tõuseb, tõuseb õhu paisumisest tulenevalt, ka rehvirõhk ja kui temp. langeb, langeb ka rehvirõhk.
Sinu jutust tuleks nagu välja, et -20 juures on 2,0 At-i väiksem rõhk kui näiteks +20 juures. Või tahad sa öelda, et pumpad on autokumme toas.
Kõige õigem on seda teha näit. hommikul kui veel sõitnud pole ja ikka väljas. Ka sõites kumm soojeneb ja rõhk seal tõuseb ja sellega on tootja arvestanud. Kummirõhu all peetakse silmas rõhku külmal kummil s.o selle välisõhu temperatuuri juures, mille juures neid kumme kasutate.
Reeglina pannakse rehvirõhk paika rehvitöökojas. Reeglina on ka seal + temperatuur.
Ei hakka teoretiseerima millise temperatuuri juures ja kui palju rõhk muutub(pole minu eriala). Jätaks selle kellegile teisele.
See 10% on rehvitootjate soovitus. Kaldun arvama, et rehvitootjad ei kasuta "soolapuhujate" teenuseid.
Rehvitöökojas ei vaevu üldjuhul keegi isegi küsima palju norm rõhk on.
Ja tegemist minu arvates nii elementaarse asjaga ja samas küllalt olulise asjaga, et peaks iga autoomanik ise hakkama saama.
Ja kui rääkida tavaliiklejatest tavaliikluses, siis kui palju neist kontrollib rehvirõhku pideva autokasutamise puhul kasvõi korra nädalas. Ma arvan, et alla 10% ehk. Mina tunnen neile ainult kaasa!
Teemapüstitaja ei paista nende ülejäänud 90% hulka kuuluvat ja selle eest talle ainult tunnustus.
Mina satud rehvitöökotta vahest 2-4 korda aastas. Kui rehvirõhu osas loodaks nende peale, peaksin sõitma tühjade kummidega, kogu külastuste vahelise aja. Ja pean seda küsimust piisavalt tähtsaks, et mitte usaldada seda teistele.
rehvitöökojas löödi mul talverehvi sisse 2,7. Sõitsin nädal aega nagu puuvankril ja ise mõtlesin, et sai ju kõrgema profiiliga kumm, peaks nagu pehmem sõita olema. Siis otsisi pagassist mano välja.... ja oh imet 2,6 ja isegi 2,7.... vedas et lõhki ei lastud. Norm näeb ette 2 ja taha 1,8. Ei saa päris rehvitöökodade peale lootma jääda. Mina kontrollin rehvirõhku u kord kuus ja kui vaja kraban pagassist pumba....:)
See on muidugi totaalne jama, et paljud rehvitöökojad ei vaevu küsima kliendi käest või uurima vajalike rehvirõhke ning panevad suvalise rõhu. Kahtlustan, et need kunded on teenust ostes petta saanud. Minge tagsi ja nõudke oma rehvidesse õiget rõhku.
Rehvitöökoda mida külastan võiks teistele selles eeskujuks olla. Rehvipoisid küsivad alati, et palju siis paneme. Käin ka muidu kui on vaja kontrollida või lisada pikema teekonna eel, ning olen nende teenusega väga rahul. Bensujaamade "Burromeetreid" eriti ei usu.
Öeldakse, et alarõhk on kummile ohtlikum kui mõningane ülerõhk. Samas tühjemal kummil on teega kokkupuutepind suurem, jälgib paremini konarusi, seetõttu veidi parem haardumine, aga vedelam sõidutunne jne. Hoidke seda, mida valmistaja soovitab. Sellest kõrvalekaldumiseks peab hea põhjus olema.
to Mirck: tõepoolest eeldasin, et tehakse korralik töö, missest, et ajad neil praegu kiired...
OK, et süda rahul oleks, siis käiks mõnes töökojas ära ja laseks kontrollida... keegi siin rääkis Rehvipoistest kiitvalt (kus nad asuvad, Neti ja Google ei ütle effigi?), keda veel Tallinnas soovitate? Ja et siis vajadusel tasakaalustaksid ka...
kummi rõhk käib seoses kummi kõrguse ja laiusega ning velje läbimõõduga. (tavalisel 14´´ ja 185/65 -175/70 2,2-2,4). kummi rõhk käib käsikäes ka auto massiga.
Rehvitöökojas ei saagi külma ilmaga sulle õiget rõhku sisse lüüa. Töökoja temperatuur on vast 15 kraadi ringis. Väljas on 0 kraadi. Või vähemgi. Oled isegi näinud, et täispuhutud õhupallid tõmbuvad väljas kokku? Temperatuuri vähenedes aeglustub browni liikumine, gaas tõmbub kokku ja rõhk väheneb (väga populaarteaduslik seletus).
Muide: sageli lastaksegi töökojas pisut enam, kui vaja - sest see tagab rehvi ühtlase liimumise velje külge.
Ja veel: igal autol on erinevate rehvidega mingi kindel õige rehvirõhk, mille leiad raamatust. Madalama rõhuga sõites on raskem roolida, aga rehvid võivad ka ära laguneda - rehvi külg ei ole mõeldud seda muljumist kannatama, läheb kuumaks, traadid tulevad rehviseinast lahti ja...
Kõrgemat rõhku taluvad rehvid paremini. Kui sõidad aga kuumaastikul, ja raskema autoga, siis lõhud veermiku ära.
Mircki poolt pakutud lingil näha olevast manomeetrist küll eeskuju võtta ei tasu. Meil müüdavad sellise ehitusega manom. näitavad küll kalossinumbreid aga mitte rehvirõhku - iga katsega ise näit.Aga 20 kr. ringis maksvad plastmassmanomeetrid (ümmarguse seierskaalaga) paistavad enam vähem sobivat selleks otstarbeks, milleks nad mõeldud on.
Kui jutt juba manomeetritele läks, siis väljendan oma nördimust.
Krt, korralikke manomeetreid enam kuskilt ei leiagi :( Autokauplustes müüakse mingit Hiina ja Itaalia plast s****
Minu kogemused:
1) Ostsin Vene manomeetri nagu vanasti sai kasutatud, hea tugev korpus, aga kvaliteeti pole enam ollagi. Keegi vist neid GOSTe enam ei jälgi-iga kord mõõtes sain eri tulemuse. Vahetasin siis ringi, sama jama, viimaks lasin raha tagasi maksta.
2) Ostsin vanamehele kingiks Säästukast plastist manomeetri, maksis mingi 35 eeku. Toodetud ei tea kus mingi A-tähega algava Saksa firma jaoks. Tuli välja, et kvaliteetne toode, näit täpselt sama rehvitöökoja uue seadme näiduga :)
3) Ostsin paar nädalat tagasi oma autole Säästukast 15 kroonise manomeetri. Algul erines näit vaid 0,1 ühiku võrra punktis 2 kirjeldatud manomeetrist. Vaatasin, et kõlbab küll. Viimati mõõtes käis läbi mingi suts-just kui oleks õhk korpusesse vuhisenud ja nüüd näitab see igal korral erinevat tulemust :( Seega sai sellega mõõta vaid mingi 10 korda.
Mis firma manomeetreid julgeb siinse foorumi rahvas soovitada?
Soovitav rehvirõhku kontrollida iga 500 km järel või igal tankimisel. Kui paljud elavad selle järgi? Talverehv (M+S) tahab tõesti 0,2-0,3 võrra rohkem õhurõhku suverehvist.
Lihtne soovitus - ärge käige nurgatagustes rehvitöökodades kus vennad suvaliselt õhku rehvidesse lasevad.
Rehvi rõhk EI KÄI rehvi mõõtude järgi vaid on ikka autotootja poolt määratletud ja need erinevused erinevatel automarkidel on päris suured ka täpselt samade rehvimõõtude korral.
neile, kes soovivad head ülevaadet oma rehvirõhkudest, soovitan osta mingi analoogne, nagu eelpool põrr kirjeldas, siis kruvida sealt pealt näidik maha, visata suure kaarega minema, seejärel minna -
* Festo OY AB Eesti filiaal, Türi 10c
* SMC , Laki uulits 12
- ja osta ühest neist kvaliteetne kell, ning selle äravisatu asemele kruvida. Ja edaspidi oma vägatäpsesserehvirõhumõõtjasse heaperemehelikult suhtuda ning hoida mingi pehme asja vahel, sest põrutused ei mõju kuigi hästi.
Kompromissitumad vennad võiksid hoopis osta digitaalse näidiku. Sellel saab valida ühikuid ja täpsus 0.01 (bar). Kõnealune vajab loomulikult toidet, selles osas on SMC dig.manomeeter käepärasem - 12V toitega maksab ~1200+ km, Festol on selles hinnas 24v mudelid, 12v on kallimad, aga ka muidugi "more featured". Minul on juba mitu aastat SMC manomeeter, ostsin kuskilt autovidinate poest nipli otsa, natuke 6mm voolikut ning mingi pisikese pneumolüliti, et rõhku välja saaks lasta. Kallis küll, aga korvamatut abi olen saanud ise ja ka mitmed minu tuttavad. Ja rehvitöökodades on jopedel kah hea meel alati, et saavad enda omi kontrollida.
loen siin ,et on probleemiks rehvitöökojad mis panevad sellise rõhu rehvi mis neile ise meeldib (vale) mina käisin rockal maare parklas asuvas kummi töökojas. need mehed seal küll teatsi mida naad teevad sest esimene asi mis mul tehti kui auto sisse ajasin otsiti esi ukse seest rehvi rõhu tabelit mis aga mul puudus edasi talitasid mehed vastavalt oma oskustele ja pnid minu autole vajamineva rehvi rõhu.
Vene ajal pidi tõesti rõhku kontrollima iga nädal, sest vaatamata sisekummile rõhk pidevalt vähenes. Eelmisel autol polnud vaja 2 aastat kumme pumbata, sest rõhk ei kadunud kuhugi. Algul sai ikka mõõdetud ka, aga pärast aitas pilgu pealeheitmisest.
Õpilane- sellise rõhuga ,mida sa pakud võib sõita vanade vene diagonaal rehvidega.Tänapäeva talverehvile võid julgelt 1 ati lubatust üle panna.Osa rehve ongi sellise vedelad ja odavad.
See, et kumm talvel seistes rohkem lössi vajub, pole midagi, temp. vahe, nagu öeldud. Ise küll ka algul põdesin, tegelikult ega seda rõhku nii täpselt jälgida ei tasugi, normaalsed kummid peaks ikka päris mitu kuud ilma mingi kontrollita ok olema. Kui sõites, pidurdades kõrvale kisub, siis küll peaks rõhku kontrollima. Muidugi ka mustrit peab vaatama, kui ikka keskelt või äärtest hakkab kuluma, siis vaja ka kontrollida rõhku. Manomeetrit tasub ikka autopoest, mitte säästumarketist osta - Salome jt.
To VVV:
Pole kahe aastaga proovinud, aga poole aasta kaupa on mul kõik komplektid rõhku pidanud 100%, ilma kordagi juurde lisamata. St et on olnud paar ventiili muret ja mõned naelad, sellistel juhtudel jah imbub vaikselt välja, üks nael andis rõhulanguse umbes 0,2 at nädalas; samas minu kogemusel korralikult paigaldatud korras velgede/ventiili/rehviga rõhk praktiliselt ei lange.
No võibolla tõesti, et sul on mingit ime rehvid-veljed. Enamuste autode kasutajamanuaalides soovitatakse rehvirõhku kontrollida vähemalt korra nädalas.
Talnas, Tammsaare tee garaažides on miski vene poiste rehviparandus, 24h peale kirjutatud. Seal poiss arvas, et Omega Caravani tehasesoovitus, 2,9 taha, on täielik idiootsus ja tegelikult käib talvel hoopis väiksem rõhk sees. Ja pani 25 krooni eest 2,2. Kuigi see 2,9 kõlab teistega võrreldes palju küll... Samas täislasti jaoks soovitab Adam Opel AG panna taha 3,1
Rõhuga ei maksa reeglina talvel koonerdada, kuna väikse rõhuga rehvil on harjumuseks veljelt lahti joosta. Aga eiole vaja ka üle pingutatada. Rõhu panekul arvestage aga alati ka oma auto raskusega ja rehvi mõõtudega. Usaldage parem rehviteenindusi, mehed reeglina teavad mida teevad. Muide, korralik manomeeter maksab a´la 1000.-krooni.
Arvestatakse, et 10`c tempi muutust tähendab 0.1 atti rõhu muutust.
Täiesti vale arusaam asjast, rehv on seda jäigem, mida suurem on kiirusklass, talverehvid (tavakasutuseks) on enamuses kiirusklassiga Q-160 km/h või vahest ka T- 180 km/h. Pealegi on ka sama kiirusklassiga talve- ja suverehvil vahe sees, nimelt talverehv on pehmem (annab asfaldil sõites tunda suuremas "ujumises"). Tulenevalt sellest soovitab enamus talverehvide tootjaid talverehvi kõrgemat rõhku kui on selle autole ettenähtud suverehvides.
Samuti on asi sõltuvuses ka kummi koormusindeksist. Üsna arusaadavalt peab suurema koormusindeksiga kummil olema suurem jäikus ja tugevam siseehitus.
mehed mida te vaidlete
eks igaüks lase täpselt sellise rõhu mis meeldib...kui ma ikka maal hangedes sumpan siiis panen vähem kui aga linnas asfaldil siis rohkem jne...tuleb lihtsalt endale mugavaim/sobivaim varjant leida
Mina pidasin silmas seda , et ühte ja sama mõõtu rehvi õige rehvirõhk on erineva auto all erinev. Pealegi küsis yanek rehvimõõdu järgi palju peaks olema õge rõhk, ei sõnagi autost. Erinevatel autodel võib sama mõõtu kummiga õige olla erinev rõhk. Paljudel antakse ka talve ja suvekummide jaoks erinev rehvirõhk.
to Mirck:
minu tarkus ei tule mitte ninast. Kas on olemas mingid universaalsed käsiraamatud rehvirõhu määramiseks? Kui pead silmas mingi konkreetse auto kasutajamanuaali, siis oleks normaalne seda ka kirjutada. Kõigil markidel pole nad kaugeltki ühesugused. Mõnel antakse talverehvidesse eraldi rõhk (erinev suve omast) mõnel mitte. Minule pole aga ette tulnud sellist, millel antaks erinev rõhk vastavalt erimõõtu rehvidest. See mis manuaalis on lubatud (rehvimõõdud), on nagu nii nn. naabermõõdud, mis minimaalselt erinevad.
Loe mitmeid raamatuid, mitte ainult ühte, toriseja!
kaks sõna ikka kirjutasin autost ka:) a 100
aga täpsemalt siis audi 100 91-94a 2,8 quattro
ja see oli talverehv 205/55 16
suvel 225/50 16
manuaale ega käsiraamatuid pole käepärast ja pole ka uurinud kuskilt eriti
ise on pannud 2,5 hea meeles pidada ja silma järgi vaadates pole liiga tühi ega täis
kulub ka ühtlaselt
Need Nokia soovitused on küll naabermõõtude osas ühesugused. On ka loogiline kui kumm läheb laiemaks ja madalamaks, jääb tema siseruumala ikka enam vähem samaks.
lahe teema- eelviimane postitaja ehk siis kodanik nuu jahh kirjutas aastal 2004 oma vastuse jaanionule, kes viimati kommenteeris aastal 2003 ja nüüd, aastal 2010 avastas teema Jaap 666, aga kellele ta oma sisuka vastuse adresseeris, jääb mõistatuseks.
Teema vana, aga küsimused ju jäävad. Miks mitte uusi kogemusi jagada.
Minul on kujunenud kombeks, et pumpan 0,1 bari rohkem kui ette nähtud. Seda aastaringselt. Ehk siis soovitatud on 2,0-2,2, mina panen 2,3.
Suvel väldin pumpamist lauspäikesega. Mäletan, et möödunud kuumal suvel ärkasin seetarvis hommikul enne päikesetõusu, pealegi oli rehv jõudnud ööga maha jahtuda.
Talvelgi jälgin päikest, aga eeskätt ikka temperatuuri. Selle mõju on suur. Näiteks mullu talvel pumpasin korra umbes -15 kraadi juures (või oli isegi -20). Kui kahe kuu pärast võtsin plaani taas pumbata, selgus hoopiski, et rehvirõhk oli suurenenud! Sest väljas oli õhutemperatuur tõusnud üle nulli.
Nii et isegi kahe kuu jooksul ei läinud rehv tühjemaks, kuna väljas läks niivõrd palju soojemaks.
Miks just kaks kuud? Sest minu auto ja kilometraaži puhul on just kahe kuu pärast õige aeg rõhku pisut korrigeerida. Algul vaatasin iga kuu, aga selle jooksul ei muutunud midagi. Kolme kuu peale venitades aga oli tühjenemine juba pisut suurem.
Mu autol on soovituslik 2.2 ja kui ma kodus 2.4 sisse topin siis peaks ehk terve järgmise nädala ok olema sõit lapimaalt, Kolarist Nordkappi ja hiljem Kolarisse tagasi. Vaatasin, et Foreca järgi on enam-vähem stabiilne ilm ja kogu järgmine nädal jääb 10°C piiresse. Ma pole varem kõrguste vahe peale mõelnudki ega neid Lapimaa ja Nordkapikandi mägesid isegi mägedeks pidanud aga millegipärast hakkasin mõtlema... Võib-olla tuleb veel isu tagasi Kolarisse tulla kuni 1000m kõrguste teede kaudu. Kas "alpinistid" või tõsisemad automatkajad üldse arvestavad selliste asjadega (temp., kõrgustevahe) automatkal?
See 0,2 teema tundub natuke pseudo, kuna vähe on autosid, milles hoian õiget ja ettenähtud rõhku. Ikka ökotamiseks mõeldud masinal veidi rohkem ja seal, kus pidamine ikka väga kriitiline ja km koguneb minimaalselt, on üksjagu ka poole rõhuga sõidetud. Reisile läheks ise suvel ökotamisele mõeldes, talvel pidamisele... ja kui olud muutuvad, pole minikompressorit just keeruline kaasa võtta ja ökotamine pidamiseks pöörata ning pärast vastupidi.
Kuna neid teid üksjagu sõidetud, nii üle mägede kui ka mägede vahelt, siis ma hoiataks pigem ootamatuste eest, mida ei saa ette planeerida. Võib tekkida ka vajadus ots ümber keerata ja teine vee valida, aga ka see peab esmalt üldse võimalik olema (vaja natuke ette planeerida ajast ja ilmateatest lähtudes). Praegugi näiteks üks sõber saatis Kittiläst koduhoovist pildi - ühe ööga tuli maha pool meetrit lund, küla teises otsas on maa must... nii palju on siis kasu ilmateatest ja ainult kohalike käest saadavast "siseinfost":) Kolari kaudu minna on turvalisem, idapoolne läbi Utsjoe jäägu pigem kogenumaile seikluste otsijatele. Esmalt ikkagi korralik ja pigem kitsam/kõrgem rehv, kaasa väga soojad riided, igaks juhuks ketid, labidas ja kaks köit (tavaline ja veniv), aga reaalselt peaks rehvidest täiesti piisama ja muu on vaid ballastiks, sest ootamatuste puhul suletakse (ajutiselt) teed. Suure vee ääres on nagunii juba soojem. Nordkapp on selline koht, kus tahetakse hirmsasti käia, aga ega seal tegelikult eriti midagi ei ole. Pigem iga teine neemetipp on huvitavam, hooajaväliselt saanud turismitaludes majad-saunad-paadirendid sageli odavamaltki kui Eesti hinnatase. Lihtsalt mõtle läbi, uuri kaarte ja googelda (sh airbnb, booking jm), see reis jääb nagunii hiljem meelde muude asjade kui lõppsihtpunkti pärast.
Ma sõidan talverežiimis 1.4 rõhuga, tegemist muidugi AT rehviga, millel tugevdatud seinad jne, võin vabalt kuni 0,7'ga sõita aga see liiga vetruv ja pehme linnas. Suvel lasen 2.4'ga nagu tavalien taks on. Mõõtnud pole värviga, et kui palju see puutepinda juurde annab, usaldan proffe.
Kärss #Reisile läheks ise suvel ökotamisele mõeldes, talvel pidamisele...
Kas siis paremaks pidamiseks pigem väiksem rõhk? Seda ma tavaoludes ise ei teeks vajaduseta - ei viitsiks jamada ja see pole ka mingi ekstreemmatk kuhugi aja peale vaid täiesti vabas graafikus hulkumine. 2011 Märts käisin Utsjoki kaudu ja all olid siis ContiViking Contact 5 lamellid. Lausa mäletan, et enne Utsjokit oli siis sadu kilte läikivaid aga vist freesitud jääteid ja imeilus päikeseline ilm ja kuna hõredas/olematus liikluses sai katsetada siis ka seda tegin... Lubatud ja võib-olla +5-10 km/h oli kõik ok ja veendusin nende kummide headuses. (olen siiani ilge lamellipede) Ei mäleta, et oleksin siis rehvirõhu peale mõelnud aga nüüd pean seda kindlasti tähtsaks ja vähemalt korra või 2 kuus kontrollin.
#Esmalt ikkagi korralik ja pigem kitsam/kõrgem rehv,
Reviks oleks Continental VikingContact 7 225/60R18, esivedu (lamellid)
#Nordkapp on selline koht, kus tahetakse hirmsasti käia, aga ega seal tegelikult eriti midagi ei ole.
Niii nõus. Ma tõesti kahetsen, et seal kunagi ammu käisin. Laps oli siis 9 ja plaan oli Knivskjellodden minna aga lõin lapse pärast ise põnnama juba parklas olles ja nii esimest korda Nordkappi sattusingi vastu tahtmist. Seekord naisega Knivskjellodden ja loodan, et ta ei taha Nordkappi minna, kuhu iga vanamoorgi võib takso või tõuksiga minna...
#igaks juhuks ketid, labidas ja kaks köit
plaanitud on labidas ja mõned viskid... Oktoobri viimasel nädalal saab nendega vast veel hakkama? Vaatan Forecat...
#see reis jääb nagunii hiljem meelde muude asjade kui lõppsihtpunkti pärast.
Loodan ka - üle hulga aja kahekesi naisega lihtsalt hulkuma... jamasid ise lausa ei otsi aga ootamatu ööpäev kuskil lumehanges oleks ok ja enamgi veel...
Need on nii mõnegi škoda ja mersu aidanud kitsikusest välja nii, et pole pidanud isegi köit pagassist välja võtma. Isegi enda 2,5+ tonni eluka on aidanud välja nii sillani kaevunult liivast kui ka talvel lumekuhjast üle saamisel, kus kõik rattad lendu jäid ootamatult. Saad ka labidana kasutada.
Rehvimõõte heaks ei kiida, aga minu heakskiitu pole Sul vajagi ja olenevalt autost võib see olla ka parim võimalik. Ise käinud nii naastude kui lamellidega (kui ka pasteldega:) ja lähtun alati põhimõttest, et alustan reisi (palju km) pigem kerge ülerõhuga rehvides. Kui teeolud on kahtlased, kulub manomeetriga rõhu langetamiseks ju minut-paar ja vaja on seda pigem harva ning see vajadus ei teki nii ootamatult, et ei jõuaks enne korraks peatuda. Kompressor on samuti automaatikaga (rõhu määramine ja nupu vajutamine, Volvol lausa originaalis sisseehitatud tänu õhkamortidele) ja peres on kummardamiseks piisavalt palju nooremaid selgasid, kes seda vajadusel hea meelega teevad;)
# ei viitsiks jamada ja see pole ka mingi ekstreemmatk kuhugi aja peale vaid
# täiesti vabas graafikus hulkumine.
Normaaloludes ei olegi ekstreemne, asfaltteed ja puha... aga kuna oled juba käinud, oskad kujutada ette, mis seal juhtub, kui soojakraad tunniga selle freesitud jää kiilakaks muudab ning sinna siis veidi lund peale tuleb, ühte kohta sentimeeter ja teise kohta paarkümmend. See on asi, mida kahe mäe vahel ükski ilmaennustus ette ei ütle ja kilomeetrite viisi pikka tõusu on siis võimalik läbida ainult kas kettidega või pika veniva köie otsas kellegi suurema sabas. Õnneks on tegu tsiviliseeritud maailmaga, lihtsalt teehooldus ei jõua igale poole hetkega. Kettide puhul piisab esiveolisel õnneks vaid ühest paarist, aga ma olen elu jooksul ka mitmetest odavatest kettidest jagu saanud ja ühelt poolt pole ühe allesjäänud ketiga seal midagi peale hakata ja teiselt poolt tasub esiveolisel autol libedal-mägedes piirata tagasilla koormamist mittevajaliku krääsaga...
PS: mu oma kiiks on öösiti sõitmine. St selleks ajaks, kui teehooldusega alustatakse, jõuan tavaliselt juba kohale:) Aga minu jaoks on reisil kohe üks päev juurde võidetud... eriti kohas, kus praegu päevad niigi lühikesed:)
Upitaks veel vanat teemat, kuna aeg hakkab mõneti muutuma.
Uuel poolhybriid Octavial on tehases etteantud rehvirõhud 17" rehvipuhul ees 2,7 ja taga 2,8.
Täislastis ees 2,7 ja taga 3,4 bar-i. Kuidagi jube kõva on sõita konarlikul teel. Kruusapeal on haakumine null, nagu kuullaagrite peal veereks külglibisemisesse. Kõvakattega siledal teel rehvid kumisevad. Lasin rõhud 2,3bar-i peale ja pill liigub nagu iga normaalne auto. Maanteel vaiksem ja kruusal on ka pidamist tunda.
Originaal rehvimõõt on ka veidi kummaline: 205/55/17.
Mida arvate selliste tehase etteantud rehvirõhkude kohta?
Need rõhud on antud selleks, et muuta maailm rohelisemaks- mida rohkem pungil kumm, seda vähem kulutab auto kütust edasiliikumiseks. Miskipärast said vanasti kõik samas kaalus ja samade rehvidega hakkama 2,2- 2,5 rehvirõhuga ja mitte midagi hullu ei juhtunud.
Olen ostmisest saati ehk 3a samale octaviale nii suve kui talverehvile pannud 2,2at.
Põhiline sõit 1-2 inimest. Need 17tolli suvekad teevad niigi ülemäära lärmi. Kõige mõnusamalt veereb see octavia 16 lamelliga 2,2at sees. On vaikne ja pidamist ka jagub.
A6 mis oluliselt raskem auto samuti17 tollistel 2,2at sees.
Mõttetu paanika. Ise iga autoga järginud tootja etteantut, ükskõik, mis hooajal ja pole mingeid muresid.
Siin teemat lugedes aga jääb küll mulje, et mõni mees peaks hobuse või ühistranspordiga liiklema.
Miks te üldse selle pärast muretsete? 2 korda aastas käid autoga töökojas. Istud diivanil ja loed ajakirja. Kummiboksi spetsialistid teevad oma töö ära.
Miks ennast vaevata oomidega, voltidega ja ampritega?
Miks ennast vaevata mingi Maillard'i reaktsiooniga?
Miks vaevata ennast Celsiuse, Kelvini ja Faareniga?
Miks vaevata ennast miskite bittide ja baitide lugemisega?
Miks vaevata ennast mingi kursi, inflatsiooni ja maksuprotsendiga?
Äärmiselt eksistentsiaalsed küsimused teil, herr Njah Bljah, keset ööd.
aga kui see gummipoksi spetsialist on sama loll kui diivanil lösutav autoomanik? igal aastal enne hooaega ilmub töökuulutusi, et võtame tööle kummivahetuse töötaja, st inimene tänavalt mobiliseeritakse, saab kolmetunnise õppuse ja hakkabki näiteks bljahi kummikesi vahetama.
Ma kunagi mõtlesin ka oma teooriaid välja, milline see rõhk võiks siis olla. Mõttetu!!! Nüüd vaatan ukseposti pealt ja hoian tõpselt sellist rõhku sees nagu näidatud. Rõhke kontrollin ja lisan jahtunud rehvidel. Enam ei mõtle oma teooriaid välja ja teen tõpselt nii nagu autotootja on ette näinud. Palju muretum elu.
Ei ole mõtet jalgratast leiutada kui see on leiutatud. Muidugi alati saab ka parema jalgratta leiutada. Eks igaüks otsustab muidugi ise, mida oma ajaga teeb.
Päris pole nii et panen sisse mis postil kirjas. Seal kirjas võib olla maksimaalne lubatud rõhk, mida võib veel kasutada. Mitte kuidagi ei nõustu ma oma sõiduautol autol sinna 2,6 suruda. Jään Statoili keskmise 2,2 juurde- puksid terved ja teele loobitud münte auto üle ei loe. Kaubikul on küll 2,6 sees, sest kuut lüpsimasinaid täis.
Mina olen ühe jooksu rehve tuksi keeranud selle oh, 2,2-2,3 käib küll rehviboksi ekspertide jutu järgi. Servad kulusid ümmarguseks, selge tühja rehviga sõit. Kütuseluugilt avastatud tabel andis rehvirõhkudeks midagi muud ning järgmine jooks kulus juba normaalselt ja ühtlaselt. Seega läheb nüüd näitude keskmine, suvekatel umbes 2,8 ja talvekatele 2,9. Puksid korras, sente ei loe teepealt ning kuluvad ühtlaselt. Ega neid näite sinna ilupärast panda.
Aastaid sõitnud rehvitootja määratud max rõhuga.Pole ükski rehv kõveraks läinud ega auto ära lagunenud.Kaubikul 3,8 aastaringi sees,ei viitsi iga kord pumpamas käia kui näiteks kivialuse peale võtan.Ja aeg on edasi läinud.Rehvid on olulisemalt pehmemaks muutunud ja nõuavad sama koormuse juures suuremat rõhku.Vana 01-ga kannatas isegi tühja rehviga sõita.
Egas nii ongi, et 40% kõrgusega rehvile läheb madalam surve kui 65%-le. Mul oli vaja veidi küttepuid vedada sõiduauto käruga ja et ta rehvid tühjad ei tunduks, pidin sinna 3,0 sisse suruma. Tundus et ikka vähe. Miks kerghaagisele nii kõrge prohviiliga rehvid pannakse? Ujub ja loperdab ka tee peal.
Päriselt?! Kumma rehvi sisse sul nüüd rohkem õhku mahub sama surve juures?
Füüsika ei toimi päris nii nagu sa seletasid...
Amortisatsioon hakkab rehvist, mitte silla küljes olevast amordist ja teatavasti reeglina kärudel polegi amorte all, sealt ka kõrge rehvi vajadus.
Siin kirjeldatu on enamasti selline vanakoolivärk, kõige lihtsam oma õige rehvirõhk paika timmida, kui tehase öeldu on mõistusele vastuvõetamatult kõrge või madal, on panna 110 alas paarkend mintsa, siis bussitaskusse ja autost välja liduda rehvitempi mõõtma laseriga. Kui ääred tulised, on liiga vähe rõhku, kui on keskosa tulisem, on liiga palju rõhku ja kui on ütlaselt soe, siis on norm rõhk. Nii lihtne see ongi. Laser maksab poes kopikaid ja praeguseks hetkeks on igal naabrimehel see olemas ka juba kasvõi lapse palaviku mõõtmiseks.
Aga ehk ongi võimalik, et rehvi-/autotootjad on juba selle laseri teema juba läbi teinud ja võibki uskuda neid ukseposti küljes olevaid numbreid rehvirõhu kohta?
Connor, kus sa sellega, mida kuradit teab mingi autoinsener rõhkudest. Vot suva Eesti töllilt tuleb küsida. Tema teab. Küll persega, küll laseriga mõõtes.
firma juhtkond ütleb insenerile, et autod tuleb muuta rohelisemaks, sest euroopa nõuab ja insener lihtsalt pumpab rehvi suurema rõhu, sest see tähendab väiksemat veeretakistust ja väiksemat kütusekulu ja väiksemat tseeoo heidet ja ongi sul uksepostil uus ja suurem number. kohalik töll aga mõtleb, et mida pekki ja sõidab vana rõhuga edasi, sest nii on sõit mugavam.
Looder23, mis sul selle laseriga mõõtmise vastu nüüd on? Kõige täpsem tulemus ju ja mittevaieldav. Fakte ei pea uskuma, pead teadma, et nad on olemas ja laser näitab sulle fakitliselt selle ära. Olenevalt laserist muidugi on seal +/- protsent, kahtlustan, et tootjal on tiba täpsem see asi.
Mina sõidan talvel 2'ga, selle peale TPMS veel ei karju, suvel lasen 2,3'ga nagu postil kirjas, selline 2.4 on ka veel kuidagi talutav aga üle selle läheb asi ikka liiga jäigaks ära aga noh, mis sa selle 45'se kõrgusega 21 tollisest ikka tahad, pärisautoga võrreldes sisuliselt teip ümber velje. Pärisauto 16 tollise ja 75% kõrgega talvel lasen 1.6'ga ja suvel 2.4'ga, liiva sees üldse 0,6 kuni 0,8'ga. (Jah, ma tean, et ei kirjutanud laiusi juurde, ärge irisege)
Tunne oma autot, tunne oma taguotsa ning leia endale sobivaim rõhk. Kui ei oska valida, kasuta ainult tehasemõõte ja löö sisse see, mis postil kirjas, punkt.
Rehv on selline pehme asi, et tal pole jäigalt paika pandud numbreid, on optimaalsed vahemikud, mille vahemikus sõites ei kuluta sa ei välimisi servi või sisemist joont.
Kui uuemate autode puhul veel võib seda uksepostil või kus iganes numbrit uskuda ,siis vanemate puhul pigem kahtlane.Rehvitootmises on päris suured muutused toimunud.Kui kellelgi peaks kuuriall olema 10+aastat vanu rehve siis võiks vaadata palju seal näiteks 650kg juures pidi rõhku olema ja palju tänapäevasel.Keegi tõi selle kunagi isegi kusagil foorumis välja aga no ei leia praegu üles.
Mingi trolli teema? Vahet seal on - pane EU keskmine 2,3 ja ela edasi. Ma olen pannud nii suvekale kui talvekatele, siiani sõidavad ja pole mingeid ääre ja sise kulumisi- simpel. Või tahetakse siin kombainile rehvi rõhke lüüa, millel lindid all?
Ma tean, et osadel autodel auto näitab, kui rehvides on vale rõhk aga huvitav kas selline asi on ka olemas, et vajutad salongis nuppu ja hakkab pumpama?
Sellist asja pole olemas-tegelt on Zil 131 sõjaväe variant ja veel mingitel analoogidel (BTR-80). Aga see juba 4x4 foorumisse. Igasugu rehvirõhu andurite jama ja moludesse teaviatmine on ka tilu- lilu müümine tarbijale, mille eest raha küsida.
Rehvirõhu muutmise pardasüsteemid olid siiski vaid militaarmasinatel, mitte "enamusel maastikuvõimekatel veoautodel". Ei tasu ikka nii lühikese mäluga ka olla. Ning töötas see veel vähematel. Paremal põllutehnikal ja mitmel pool maailmas ka veoautodel üsna laialt kasutusel tänagi.
Igale poole universaalse 2,3 bar toppimine meeldib väga rehvi- ja kereosade müüjatele. Minu hoole all on lähisugulasringi 11 autot ja vaid ühel on ette nähtud 2,3 nii ees kui taga. Vähim nõutu on Clio 1,8 taga üksi-kaksi (nagu see auto enamasti sõidab) ja suurim B2500 3,2 täiskoorma ja 205/R16 rehviga. Ning aastad on näidanud, et pigem tasub autole ootuspäraste sõiduomaduste ja rehvide kulumismustri saavutamiseks tootja soovitusi järgida või neile vileuute rehvide puhul isegi +0,2 bar lisada.
Samuti tuleb rehvirõhul silma peal hoida. Kui seesinane B2500 näitab selgesti välja, et rehvirõhk on langenud (niigi hobuvankri klassist sõiduomadused kaovad sootuks), siis mainitud Clio tagarehvi rõhu langus 1,8 pealt 0,8 peale suurt mõju ei omanud - ühtviisi vedel (minu jaoks, auto põhkasutuaja jaoks oli kõik endiselt väga hästi:) oli ikka.
Odavama otsa rehvirõhu teavitused (näites E60 5 seeria või Toyota) töötavad põhimõttel, et ta annab teada juhul kui rõhk muutub. Aga see teda ei häiri kui algselt liiga palju või vähe pandi. Ehk kui rehvid lööd õhku täis, paned iDrive menüüst resett ja ta mingi aja siis initsiaalib ennast (mingid kilomeetrid). Hiljem on “valmis” ja pärast seda hoiatab kui üks kumm tühi. Info saab abs andurist ratta pöörlemise järgi. Mingit rõhku reaalselt ei mõõda. Kallimatel/uuematel autodel muidugi mõõdetakse reaalset rõhku ja ka kummi temperatuuri mida saab onlines ekraani pealt jälgida
Eks see kalibreerimine on selline personaalne asi. Issandal peal tuleb "nullida" asjad nii, et mingis järjekorras pead juba kalibreeritud manomeetriga laskma 2,1 ja järgmisesse rehvi 2,2 ja järgmisesse rehvi 2,3 ja järgmisesse rehvi 2,4 ja siis sellega sõitma mingi aeg ja siis kõik õige rõhu peale pumpama.
Mul ausalt pole see järjekord meeles, milline rehv, millise rõhuga ja kui kaua pidi sõitma aga umbes selline loogika oli nö TPMS kalibreerimisel, Infinitil siis.
Loo moraal, tuleb kaaibreerida ja vaadata vastavalt auto juhendile, mitte lihtsalt ekraani usaldada.
PS! minu masinal on arvestatud ka sisse rehvirtõhu muutused vastavalt kiirusele ehk kui 3bar saavutab teatud kiirusega sõites, siis ei pista kisama vs see, et lased bensakas 3 bar sisse ja kohe tuleb alarm peale.
Ei ole mõtet liigselt erutuda nende rõhuandurite üle- kõik see on maailma rohelisemaks muutev poliitika. Ennevanasti polnud mingeid andureid ja sai kõik sõidud ära tehtud. Hooaja alguses kummimustrit vahetads sai õige rõhk sisse löödud ja kui hooaja keskel tundus, et mõni kumm löss, siis sai seda praavitatud.
Samas praegu ei ole mul kumbki anduritega auto hooaja jooksul kisama hakanud, et õhku vähe- püsivad need surved kevadest sügiseni või sügisest kevadeni ilma probleemideta.
Aga üks murekoht kraabib silma küll- vaatan pimeda aja saabudes vastusõitjaid ja ikka väga palju on ühetulelisi- ilmselt on sellel juhil üsna poogen nii rehvirõhust kui nähtavusest kui autost üldse.
