kas on kellelgi praktilist kogemust scanni euro4 16L v8(500 või 560 hj) küttekulu kohta.plaan praegu kasutada autot enamuses siledal maal ja poolhaagise veol.omal puudub kahjuks puudub kogemus V-mootoriga.
täpsustan siis küsimust.
kui 6silindrine võtab ca 30,siis kui palju rohkem võiks võtta v8 mootor rohkem VÕRRELDES 6silindrisega?
sellest ilma,jala jms jamast on mul oma arvamus olemas.kes vähegi suudab,kirjutagu asjast.
ma loodan,et jutt ei käi metsaveost vms,vaid ikka norm maanteest koos järsemate tõusugega.
jjuhul kui su jutt paika peab,oskad äkki lahti seletada fenomeni,et üldkasutatavad mootorid tavatingimustes r6 420,480.
mis eelised r6-l v8 ees-hind?
-töökindlus?
-hooldus?
Alustuseks V8 maksab kole palju ja seda jaksavad vähesed osta. V8 ressurss on umbes 3 korda suurem kui R6.Hooldus on natuke kallim V8 kui R6. Mootor lihtsalt suurem.Ma olen ise sõitnud V8 opticruise masinaga, olen sõitnud R6 opticruise masinaga ja nüüd ka oman 2 R6 masinat üks on 420hj ja teine 480hj ja juba minu masinatel on 480 küttekulu umbes 2l väiksem kui 420 hj masinal. Kogu jutt puudutab Scania masinaid.V8 masinal on ka muud asjad tunduvalt tugevamad kui R6 masinal.
hooldus v8 mootoril kallim? aga kui pikk on hooldusvälp, sama, mis ridamootoril? kole palju on suhteline, headel aegadel oli R500 200keeku kallim, kui R420, praegu vahe kindlasti vähem, pooleteise milli peale pole teist väga palju imo
et siis võttes aluseks praeguse küttehinna ja sellega arvutades on puhtalt küttekulu pealt auto soetamise hinna vahe võimalik tasa teha u.4-5 aastaga või 500 tuh läbisõiduga.eeldades,et küttehind tõuseb ning sõites võimalikult raskete koormategaja,see aeg veel lüheneb.
teie jutust teen järelduse,et takistuseks saab lihtsalt auto soetamise hind.
Kas mitte R 500,580,620 ei ole lisaainega mootorid(ADblue) jutt siis V8 mootoritest aga R6 on ilma lisaaineta(Egr mootorid).Kas need erinevused ei omagi tähtsust?
Jah nii see on. Sest uutel autodel on see hinnavahe umbes 180000.- kui võrrelda näiteks R480 ja R500 hindu. Ja see on ikka suur vahe küll vähemalt minu jaoks.Aga kuna uus R480 13 l mootoriga evib 2500nm pöördemomenti ehk siis sama palju kui V8 R500 siis tänasel päeval on kavalam osta juba R480. Sest see on sama võimakas kui V8 R500 aga R480 on juba küll natuke ökonoomsem.Nii 1-1,5l.
Jah V8 hooldus on natuke kallim kuna kõike mahub mootorisse rohkem kui R6 mootoril. Hooldusvälbad on mõlemal sama pikad ehk siis 45000km. 22500 km on ettenähtud määrimine.
Jah V8 mootorid on AdBluega ja R6 mootorid ilma aga see sama egr mis on R6 mootoritel suurendab kütusekulu 1,5l/100km. Kui võrrelda E3 420 masinat E4 420 masinaga siis E3 on 1,5l ökonoomsem.
seal pole küsimus varustuses või mootori hinnas. auto on komisjonimüügis ja liisingujääk on nii suur. kui odavamalt müüks, siis peaks lihtsalt vahe kinni maksma, aga seda raha pole. seda autot ei osteta sellise hinnaga mitte kunagi ja kui keegi isegi sooviks osta, siis ei annaks pank sellise hinnaga liisingut, vaid ostja peaks kõik kohe kinni plekkima. isegi neid oranze ei suudeta müüa hinnaga üle 600k, sest ostjaid lihtsalt pole. lisaks lisandub iga kuu hunnik liisinguautosid platsidele ja poole aasta pärast on nende autode hinnad kukkunud 50%, kui liising hakkab aru saama, et targem on auto odavamalt müüa, kui hoida seda platsil roostetamas.
kes kangesti uut autot soovib osta, siis vaadake euroopa platsidelt ja pankrotivara oksjonitelt. sellises varustuses täiesti uued autod maksavad 50-60k euri.
liisingujääk ei ole ju kahjuks turuhind.ei ole ju scania esindus kari lolle,mis mõte üldse niisugune utoopiline hind müügikuulutusse panna?hind kujuneb ju reaalse nõudluse-pakkumise käigus ja kuna varustus sinisel parem,on see ju maksimum oranzi reaalne müügihind .
arvake-kui reaalne oleks täna variant,et jalutad 800tuh uksest sisse ja sõidad selle sinisega hoovi pealt minema.ise arvan,et mitte eriti.
noh,420ga isiklikult 30-32 (ca2/3 väga raskeid koormaid).mingid mägieestlased paugutasid turbaga itaalia vahet 25-26 liitriga.
ma kahtlesin ,siis arvati,et ma ei oska sõita.
aga mitte kindlasti 25-26 sajale, arvatavasti räägib seda juttu seltskond, kes linnast välja saades arvuti (mis enamusel kelbast ajab) nulli ja siis imetleb enne järgmise küla algust oma 25-26. mul näitab arvuti eluaja keskmiseks tiba alla 29, tegelikult pea 35
teema oligi selles,et kasutades teisi erinevaid mõõtemeetoteid ja seadmeid,tuli auto näit pidevalt 3-4 liitrit väiksem.selle 30-32 pakkus välja scania,muud moodi siis 34-36.
Minul sõidavad R480 e4 ja R124/420 e3 hispania vahet ja mõlema kütusekulud on alla 30l. R480 võtab nii 27l ja 420 kulutab u. 29l. Koormad on pidevalt 21-25t.Ma olen ise sama tööd tehes sõitnud R144 V8ga saanud kuluks 26l/100km.
mulle ei mahu pähe mismoodi on võimalik sõita alla 30 sajale 24T koormaga.Enda autol on stabiilselt 34(tegelik kulu)Tegemist isikliku autoga,R480(st.ei varasta kütet,ja sõidan nii ökolt kui võimalik.)
Ei vaata kompuutri järgi vaid liitrite ja läbitud kilomeetrite järgi. See mis kuluga mingi auto sõidab oleneb esiteks autost ja teiseks juhist. Kes kurdab et ta ei saa oma isikliku autoga alla 30l kulu siis sellel mehel tuleks minna kooli sõitmist õppima.
Sõidan ise kah r480, täiskoormaga 33-34 sajale. Need kes kommivad et vaja kooli saata võiksid parem hüva nõu anda kuda on võimalik küttekulu hoida 30 l ringis, vaid mitte ilkuda. Võibolla on tõesti asi sõidus või mille iganes aga tark nõuanne oleks teretulnud.
Kõige olulisem on liikuda korras tehnikaga ,see aitab palju säästa. Samas pole teada , mis teedel saavutatakse alla 30l. Meil FH 16-580 euroopas käijes sai hakkama 26-29l samas norras 33-36l Kõrval garaazist on mees rahul norra tööga 43l.
See ei olnud mõeldud ilkumisena vaid tõsiselt. Kui küttekulu on nii suur siis Scania korraldab öko sõidu koolitusi milledel on praegult soodushinnad oli vist 1500.-. Käige koolitus läbi ja näete ise ka et Scaniaga alla 30l/100km on võimalik sõita täitsa vabalt.
mäest üles minnes lükkan aegsasti käigu alla, mäetipust üle vaba hooga ja mäest alla kuni 110 lasen vabalt, tihti rohkemgi ja võimalusel koormaga kiiruseks 85 ja tuhjalt 80, mingit linnas tõmblemist ei harrasta ja kui koorem alla 10 tonni pole, kulu alla 30 ei saa. Ei kujuta ka ette, mis koolitus saaks alla mõttetult suurt hetkekulu püsikiirushoidjaga siledal maal liikudes
Tegelikult oleneb see asi ikka aasta ajast ka palju kulu on talve kütte juba ise paneb 3l ümber otsa ilma ahjuta.Meil ju on kombeks otsid mingit x tanklat ja siis pärast mökkitada.
Ma arvan, et sinul on siis lihtsalt trehvand kehva auto. Sest sõiduvõtted tunduvad olema enamvähem õiged. Aga kuidas hoogu üles võtad?Kuidas ja kuna käiku vahetad?Autol ja autol on tihti suured vahed.
Ega autod ja neil olevad mootorid pole ju üldse erinevad. Ja see ei mõju ju ometi kütusekulule palju on koormat. Ka ei oma mingit seost kütusekuluga ilma olud. Ikka süüdi on autojuht, kes ei oska ökonoomselt sõita ja peaks minema koolitusele, küll siis oskab. Mul pole lausa sõnu. Olen ise ka saanud FH küttenormi 22 peale, aga noh oli sile maantee ja koormat vähe ja seegi ühtlaselt haakes. Scania kohapealt ei oska öelda vähe 124-ga kogemusi R pole proovinud, aga samas on FH küttekulu Norras tõusnud 64 l/ 100 km, seda ühel päeval. Reisi keskmine muidugi nii mõrvarlik ei ole. Minu arvamus, et suur mootor ja piisavate jõududega on raskete koormate vedamisel ja mägedes ökonoomsem, siledal maal ja kerge koormaga ehk mitte nii palju. Eks iga töö jaoks on ikka ise masin õige, aga paraku tuleb teha just seda tööd mis hetkel on ühe ja sama masinaga.
Loe nüüd ilusasti kogu eelnev jutt siin teemas läbi ja siis loe oma viimane postitus läbi äkki saad siis isegi aru et paned veits segast.Siin on korduvalt öeldud et oleneb autost ja ka oli siin ennem juttu hispaanias käija küttekulust ja kui natukenegi geograafiat tunned siis sa peaks ka teadma mis teed seal lõunas on. Niiet nood kulud ei ole tasase maa kulud.Aga üldiselt on küll nii et enamuse ajast ei oska juht sõita jah.Ma olen teedel küll ja rohkem veel näinud seda mõttetut tühja rapsimist ja sellisest sõidust ei saagi korralikku kulunormi saada.
autol võtab hoogu üles ja enamuse käiguvahetustest sooritab opticruise, enne mäge lükkan käigu alla siis, kui käiguvahetuse tulemusena on pöörded ca 1300, ehk parimas vedamisalas, kütuseks 99% rootsi, hispaania ja lux, eesti oma enam paaki ei pane. ja nagu ma varem mainisin, kui sileda maa peal 90ga sõites pidevalt kulu suur, ei tee seda mingi koolitusega vähemaks
Opticruise suurendab kulu 1l/100km. Mugavus maksab. Sa proovi 1 kuu sõita manuaalis ja saad kulu väiksemaks. Aga ma siis ütlen veelkord et sul on trehvand lihtsalt vilets auto. Mis teenindus suure küttekulu kohta ütleb? Nad saavad seda reguleerida.Ja veel kui su masinal on GRSO käigukast siis suurendab kulu ka see kui saksas/hollandis/belgias mõni vabariigi valvur jalgu jääb ja pead sõitma 85km/h sest GRSO käigukastil ei ole õiget käiku sellise kiiruse jaoks. 12 on liiga kõrge ja 11 on liiga madal.Sellisel juhul kui keegi jääb jalgu ja ******dab 85km/h ees siis kui tahad küttekulu alla saada siis võta veel hoogu maha ja sõida 80km/h. Ja küttekuliu langebki nagu võluväel. Uutel Scaniatel on natuke nippe mida esimese hooga lihtsalt ei tea ja sellepärast ma soovitangi minna koolitusele.
ma arvan et sellel pole vahet mis kast on all...reduktor on ikka see mis paneb paika teatud kiirusel saavutatavad pöörded..kastid on tavaliselt yhel mudelil standardid..ylemineku mudeleid arvestamata...aga endal fh420/460 vene töö, täiskoormaga 35-45 l/100km praegusel aastaajal aga suvel asi paraneb
Paljud vist firma possid kes kakuvad norme alla.Oli just kogemus kindlal liinil ja sai vastu tuult u 300 KM. vahe tuli selle maa peale tuhja masinaga u 30l. Tangitult tanklast tanklani ja seisva mootoriga kurguni.edasi targutajad arvutage ise...
GRSO käigukast on selline vahva käigukast,et siis on masinal 2 ökonoomset ala. Esimene on 1000-1150 ja teine on 1350-1450 pööret.Sõita võib mõlemas alas, ja kui raske koorem siis tulebki sõita 11. käiguga. Nende vahele jääv ala on selline kus kütusekulu hüppab lakke. Ja sellepärast GRSO käigukastiga ei saa äkonoomselt sõita 85km/h. Ja reduktor ei mängi üldse mingit rolli selle kasti juures, sest 12 käik on lihtsalt nii kiire. 2.92 reduktoriga on 90km/h sõites pöördeid alla 1200. Nii 1180.Selliseid nippe on Scanial veel ja sellepärast ma räägingi et minge kooli kes neid kõiki nippe ei tea.Ja veel oleneb ju mis rehvid all on?Siis rehvirõhud?
ei vaidle vastu koolitusele, kindlasti räägitakse seal midagi tarka, aga millest ma aru ei saa on väide, et tänu käigukastile on mootoril mingid ökonoomsed alad, kuna senimaani, kui käigukast ei osale vedelkütuse konverteerimises edasiviivaks jõuks, ei ole käigukastil rolli selles, kus on mootori ökonoomseim pööretevahemik, ta võib mootorit teatud kiirusel tänu oma ülekannetele seal ökonoomseimas vahemikus hoida, kuid mitte seda ise "tekitada"
See GRSO käigukast siis söödab mootorile need õiged pöörded ette. Nimetagem siis asja nii. Uued Scania mootorid lihtsalt töötavad selle käigukastiga kõige effektiivsemalt. Sellel käigukastil on 12. käik kiire ülekandega ehk viib pöörded võimalikult alla kütuse kokkuhoiu nimel. GRS käigukastil mis on levinud 4. seeria masinatel on 12. käik sama mis GRSO kastil 11. käik.
kas on kellegil jagada kogemust 6x2 sillavalemiga sadulautoga.teema selles,et sadul küll lligutatav aga ei taha pikkusest mahtuda ära 16.50m sisse.probleem kärukäppade ja auto vahele jäävast napikast keeramisel.mõõtsime ja võrdlesime erinevate autode raame(ka erinevatel markidel)aga ,et sõita ilma probleemideta,jääb reeglina üle/puudu u.50 cm.
Tere!
See ei puutu küll teemasse. Oleksid võinud uue teema teha.
Kui sul see haage sinna kolme sillalise järgi tavaline, siis tuleb haakejalad tahapoole viia veidi.
Kui sul erivedudeks vaja, siis pole ka pikkusega probleeme. Loa ostad ja sõidad. Kui tavaveod, siis pole sul ka 6x2 vaja. Kui ikkagi 6x2, siis katsu vaadata, et abisild oleks enne veosilda. Rootsis selliseid suht vähe jällegi liikvel.
lp. hundipoeg räägi ka nüüd lollidele, et miks peab kolme sillaga sadula puhul haake jalad tahapoole viima vms. lollustega tegelema, normaalpikkuses kolmesillaline saab ilusasti tavahaagisega hakkama, suurte paakide ja pika raamiga või adr-pütivedaja vms ei saa, kui soov 16.5m sisse ära mahtuda.
ja treilavoila, kui palju korjamist ja kaalusid tihti näha, ei saa ilma kolmanda sillata, kuna veosild kipub lõhki olema, rääkimata skandinaavia sisevedudest.
Ses suhtes jah võõras teema minule, kuna ise siiani eestis sõidan treilaga, aga 22 tonnise kopaga saaks isegi siin ühe sillaga hakkama, edasi juba telg lõhki.
Tere!
Ei hakka õpetatud professoriga vaidlema. Seega oli meil tegu pikema raamiga 6x2 vedukiga. Abisild oli tagapool vedavat silda. Aga haagisejalad viisime tahapoole. Muidu kippusid raamiotsa taha jääma. Treilavoila, kui tüli ei tee, siis seleta miks peaks eelistama 6x2 vedukit, millel abisild veosilla ees?
Aga erinevalt sinust professor ma siin foorumis käijaid lollideks ei pea.
Raskem veos kaalub üle! Eestiski juhtunud asi ja youtubest võid leida video, milles tagumise abisillaga scania läheb mäkke esirattad õhus.
Vedasin 40 tonnist kraanat ja siis vennad rääkisid, et eelmine, tagumise abisillaga, vedas lennusadamast välja minnes esi otsa üles.
teema täpsutuseks ,et olen ise sõitnud 6x2 variandiga paar aastat skandinaavias(väga mugav iseenesest ).aga sadul oli lükatud asendisse,mille puhul oli piisav vahe käru ja autoraami vahel,üldpikkus ei morjenanud seal ja eestis ei märgatud mõõta.
küsimus selles,et kui pikkus paigas,on oht kuskil hoovis ukerdades käru läbipainde korral tuled ja raaminurgad käruga kokku keerata.
loogiliselt ei tohikski seda juhtuda aga kahtlus on(ise tõesti pole raatsinud
katsetada).
on kellelgi sellega probleeme tekkinud?
kui agaralt euroopa pool autorongi pikkusi mõõdetakse.
p.s kak ras oli täna uudis,et 6 sillased autod võivad eestis sõita 44 tonniga.
väga hästi siis ühesõnaga, kes kolmesillalistest eduka lobitööga hakkama sai? miil?
"mistõttu täiendavaid investeeringukohustusi muudatus ettevõtjatelt ei vaja." - ei päris hea, kõigil on ju kolmesillaga ninad aia veerest võtta.
ma arvan,et teema siiski puiduvedajatega seotud,see jutt juba aastaid päevakorral .küsitavad tonnid on muidugi suuremad.kemplemise tulemusena tehti see 4 tonni,mis tegelikult neid ei päästa aga öelda ka ei saa,et midagi tehtud pole.
Tere, tulles tagasi küttekulu teema juurde, lisaks oma küsimuse, kuna ei taha uut teemat teha.
Kas 4 seeria 530 V8 küttekulu on väga palju suurem kui R6 el.
Auto on madel, 7m kastiga, ja hüdrokraanaga, Palju on käimist tühikäigul, et vededa lihtsalt õlipumpa. Palju nende mootorite erinevus tunnis võtmise juures on. Ehk kellegil on kogemusi. Tänud
endal kogemus 142 madelkraanaga vs sama tööd tegeva FL6-ga. Fl6 oli stabiilselt 2x ökonoomsem. see 530 on siiski 60t vedamiseks tehtud, kraanatöö jaoks kõvasti üledimensioneeritud.
ei ole seal põdras midagi kõik 660 voldemarid, enamus ikka väiksema kubatuuriga, pole sa ainuke, kes kaugel põhjamaal käinud. 530 on siiski 26 tonni jaoks selge overkill
Kütusekulu on väga suhteline asi, mida ei ole mõtet foorumis isegi mitte arutada. 23 - 24 sajale on 420 Scanniga võimalik saada kindlasti, kindlasti on võimalik saada Skandinaavias linki vedades 420 Scanniga ca 35 - 40 sajale ja seda 35 - 40 tonnise lastiga. Teine mees sõidab R480-ga siledal maal 15 tonniga ka 37 keskmiseks. Kindlasti hakkab asi peale juhist ja veelkord juhist...
Näita mulle juhti, kes sõidab Skandinaavias sul linki vedades 35-40 sajale 420sega, mina saan 500sega keskmiselt 50-52 ja minu arust pole eriliselt alla võimalik saada ja lastiks tavaliselt nii 38 tonni...Kui ma õieti saan ikka aru, et sa linki all mõtled b-juna
krt see juhi ja veelkord juhi iba hakkab väga siibrisse viskama. muidugi sõltub juhist palju aga ma olen ka R480ga irunist meeri 38 sajale keskmiseks saanud, tingimused olid lihtsalt vastavad. euro 3 mani ja analoogse koormaga oli kuluks 28 sajale. mingi eluteoreetik jälle netti saanud, kel lemmiktegevuseks scania puutrist optimism kuubis numbreid vahtida, ila suunurgast tilkumas. sellele viitab juba müstiline "420 scania" :D mis 420??? 143-420, 124-420, R420 euro 3,4 või 5???
R420 Scannist oli jutt. Ja B-lingist või siis B junast või mis iganes. Olemas päris pikk statistika sellega sõitmise osas, kui alguses juhid sõitsid ca 45 - 50 sajale, siis peale kogemuste tekkimist ja sellega sõitma õppimist on kulu 35 - 40. Talvel + 2 - 3 liitrit. Ja jään kindlasti endale kindlaks, et juhist sõltub väga palju, ei ole süüdi autod ja koormad, alati on võimalik paremini sõita ning kütet mitte välja lasta...
R420 euro 3, 4 või 5? EGR või SCR? 4x2, 6x2, 6x2/4 või 6x4? Mitu silda autorongi peale kokku? Mis pealisehitus? Keegi pole ütelnudki, et juhist midagi ei sõltu, aga väita, et näiteks euro3 R420 ja euro4 R480 peaksid sama ökonoomsed olema, on absurd.
