Nu aga lase käia, tee siis selgitustööd, mis niisama klähvid, soovitavalt faktide, põhjaliku uurimustöö ning kõike seda viitavate linkide ja kirjandulike materjalide põhjal.
tõesti, mis on selle teema mõte? ja Rixiga nõus, tehke kõigepealt "rekka" tähendus selgeks. eestis on veoautod või kaugsõiduautod, kuidas kellegile. rekkaid näha tahad, mine soome või rootsi
Mis siin ikka nokkida selle "rekka" üle, enamus siinkandi inimesi kutsub raskeveokeid rekkateks ja nii mõnigi jääb mõtlema, et mis imeasi on see raskeveok või kaugsõiduveoauto... ma mõtlen mitteautojuhist kodanikke.
Ja minu teada enamus Eesti autojuhte ikka ütlevad ka rekkajuht jne. oma ameti kohta, kuigi muidugi (kaugsõidu)autojuht on õigem sõna.
Muidugi keegi enda CV-se ei pane, et ta elupõline rekkajuht... :)
paljud eesti inimesed on haiged , kes kriisist, kes igavuset ,kes sünnist saati ajuhälbega,Minujaoks pole vahet mis rix001-te vaevab.Mina saan väga hästi aru ,mida oelda ja näidata taheti.
ja isidrole, et enamus autojuhte ei kasuta midagi seda sõna nii. need rootsi, soome ja baltikumi mehed enamjaolt ütlevad nii. euroopas käijat solvab sõna rekkamees, kaugsõiduautojuhid on nemad.
Siinkohal siis sügavad vabandused nende ees ,kes tunnevad ,et sõnaga' rekka' on neid alavääristatud ja mõnitatud-solvatud.Ei mõelnud midagi halba sellega.Lihtsalt eestikeeles on tulnud väga palju käibefraase ja laensõnu ja kui vaadata 1930-ntate raamatuid siis tänapäeva tekst ja kirjapilt on väga väga palju muutunud. See siis selleks.Mis puutub osadel piltidel olevatesse ameerika turule suunatud veoautodesse(volvod) siis küll oleks mugav sellistega sõita.Seal laiad voodid sees ja muust rääkimata.Kahju kohe ,et ameerika tööluba ei ole-läheks sinna lausa rooli keerama! Aga rohkem tolerantsust teile ja osadele on ka vahva eakohane url lausa olemas. www.lastekas.ee
irnud siin küll hoolega, aga ilmselgelt oled just Sina lasteaiast pärit. soome keeles tähendab jah seda, aga EESTI KEELes pole sellist sõna nagu rekka ja rekkamees olemas! saan aru, et tava inimesed kasutavad valesti, aga et ka autojuhid ise... see ei mahu mulle pähe.
Ei saa aru mis inimestel selle sõna vastu on,palju parem hääldada ja lühem.
Pealegi on eestikeele sõnavaras palju sõnasid mis on muudest keeltest üle võetud.
paljud euroopa mehed nimetavad ka teisi igasuguste nimedega, nt olen kuulnud HANS- SAKSLANE, PAN- POOLAKAS, STAU- liiklusummik JNE JNE.
Need pole samuti EESTI KEELSED sõnad nagu sa väidad siin rekkamehe kohta :)
Niiet ära aja igast jama suust välja, ise te "NÖ" KÕVAD kaugsõidu autojuhid nimetate teisi selliste nimedega et hoia ja keela :D Ja järsku ei sobi teile sõna REKKAMEES. ( võtab solvuma) :D:D
Tubli, just need väljendid, mis on siin välja toodud (ning neid on ikka veel ja veel) ilmestavad kõige paremini eesti keele mugandamist "võõrsõnadest tulnud väljenditega/muude keelepärasemate lühenditega" :)
kuradi eesti keele filoloogid siin kõik koos, mis seal vahet on, kuidas me seda slängis kutsume, kui ei taha aru saada, siis ära saa. Mu arust parem vaadake http://www.lkw-infos.eu/ themen, lkw weltweit, estland, ja kas tunnete kedagist autodest ära, või siis speditionen, seal ka tuntud klubisid.
Mis te nüüd liiga teete kaugsõiduveoauto juhtidele! :-D Kusjuures pildid on vägagi ilusad ja ajavad kadedaks, et endalgi sellist ei ole, eriti sooviks Ameerika turule suunatud Volvot, milles olen ise korra sees käinud, kuut on suur nagu elutuba, mega suur voodi, igasugu tehnika, mikrouunid, kliima, muusikakeskus, külmik jne, ime et seal veel wc ei ole?!
see hea teema,kahju kui diskusioon asjalikul teemal poole peal katkeb.
ma ei saa ikka veel aru,et kes on eestlastest siis ikkagi rekkamees ja kes kaugsõidu autojuht.selle asja peaks siin selgeks tegema
Edu härrastele roolikeerajatele, tugevat närvi tööandjatele ja meeldivaid pikki,laie,sügavaid,kõrgeid matku kõigile.
Asi on nimodi et rekkajuhid(kaugsõidu autojuhid) ütlevad üksteiste kohta rekkajuhid ja vahet pole kus nad käivad, Kas Soomes, Saaremaal või siis Hispanias. Need kes tõid selle sõna kasutusele on vanad Siva trantsi juhid(neid peaks kõik austama isegi need kes vinuvad et aru ei saa mis või kess on rekkajuht)kes käisid horvaatjs, Süürjas ja Iraagis. Ning kui keegi aru ei saa siis mõelge kuidas jõuavad asjad teien tool millel sa istud ja vingud.
Et siis nael kummi ja edu järgmisele retkele või pooleli olevale sõidule.
Viimane on vist päris sassis omadega. Mitte midagi ei saa aru!
Aga ühesõnaga: Rekkamehed on isehakanud, üldiselt kasutavad seda sõna Skandinaavia ja Baltikumi mehed, eks see on ka igalepoole mujale tänu neile levinud. Euroopa mehed jäävad Eesti pärasema sõna juurde, nagu autojuht või kaugsõiduautojuht. Ise ka pooldan viimast rohkem, kuna rekka on siiski Soome sõna ja Eestis pole sellist. Kui ei usu, võtke õigekeelsus sõnaraamat lahti ;)
No mis te ikka vaidlete.minu arust võiks nii olla et autojuht on nii ütleme ca 8tn veoki juht ja rekkajuht juhib juba midagi suuremat millel haagis ka taga - pole oluline kui pikk
Mis point on selles kuidas enda ametit nimetada,palganumber ja auto minek sellest ei muutu.Veel tobedam selle üle siin vaielda.Veokajuht on ikka veokajuht,olgu siis lähedal või kaugel.
ikkagi ei saa veel aru,et kas soome vahet sõitvatel"rekkajuhtidel" on üldse üle ikla-,valga piiri mõtet sõita?
kui palju keerulisem see euri vahet sõitva kaugsõiduautojuhi amet on,paistab,et iga kuski sellega hakkama ei saagi või...?
Autojuhid ise ütlevad et rekka mehed on need kes soome praamile minnes lällari välja keeravad ja hakkavad laeva trügima, et siis tasuta süüa ja pesta. Ja Kehä III kaugemal ei käi.
Teised on kaugsõidu autojuhid
Mina olen aru saanud, et on rekkad ja veoautod. Veoautod on kastiga, rekkadel on haagis. Tegelikult on mõlemad mõeldud kauba vedamiseks ja peaks veoautod olema. Kuidas tehnilises passis kirjas on?
Eestis polegi rekkaid. Rekkad on pikemad kui näiteks Eestis olevad poolhaakega veoautod. Soomes neid leidub. Sõna rekka ütlevad Eestis veoautode kohta need kel pole õrna aimugi mis asi see rekka on.
Valdek, ära uduta! Rekka on toorlaen, mida kasutatakse juhuslikult kõikvõimalike veoautode kohta. Kuskohast sa võtad, et võib kasutada alates mingist pikkusest?
Vanasti Soome rekkamehed ise rääkisid, et kui poolhaakel on veel pool või pikem täishaage järel, alles siis saab rääkida, et on rekka ja sedagi siis Soomes sest Eestis polnud sääraste pikkade autorongidega sõitmine lubatudki. Pikim mida mäletan oli siis kui Zil veoautol oli poolhaake sabas veel täishaagis kuid isegi see ei andnud see rekka pikkust välja. Ja pealegi rekka on üldsegi Soomes kasutusel olev sõna. Eestlased ei tohiks kasutada Eesti ja Soome ega muude võõrkeelte sõnu lauses läbisegi. See rikub keelekultuuri ja keelt.
Ei tea mina nendel pool või täishaagetel vahet, kuna lihtsalt ei huvita. Lapsepõlvest alates kuni siiani mõtlen mina nii, et veoauto on kastiga auto, rekka on haagisega või ilma selleta auto-- mõlemad on suured autod.
Mina jään enda teadmiste juurde aga lihtsalt sportlikust huvist küsin, et mis neil autodel tehnilises passis kirjas on? Kastiga kallutav auto vist kallur aga see nn. rekka on mis?
Kunagi oli rekka definitsooniks = vähemalt/ alates 18 ratast.
Neid ”vendasid”, kes käivad Keha III,ni nimetatakse rannapüügimeesteks ja Soome turusolkijatest (Eesti firma all 70- 90.-päevarahaga töötavaid) maailmaparandajateks.
Tänane liberaalne segapudru keel ei allu paljudele keelereeglitele, kuna õigekirja (keelt) mitteoskavad "asjapulgad" on jõudnud "siseringi" kuuluvatena keeleameti juhtivtöötajateks ja ”lõdvendavad” reegleid. Lisaks on kasutusele võetud kõikvõimalikke ”uudissõnu” ja laensõnu ning ”slängi”.
Kas sellel nn kastiga (soolo)veoautol siis ei võigi haagis järgi olla? Või veoautol kasti asemel furgoon? Või hoopiski rekkal furgooni asemel kast? Ning kastiga sooloveok võib olla nii kallutav kui mittekallutav. Et asi veel segasem oleks siis mõni kallutaja suudab lausa kasti raamilt maha lükata. Multilift on rahvapärane nimetus. Variante on palju ja kõik on kasutuses.
Tehnilisel tunnistusel on nad kõik veoautod. Sooloveoki kere nimetuse puhul on keerulisem. Sõltub konkreetsest masinast. Välisel vaatlusel tundub nagu justkui kallur (isegi kui ta reaalselt ongi seda) aga teh tunnistusel võib olla hoopiski vahetuskere.
Rekkatel, milledel poolhaage järgi võetakse, on tunnistusel kere nimetuseks sadul. USA-s, Austraalias jm tuntud kui fifth wheel. Mõnel pool ka tractor.
Reno,le: Sinu nimetatud tehnilises passis ehk Registreerimistunnistusel on kirjas kategooria näit. N1, N2, N3 ja kere tüüp näit. KALLUR; FURGOON; SADUL jne. N+ number eristab suures plaanis ära kandevõime vahemikud ja keretüüp pealisehitused, aga kui Sa väidad, et ei tee vahet sooloautol (ilma haagiseta) ja pool- või täishaagisel, siis on see info Sulle nagu raketiteadus.
Suures plaanis on olnud ja jääb olema alati inimesi, kelle autode all on kummid, kelle jaoks on parim auto (näiteks) kollane, kelle jaoks ei ole vahet kas nn. automaat on planetaar, variaator või robot, jne.
Samas võib ta teada väga hästi kuidas ja millega ravida hambaid, millest mina ei tea midagi.
Ongi paljude jaoks, et kui eemalt veoauto kabiin paistmas siis tema jaoks automaatselt on see sõiduk "rekka". Ja seda sõltumata sellest kas "rekkal" kere tüüp on sadulveok, madel, kallur, furgoon, tsistern, metsaveok jne. On arusaamatu miks veoautosid on vaja "rekkaks" nimetada? Kas "rekka" kõlab kuidagi "lahedamalt, ägedamalt"?
Postimeest ja Delfit ei saa Eesti keele valdamises eeskujuks tuua. Selle tõestuseks on asjaolu, et Isegi pealkirju on korduvalt avaldatud vigases Eesti keeles ja kirjavigadega, sisust rääkimata.
Tuleb siis tõde välja, et liberaalne poliitika on Eesti keele normid paigast ära ajanud ja Eesti keelega ongi lood pahasti ja muutuvad iga päevaga aina hullemaks.
Muide...
OT: Kui kasutada lause keskel sõnu "eesti keel", siis kirjutatakse need väikeste algustähtedega: eesti keel. Kui lause keskel on teemaks riigi mainimine, siis kirjutatakse see suure algustähega: Eesti.
Sõna "rekka". Siia kopeerin "Nykysuomen etymologinen sanakirja" teksti:
"Rekka on tullut suomen yleiskieleen pohjalaismurteista. Alkuaan se on merkinnyt puutavaran kuljettamisessa käytettyä parireen päälle asetettua irtolavaa. Murteisiin sana on lainattu ruotsin kielestä, "telinettä, kaidetta tai käsipuuta" merkitsevistä sanoista räck, räcke ja räcka. Ruotsin sana puolestaan tulee alasaksan tankoa merkitsevästä sanasta Reck, eli rekka on samaa kantaa kuin rekki.
Suomen yleiskielessä rekka on 1900-luvun alkupuolella tullut käyttöön sävyltään arkisena kuorma-autoon kytketyn lavallisen perävaunun nimityksenä, ja myöhemmin se on alkanut tarkoittaa kokonaista (puoli)perävaunullista ajoneuvoyhdistelmää, rekka-autoa."
Ehk siis, kauge kaarega on veoautot iseloomustav sõna "rekka" ja eestikeelne sõna "regi" omavahel suguluses.
Loomulikult on keeled pidevas muutumises ning seda muutumist on pea, et võimatu tagasi hoida. Näiteks soome keeles on palju nö laensõnasi, nii rootsi keelest kui ka vene keelest. Nii nagu ka eesti keeles, kuis leiab ohtralt teiste keelte sõnade tuletusi.
Maailmas on palju keeltegruppe, kus ühe keele oskamine sellest grupist aitab lihtsamini omandada sama grupi mõnd teist keelt. Näide: rootsi, norra ja taani keel.
Minule isiklikult aitas vene keele oskamine slovakkia keelega lihtsamini järje peale saada (ei valda, aga noh... saan midagi pudistatud) ja soome keelt oskasin juba 6 aastaselt, kuigi Soomes ei elanud. Kõik tänu Põhja-Eestis elamisele - Soome tv ja raadio olid abiks.
Muide, eesti keel ei olnud mu esimene keel siin planeedil. Oli üks teine NL-i vähemuskeeli, aga kuna maast madalst elasin eesti keele ja kultuuri keskkonnas, siis juba ammust aast mõtlen kah eesti keeles.
OT lõpp
Pisut teemasse kah:
Nõukaajal oli onu kaugmaa-autojuht, elas ja töötas Saaremaal. Kaugele vedas enamasti seda Saaremaa dolomiiti. Täpselt küll enam ei mäleta, kuid ähmase mälupilti järgi ja Google abiga julgen väita, et masinaks oli tal MAZ-515 (või midagi selletaolist). Haagiseid oli järgi kaks: sadul + pöörddiisliga kaheteljeline haagis.
Oli see vist 1982 a suvi, kui käisin ühel reisil temaga kaasas. Esmalt Leningrad ja sealt edasi Moskva. Leningradis andis väikse käru pealt koorma maha (käru jäi linna serval olnud autobaasi hoovile) ning edasi Moskasse. Seal oli ehitusobjekt, kus kõik ehitajad jms olid soomlased ja onu oli seal "virolainen rekkakuski.
Ja, et tühjalt tagasisõitu poleks, võeti linna servas olnud kaubabaasist mingid alumiiniumist konteinerit peale. Mis seal sees oli, seda ei tea, a Saaremaale need jõudsid.
Mis asi on "pöörddiisliga haagis"? On olemas täishaagis mille haakeseade on vertikaalsuunas liikuv. Ka ei kasutata veoautodel "kärusid" vaid näiteks sõnu pool või täishaagis. Käru võib olla aiakäru. Või nimetame aiakärusid haagisteks? Kuidas kõlab "Tule aita lehti riisuda, oota ma haagin endale puulehtede jaoks haagise ka (aiakäru) järgi?
Deus, täpselt nii.
Vaatsin, kas eesti keele filoloog leiab mu tekstis olevad kirjavead, kuid Onu tähelepanu on koondunud kõnekeele korrigeerimisele. Ka sõna "rekka" on 12:19 postituses tahaplaanile jäänud.
Eks kõik eksivad. Pole eksimatut inimest kohanud. Isegi mina eksin.
Mis haagiste tiislitesse puutub siis arvan, et tiislit saab keerata, vasakule ja paremale. Kui hakata haagise tiislit pöörama(seda saaks teha jäikade haakeseadmetega) siis on kolm varianti, kas puruneb haakeseade, puruneb tiisel, või läheb haagis külje peale kummuli.
ÕS selgitab
Selgitused on töös, nende sõnastus võib muutuda. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal.
Sobivad kirjakujud on nii reka kui ka rekka. Eesti keelde sobib paremini mugand reka, mida käänatakse pere-tüübi järgi. Sõna lähtub soome sõnast rekka. Eesti keelde on see sõna mugandatud algselt II-vältelisena, nagu ka näiteks sõna bruto (itaalia brutto), kuna nende sõnade häälikuline struktuur ei ole eesti nimisõnale tüüpiline ja III-vältelistena tuleks neid käänata aasta-tüübi järgi. Siiski on kasutuses levinud ka rööpvorm rekka. Vt ka EKI teatmiku peatükki „Uued laentüved”. Mõnikord sobivad ka muud sõnad: veok, kaugsõiduauto.
Näited
Tagant mööduvad rekad valasid meid poriga üle.
Poola piiril lõpeb hea kiirtee ja algab liiklusummik, kus on palju rekasid.
rekka
nimisõna
10.01.2025
EKI ühendsõnastik 2024
et
kõnekeelne suur poolhaagisega veok, suur kaubaauto
Sünonüümid
reka ,
veoauto ,
krusa kõnekeelne ,
veok
ru
фура
Näited
Mis rahu siin olla saab, kui rekkad akna alt mööda vuravad.
Milleks sünonüümid mis tekitavad segadust, kui asjadel on juba õiged nimetused olemas. Õigem oleks kokku leppida, et ühel asjal on üks nimi, oleks kõigil lihtsam ja emakeel puhtam.
