Viimasel matkal olles tuli selline mõte, et mida teevad maaharimise lõpetanud ajaäärde seisma jäänud või isegi vähest kasutamist leidva vana enamasti vene tehnikaga? Näiteks traktor ja haakeriistad. Kas üritate võimalikult soodsalt müüa, viite jalust ära vanarauaks, lasete edasi seista ja roostetada või annate sootuks ära neile, kes ehk vajavad ning leiaks neile kasutust? Nüüd küsiks teilt, kuidas Teie talitate?
Edu teile kõigile ning meeldivaid jätkuvaid matku!
Lugupidamisega saaremies
Vaatan kõrvalt kuidas sõber talunik oma veneaegset tehnikat välja vahetab ja tuleb tunnistada, et Kuusakoski on (ok, oli) üks tänuväärne ostja.
Müüs mees vanaraua hinnaga mis iganes tehnikat, tuli ostja kohale, kohe ving lahti miks tuled ei põle, miks uusi rehve pole, miks värv luitunud, tahtis hinda veel poole võrra odavamaks. Vedas talunik sama rauahunniku kokkostu, sai rattadki veel tagasi ja raha rohkem kui iganes müügist oleks saanud.
Võite ju nüüd sõimata, aga kõrvalt vaadates võin küll ausalt öelda: Eesti talumehel praegu küll heategevuseks võimalust ei ole.
Endalgi kaks vana belarusi, möödasõitja arvab, et need on juba ammu oma elu ära elunud, kuid vastupidi, liiguvad ja teevad oma tööd väga väga hästi, remontida pole ka midagi keerulist, kui keevitusaparaat olemas ja mõningased teadmised sisepõlemismootorist, siis on võimalik põllal ka remontida.
Ega vist vahet pole,kas aia ääres kogub tolmu vana vene tehnika või vana lääne tehnika. Kui ikka tead,et ese kasumit ei too-siis müüki! Mõni on ohmu,viib töökorras tehnika vanarauda ja saab selle eest väikse raha,teine aga paneb piltidega kuulutuse ja müüb seda kui eset ja saab suurema raha. Samas,kui vaatad netis olevaid MTZ traktorite hindasid,siis võib kindlasti öelda,et müües tehnikat isegi soodushinnaga, saad vanarauaplatsi hinnast mitmeid kordi rohkem.
