Ise sai antud loomaga alustatud ,diffrilukuga ole ettevaatlik, aga mudu autu nagu autu ikka selle raha eest, loomulikult mingi FH-ga ei võrdle(see näpu ja m-i asi)
Oskan rääkida viimasest 95-st (enne 105 mudel). Kabiin on iga kell mugavam ja parem kui FH-l või R-l. Kütusekulu sama nagu teistel. Hooldus isegi veidi odavam. Ei näe mõtet maksta rohkem raha Scania või Volvo eest.
kolleeg omab ka mitmeid selliseid. sinna 400 tuh km alla, seal tuleb hakata mingeid rihmu mootoril vahetama. neil poolas lendas sõidu ajal. oh seda õnne ja kulu mis läks. kohe vaadati teised autod kodus üle. rihmad olid viimase piiri peal. neile saadi viimasel hetkel jaole. ühel autol läksid kõik pihusti pumbad korraga rivist välja. vahetus oi-oi kui palju.
igatahes, vestluse lõpuks oli, et tema küll sügavalt kahtleb, et need autod miljonit kilomeetrit näevad.
kütusekulu on täpselt nii suur kui juht vajutab. mõni sõidab 26 ja teine 34 l/100 km kohta.
mis puutub muusse, siis 400000 on sõitnud ainult korraliste hoolduste peal. scanial on rohkem remondi peale raha läinud. rihmad, pingutid ja rullikud on volvol ja scanial iga 2 aasta tagant vaja vahetada. dafil veel pole vajadust olnud. auto kestmisse annab kõige suurema panuse korralik hooldamine ja sõiduoskusega juht.
Kuna foorumi teema on xf 95 siis mis 400T km juttu te räägite? Neil ikka juba 1,5 miljonit ees juba.... Meil mõned veel liiguvad,105 hakkavad juba miljoni peale jõudma.Uuemad on ka,neil Euroopa tööl alla 30 (27-29) küttekulu.
Ma tegelikult küsisin XF105 kohta ei hakanud uut teemat tegema. Mis probleem see õlitusega on, oskab keegi täpsustada? Rihmad ma liigitaks siiski hoolduse valkonda.
Õlituse jutt jäi 2007 mudelite kohta,tuli siis suur partii praaki. Neil oli vaja kolvid ja hülsid ära vahetada,kui ei teinud siis läks 5 000km kohta 15L õli. Aga nagu ikka jäävad müüdid kinni. Pole uutel DAFidel häda miskit.
Sellise õlikulu juures peab sinine suits ikka korralikult jooksma, peaks olema suht lihtne avastada. Sumpsi vist lükab ka täis ma arvan, ei usu, et kat selle põletamisega hakkama saab.
mulle väga meeldivad täppisteaduslikud arvestused kütusekulu kohta, näiteks võttes taustsüsteemiks vaid auto margi, mudeli ning geograafilise areaali, mil suuruseks napilt üle kümne miljoni ruutkilomeetri.
isiklik arvamus oleks, et vastus küsimusele "kui palju võtab veoauto kütet" saab olla vaid võrdlev, eg kas ta tarbib kütust vähem või rohkem, kui veoauto x, y või z samal trassil, sama sillavalemi, haagise ning koormatega.
Kõik said küsimusest aru, oli ju küsimus üldine. Ei tahaks uskuda, et siin leidub mehi kes on sõitnud kõikide masinatega x, y, z ja saavad teha kohe võrdlusi.
Minu küsimus on tingitud asjaolust, kus minu 4 aastat vanem E3 auto ja ülal mainitud Daf teevad sama tööd, sama rasked koormad ja samad ringid, aga Daf võtab 5-6l sajale rohkem kütust. Masina omanik on veendunud, et masin on täiesti korras.
Kui siin mehed räägiksid, et sellisel masinal euroopa tööl üldine kulu aastalõikes ca 36l siis ma arvaks, et Daf on janune. Tundub, et normaalne ikka sinna 30l ümber, nagu teistel sama aasta masinatel.
Ja Sammal, ära nori tähte, rohkem sallivust. Küsisin ju enese harimise kohapealt, mitte tahtmises kellegist mürgised märkusi välja kiskuda ja järgmist tüliteemat tekitada.
ma ei saa lihtsalt aru, mis asi on "euroopa töö". iseenesest peaks see tähendama kogu tööd, mis toimub sultan mehmeti sillast lääne pool? aga daf võtab tööd tehes alla 30l sajale, hea teada seega.
kui kütusekulu vahe samal tööl on 5-6 liitrit, siis on kas tegemist väga saamatu juhiga (sõiduoskus olematu) või suuremat sorti kütuseärimehega. eks ise tead paremini. tehniliselt peab sellise vahe puhul juba auto päris p...s olema, aga kui auto korras, siis arvatavasti ikkagi varas roolis.
Autol on kütusejälgija peal. Käike vahetab ka auto ise. Minu arvamus on ka, et masinal midagi viga, aga kuna auto ise ei kurda millegi üle, siis omanik arvab, et kõik on korras.
käikude vahetamine masina poolt ei kindlusta veel saamatu juhi puhul väikest kütusekulu. uued dafid ja scaniad annavad juhi tööle hinnangu. reaalsus on päris karm. kui juht sõita ei oska, siis ei aita miski.
Veokad võivad sama võimsusega olla ,kuid tasub vaatata ka tagasilla reduktori ülekande arvu -2,64, 2,95,3,07 jne .... pealtnäha pole oluline ,kuid kütusekulus on see märgatav. Alati ei ole juhil voolik suus , mõelge laiemalt.
Euroopas on määravaks kütuse kvaliteet... meil seda öelda ei saa-kiirelt rikastumist ootavad ärimehed lisavad masuuti ,mis ei pöle täiuslikult ja kulu sellega seoses kasvab.
Ülekande arvudest niipalju ,et kui reduktori arv on 2,50-1200 p/min arvestatud 90km/h ja kui 3,07- 1480 p/min arvestatud 90km/h , sellest lähtuvalt kütusekulu erinevus autode lõikes ühes väikses punktis (muidugi loevad veel juhi sõidustiil,tuul ,koorma kaal ,rehvirõhk ,kütuse kvaliteet ,kas autol on spoilerid jne )See näide on elust enesest ,mitte teooria.
Nendel teemadel võibki mõtteid vahetama jääda ja absoluutset tõde pole vist olemaski....
Kütuse kvaliteedist. Sõidan 30% eesti küttega (jetoil) ja 70 % soome küttega (st1/shell) ja ei ole märganud mingit kütusekulu erinevust. Musta ajab ka samamoodi välja. Euro3 auto. Väga külma ilmaga on ainult Eesti küttel olnud hangumise probleeme.
Metsakal tuleb omavalmistatud küttega 60L sajale keskmine koos laadimistega.Sama palju võtab uus volvo paarimehel statoilist tangituna.Vahe selles,et minu palk on 8,2 korda suurem kui volvomehel.Muidugi hooajalised tööd.Ridakuuesed on kõik ühte auku,v8sed juba joovad.Kohapeal tiksudes 20h järjest näiteks juba vahe sees oluline.
Sõidab väga normaalselt. Käigukast tavaresiimis tiba uimane,ei märka õigel ajal alla vahetada aga kui pedaal põhja vajutada toimetab päris erksalt.Kütusekulu 30-45l aga koormad ka kuni 31t Norra-Rootsi sisetööl.Mingit ökosõitu ei proovind teha.Erilisi probleeme 650000 juures polnud. Õli võttis um 5 liitrit 10000-13000 peale,oleneb palju mootoripidurit kasutasid.Täiesti norm masin,on vast hullemaid ja ka paremaid!
Veel niipalju,paigaltvõttu tuleb ikka harjutada. On teine väga äkiline,peab meelitama.Sõiduajal vahetab normaalselt isegi Norra teedel! Eriti ekstreem oludes kasutasin manuaali.
