Kes oskaks selle isendi kahekambrilise karburaatori reguleerimise protsessi mulle selgeks teha.Soetasin sellise auto, eelm omanik paigaldas talle uhiuue karburaatori, eriti ei regullinud, koju sõites oli tal tugev neelukoht nii gaasi maha lastes kui kiirendades.
Ja üldse, kiidetakse ühekambrilist, just tema lihtsuse poolest, aga mis on nende kummagi plussid ja miinused?Kas kütusekulu on erinev?
Tänan ette asjalikke arutlejaid!

Kunagi ammusel ajal sõisin ka ise sellise liikuriga. Pane 53 karbuss peale mingeid düüse ei vahetanud sai ainult tasapind veits madalamaks tehud. 52 kahelõõrisel on kiireduspumbaga pidev kebens selline tühi auk on sees gaasil.

Kahelõõrilisel pole peale tühikäigu midagi reguleerida. Ühelõõrilisel saab tehnilise taibu ja kogemustega ka pööretel moodustatavat segu timmida. Idee järgi peaks kahelõõriline olema täiuslikuma pihustusega, kuna õhu kiirus difuusorites on suurem ja kütus pihustatakse peenemateks tilkadeks. NSVL- aegne kvaliteet aga polnud kahjuks eriti stabiilne, seetõttu võib tagavaraosadeks sattunud karbussis (ka muudes osades) leida mitmeidki üllatusi. Puurimata kanalid ja ettelöömata pimedadki on ära nähtud. Minu arust kõige toredam aps oli tuttuus Gaz-53, millel oli jagajas 7 kontaktiavamise nukki. Jumala võrdselt jaotatud, muide.