Mul oli idanemas mõte, et see elukas oleks ehk sobinud minu plaani ühe odavama 120+ hj traktori osas. Koormus ei oleks ka väga suur olnud, kevadel ehk 3 ja sügisel 4 nädalat pidevat tööd. Aastas kord ehk mõni isend käib müügis. Neid vist väga palju kasutuses ei ole. Arvasin, et ehk seda monstrumit vajadusel kergem ja odavam remontida kui sama raha (~20k €) eest ostetud vana läänekat.
Ma ei ostaks kunagi foorumi juttude järgi ei autot ega tehnikat ,siin on liialt solgipuhujaid.
Ise olen Mtz 82 töötanud küll ,kuid nendest uutest ei tea midagi .
Mtz 82 oli küll asjalik töövahend ,kuigi mugavust pole ja vahest lagunes ikka .Asja pani paika hind ,odav asi ei saagi olla hea .
Kõige nõrgem ongi neil jõuülekanne, sest mootor liiga võimas ees. Käigukast tagasild on sama mis 1025-el. ning 1025-el on 4.silindriline mootor. Lihtsalt siis sellelele 1221 (6. pütane) otsa topitud. Isiklikult polegi sellist omasilmaga näinud, ning pole ka kogemusi siis.
Tulles tagasi oma 5a kogemuse juurde selle masinaga (tegelikult 1222, mis on moodsamaks aetud), siis tähelepanekud:
1. Meie 5000+ töötunni kestel polnud kordagi probleeme mootori, käigukasti, siduriga
2. Lagunes ära tagasilla lõppülekandes satelliitide süsteem, ja neid juppe otsisime/ootasime ligemale kuu aega!
3. Mootor on väga hea, käivitub iga ilmaga, on jõuline, kütusekulu väiksem kui lääne sama hj masinad
4. Palju on venelaste edasiarendusele omaseid hädasid: elektrilised lülitused blokeeringule ja esiveole ei tööta, kõikvõimalikud muud elektrihädad, pidurite õli pealt võimendus on suur mõttetu nöök, küll kulusid piduritorud puruks kuna pole ilusti isoleeritud ja hõõrdusid igale poole vastu, jne
5. SUURIM mure oli meil elektriliselt juhitava rippsüsteemiga. Nöök hakkas pihta juba 2. aastal. Vahetatud sai hüdrupump, jagaja, lugematu kord hüdroõli ja filter, nn aju (must karbike parempoolse poritiiva kohal salongis), rippsüsteemi kõrguse andur jpm, aga ei hakanudki see asi tööle. Tagantjärele tundus, olnuks kõige mõistlikum visata kogu see jama minema ja panna peale tavalise MTZ jagaja. Muide, tolle jagaja mehaanilised sektsioonid (väljavõtte 3 sektsiooni on mehaanilised trossidega liigutatavad) ka juba tõrkusid lõpuks!
Elukooli juttu on hää lugeda. Mis sellest traktorist praeguseks saanud on?
1 - hea mees pulkade taga.
2 - tootmispraak või tõsine ülekoormus mingil hetkel (näiteks künnil5-saalise adraga).
3 - kütuse erikulu on hea. Selle realiseerumine töös eeldab p.1 täitmist.
4 - ja tegelikult ka p. 5 on venelaste mahajäämus: sarnased probleemid elas enamus Lääne tootjaid üle varase elektroonika aastatel möödunud sajandi üheksakümnendatel. Iseenesest on vead lihtsad ja nende kõrvaldamine pole keeruline, kui omada kodustatud elektroonikut...
Meil oli 4 sahaline pöördader ja 8m kultivaator, suvel 2,5m hooldusniiduk ja talvel lumelükkamine. Need olid põhi tööd ja töömaht ca 1000 tt aastas.
Kahjuks ei leidnud me kodustatud elektroonikut.
Esindusega kogemused väga halvad.
Ma ei tea, mis meie masinast saanud on. Läks müüki.
Minu teada Tartu Agrol on vähemalt üks selline , isegi nägin kuskilt tartu külje all kündmas paar aastat tagasi. Rääkisin sealt ühe mehega, tuli välja, et neil selliseid hädasid, nagu mul, ei ole, ja on hoopis muud hädad.
Üldiselt neid masinaid eestis vähe ja ma olen nende poolt, kes ostavad masinat eeskätt service taseme järgi. Väike riik, kui masinaid müüdud vaid mõni, pole ka head teenindust loota.
