Väljalülitamisel pole oluline kas liigud või seisad, sest enne nagunii lukusti ei lahutu kuni muhv on pinge alt vaba. Samas, lukustamisega pole vaja seisma jääda kui auto liigub ühtlaselt ja rattad ei pukseeri. Enne lukusti ei rakendu kuni rattad saavutavad erineva pöörlemiskiiruse.Siis lähevad muhvi hambad uksteisega hambumisse. Juhul, kui ikka silmaga on näha et tee kisub jamaks siis ennetavalt lukk sisse. Kui sa aga juba oled kinni istunud ja kaabid kohapeal siis peab küll ilmtingimatta masina peatama.
Kui on tegemist väga aeglase liikumise ja nn "offroadiga" niipalju kui selline suur kallur seda teha saab, siis sellisel juhul peavad olema lukus nii sildadevaheline lukk kui ka sildade sisesed lukud. Aga kui on lihtsalt selline kahtlane tee ja võimalik sõita ikka kiiremini kui jalakäija kiirus, siis võib piisata ka lihtsalt sildade vahelisest lukust.
Kokkuvõttes on siiski tunnetuse ja kogemuse küsimus. Eks igaühel ole omad tõed.
Selge on see, et mida rohkem sul lukus on, seda rohkem koormust ja väänamist saab masin, kui sa manööverdad.
Ise olen pisut metsakatega sõitnud, mitte küll igapäevase palgatöö mõttes, aga siiski kogemust üksjagu on. Enamasti piisas sellest, kui kasutasin sildade vahelist lukku...
Oluline on teada, et kui tee on väga libe ja sul on mõlemad sillad lukus, siis võib muutuda pööramine väga vaevaliseks ja võid kurvidest otse sõita.
Eks proovi ja vaata kui hästi ta sul liigub kui vaid silade vahelist lukku kasutad ja vaata mis muutuseid näed siis, kui paned kõik lukku.
Lukkusid sisse lülitades peaks ikka seisma jääma, välja võid lülitada ka vaikselt sõites.
Vastasel juhul ei tasu imestada kui lukud mõne aja pärast enam ei tööta :)
Vedur 23, selle teema üle võiks pikalt filossofeerida , kuna lülitada ja kuna mitte. Kui Sa oleksid ehitusega kursis siis ma arvan räägiksid teist juttu. Eelpool sai mainitud et,KUI AUTO LIIGUB ÜHTLASELT JA RATTAD EI PUKSEERI. Sellisel juhul on lukustile absoluutselt savi kas teda lülitatakse seistes või liikudes sest enne lukusti nagunii ei aktiveeru kui rattad saavutavad erineve nurkkiiruse ,et lukusti muhvide hambad läheksid üksteieega vaheliti.Kuna hambumise lõtk on ca paar millimeetrit siis kohene hambumine on sama vähe tõenäoline kui bingo lotoga jack pot võita.Sellepärast peavad rattad eelnevalt läbima erineva teepikkuse.Muhvile(kõige nõrgem lüli)mõjuvad sellise lülituse puhul kõige väiksemad jõud.
Kui me aga oleme autoga juba sisse istunud ja nüüd aktiveerime lukusti siis hakkab üks ratas läbi libisema enne seda kuni muhv jõuab hambuda. Sellisel juhul saab muhv löögi osaliseks sest ta peab hoo pealt kaasa haarama seisva ratta.
Et autoga sõita ei pea pelgalt manuaali teadma.Kasulik oleks ka teada auto ehitust.
olen muidu tehnika-masinamees küll,aga ei ole ühele asjale pihta veel saanud,mis ka nüüd selle teemaga seotud on
nimelt,mille jaoks on vaja vedavate sildade vahele diferentsiaali?
veosillal veorataste vahele differ on vajalik selleks,et võimaldada ratastel
pööramise ajal erinevat kiirust,ühe ratta pukseerimise korral kasutatakse
difrilukku
aga mida head annab kahe veosilla vaheline differ,miks ei võiks nad kardaa-
niga lihtsalt jäigalt ühenduda? neil ei ole ju mingit erinevat kiirust vaja
On ikka sildade vahelist differentsiaali vaja. Kui sa keerad masinal rattad täiesti risti ja manööverdad, siis tekib tagasildade rataste pöörlemise kiiruste vahel erinevus ning kui nad jäigalt lukus oleksid, siis tekiks ülekandes väga suured pinged.
Mnjaa.....musternäide....sellised "spetsialistid" tulevadki tänapäevastest säästu- kiir- autokoolidest, kus ei õpetata autoehituse põhitõdesidki mitte.
mina ei ole tulnud ei kiir ega säästuautokoolist,olen eluaeg masinatega
tegelnud,ise remontinud ja neid ka ehitanud
no see erinevus,mis seal veosildade pöörlemissagedustel tekib,on küll
kaduvväike
Ta võib olla kaduvväike, kuid need masinad on mõeldud siiski töötegemiseks (päevast päeva pidevas liikumises) ja kui igapäev saab jõuülekanne seda kaduvväikest koormust, siis lõpuks läheb ikka laiali küll.
Teate ju küll lugu, et kui viskad pangetäie vett kivi peale, ei juhtu mitte midagi, kuid veetilk uuristab kivisse augu, kui talle piisavalt aega anda :)
Kujuta ise ette olukorda, et sul on korralik ülekaalus koorem peal, sildade vaheline ja hakkas kuiva asfalti peal tegema pööret nii, et rattad on täiesti välja pööratud. Üks korda ja võib-olla mitusada kordagi ei tee veel midagi, kuid ühel hetkel annab midagi järele.
sildadevahelise lukuga see asi nüüd nii hull ka pole, et kohe hakkab pilpaid lendama. diffrid on ju vabad. endal on sildadevahelist lukku olnud vaja just tühjalt manööverdades ebatasasel pinnal või libedaga. ebatasasel pinnal manööverdades jääb kuskilt üks ratas kergemaks ja võtabki ratta ringi.kui sildadevaheline lukk lukustatud, siis veab mõlemal sillal vähemalt üks ratas. lukkudest vabastatuna veab 4 veorattast mingi suvaline. ja kui see suvaline jääbki libedale või pehmele või ebatasasel pinnal nn rippu, siis lööbki tühja. sildadevaheline lukk mõeldud sõitmiseks sellisel "on ja ei ole" teel (pinnasel).
ei ole see asi muidugi nii hull,need detailid on ka arvestatud vastavate
koormuste jaoks,ega siis blokeeritud difriga masinal alati õnnestugi
otsesuunda hoida,mõnel traktoril näiteks on differ automaatselt blokeeritud
sõites otse kuni rataste väljakeeramiseni 5 kraadi,rattad 4 kraadi keeratud
on blokk veel peal ja detailid pinge all
