Sellest aastast tänu rootsi riigikohtu seatud pretsedendile rahvusvahelise liiklusega tegeleval ekipaazhil pikkus max 18.75m ja täismass (viie ja enama silla puhul) 40t.

siin näiteks üks artikkel: http://hbl.fi/nyheter/2012-08-03/ts-sverige-kan-borja-avvisa
-finska-langtradare

Traileris oli sellest ka pikk artikkel, alguse sai sellest, et göteborgi sadamasse haagist viinud rootsi autorong pandi kaaludele ja kuigi rootsis on antud kombinatsiooni (3-sillaline sadul, topeltratastega tagiga koos 3-sillalise poolhaakega) legaalne täismass 48t, tehti autojuhile 44800 täismassi eest soliidne trahv, kuna tegemist rahvuvahelise transpordiga, sestap 40t täismass. Veofirma kaebas otsuse kuni riigikohtuni, kus loodigi pretsedent - nii ongi.

Küsimus on, et nii palju, kui sõidab ka eesti autosid rootsist sisse välja, nii 44t raskete, kui 25m pikkadena, on keegi trahvi saanud selle eest?

oh, palju õnne siis. nüüd siis hakkab riikidevaheline vastastikune luttimine ja lõpptulemus on, et vajame rohkema autosid teedele, liiklus tihedamaks, maapõu naftast kuivemaks, õhk sitasemaks jne. kas siis tõesti on rootsi olukord nii raske, et tuleb hakata igast seadusest näpuga järge ajama, et riigile pappi küsida? ei valda küll seda keelt nii hästi, aga kas siis ennem oli seal nt. soome j arootsi vahel mingi 60t eri leping või? ja nüüd mingi ketikoer avastas, et vohh... selle eest saab ju pappi küsida ning paguneid teenida. ning kohtul ei jäänudki muud kui nentida tõika.

Soomes tiirutab mitmeid Eesti autoronge 25m millel auto ja haaked kõik Eesti numbritega.
Samuti on furgoone millel eelikuga poolhaage sabas(25m),samuti Eesti numbritega.
Sõidavad tundub pole probleemi.
Ise pole vedanud pikkasid.

Soomes on jutuks tõsta autorongi täismass 72 tonnini , eeldusel 9 teljeline koost. ees 4 telge+5 telge haagis . Nii saaks rohkem väiksema keskkonnakuluga veoseid vedada.

Terve Euroopa hakkas karjuma,eriti naabrid.Oktoobri algusest jälle vanad kaalud-mõõdud.

jaa, juba augusti keskpaigast tuli seadusemuudatus tegelikult, avastasin paar tundi peale postituse tegemist. ka enda leivaisa pani kaks rootsi registris autot norra töö peal seisma, kuna 40t täismassiga sõitsid bulgarid poole odavamalt.

soome ja rootsi vahel võib sõita sama pikkade ja raskete autorongidega, kui kummagi maa sisetööl. samuti on 25.25m ja 60t mõnda aega lubatud ka taanis ja osaliselt nüüd ka norras. samas keelas antud olukord ka eestist üle 40t veoautoga rootsi sisse sõita - pole küll kuulnud, et keegi kapellskäris trahvi oleks saanud või tagasi keeratud aga ajakirjandusest sai loetud, et helsingborgis tegeleti usinalt.

Tallinnasse tulevad laevaga küll 25 m pikkused ,kes sadama platsil haagivad ennast lahti ,ehk sõidavad ilma käruta edasi.
Nii siis võiks ju keegi ka hakata püüdma Helsingis neid pikkasid Eesti masinaid kes laeva pealt maha tulevad?

üks asi on riigi sisevedu. rootslane ise katsetab põhjas 90t ronge, aga kas see rahvusvaheline vedu pole ka tegelikult iga riigi enda otsustada, et kui raskeid veokeid nad sisse lubavad.

See kõik rootslasel oma turu kaitseks.Igasugu Frode Laursenid ja Göteborgi sadama kontingent läksid esimesena luubi alla.Ja enamasti nimesiltidel palju susisevaid tähti neil autodel oli.

mida seal kaitsta on? ennem liikus 4autot. nüüd sama koguse kohta 5 autot. ega siis rootslane ise rahvusvahelisel veol suuremaid koormaid vedada saa. neile kehtib ju samuti 40t piirang. lihtsalt liiklus läheb tihedamaks. kütet neilt ei osteta kui just pole mingeid ülipikki otsi. saavad selle tihedama liikluse pealt vast sutsuke rohkem teemaksu ja see on ka kogu polka. muidugi see teemaksu jagunemine on ju ka omaette ooper, sest see on ju ühises koosluses rootsi, taani, hollandi, belgia. kuda see raha jagatakse, ei tea. savadki ainult tihedama liikluse, sitasema õhu ja õlirea mis autodest tilkunud. aga noh, eks ju iga riik ise tea kuidas toimetab. nemad ju targad eesotsas.

jah, rootsi turu kaitsel pole asjaga mingit pistmist. nagu ma ennem rääkisin, minu ülemusel kaks autot sõitsid oslo ja stockholmi vahet 48t täismassiga, kuni riigikohus käki kokku keeras ning bulgarid oma eurotechidega asja kõvasti odavamalt tegid, samas ka 40t piires raskemat koormat vedades. et võeti rootsi enda vedajatelt töö ära.
frode laursen on muidugi viimased paar aastat västerasi ringkonnakohtus transportstyrelseniga võidelnud, küll on üks peal ja teine all jne. viimasel ajal on laurseni linke aina enam vedamas näha rootsi numbris autosid. tihti veab neid näiteks andreassons, kes kas muidugi göteborgi sadamas väga levinud oma paarisaja autoga, kus praktiliselt kõigil peal poolakad. viimane uudis nende klubist 10-miljoniline nõue maksuametilt, kuna poolakad on nende autodel ametis poola fie-dena, kuid rootsi maksuamet käsitleb neid otseselt töölistena, kellelt maksud maksmata.