Tere kõigile!
Kindlasti on siin foorumis kasutajaid kes sarnase asjaga kokku puutunud. Kui suures koguses tohib üldse kaubikuga kütet vedada, et mitte seadusega pahuksisse minna? Vajadus oleks vedada ülepäeviti kuskil 600-800l kütust metsa traktoritele. Tankimisautot oleks sellise koguse juures suht mõtetu kasutada/ tellida. Olen märganud küll igasugu dziipe avalikult erinevate konteineritega sellist tööd tegemas, kuid plaan just hakata teostama seda kinnise kaubikuga.
Tagasisidet ootama jäädes Aap!
veoki kütusepaagid tohivad kokku olla siiski 1500l. klass 2 märk peab olema teisaldatavalt paagil endal, juhul kui mahutavus üle 450l, mitte adr märk autol.
On kaks eri asja: kütus mis auto tarbeks tehase paagis, (maks 1100 Eestis, 14(5?)00l Euroopas ja kütusevedu väljaspool paaki. Seda võis vist 60l vms naljakas kogus olla. Üle selle juba serdiga mahutis, ADR veod load jms.
See metsaveo kütusevedu on läbi aegade miilitsatele leiva lauale toonud, aga vaevalt, et keegi soovib kütusetakso vms tsisterni metsa tellida
loomulikult pean tunnistama ka enda eksimust, märgid peavad teisaldataval paagil (mis ise max 450l) olema juba 60l alates, kuid teise kurioosumina tooksin härra edwardi jutus esile "maks 1100 Eestis".. kus saunas nii head informatsiooni jagatakse? :D
no nii, siin tarkust juba jagatud hulgin, aga paneks enda poolt ka. mida rohkem, seda uhkem.
seda teemat jahutud aastaid. tuulasin ajaloos ja leidsin miskit sellist
lugege loodri(minu) postitust ja kõige viimast hr, maano saarevälja postitust. tema tõi ka paragrahvi punkti välja. vaatasin kehtivat seadust, jutt sama antud paragrahvis ja lõikes. tundub, et selles osas miskit muutunud ei ole.
samas lugedes seda seadust, siis see 450 liitrit on gaasiliste ainete tarvis. vedeliku puhul kuni 1m3 on lubatud ilma adr tunnistuseta vedada.
vihjeks sama seaduse § 49 lg.1 p.2. seal kirjas, et tunnistust vaja üle 1m3 kerg või püsipaakide puhul. 1m3 plastikust anumit loen mina § 3 puhul kergpaagiks, kuigi seda saab laadida ka täidetuna või kinnitatult püsipaagina. keeruline, aga ei tohiks olla mingeid probleeme.
tuttav käis selle aasta algul adr koolitusel ning sealne õpetaja rääkis, et kui autol on kütusepaagid 1500l-d, siis külmikut järgi võtta enam ei või. saksa politsei olevat juba trahvinud adr-i eiramise eest. et veoüksusel võib olla kokku 1500l, seega auto + külmik. ei kinnita ega lükka ümber, aga seda rääkis mu tuttav, kes käis adr koolitusel selle aasta algul.
hr sammaljalg, oleneb mida sa lolluseks nimetad. kui seda 1500l värki, siis seda räägiti männiku teel asuvas autojuhi koolituse oü-s. aga arvan, et eks õpetajagi kuulis seda mõnelt õpilaselt kes kuulis ka kelleltki, kes kuulis ka seda kelleltki ja kes ei saanud ise ka täpselt aru, mille eest trahvi tehti. vaevalt õpetaja ise seda protokolli nägi. nagu ütlesin, et ei kinnita ega ei lükka ümber.
või pidasid sa silmas mingit muud lollust? eks täpsusta siis.
hr, adolf, saksa politseid ei koti see, kas see paak on originaal või mitte orogonaal, aga ta kobiseb selle pärast, kui on muudetud paakide mahtusid või arvu võrreldes auto väljatulekuga. muide neid muudetud paake on võimalik ka esinduses lasta tehase spetsis muuta. vähemalt volvodega on nii. alles hiljuti sai sel teemal volvo estonias vesteldud. ei küsinud, mis maksab ja kas maksab, sest ise enda autoga ei plaani saksa minna.
mida ma siis öelda tahtsin.... tahad suuremat paaki pead servises paigaldama. oma garaazisepa käsitööga tuleb probleeme. vanasti oli lübeckis laevalt maha tulles tõmbenumber . õnneks oli mul üks 700 paak ja alati lasti pidamata läbi. kellel kaks oli tõmmati kohe liistule
see 1500 ainult kuiva haagisega juttu pidasin überlolluse all silmas. kui inimene teisi inimesi raha eest harimas, võiks ikka mingit sisemist kriitikameelt omada, et mis külamooride mulli edasi räägib ja mida mitte
günterile ei meeldi, kui kütusepaagid ei vasta standarditele ja normidele jne, vahet pole, kes nad paigaldanud on. samas ka kolmesillalisel autol 1500 paagid kiidetakse autobahn gestapo poolt heaks, kui nad omavad tootja heakskiitu. seda muidugi kirjalikult paberi peal, mis tasub kaasas kanda.
Aga eks tark eestlane teab ikka, et odav asi on hea asi. Ja sõidabki ringi 800kilose kandevõimega kuubikuga, mille sees loksub ühe pooletonnise rihmaga kinnitõmmat ühekandises lahustitünnis 750 l sinist diislit.
Kujutate ette, mis toimub kerge kõksu puhul? Tõsise avarii puhul on pärast koristada muidugi lihtsam - kõik on kenasti söestunud ja keegi ei jää piinlema.
eh ,sai ka siin vahepeal kütust veetud ,trahvi saadud ja isegi kohtus vaidlustatud.kindlasti on v6sa poolt välja toodud mahutid turvalisemad kui 1 kandine kuubik ,aga sellegi poolest ei tohi mingit 450 l mahutit autosse panna ja südame rahuga kütust vedada.sedus seda ei luba,ja kahjuks nod mahuti müüad väidavad ,et neil kõik paberid ja serdid olemas,ainult osta ja võid ringi rallida,ilma et seadust rikuks.
küsiks võsalt???
et kui väike kõks käib mis siis juhtub selle kütusemahutiga ?
Mitte midagi ,noo kui läheb vaat puruks -noo voolab mööda maad laiali see diiselkütus .Väga väike võimalus et süttib.
See ei ole bensiin mis plahvatab.
Tee katsetu kui ei usu;- võta konservikarp ja vala diisel k. täis ,seejärel proovi sinna loopida põlevaid tikke - kustuvad ära.
Olete ikka väga palju vaadanud Ameerika filme kus kõik autod plahvatavad .
Avariide korral on veoautode paagid korduvalt puruks läinud ja maha voolanud. Kui kütus sattub auto kuuma summuti peale ,siis võib isegi süttida.
Autod süttivad tavaliselt elektririketest.
Eks tänapäeva meestel on munad väikesed või polegi teisi. Veeti vanasti kütet nii nagu võimalik ja vaja oli ja kõik. Nüüd käib üks soigumine, üks norm ees ja teine taga. Kas on elu sellest paremaks läinud ka või.
Kui käib väike kõks, puruneb rihm ja mahuti libiseb edasi. Paljud ikka viietonnist rihma kasutavad - kuhu see raske mahuti ikka läheb...
Sõltuvalt kõksu raskusest ja vaheseina iseloomust kas käib kolks, kõlab plauh või algavad oiged (siis, kui vahesein järele annab ja juhi turvavöö või rooli vahele kinni muljub). Harvadel autodel kestab vahesein tonne survet. Aga tonnine kuubik, mis vabalt libisemise järel tabab vaheseina, annab 7-10 kordse ülekoormuse. Kui kaubik on pika ruumiga ja põrand mahatilkunud kütusest ligane, siis enamgi.
Põlemine on väike mure. Kuigi ilmselt nähtavaim.
Maha voolanud ja veidi aurustuda saanud diislikütus teeb üllatavalt meelsasti mauhh.... Mitte päris Hollywoodi stiilis, kuid piisavalt letaalselt elusolendite jaoks.
Suurem mure on selles, et diisel söövitab, reostab ja saastab. Tonn kütust metsa alla on sigadus, mille eest tuleks selle korraldaja sinnasamasse tappa. Sest laipu on seal palju - taimed, loomad ja mikroelustik.
Aga neist ju ei hoolita, loeb vaid kasum. Pohlad muust.
Iga asja saab teha mitmeti. Saab nii, et keegi ei kannata.
Aga saab ka nii, et laibad on taga, aga ikka JOKK.
Millise seaduse alusel on 450 l erimahutis keelatud? Palun viidet!
Koormarihmad üldjuhul ei lähe puruks ,aga hoopis koledam lugu on kaubikutel kinnituskonksud mis peenest traadist ja ühe poldiga põranda küljes.
Samamoodi võib mis iganes koorem liikuma hakata ja saatuslikuks saada.
Kommest auto pani vanasti eritellimusel lisakinnitusi ka juurde kaubikutele ja seda plekikruvidega.Ühel mehel vedades suuri plaate tulid uuel autol nädala pärast konksud lahti ja koorem kukkus pikali .Kaubikul oli külg kummis nagu ....
Aga tehti garantii korras korda masin.
Koormarihma purustamiseks pole palju vaja. Eriti tõhusalt purunevad sõlmitud või üle terava serva kulgevad rihmad.
Koorma-aasad on valus teema. Koneviesti tegi testi kerghaagistel kasutatavatele aasadele. Tulemused olid masendavad... Enamus 800 kilole serditud konkse purunes löögitestis 500 kg koormuse kasutamisel... 800 kilo staatilist koormus talusid kõik probleemideta, koormuse kahekordistamine purustas kõik.
Plekist koormaruumiga kaubikutel ei ole tugevamaid konkse kuhugi keerata ka...
Siiski peaks neid väheseidki koormakinnituse võimalusi pruukima võimalikult palju. Mitte kunagi ei saa teada, kui palju üleliigset kinnitusjõudu tegelikult oli. Aga kui kinnitusrihmadest esimene järgi annab, algab ahelreaktsioon, mida peatada on väga keeruline.
Teisest küljest teadmine selja taga varitsevast ründevalmis kolakast ehk sunnib juhti vähe ettevaatlikumalt liiklema... Asi seegi