endal kodus jumz6AKL(1993a.) , hea traktor minu meelest küll teeb ju samad tööd mis mtz80, niiet head foorumikaaslased teate kindlasti paremini kumba rohkem eelistatakse või kumma te ostaksite(lihtsalt huvi pärast küsin). kumb siis parem? :D
Jumz on vägev ja hea masin. Korralikku vähe töötanud solo jumzi täna raske leida. Puudused minu meelest on suht raske rool ja aeglane transporttöödel kuna max kiirus vaid 25 km/h. Käike ka vähevõitu aga saab hakkama. Jumzi plussideks pean töökindlust ja head rahulikku pika kolvikäiguga mootorit. 80 ja 82 russide mootorid on jumzi mootoriga võrreldes rämpsud. Lääne masinatega ei hakka võrdlema sest lääne masinad on enamasti paremad ja kabiinis ei pea istuma kõrvaklappidega. Vene masinatest pean õnnestunuks t25, Jumz, T130. Ja russide kohta ütlen et käivad kah. Kõik ülejäänud vene traktorid ei kõlba minu meelest kasutada. Aga kindlasti on ka vastupidiseid arvamusi.
ega räägitakse jah et jumzi mootor vähe rahulikum, et russi mootor vähe järsem .
muidugi endale meeldib ikka kõige rohkem Jumz6AKL ,minumeelest kõige õnnestunum soolo jumzidest
arvan küll viga teadma aga küsin ka targematelt meestelt, et jumz ei taha hästi käima minna . käivitusmootor ja kõik jutud üld. töötavad jah aga nagu raskelt läheb, niiet arvan et pihustite viga , usun et pihustid kusevad mitte ei pritsi.
oootan ka teiste arvamusi selle käivitumise vea koha pealt .
ette tänades :P
Kui juba kusevad sis võib kolvi ära põletada. Vii pump ja pihustid stendi ja vajadusel remont. Pooled russi mootorid hauguvad nigu koerad. Ka pööretel on hääl kole ja närviline. Jumzi hääl on hulga mahedam.
Tere ei ole MTZ häda midagi ,kannatab tööd teha väga hästi .Enda omal kaks vahatust peal 12h jrjest (metsakas) keegi ei kurda, kuiu normaalselt traktoriga käituda kestab
Ei no mtz on ikka tunduvalt edulisem masin, kui jumz. Endal on praegu kaks
mtz-i, 80 ja 82, aga kunagi oli mul ka jumz. Jumz on jah töökindel küll, aga tal on mitmeid olulisi puudusi võrreldes mtziga, mis teevad tema kasutamise
ebamugavaks ja vähendavad töö tootlust. Esiteks manööverdusvõimelt kohmakas, tal on pikem sildade vahe ja kõigil pole ju roolivõimugi peal. Teiseks, 80/82l on tagadifri automaatblokeering, väga hea asi, mis jumzil
mehhaaniline. Kolmandaks jõuvõlli lülitus mtzil hästi lahendatud, lisaks 2
kiirust, jumzil peab lülitamiseks lahutama ka peasiduri ja traktor jääb seisma. Neljandaks, jumzi leidub üldiselt ainult tagaveolisena.
Ja mootorite poolest, mtz mootorid on ju väga head.
Mtz ja mtz mootor peavad vastu küll jah. Aga pooltel kasutatud russidel see automaatne diferentsiaalilukk tõenäoliselt ei töötagi enam Ja mootorit ma väga heaks siiski ei peaks. Vibratsioon on neil suur. Ja mootori hääl ja käik ei ole siiski minu arvates nii õnnestunud kui jumzil või mtz 52. Lääne mootoritest rääkimata. T25 ka tagaveoline. Jõuvõtuvõll on samuti peasiduri all. Ja differ mehhaaline. Hea töökindel ja üsna lollikindel ka. Kõik tööd saab sellegi poolest tehtud. T25 Üsna kõrgelt võibolla isegi ülehinnatud traktor sellegi poolest tänapäevani.
Ei ole ta mingi motoplokk. Motoplokiga võib jah aiamaad teha. T25 sobib ka põllu ja metsatöödeks täitsa eduliselt. Tegemist üsna jõudsa masinaga mis veab ka 2 tonnist haagist millel 6 tonni kive peal. Proovisin, toimib. Motoplokiga sa põllult ei liigutagi seda haagist:) Kuna motoplokil rattad väiksed ja kaalu pole. sipleb natuke ja rattad varsti maa sees.
MTZ il tuleb see automat blokeering pealt maha kiskuda ja hästi kaugele metsa visat kust keegi seda enam üles ei leia. Peale tuleb panna vana hea MTZ 50 lollikindel mehaaniline plokeering sama teha kogu hüdro süsteemi ja roolikarbiga paigaldada norm kolb pump ,jagaja, rooli tosaator ja saad normaalse traktori oma vajaduste järgi
Loll suudab parima tehnika ka ära lõhkuda ...
Pole seelel MTZ 82 difri lukul häda midagi enamustel tööta kuni surmani (traktori).
Mtz 82 on väga tõhus tööriist,jõuvõtuvõlli lülitus on väga hea lahendusega ja käigukastis võimalik valida väga palju erinevaid käike. Jumz pole selle vastu midagi pakkuda ,samuti on väga aeglane ja vaid tagaveolised. Jumz kütusekulu on ka suurem,talvel käivitub diisel halvasti. Starteriga ei saaks seda vist üldse talvel käima.
Samuti on enamus Jumz käivitusmootoriga - mõnes mõttes hea ,kuid need nöögivad pidevalt .
Mtz peal olen töötanud aastaid ja korras masin läks iga ilmaga starterist käima. Starterid on erinevad ja vähe uuematel mtz 82 oli reduktorülekandega starter mis käivitas väga hästi .
MTZi hüdroblokeering on väga töökindel, kuid vajab hoolikat mehhaanikut, kes reguleeringul silma peal hoiab. Nojah, RV peab ka töötama...
Muide, dosaatorpumbaga rool on üks õrn asi - kui juba hüdroajamiga difriplokk tõmblusi tekitab, siis...
T25 on tõepoolest ülemõõduline motoplokk, kuid teatud kohtadesse ju sobib. Ilus punane teine... Kütust võtab ka vähe.
Madala erivõimsusega mootorid ongi pehmema käiguga ning kestavad kauem. Samas ei ole need talvel kuigi head käivitujad (mitte, et uuem russimootor nüüd oluliselt parem oleks).
Startereid on tõepoolest erinevaid. Ning ainult viimasel ajal müügile tekkinud hirmkallis 4 kW starter suudab külmaga mootorit nii ringi ajada, et käivitumiseks lootust on. 3,2 jääb jänni, 2,8 on lootusetult vähe pea viieliitirise diisli käimavedamiseks.
Mehhaaniline traktror võib olla küll töökindel, kuid pikka päeva selles teha ei taha. Ning paraku kipub ka põllutöö kvaliteet kannatama, kui ei saa vajalikku seademuudatust teha õigel ajal. Aga niisama koorma puude kojukärutamiseks või kolme kivi teise kohta lohistamiseks ei ole ju vahet.
Mtz hüdroblokeeringu kohta ma tegin isegi kunagi teema siia foorumisse.
Selle kordasaamine võib olla väga probleemne, kuna müüdavate detailide kvaliteet on ju alla igasugu arvestust, tavaliselt see süsteem seal piduri-
koja peal ei hakka õli pidama, lekib ja õlitab veel pidurikettad ka ära. Aga
praeguseks sain ta 82el tööle, on kestnud juba ligi aasta, eks näis, kuis
edasi. Ja oma 80el tegin ta mehhaaniliseks, panin seega mtz50 oma peale.
Aga automaatne on ikka asendamatu, eriti kündmisel. Mehhaanilisega peab
ju siis kogu aeg tegelema tolle pedaali tallamisega, pööramise ajal jälle välja jne.
Tegelikult jumz kõlbab kõigiks töödeks suurepäraselt. Säästlik ja võimas masin on jumz. 16 ei kõlba küll õieti millekski. 16 on traktor ajast ja arust. Ühelgi normaalsel traktoril pole mootor juhi pee taga.
Sooviksin ka teiste arvamust uuemate jumzide kabiini tagaotsas asuvatest hüdrokangidest, minumeelest on küll nii parem , kui et nad asuvad kuskil armatuuri kõrval, 1.mugavam ,2.jagajat on lihtsam remontida, lahti võtta :D
t25 suht hea masin jah , jaksab põllul isegi heinarulle kokku vedada, vahest tõuseb esiots õhku aga pole hullu :) Kunagi omasin ka jumzi, paugupill oli, 2 aastat seisis , nöör järgi ja autoga sai kohe käima tõmmatud. Peale seda seisis veel aasta kaks ja kui otsustasin käima panna siis see oli omajagu ettevõtmine. Korra käima ja sada häda kallal, vead likvideeritud siis sai uuesti käima aetud , siis muidugi ilmnesid järgmised vead, ja nii ma seda ainult parandasingi kuni lõpuks sai isu täis ja müüsin maha. Samas kui väga raskeid töid pole teha vaja aga traktori läbivus peab hea olema siis on t30 väga hea masin.
Huvitav, sõiduautona ei taha keegi enam vene rauda näha, aga põllupeal lepivad sellega, arenege tiba ja astuge ka see samm elus, uskuge tervis on ikke kõvasti kallis vara et teda vene raua peal hävitada!
NB! Pole kalleid asju vaid on vähe raha!
huvitav, mina sõidaksin suurima hea meelega ringi mõne vana hea ziguliga, mille parandamine ei ole mitte midagi mõistusevastast ja jupid ka igaltpoolt saada. Ma nagu ei saa aru mis sul vene tehnika vastu on? Kas väiksena sõitis mõni russ su jalast üle we? Vene tehnika kestab vähemalt ja jääbki kestma.
Vene tehnika ei kesta kõvemal kasutamisel ka just eriti aga ta on kordades odavam remontida. Kuigi tänapäevased vene traktorite jupid on ka kehvemad kui 10 a. tagasi. Potipõllumehel kärab küll, kui üle paarisaja (masina-)töötunni aastas ei tule. Kui päevade kaupa pead aga selles rauakolas sees olema, siis tahaks oma vanuses juba midagi mugavamat ja ega noortelgi ole mõtet oma tervist ilmaasjata kulutada.
Kahte head korraga ei saa.Kas vibrad kabiinis,matad eluiga ja raiud kange vene kosus või õõtsud sadulas ja puhkad.Kui läänekal aga võll sillast välja kukub on sellega lõpetatud ja atra veab edasi russ.
Läänekatega veel 1 nüanss. Kui miski elektroonika ajuvabalt jebima hakkab, siis on 50/50 võimalus, et meie "spetsialistid" asjale pihta ei saa. Maksad väljakutsete eest rohkem kui russi kapremont maksma läheks aga tulemust nagu pole. Kuuldud/nähtud seda päris mitmel korral.
Kodumaine ehk vene tehnika peab just paremini pikemal tööl vastu ja võtab vähem kütet. Ka kui välisma traktorid. Välisma traktorid ei ole ökonomsed ja eriti neelavad aut kastiga.
Saamatud diagnostikud ON probleem. Aga seda probleemi saab ravida, kui neil ei lasta enam saamatu olla. Kui klient hakkab oma õiguse eest seisma. Kui viga korda ei saa (või lühikese aja pärast uuesti ilmneb) ei ole ju teenus kvaliteetne. Teenuse kvaliteedi üle saab aga arveldamisel kenasti arutleda... Enamus ettevõtteid hakkab liigutama, kui saamatus sissetulekute peale hakkab.
Astmevaba kast on võimalik panna tööle nii, et reaalselt kulub kütet vähem. Sellele on lihtne põhjus - mootor püsib pidevalt maksimaalse pöördemomendi alas (see on samas erikulu miinimum).
Aga juhm ja saamatu juht ei oska, suuda või taha masinat tundma õppida ja kräunutab astmevabast asjatult kütust läbi.
Samas on astmevabal mõte vaid siis, kui traktoriga ikka TÖÖD tehakse. Niisama tiksumiseks on odavamad asjad.
Muide, mitmes ettevõttes peetakse üht russi distsipliini tagamise vahendina elus. Kes mingi jama kokku keerab, naudib mõnda aega russi võlusid.
Mis karistus se russ ikka on. See on puhas luxus. Paras hobune kätte anda ja palka maha. Ehk on tõhusam vahend distsiplineerimaks. Maksimaalne pöördemomendi ala on ökonoomne siis kui pidev koormus järel. Ja astmevaba kast kulutab ka siis rohkem kui astmetega on maksimaalses pöördemomendis, rääkimata teistest pöörete vahemikust.
Konditsioneeritud õhuga kabiinist kolmes suunas vedrustatud istmelt russitaburetile maandumine hakkab mõju avaldama umbes kolmandal tunnil. Seni pole väga vahet jah.
Tasub meeles pidada, et tihti kaasneb lihtsama traktori rooli pääsemisega ka madalamalt tasustatud tööülesannete täitmine...
Hobusega töö tegemise mõistjaid on Eesti peale alles jäänud vast kümmekond. Ma pean silmas neid, kes oskavad ja suudavad oma maa pelgalt lihasjõul ära harida. End lolliks joonud traktori rist on selge looma piinamine.
Natuke teemaväist ka...
Mitu siinkirjutajat suudab panna hobuse rakkesse alla kümne minuti nii, et hobune ka reaalselt seal püsib ja peale paaritunist tööd rakmeist tervena välja tuleb?
Mina ei suuda, veerand tundi läheb ära ja sedelgarihmu pean ikka üle pingutama...
Võrdsetel töödel oskaja mehe käes saab astmevaba odavamalt läbi. Seda on testid Saksa- ja Inglismaal näidanud. Aga samad testid näitavad ilmekalt, et määrates transporditööl pöörete kukkumise ulatuse valesti, võib pea veerand juurde tulla. Mis tähendab kohe allajäämist (või õigemini olulist ülekulutamist) jäiga kastiga kamraadile.
Tulles aga teemasse tagasi, siis venelane oli küll esimene, kes tõi mitu koormuse all lülitatavat käiku (suisa 4!) põllule, kuid sellega kogu areng ka piirdus.
Uuematel russidel ka konditsioneeritud kabiinid ja istme võid sinna sisse millise aga soovi paigaldada. Aga üks puudus siiski ikka on. Müra on kabiinis rohkem kui väljamaa traktoritel. Mina isiklikult ei sõidaks ilma kõrvaklappideta. Aga samas organism saab ikka müra ja vibratsiooni tunda ka kõrvaklappidega sõites:)
Olen hobust näinud nii töötamas kui vabal ajal ja olen ka ise sõitnud. Aga ei töötamisega mina ka hakkama saa. Tean päris paljusid hobuse inimesi ja eks mõned neist saava ehk hakkama ka 10 minutiga. Auto24 foorumisse professionaalse hobuseinimesed suure tõenäosusega naljalt ei satu ja need kes asja tunnevad neid arvan, et vähe võitu.
See venelase T150 on igast otsast üks suur õnnetus ja ega koormuse all käikude vahetamine temast ka midagi väärtuslikku ei tee. Ront jääb ikka rondiks.
Ei usu, et astmevaba ühelgi juhul ökonoomsem oleks. Astmetega käigukastiga masinaga saab samamoodi kasutada sellistel pööretel, et see on optimaalne. Astmevabal on ülekandes kaod suuremad.
Need saksa ja inglise testid tehakse sellise nagu vaja on. Mina suhtun igasugustesse testidesse huumoriga. Enamus on nad sellise subjektiivsed ja testi läbi viinud inimeste meeldimise järgi tehtud. Kui neile meeldib bmw siis bmw võidab ja kogu lugu. Ehkki mõni teine mark võib mõneski testis paremaid tulemusi saada.
Keegi siin enne ütles, et sõiduautona ei taha keegi enam vene rauda näha,
aga põllu peal sellega lepivad. Jah, mtz traktorid (mingil määral ka t25) on
siiamaani väga levinud ja hinnatud. Aga minu meelest siin on üheks
põhjuseks see, et need traktorid ongi suhteliselt õnnestunud võrreldes
nõukogude ajast pärit autodega, autod jäid oma tasemelt lääne analoogi-
dele rohkem alla, kui nimetatud traktorid.
Ei ole neil vene autodel ka midagi hullemat ega paremat. Ma paneks vene autod vene traktoritega ikka ühte. Kestavad suht ok samamoodi. Aga ise ei taha ei viitsi kui paremat on võimalik omada. Ega vene traktorid jävad samamoodi lääne traktoritele alla nagu autodki. Vibrat ja müra küllaga. Vene traktoris peavad kõrvaklapid peas olema sest seal lihtsalt ei ole võimalik muudmoodi, eriti kui päev otsa tööd teha. Õhtuks pea uugab ja kuulmine saab kahjustada. Omahind madalam. Aga seda mugavuse ja tervise arvelt mingil määral.
Siidiuss, palju sa vene tehnikaga reaalselt kokku puutunud, omanud ja sõitnud oled? Kõlab nii nostalgiliselt, et silm läheb märjaks.
Vene autoga on tore nostalgialaks sõita korra kuus. Või korra nädalas. Aga kui sa pead temaga iga päev sõitma, siis pole selles enam midagi lahedat. Jääb argipäev - moodsast autost oluliselt suurem müratase, aastakümnete taha jäänud ergonoomika, palju tihedam hooldusgraafik, erakordselt viletsa kvaliteediga varuosad, nõrk dünaamika jne. No ei kutsu kuumaga see konditsioneerimata õhk ja pidev uduga võitlemine niiske ilmaga mind tagasi.
Siiski on tagaveolistel vene sõiduautodel praeguste läänekatega võrreldes üks suur eelis - sõidumugavus kruusateel.
No 82 on vähe asisem muidugi. Aga veel parem on vb claas arion. Kuidas sellega metsas on ja kuidas kabiinus mahub ei tea. Valtrad ka mõned vanemad täitsa asjalikud. Uuemad mo meelest ei ole nii head.
Jumziga ei tasu metsa minna kuid 82 on seal nagu kodus.Jums sobib paremini sellisteks veotöödeks.Igasugu niitmised ja pakkimised jms sobivad nagu russile paremini.
Nii mtz50 kui mtz 80 olid maailmatasemel masinad kii omal ajal tootmisse tulid.
Soome traktorite uurimise ja katsetamise keskuses lõi 80-ne mootor paljunäinud spetsialistid tummaks oma heade näitajatega kunagi.see oli mäekõrguselt parem kõigist seni katsetatud lääne mootoritest siis.
Mtz80/83 ka maailma kõigiaegade enimtoodetud ja müüdud traktorimark siiani mu teada.
Kui mõistust ei ole siis saab jah kõik pooleks tirida. Tugev tross küllge ja hooga tõmmata. Kusagilt peab järgi ju andma midagi. Vintsiga tõmmates see 40 oleks ehk ühte tükki jäänud. Aga sellises asendis siiski mõistlikum haagis lahti ühendada. Jumziga saab metsas hakkama küll õigel ajal metsas tööd teha. Muidugi ketid võiks tagaratastel olla kui metsahaagist vedada. 40 on selline traktor, et sellisega iga mees küll nõus täispikka tööpäeva töötama ei ole nõus. Esiteks on seal väga kitsas ja teiseks lärmi on ka mitme rubla eest. Kõrvaklapid ja kiiver soovitav pähe panna. Kabiini raamid on ümarast torust ja seal on nii kitsas, et kui kännu või auku sõidad siis on oht pea ära lüüa! Ja ega see õhkjahutusega mootor pikalt suuremat koormust ei kannata. Rohkem siuke mänguasi on aga käib kah. Jumz ja 80/82 on mo meelest hulga inimsõbralikumad. Kuid siiski ka need suht inimvaenulik vene raud.
Metsa sobivaid lääne traktoreid on vähe. Ikka ripub kusagil mõni juhe või voolik, mis lausa otsib mõnd oksa, mis liikumise lõpetaks.
T-40 kaalub vaid 2 t - selle jaoks piisavalt tugev. Kui ei satu just praakdetaili otsa;) Samas peaks see olema ammu selgunud töö käigus. Teeneljakümne suurim häda on ergonoomia puudumine.
Tagavedusega metsas saab hakkama, kuid peab oidu olema mitte võimatusse kohta ronida. Või head ketid veoratastel;)
Ma küsiks siis siin teil foorumlased traktori DT 20 kohta. Kuis need traktorid ka on. Kas on vastupidavad. Ega neil mingeid nõrki külgi pole, mille pärast peaks muret tundma. Olen vaadanud palju müügi kuulutusi ja mul vaikselt kasvab huvi sellise traktori üle. Nii et sooviks teada sellest põkast mida ma eespool küsisin.
20 on rohkem uunikum.Väikse töö teeb ära,kui korra nädalas käivitada.25 selle kõrval on tootlikuse poolest poole etem.25-ga saab plokkida ka,kui sees kogemata istud.Ikka parem.
Endal GAZ 66 esisillaga JUMZ, seega mõlemad sillad on vedavad. Natuke uimane on, aga läbivus on super. Ega ta suurt rohkem ei tee ka, kui vahest veab käru.
On jäänud mõistatuseks, miks ihalevad inimesed koduste tööde tegemiseks sellist kõntsa nagu DT-20,T-16, T-25 (T-30 juba on jumet isegi)? Kas see pisku mida te hoiate nö.kokku normaalse ja toimiva masina ostmisel on seda väärt, et kogu aeg on näpud õlised ning nukid verised? Tõesti,kui on mingi nostalgia möödunud aegadest ja ma ei tea...heinateost ja esimesest miilustamisest kuskil rõugu all siis muidugi.
Tehniliselt on need masinad absurdsed-miks? Remont,hooldus, masinate haakimine on kogu aeg üks vandumine ,25 on aastast -93, ilmselt see ongi põhjus.Tuli uuena ja remonditud on kõike. Nüüd on nii,et kõik mida vaja remontida ,saab tuimalt relakat .T-16 on samuti igalt poolt üle käidud,raam ,käikar, sidur... 16 ei ole tagumist hüdraulikat!? No miks küll?
Loomulikult kõike saab teha ja nikerdada ja mul ei ole selle vastu midagi kui mehed oskavad ja tõesti on aega ning tahtmist roppu moodi.
Mõlemad on omal kasutuses ja võin julgelt öelda,et ennem üks kallim ja toimivam kui kaks raibet, millega töö ei lõpe kunagi.
eks see oleneb toomahust. endal 94a t-25 töotunde 2000. masin ostetud uuena. siiani pole mingit rem. vajanud. toöd muidugi jäänud ainult hobiks. läbivusega prob pole sest täis-ketid+ vints.
Ei tea kuidas nad on. Aga eks nad midagi paremat vast ei ole kui t150. Roppu moodi rauda mis sõkub põllud kõvaks kui betoon, küttekulu vast kõige hullem ei ole. Hektari kündmiseks näiteks ikka umbes 15 liitrit. Ainuke asi, et töö saab kiiremini tehtud.
Mis seda 93 aasta 25 te ikka relakaga lõigata. Kui on normaalne inimene seda kasutanud siis ei ole sel traktoril häda midagi. Ja mis hooldust see väike lihtne traktor ika nii väga vajab. Mõned ei viitsi iga aasta mootoriõligi vahetada ja see traktor elab ka selle üle. Kujutan ette, et enamus ehk ngi sellise suhtumisega, et lastakse minna kaua läheb ja siis kui enam ei lähe siis hakatakse remontima ja vanduma vb ka. Muidugi tänapäevastele traktoritele jääb ta mugavuses alla. Rool võimendita jne. Aga hinnavahe ei ole mitte pisku. Ütleme nii, et asjaliku 25 leiab 4 kili eest kindlasti. Aga kui lähed 25 suuruses deere või valtrat, minu pärast flindist kasvõi tym ostma siis välja tuleb käia ikka oluliselt rohkem tuhandeid kui 4 kilo. Piskust on asi kaugel. Ja dt 20 ja 25 teevad kõik tööd ära. Isegi 16 ga on võimalik kui rippsüsteem taha teha. Aga 16 jääbikka alla kõiges. Vbolla vagude ajamisel on eelis. Aga palju neid vagusid ikka aetakse. Ikka aetakse 25 või t 40ga.b
Kirovets oma 14000 kg pidi tallama jah kitsaste kummidega,ca 8t teljele. See tallamise ärevus on kuidagi lahustunud aastatega,praegu on samuti põllul masinad mis eriti alla ei jää sellele teljekoormusele. Lägalaoturid on sellised kahtlased ja ka kombainid. Noh, ei tea, ju ei ole see enam populaarne ajal mil kõik kinni tambitakse EU poolt.
700-st muidugi ideaalset traktorit ei saanud, mõeldud oli see ikkagi mil.valdkonnale võimsaks ja ka kiireks veduriks. Samasugused lääne analoogid on suurtel põllumassiividel effektiivsed ja ikkagi kasutusel.Venemaal õnnestus näha mööda sõites põldu mis oli 20km pikk ja rohkem kui 5km lai, ma ei kujuta mismoodi seda mingi 3hõlmaga küntakse... :) Parimat lumest puhtaks lükatud tee esikohta hoiab minu mälus ikka 700,sile nagu soolajärv. Võrreldamatu praeguste soperdamisteg olgugi, et sahad ja masinad maksavad 150 K euri... Ju siis peab nii olema kui partei nõuab.
25 tulebki kõik rämps maha lõigata ja ümber teha siis saab sellest ehk midagi. Näiteks kasvõi küttefiltrid ja veolatid. Jagaja 3 sektsioonile jne.... siis võid loota,et ehk kunagi saad masinat normaalselt kasutada ilma igakordse timmimiseta.
T25 on lahja 1600 kg (sõltuvalt kabiinist), T40 lahja 2 t, nelivedune teenelikened sadakond kilo raskem.
2990 on viiskenkaks, kaheksakendkaks on paarsada kilo raskem.
Pea neli tonni kaalub sajajõuline russ oma monoplokkrippsüsteemi ja sirge sillaga.
Kollase kirovetsi õnnetus on suure massi juures olematu võimsus, millest hulk käigukasti pidama jääb. Sama kaaluga Lääne pillid pakuvad 150 kW enam... Lume lükkamisel on KK õnnetu, kuna pidamist ei ole. Tulemus sõltub aga enam kangide taga oleva mehe (või naise!) oskusest oma juhtimise all olevaga hakkama saada.
Vene kirovetsi pole kunagi toodetud põllumajanduse ja rahvamajanduse jaoks.Selleks oli ette nähtud joss ja 150.Kirovets on ette nähtud rakettide veoks ja selle jaoks seda toodeti.Kuna sõjaväelised osad said komplekteeritud,pakuti vanaraua hinnaga uusi traktoreid rahvamajandusse(põllumajandusse).
Põldude tallamise teema on täiesti päevakorras. Suured kombanid 6ja enama meetriste heedritega kaaluvad 20 tonni ringi. Täis punkriga ka on üle 30 tonniseid. Põhiraskus loomulikult suurematel ratastel. 10 tonni ühe ratta peale. Tagumised jookseva niisama järgi. Kaalujaotilust esimestele suurendab muidugu ka heeder. Nimi pole oluline olgu ta suurem deer või klaasitud tucano, lexion. Tulemus on kõvaks sõkutud põllud ja ka soostuvad põllud. Maad rikutakse ära suure tehnikaga.
Põllud tuleb suurtelt firmadelt ja riigi käest uue seadusega ära vötta ja anda noortele yväiketalunikele kes edendavad ja mitmekesistavad põllumajandust ja maaeluh. Kes ei kasuta rasket tenikat. Aga ega maal on elu peaaegu et hvälja surnud. K
on läinud parematele jwhimaadel ja noor naljal tagasi meelita!h
100 hobese russi kaal ei tea. Aga 82 jõuline uuem russ turboga, monoplokk ja sirge sillaga tühimass on 4480.
Eks tõesti selle põllutallamistega suured probleemid ole. Aga kes ikka viitsib hakata väikeste traktoritega umbes suuri põllulahmakaid harima. Polegi sellist vist. Ega mulle see põllu tallamine ei meeldi. :(
PS! 100 hj russi kaal jääb sinna 4600...4700 kg kanti.
Mina usun et enamlevinud vene masinatel pole häda midagi, kui töö maht on kooskõlas masina vastupidavuse ja mugavusega.
Pikka aega keeldusin mõtlemast T-150 peale, kuna kõik laitsid, et no väga vilets masin! Olude sunnil ühe ikkagi kunagi tõin, tegin kohe mootori kap.rem ja ma ütleks, et väga hea jõuline masin, lihtsalt masin peab korras olema! Mugavusest ja müratasemest muidugi ei räägi, aga vene masinate puhul on see nagunii teada.
Ja mehed kes te laidate mtz 80/82 mootoreid, valige sõnu. Kui mootor ja masin korras, on see väga hea jõu ja kütusekulu suhtega masin. Ja peab vastu väga hästi. Meil omal ajal oli MTZ 82.1 mis töötas jutti 1000 tundi aastas 7 aastat nii, et mootori, käigukasti, siduri juures me ei pidanud mitte midagi tegema!
Seoses vene traktoriga, hakkas mind huvitama Belarus 82.1. On keegi kursis kas Türi Belest ka neid meie maale toob. Traktor ise täpselt sama nagu vanemad 80, 82 ainult siis kabiini sisu moodsam.
Ma töötasin vene ajal mõned aastad T-150K peal. Peale rooli silindrite vahetuse ei vajanud see masin muud remonti. Eriti mõnus oli poolautomaatne käiguvahetus ja esiosa oli vedrustatud. Muarust just polnud ta eriti jõuline kündmisel, sama hõlmade arvu juures panevad mu maja taga džonn deerid ja valtrad niiet muld lendab. Ja ei võtnud ader ka üle 20cm. Praegu künti heinamaa uue hollandiga 30cm sügavuselt läbi.
Kunagi pandi proovile eestis 80-ndate alul Dt-75 S(või oli 175 S) ja T-150 efektiivsus. Dt-75S oli siis nagu ikka kangidega kuid 6 silindriga ja T150 oli rooliga lintide pidurdamine. Peale lintide oli kõik muidu sama nagu ratastega mudelil. Aga Dt 75S andis efektiivsusel T150-le lutti. Ilmselt kergema kaalu tõttu.
Sellest oli kunagi ühes Sots. põllumajnaduses pikk artikkel T 150 katsetamisest põllutöödel. Ja tõsi. Dt 75 (ning tema edasiarendused) olid inseneride sõnul poole efektiivsemad. T 150 oma madala kliirensi tõttu kippus künnivakku sisse vajuma ning ei saanud sealt omal jõul välja. Veel oli et T150 kippusid rohkem laugunema, võrreldes dt 75. Eks peale neid katsetusi ei toodudki neid Eesti pinnale, sest teati et Dt 75 poole parem. Katsetamiseks toodigi T 150 10 tükki. http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=46&a
mp;leht=2 siin rohkem lugemist keda huvitab.
ei ole näinud "lääne" mtz klassi sobivat traktorit,mis ,maiustaks sama vähesel määral kütet?! Milles on fenomen, tehnoloogia ju aastast "mine m;nni", puuduvad igasugused õhulugejad,andurid ja huina-muinad?
sama teema K700-701, ga mis on jälle moes.
T150 põllutöödeks ei olnud efektiivne.Tema suur eelis oli transporttöödel,enamasti 2 käru järel.Kui 8 tonni oli peal,siis oli juba tunda,et midagi on.Oluline miinus on diffri lukkude puudumine,nagu öeldakse ühe rattaga metsas.
Ma olen sots. põllumajandused pea kõik läbi lapanud. T-150 see roomikvariant jah oli madala kliirensiga, nagu öeldud. Ka olevat raamiosa nõrk olnud, mis paindus künnivagudest läbisõitmisel ja siis pidid pedaalid kinni kiiluma. Toona polnud ka korralikke atru, olid levinud poolripp adrad, mille kohta üks künnimees kirjutas, et otsa peal kippus käsi puudu tulema.
82.1 mudelit mu arust enam ametlikult uuena ei müüda kuna ei saa arvele võtta. Ilma dok. saab vist osta. Nüüd on juba edasiarenduses (920 seeria) millesse minul pole usku, kuna on üks negatiivne kogemus MTZ edasiarendusega.
Kui siis võrrelda neid 900...1500 seeria belarusse siis kõige lollikindlam, lõpp tulemusena on mtz 82.1. pole tal mingeid elektroonikat, jõuülekanne täpselt sama mis vanemal eelkäijal, mootor sama. Ja mis kõige parem esisild on mehaanilise lülitusega. Võrreldes selle elektrilise lülitamisega.
Ju siis nendele Euro nõuede alusel ei saa neid mtz 82.1 arvele võtta, sest mootor ei vasta. Täitsa lõpp ikka. :(
Pole varsti teil midagi vene värgist valida ,ostke aga kaasaegseid mis ei suitse kuid sellevõrra janusemad,kõikvõimalikke ajusid üle 50,igaühel võimalikke veakoode tuhandeid,iga veakood põhjustab avariireziimi,tühise solenoidi juurde pääsemiseks tuleb 2 päeva lammutada.Kuid mulle meeldib sest tegelen sellega .Suur tänu inseneridele.
No miks ta siis ei meeldi kui papp jookseb. Eks need uued masinad olegi rohkem omanike käest papi väljapressimiseks tehtud. Igatahes kohati jääb niisugune mulje.
Kuidas need Pronar MTZ 82 TSA ja teised mudelid tunduvad. Kunagi Mõisaküla tõi sisse ja müüs. Eks ta ole ka vene traktor, ainult poolakad kokku ladunud.
To: võsa
kontrolli enda andmete õigsust alustuseks.
T-25 kabiiniga tühimass 2050kg ilma kabiinita 1800kg.
T-40 esiveoga 2700kg. See et. 25 1600kg ja 40 mingi 2000kg vaid see ju vale.
Arvan ka et mõneti kõige lollikindlam on 82.1 aga sel rippsüsteem vana tüüpi ja mannetu ei jaksa pöördatragi tõsta. On pandud jämedam silinder ja tugevam kaan tagasilla peale aga siis rebestab aisad jne ikka katki. Uue tüübi monoblokkrippsüsteem sellest vanast ikka tublisti tugevam.
Üks tuttav ostis selle 82,1 ja ladus sellele vana arvel russi numbrid külge. Nüüd annab ainult tuld.
Sel aastal üle hulga aja olid Maamessil ka russid väljas. See venelane ei arene ka mitte ühestki otsast. Mõtlesin, et võrdlen Ursusega aga neid enam ei pakutagi meil, talvel veel Ala omad pakkusid aga ju siis ei saanud asja. Sellest hinnaskaalast jäid siis need koreakad (TYM) järgi. Tagumised aisad olid vähemalt väljanägemiselt päris toekad ja kabiinis oli ka lahedalt ruumi, kuis masin kestab, seda ei tea, pole ühtegi tuttavat kasutajat.
Kestavad need tymid ka. Russid ikka ju tiba arenenud ka. Vaatasin ka messil pisut mis russidel muutunud. On lõpuks aru saadud, et see 24 voldine käivitus ja geneka voolu muundamime 24 voldi laadimiseks ei õigusta end kui samas kogu muu elekter 12v. Kabiin laias laastus sama aga armatuur oli muutunud plastisemaks nagu läänekad ning rool ka pehmemaks muutunud. Milleks aku kastid endiselt kabiinis vajalikud ei tea. Ilmselt masstoode ja 82.1 sama karkassil ja sellel ka akud toas, mis on arulage ruumi raiskamine ja enda mürgitamine kui ees on ruumi piisavalt kui danfoss roolivhõimendi. Sillad käiguosa nagu ikka endine tavalistel mudelitel. Agedamatel sünkrokastid jne.
Väljalase oli toodud võimsa jämeda toruga nagu läänekatel. Toru tundus liiga võimas selle 4,3 liitrise mootori kohta ja teostus jättis veidi soovida. Kui ma ei eksi siis miski lisapaak oli ka seal väljalaske lähedal ja see sinine korgiga arvatavasti adblue ,et ikka eurunormidele kõik vastaks. Eks ta siit ja sealt ikka soovida jätab kuid samas suht soodsa hinnaga küllalt võimas ja universaalne tööriist.
Mis mu pilku püüdis oli veel 72 tonni kaaluv linttraktor. Seda ma uurisin igastotsast ja sees oli ka tore istuda. Muu rauakola nagu ikka iga aasta. Leidsin ka koha kus korralik suitsukala valik. Ostsin 2kg kaaluva peipsi latika. Seda sain 2 päeva süüa. Poes müüakse alamõõdulisi ja luid rohkem kui kala.
Kui vanad numbrid külge siis saab ka arvele. Kui küsida tohib mis hinnaga Türi Belest müüb neid MTZ 82.1. Ma kunagi küsisin ka Belestist mtz 82.1 hinda, aga nad pakkusid mulle, seda punast MTZ 820. Hinda ei mäleta hetkel.
Sellest saan aru,et reg. number läks vana russi oma, aga kas vahetas ka poolraami ära kus oli raaminumber. Kas ARki bürood pidi ka külastama tõestuseks vms? Ikkagi min hinnaga Türi müüb. Hakkan ise ka juba mõtlema MT3 82.1 soetamisele, kuna ta lollikindel ja lihtsa ehitusega. Krt. see Euro normide seadus ei kõlba kuhugile, et ei tohi neid traktoreid EL kasutada just,et saastavad keskonnda. Nii või teisiti saastavad kõiksugu tehased, tööstused rohkemki kui üks traktor. Ma ei saa aru....... . Viimane osa offtopic, andke andeks, nii see on.
Mõtle nüüd ise, milline kogus bellakaid ikka veel liikvel on. Ja kui sellisel vähe järsemini pedaali muljuda, pääseb korstna kaudu korralik tahmalont taeva poole. Teagi, kui mitme tehasega selline traktorikogus võistelda suudaks. Kütusekoguse mahakeeramisest poleks ka tolku, see mootor niigi jõuetu. Aga - see on õige küll, et euros nagu ei või kasutada, aga kõrval suur venemaa saastab nendega nii, et pole kellegi asi.
Kui vin-kood on poolraamil, siis loomulikult tuleb see sel juhul vahetada.
aga kas ei saa nii, et vormistad raamivahetuse? russil siis poolraami vahetuse. tuleb uue raami numbriga ja kõik. kunagi tehti nii kamazidega. uut registreerida ei saanud, aga võtsid vana ämbri küljest numbri, kruvisid uuele kamazile külge. arkis sai vormistatud, et raami vahetus kuid uue raami küljes olid ka kõik muud uued jubinad. kuidas täpsemalt see värk käis, jään vastuse võlgu.
Russil see poolraami vahetus pole ju miski raketiteadus. Paned vana küljest asemele. Samas, ega need ülevaatajad ka päris lollid ja pimedad ole, mäletavad enamasti ka seda, mis seisus masin eelmine aasta oli. Autoga pole probleem teises maakonnas ülevaatust teha, traktorid (vähemalt need vanad russid) enamasti ikka naaber külast kaugemal ei käi. Muidu jah, tõstad birkad ja poolraamid ümber ja võid "vanandamise" mõttes veidi lohakalt uue värvi ka peale pihustada. Muidu need euronõuetele mittevastavad russid rohkem nagu nende teema, kel masin oma maa pealt väljas ei käi.
Need 82.1 on tõepoolest mõneski mõttes etemad ja lollikindlamad kui uued turbokad vahejahuti ja alla lastud mootoripööretega. Kw atid samad ja tahma ajavad mõlemad välja kui ülekoormus piisavalt suur. Raaminumbritest pole lugu. Oluline on reg number ja pass. Ülevaatajad üldjuhul ei tunne huvi raaminumbri vastu. Arki pole ka asja. Sest traktor on traktor ja mis selles halba saab olla kui muutus uueks ja säästlikumaks sest õli ja kütust kulutab uus ja tihe asi ning kui kooras siis ikka vähem. Mina probleemi ei näe.
1500seeria omasid om jah. Aga suuremaid pole kuulnud et mõni oleks soetanud. Neid vist põle keegi eestisse tuunudki! Suuremad tootjad kõik nii rikkad, et võtavad juba mingi suurema deere, valtra new hollandi fenti vms.
