Tere!
Millist marki veokit kiidate või laidate kõige rohkem?
Siiani olen arusaanud, et Scaniat eelistatakse enim ja DAF ei kõlba, mitte kuhugile.
Lisan ka, et plaan soetada veok alates 2002 aastat.
kiidan uut ja ilusat laidan vana ja romu. mis marki? vaata tänaval või maanteel palju tunni aja jooksul sõidab seal autosid näiteks mersu, volvo, scania, man, daf, iveko ja mõni haruldus. siis saad teada mida kõige rohkem kasutatakse. aga tavaliselt on nii et ostad mingi ja pärast ikka kahetsed et oleks võinud osta hoopis tolle.
Nagu polekski keegi veokaid tapnud siiani.Nii ei saa võtta mis on hea.Kõik on hea.Oleneb mis töid teed ja mida veok veab.Vanni või poolhaagist võib vedada ükskõik mis kabiinikujuga nina.Peaasi,et auto hind madal ja asi töökorras kui vanust ei häbene,kui häbened tuleb maksta.Mida vähem elektri ja lisavidinaid seda töökindlam.Palgatööline nõuab kliimat ja kõike muud.Ei ole osta autot millist tahad.Õige auto pead ise ehitama,kui plaan tööd teha.Kui sobib kabiin,pole kasti või kongi ja vastupidi või rattavalem nigel.Ivecote vastu alati mingi eelarvamus olnud.Aga võta näpust,trehvas olude sunnil ja hinna poolest sai ta võetud aastaid tagasi,laialilammutatud,treilaks tehtud ja 22 tm tõstuk peale pandud,tee mis töid tahad,või vea mida tahad.Kallurkast sai ka tehtud,tõstad tõstukiga peale ja maha.Eurotechil remondivärk pidi väga nigel olema,kuna ise kõik remontind,juppe ostnud pole,kõik on aretus ja palju volvo juppe külge poogitud.Igapäev päris töös ei ole auto,250000km on ilma remondita vastu pidanud.Üldse läbisõit 784000 spidoka järgi.
"Vanni või poolhaagist võib vedada ükskõik mis kabiinikujuga nina"
jajah, ega vahet pole, kas minna 4x2 ninaga norra tööle või 6x4 longlinega pütti vedama.
2002a sadula otsijal tasub otsida parimas seisukorras veok, mida rahakott võimaldab ning mitte vaevata oma pead absoluutse parima otsimisega. edu transpordiäris muidugi, antibes pidi jahisadamana nizzast märksa talutavam olema, bugatti veyron - väga passé ning uus learjet tõmbab gulfstreamile kolinaga vee peale - kõik see siis soovituseks, mida esimese kuu kasumiga pihta hakata..
Foorumis kuuleb ainult autojuhtide eietusi ja arvamust selle kohta - millisel on mugavam kabiin ja parem juhitavus. Jaa kõik.
Üldiselt veokit ostes või omades on palju tähtsamad tegurid -kütusekulu -töökindlus ja hoolduse remondi hinnad. Ükski kaasaegne veok ei ole teistest mäekõrguselt parem ega halvem ( v.a Kamaz ja muud Hiinakad mille kogemus puudub)
Ise oman MB toodangut .
Uued kamazid on suures osas mb. Ainult nimi on veel kamaz. Eesti turule neid ei toodagi. Vankad rabavad kõik endale. Aga see on tõsi, et väga suurt vahet ei ole. Tähtis on tehniline seisukord kui me räägime sõitnud autodest. Rattavalem on muidugi töö iseärasusi arvestades oluline näitaja. Head on kindlasti volvo, scania, mb, manv ka nii ja naa. Eks kõik kuluvad ja tahavad hoolt saada.
2-sõppra,kellest on saanud veoautojuhid vestlevad..."kuidas läheb ja millega sõidad?No läheb kah ja sõian DAF,iga"....aa ok,oot ma küsisin,millega sõidad...no millega, DAF,iga.....oot ma mõtlesin VOLVO või SCANIA,ga....ei DA,iga".....ja küsija mõtleb hiljem...imelik mees,ei tea millega ta sõidab?
DAF....st Daugapils-avto-fabrika.
Ärge solvuge ja võtke isiklikult....DAF on normaalne masin kui tehniliselt korras.Endal pikamaa masinatest on DAF ja RENAULT proovimata,ei oska kommenteerida aga kui Euroopas vaadata,on mõlemat marki küll ja rohkemgi veel ja viimasel ajal on väga populaarseks saanud nt Renault Magnum
Olen ise sõitnud Volvo, Scania ja MAN-iga. Siiani on MAN olnud parim minu jaoks. Mugav, ruumi on minu jaoks piisavalt (mis siis, et poolkõrge) Kütusekulu on keskmiselt 30l/100km Ei lagune eriti 2005 aasta auto kohta.
Näiteks kui võrrelda actrost ja tga-d on vahe sees minujaoks oluliselt kui kõva töö käib.Kütusekulu sama ja kiirendus ja jõud 25 tonniga täpselt sama.See selleks.Mersu meeldib selle poolest et avaram väljavaade ja kiirelt saad igas olukorras tegutseda ja võimelda jne.Tga põhiprobleem minu jaoks on - sittagi välja ei näe mida mina tahan näha.Ja käiguvahetus on viimane rämps.Kogu aeg mõtle mis nuppu suruda,ei harju üldse ära,ei saa nii et kang peos ja sõidad,et nuppe surud teistes olukordades.Lisa peavalu mis väsitab ropult.Jutt käib 8x4.Muidu ok massin.
Mina ei usu, et man halb on. Eks kõik oleneb kuidas tehnikaga ringi käia ja hoida masinat. Maniga ma sõitnud ei ole. Aga endale meeldivad ka actros ja vulvu näiteks. Scannil pole ka viga. Scani mootorid on head ökonoomitamiseks.
Veel veokatest ja nende erinevustest...Saksamaal avaldati suur tarbesõidukite test,kus olid nii 3,5/7,5 ja raskeveokid ja nende teh-ülevaatuse statistika TÜV....ja volaaa,kõige paremad näitajad olid Volkswagen grupi masinatel ja raskeveokitest MAN!!!???Olen ise juhtinud seda kõrgeima kabiiniga isendit,ülevaade toimunust e mnt, väga hea,panipaigad ok aga nt meil firmas(Iirimaal) oli üks isend(MAN)mis service,st tuli ja sinna läks...pidev probleem robotkäigukasti aju ja mootor avarii reziimis.Küll käis Saksas-Austrias ja muidugi Iirimaa esinduses...viga ülesse ei leitudki.Samas teised Man,id käisid nagu kulda.
Küsiks et mis veok see man on?
arvan et vist räägite M.A.N. ist.
st. Masinavabrik Augsburg-Nürnberg.
valiga siis juba DAF, Dauvgabilskaja Avto Vabriks. vabrik tunduvalt ligemal.
Kuid üldjuhul pannakse autosi kokku auto tehastes, nagu Volvosi. mitte nagu scania-vabiaid, või scania-saabe.
Juu ess eis lööb bussidest küll läbi ainult üks välismaine mark, see on MAN. Aga saksas nägin tankla taga parklas üks suvi veokat, millel nimi oli WOMAN! Oli vast massin...
Eks see läbilöömine on tänapäeval paljuski seotud ka müügitöö ja -strateegiatega. Nendevahele panna võrdusmärki või mingitmoodi siduda tehnika kvaliteediga ei ole võimalik.
baltimore tom ajab natuke kägu - üle lombi müüdud neoplanid, olid ainult litsentsi alusel saksa neoplani disainiga, mootoriteks paljudel näiteks globaalse tehnoloogia tippsaavutus - detroidi 6v92 2-taktiline diisel :)))
nüüdseks kahjuks pankrotis kogu üritus, see-eest vanhoole müüakse üle lombi siiani täitsa edukalt
Aga miks just 460, aga mitte näiteks...eee...750, mille küttekulu pole ka teab mis kosmosest, võrreldes Eesti veokaomanike arvamusega, mille kohaselt on väike mootor ökonoomne? Kui vedada suuri-raskeid koormaid, siis kehtib pigem see, et just suur mootor on ökonoomne. I-Shifti vastu ei vaidle, tõesti parim kast, mis seni veokatele külge on muterdatud, vähemalt ei ole seni paremat kogeda saanud. Ja XL- kui juba Volvodest rääkida, siis pigem XXL.
Aga parima veoki mõiste on ju üldse suhteline. Kui rääkida ametlike edetabelite põhjal, siis sel aastal peaks ju parim olema üldse "uus" Iveco Stralis, kuid tegelikus elus, eriti Põhjamaades ei kipu see vist paika pidama.
Kindlasti ei tasu kahe silma vahele jätta ka hoolduse poolt, eriti just selle kättesaadavust. Kui Saksas käia, on see kindlasti parem MANi ja MB omanikel, Hollandis Daugavpils ning Rootsis-Norras kahel Rootsi margil. Jne, jne.
Ahoiii!
Minu arust puudub Eestis üldse nt ajakirjanduses eraldi teema "Veondus" e veomasinad...siis pakuks välja uue teema..."Eesti kauneim veok"
Pole ise selles veonduses enam aastaid tegev kuid mingi pisik istub ikka sees ja no ei saa pilku ära kui teel olles mõni vastu sõidab(olgu või piima auto aga suur)....siis nö loosi läheksid pigem kasutatud masinad ja võiks olla nii pildimaterjal kui ka mingi lugu autost ja selle kauniduse saamisest ning ka autojuhist(kui just soovib/ei soovi avalikustamist).
Teeks ise otsa lahti(kahjuks mul pilti pole)...aga tartu autonäitusel jäi silma üks "Herentes" veondusfirma Scania,mis on tehtud Eesti Scanias nö "uueks"...oli eelnevalt tõsise avarii teinud auto...ja nüüd,milline pärl!!!
Kui rääkida Eesti kauneimast veokast, siis vähemalt minu arvates on neid nii mitmelgi põhjusel vaid käputäis. Põhjuseid selleks, on mitmeid- politsei, seadusandlus, madalad veohinnad, omanike visioon rahakasutamisest jne.
Mis Herentese autosse puutub, siis tegelikult ongi tegu suht uue pilliga, mis viimase aasta on töökojas olnud, tegu ka minu andmetel suurima mootoriga veokaga Eestis. Muidu kena pill, kuid 24-25t koormate vedamiseks veidi üle pakutud.
FH-le niipalju, et kui isegi Skandinaavias vedada vahelduva eduga 10-30t koormaid sadulaga, siis ka 500-620 Scann saab samasse suurusjärku kuuluva kuluga hakkama ning minu teada ka 700ne Volvo teab mis hull röövel pole, eks 750 kulu jääb veidi kõrgemale, kuid usun, et raskete koormate puhul- nagu öeldud- on suur mootor etem :)
Kui koormad üle Euroopas lubatud 24.25t ei küüni ja pidevalt tõsiseid mägesid ei kangutaks, siis olen kindel, et näiteks 32l/100km kulu pole põhimõtteliselt mingi probleem olenemata mootorist. Kuigi elu on näidanud, et uhiuue ja näiteks 2005. aasta sama mootoriga, sama sõidustiiliga, sama tööd tehes ja sama sillavalemiga auto küttekulu vahe võib olla 6-7 liitrit.
Samas arvan, et 460se 2002. aasta autoga pidevalt näiteks täiskoormatega Norrat kangutades jääb 28 vaid unenäoks.
Paraku kõik autod ja kõik juhid ei käi Euroopas ja seega pole Euroopa ka mingiks mõõdupuuks, mille järgi auto kütusekulu jm hinnata :) Samamoodi ei saa ju ka autot hinnata AINULT Skandinaavia järgi, kus tingimused üleüldiselt teised. Paraku kipuvad paljud ikkagi võtma nii, et näe, mul küttekulu nii ja nii palju, aga sellest ei räägi keegi, et aastaringi käiakse Saksas vms ning temperatuur alla -5-10 ei lange. Samas kui Skandinaavias on pool aastat lumi ja jää ning temperatuur kohati kuni -45.
Igasugu asjad määravad, kuid hetkel pole tegelikult üldse see teema :)
Parim veok- siinsetes oludes peaks selleks olema eelkõige "rootslane". Seda vähemalt minu arvates.
Ja käiguvahetus on viimane rämps.Kogu aeg mõtle mis nuppu suruda,ei harju üldse ära,ei saa nii et kang peos ja sõidad,et nuppe surud teistes olukordades---------------SA Sitrus pole ilmselt autojuht?
euroopa all pidasin silmas ka lõuna-euroopat ja see ei muuda kütusekulu. võib olla mõnel mehel muutis kui hispaanias pidi kopikate eest kohalike paaki sirtsutama
mis imekoht see Skandinaavia on, et kütusekulu peab 40+ liitrit olema. normaalse sõiduga saab kulu 35 kanti. suur kulu on peamiselt raske jala ja kesise sõiduoskusega eesti juhtidel, kellel on tagumiku all 500+ hj auto.
kohalikel juhtidel on kulud alla 40. arvatavasti peavad sisserännanud oma palgavahet tasakaalustama kütuse müügiga.
kõige normaalsema sõiduga saab 8x4 sadula (vähemalt 600hp) ja 6-sillalise treilaga 220t koormaga lõtva kütusekuluks 18.2l/100km. seda siis mägedes, kuna natuke lähed mäest üles ja siis pikalt mäest alla 0 kütusekuluga ju. lauge maa peal on kütusekulu madalam - see on ju siiski internet :)
Professori jutt nüüd küll külanaiste tasemel. Autojuhiks ei kõlbanud nüüd üritab internetis särada:) sai kinga kui diisliste näppudega kardinaid voltis ja rooli istus. Firma diislit virutas ja oma bensu kiasse kallas. Töökojas viga otsides jäi ülemustele vahele kui bensupaaki diislist tühjendas:)j
kui auto läheb mäkke siis max 40 ja mäest alla 0 seega keskmine küttekulu 20 sajale. koorma kaal,ilmaolud ning teeolud ei mõjuta küttekulu. ja kui autopoes müüja ütleb et auto võtab 28 siis see ka tõsi on. lihtsam ja odavam on pidada töötaja palgast kütusekulu kinni kui käia autoga ettenähtud hoolduses ja regullimises... klapivahed jne.. ning kui cmr-s on märgitud et koorem on 22 tonni siis mingil juhul ei võimalik et märg turvas näiteks kaaluks 27 või enam tonni...
kui märg turvas kaalus 27 tonni, siis kes trahvi maksab. kui juht on selline tola ja võtab sellise koorma vedada, siis on normaalne, et maksab ka sellega kasnevad lisakulud kinni.
Ja isegi turbaeksport liigub Lätti-Leetu, sealt lihtsalt sihtturgudele lühem maa mööda maad vedada ning veokulu väiksem, koorma pealt 200euri kokkuhoidu, 10 koormat - 2000eur puhast võitu.
Klient kes laadib teadlikult ülekaalu ja märgib cmr-ile norm kaalu, vastutabki täielikult seaduse ees. Ta peab maksma kinni kõik trahvid, konvoi( kui vaja) ümberlaadimised ja muud sellega kaasnevad kulud. See punkt on seaduses ilusti kirjas ja meile maksti kõik ilusti kinni. mingit vastuvaidlemist ei olnud.
