Tutvusin hiljuti lähemalt meie n.ö.Cobra 11-ga.Sorry,aga mulle jätsid nad täielikult miilitsate mulje.Keegi v.-inspektor Laan ei tahtnud kuidagi aru saada,et kaugtulesid ei vilgutata ainult politsei eest hoiatamiseks.Samuti ei saanud ta aru,et auto passi ei kirjuta märkust "hooldussõiduk" juht,vaid ARK.Kui meie politseinikud saavad väljaõpet raskeveokite kontrollimiseks,siis võiks neile selgitada ka seda,kuidas veokijuhid omavahel tuledega suhtlevad(vahele lubamised,ette tagasi reastumised jne.)Kui ma kedagi politsei eest hoiatada tahan siis kasutan lällarit!Olen kuulnud,et politsei pidi ka 8.-l kanalil kuuldel olema.Meie seadusandlus on nii vildakas,et enamus karistusi määratakse autojuhtidele mitte tööandjatele ,sellepärast ei saagi politsei ja kutseliste juhtide vahel mingit mõistlikku suhtlemist olla.
Swenskal täiesti õigus (mõni eesti miilits võiks sattuda ntx Rootsi E4-le vahel, seal selline valgusmuusika käib- just vahelelubamised, tervitamised, tänamised vahelelubajatele, vahel pööratakse tähelepanu tulede kasutamisele (põlevad udukad vms.)jne...)
Kuulu järgi sai 20 noort politseinikut erivälja6ppe raskeveokite pääle.Nüüd käibki n.ö.väliõppus trassidel.Täna oli kuum koht Viitna.Kas keegi vahetuid kogemusi ka teab rääkida?
Parimn näide Eesti ja lääne politsei töökorraldusest:Rootsi politseinik saatis 50km.-t Eesti rekkat külavahelt E4-le,sest juht lihtsalt eksis ää ja tagasij6udmiseks vajas tuttavat pidepunkti. Eesti militsei vastus talvel, öisel Paldiski teel, kurvis libedaga ää vajunud rekkamehele oli:"Me v6ime sulle liikluse takistamise eest trahvi teha,aga kusagilt abi kutsuda küll ei oska."
