375 peaks olema pikema kapotiga zil,millel kaama mootor.uralid vist samuti kaama mootoritega(on ka bensu-urale olemas).
ühesugused jõuetud jurakad mõlemad.
läbivus mõlemal sitt sest pole difrilukke,pöörderaadius mõlemal suur.
äkki uralil mõni oma diiselmootor olemas,mis võimsam aga mina pole kuulnud.
palju nende kaalu vahe ka on?
mis plaan sul nendega üldse on.
Mu meelest ka see esimena ju zil 131.Ma arvan ,et see zil 375 on bensu mootoriga Ural . Olen vene kroonus tublisti nende kõigiga sõitnud.Minu arust neist kõige pehmem oli zil 131.
egas minagi neist eriti rohkem tea aint seda et ural nigu peaks parem olema. ega mul mingit plaani polegi, nendega tõeline surm sõita, lihtsalt mõtlesin et küsin tublidelt meestelt veits inffi, äitähh kõigile.
Olen kroonus (79-81) soit nii 131 kui Urali-ga.Tooaeg oli 131-l
tavaline zil-130 vahel ja uralil forseeritud mod-n + kaivituse
eelsoojendus (bensuga),Ural vottis koormaga (paneelid) 70 l
sajale 93 bensu.Muidu head autod molemad.80-te keskel hakati
BTR-dele,Zil ja Uralidele KAMAZ-i diisleid peale panema, aga ega
need ka mootorid ei ole.
Esimesel pildil on ZiL 131. Tavalise ZiL-i bensumootoriga.
ZiL 375 polnud olemas, oli Ural 375, nagu hines õieti märkis. Mootor ehituselt ZiL 130 analoog, kuid suuremate kolbidega. Sama mootor oli LAZ 699 "Turist 2" bussil.
Diisel ikka parem kui just liitri bensu kilomeetrile põletamisest kaifi ei saa.
Ural(Zil) 375 ja Zil 130 plokid , väntvõllid ja plokikaanned samad. Mootorite kolvikäik mõlemal 95mm. surveaste samuti mõlemal võrdne 6,5 vahe on kolvi - hülsi läbimõõdus Zil-100mm. Ural 108mm. See vahe annab Urali mootorile 30 lisahobujõudu. Mõlema mootori võimsus on mõõdetod 3200 p/min.(150 ja 180 hj.) juures. Pöördemomendi erinevus. 41,5 ja 47 kg/m . Zil mootor on sama kõigil Zil 130 ja Zil 131 baseeruvatel autodel ja tavalisel LaZ bussil. Ural 375 on algselt ikka ainult Ural 375 ja 377 auto jaoks hiljem pandi neid Laz turistidele ja juhtide poolt ka poolhaagisega 130B vedukitele. Autod Ural 375 ja Zil 131 näevad kaugelt vaadates küll sarnased välja aga tegelikult on ainus asi mis neid ühendab sarnane mootor. Kõik ülejäänud süsteemid ja lahendused on kardinaalselt einevad. Kamaz 740 mootor ja käigukast istutati Urali 375 peale 80 aastate algul ja siis muudeti ka masina tähistus Ural 4320-ks. Vahe selles, et diisel (Kamaz740) kulutab tunduvalt vähem kütust aga on tunduvalt raskem ja vajutab auto esiotsa rohkem maasse. Läbivus halvenes kütusekulu kahanes. MaZ 236 diisleid pandi Uralidele peale autojuhtide endi poolt, seda hõlbustas ka Ural 375 Maz-i käigukast
Vene maasturitel pole mingit vahet.Kõigil kulub mootori energia käigukasti,vahekasti ja sildade ringiajamiseks ära.Edasiliikumiseks jõudu ei jää.Vahest ainult siis,kui õlid juba soojad.
zil 130 karburaator K 88 zil(ural)375 karburaator K89 tehnilistes andmetes vahet peaaegu pole mõõdud kaalud ja väljanägemine samad, on teineteisega vahetatavad, õhupuhastid on erinevad. See on õige, et vene õlid olid omal ajal kehva kvaliteediga ja see vähendas ülekanneteaga efektiivsust, läbivuse poolest olid vene maasturid siiski üle keskmise( venes ju sõidetavaid teid vähe) kõigi nende ühine probleem oli janune bensu mootor.
Kolme vedava sillaga Kraz on küll puust kabiiniga aga temale võrdse läbivuse ja veojõuga isendit on mujalt maailmast raske leida.
KrAZ 255 vedas meil remondipataljonis treileril tanke. Jaksas küll. Kabiin on uuematel ikka metallist, puukarkassiga olid vanemate, kahetaktilise mootoriga KrAZ 214 kabiinid. Kusjuures olen näinud ka GAZ 51, millel oli kabiini karkass puust.
vastuseks Kraz 214 on tootmses 1958 aastast 1963 tõsteti samale masinale kahetaktilise rida-6 mootori asemel v-8 ja see asi sai nimeks Kraz 255 toodeti samasuguse puukarkassil kabiiniga kuni 80- alguseni peale selle pandi täismetallist kabiin enam vähem sama koosluse otsa.
Gaz 51 tootmine algas 1946 aastal ja selle kabiin oli puidust raami ja puidust ustega millele plekk peale löödud.( meie tingimustes unikaalne masin) 1955 alustati gaz 51A tootmist ja see oli jubametallist kabiiniga
Kusjuures ZiL 157 on väga hea masin. Teenisin remondipataljonis ja sõitsin just sellise rändtöökoja peal. Kord oli vaja ületada väga porine põld. Vahepeal kündis juba kaitserauaga, kuid läks läbi. Taga tulevad luuresoomukid BRDM-2 jäid kinni ja pääsesid välja vaid abirullikuid kasutades. Evakuatsioonirühmas sõitis üks eesti poiss samasuguse masinaga tankikolonni sabas mööda tankitrassi. Madalates kohtades lõi vesi üle kabiini, kuid läbi läks.
Mul paps 11. a. tagasi putitas tutika MAZ-i V-6e Uralile peale (fiskarsi ka), vedas metsa pea 10 aastat ja mootori ainuke remont oli esiosa tihendite vahetus. Tuletorud ja karteri p6hi on vaja ümber teha. Talvel -20´Cga läx käima nagu ludin, roolivärk jah nörgale mehele pole. Aga roomas kyll, maanteel aretas kuni 70 km/h (aeglaste sildadega, neid vist mingi 3-e erineva kiirusega?!) Isiklikult ikka URALi poolt.
Küsimus selline ,et kas bensiini mootoriga Kraze ka on toodetud.On teada,et Ural kasutas 7.0 l bensiini mootorit , milliseid veel suurema kubatuuriga vene veoauto bensiini mootoreid teada on. Tänan.
