Veel nõuka ajal sõitsin ZIL-iga Liepaja poole. Pärnu taga tütarlaps hääletas ja tahtis Häädemeestele. Teepeal teeb juttu, et ega muud asja sinna polegi, kuid TIKKU vaja. Ma siis autosahtlist pakkusin talle topsi. Sellepeale jutt, et ikka muud ka vaja. Küll keerutas nii ja teisiti, kuid mina tegin end nii tumedaks kui afroameeriklase pepu. Lõpuks Häädemeestel kui maha läks, virutas ukse nii kõvasti kinni, et kõrvad pidid lukku minema.
