Liiklusjärelevalvekeskus kutsub kõiki kuni reedeni jagama infot kohtadest, kus autojuhid liiklejate hinnangul pidevalt kiirust ületavad.
Oma tähelepanekutest tuleks teada anda veebilehel ...
Peamised koputajad on ju need vennad kes kuskil 90 alas 65-70nega ködistavad ja kui sa neist mööduda julged siis ei jõua seda telefoni nüüd ära krabada, küll pildistada/filmdia ja kaebe kõnet teha :D :D
Võib-olla peaks üle vaatama, kas need kiirust jm. piiravad märgid/alad on põhjendatud või loodud ainult riigikassa täitmiseks. Maksuameti käepikendused ju eriti agaralt arusaamatute piirangute ja liiklusskeemide juures raha kasseerimas. Kõik see statistikale (exeli tabel) üles ehitatud süsteem ei päde. Juba vanarahvas teadis, et on olemas väike vale, suur vale ja siis tuleb statistika.
Aga millegipärast on linn paarutavaid autosid täis, kes sülitavad nii kiirusepiirangule kui ka muule. Oleksin esimesena poolt 30km/h linnakiirusest. Maanteele paneks hoopis keskmise kiiruse kaamerad. Tavakaamerad rapivad ainult rohelisi juhte ja flegmasid. Lisaks tooks linna mürakaamerad.
Tundub, et kogu liiklusjärelevalve seisnebki salajases kiiruse mõõtmises ja valguskiirusel arvete saatmises. Võiks parem linnas lahtiste silmadega ringi sõita ja vaadata kus näiteks on ajuvabad fooritsüklid, kus űhe lainega läheb läbi vaid üks auto jne jne
Kas tõesti on kehtestatud piirkiiruse ületamine ainus rikkumine?! Sel juhul pakuks kõik avalikus kasutuses olevat sõiduteed. Head kanapüüdmist kelluga!
Igasugu kõrvalteedelt ettekeerajad ning suunatuletud junnid on tunduvalt ohtlikumad.
Teeme talgud: pange kitse. Siis saame "karistada" neid, kes sõiduga hakkama saavad. Kolime 4 realistele talguid tegema. Paneme kaameraid maanteedele, kus on 99% tõenäosus, et raha tiksub. Aga ärme tee kunagi liiklusjärelvalvet. Teeme ainult nagu mingi põhikooli kiusaja. Kotime neid, kes kindla peale minek.
Aga kunagi ei mõtle keegi, et need liiklusprobleemid võibolla saavad alguse sigulliajastu reeglitest, mis endiselt läbi mõtlemata. Ja keegi kunagi ei mõtle kontrollida liikluses neid juhte kes sõiduga hakkama ei saa. Ette keeramised, eluohtlikud manöövrid, teiste takistamine, oskamatus. Kui näiteks on range reegel, et purjus peaga ei sõida, siis miks on reegel olematu oskamatu juhi osas? Liiga palju on neid, kes liikluses ei tohiks olla. Eriti maanteedel. Aga eks see on tagajärg sellele, et liikluseksam jälgib pigem kuidas nõmme tänavatel vigursõitu tehakse ja maanteele ei pöörata tähelepanu. Kui keegi teeks dokumentaali sõites läbi suuremate linnade ja suuremad maanteed, saaks kokku panna väga hea materjali. Sellega saaks politseid harida, et mis tegelikult on meie liikluses probleem. Unustage ära need kiirused ja läbi kiiruste talgude mingi ähvardamine. Vaja sellest sigullimehe mentaliteedist ja ajastust välja kasvada!
ära aja mingit jama. liigne kiirus on üks olulisemaid õnnetuste põhjustajaid, lisaks joobele. ka ohtlikud manöövrid on tihti seotud kiirustamisega (ohtlikud möödasõidud jne). ette keeramised, teiste takistamine ei tekita tavaliselt õnnetusi. kui just jälle keegi kiirust ei ületa ja ette keeraja ei oska sellega arvestada. eriti linnakeskkonnas on see tavaline. kui kiirusepirang on 50 ja keegi sõidab 70, siis talle tundub pidevalt, et keegi keerab talle ette.
sigulliajastu ei puutu üldse asjasse. Linnas jalakäijaga kokkupõrkel saab jalakäija surma 10-15% tõenäosusega, kui auto sõidab otsa 50 km/h, juba 65 km/h kiiruse korral tõuseb jalakäija surma saamise tõenäosuse % 80 peale. Ja linnas on ka müra teema, 30 km/h sõitev auto teeb ligi 2 x vähem rehvimüra kui 50km/h sõites. seega jutt, et meil on kiiruse piirangud kuidagi liiga piiravad, on täiesti jama.
Arenenud riikides langetatakse linnas kiirused 30-40 peale ja maanteedel samuti. mitmes riigis on 100 max, ka kiirteedel ja põhjus on ennekõike saastamine. 100 km/h sõites saastab auto 20% vähem kui 120 km/h sõites
Naljanumber - kõigepealt täitke (patrullis puudu olevad) ametikohad, mis on likvideeritud ja ka lahtilastud (kuna ei tehtud koroona vaksiini), et linnas ja maanteel oleks aru saada, et politei on KOHAL.
Aga muidu võite minna Järvevana teele - ikka leidub keegi kes sõidab 75-ga sõitvast autost nagu postist mööda. Tõeline hitt on liikuv kaamera 50 alas, 30m enne 70 märki ( VM ja K-Rauta vahel) - see ei paranda liiklusohutust vaid täidab riigikassat. Huvitav mis sorti M -peab inimene olema, et kaaskodanikke lihtsalt kottida (sama küsimus ka selle Skoda ekipaaži kohta.)
Lugupeetud kommentaator 11. septembrist kell 21:59 võiks ise lõpetada jama ajamise. Liigne kiirus üksinda küll õnnetuste põhjus ei ole. See oleks umbes sama hea, kui hakata tulekahjude põhjuseks nimetama liigset kuumust. Jah, kiirus võib tihti olla kaasnev tegur, aga põhjus seisneb enamasti just kellegi hooletuses, tähelepanematuses vms. Kui meenutan liikluses silma jäänud ohtlikke olukordi, siis 90-95% neist on tingitud sellest, et keegi on hakanud end teistest kõvemaks liiklejaks pidama ja mingi ohtliku manöövri sooritanud – ja see pole sugugi alati seotud sellega, et antud juht oleks muidu kupatanud nagu oleks tuhat kuradit kannul. Minule tundub kõige pädevam kusagilt kuuldud mõttetera, et ohtlik pole mitte mõõdukas kiiruseületamine, vaid agressiivne kihutamine.
Edasi – millistes arenenud riikides siis see asula 30 kmh piirang juba valdav on? Wikipedia andmetel on 50 kmh asula kiirusepiirang nt Austrias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Prantsusmaal jne. Muidugi on riike, kus tõepoolest järjest rohkem piirangut 30 peale seatakse (nt Holland), aga sildistada seda mingisuguse üleüldise suundumusega on ka liialdus. Pealegi lähenetakse arenenud riikides liiklusohutusele märksa rohkem kaasusepõhiselt, mitte ei lajatata igal pool 30ga, mis õnne majja tooks. Lisaks - miks keegi ei räägi nt Taani 2000ndate kogemusest, kus teatud kiirteedel tõsteti kiirusepiirangut 110lt 130 peale? Kusjuures sellele eelnes samuti enne kõva politsei kriitika, et see on ikka väga ohtlik eksperiment, aga praktikas liiklusõnnetuste arv hoopis vähenes. Asjatundjad seletasid seda fenomeni sellega, et kiiruste erinevused vähenesid. Taani on samuti riik, kus paar aastat tagasi tõsteti veoautode lubatud kiirust 10 kmh võrra. Nii et see kiiruse teema pole sugugi nii ühene kui meil siin üritatakse alalõpmata demonstreerida. Kusjuures sellele maaniale on ka päris lihtne seletus olemas, mida on hästi näha siis, kui teemaks tõusetub küsimus, kas ja kes peaks talvise teehoolde kvaliteeti hindama. Loogiliselt võiks selleks asutuseks olla politsei, aga siiani pole see realiseerunud, sest... libedust on ju keeruline mõõta! Täpselt samal põhjusel on just kiirus politsei jaoks igati sobiv liiklusohutuse tegur, mille ümber mõõdutundetult lokku lüüa, sest seda on lihtne ja turvaline fikseerida. Hakata mässama mingite bussirajal sõitjatega, pidevate nõelujatega või muude huligaanidega võtab palju rohkem aega ja kätkeb riski vaidlustusteks.
Lõpetuseks – isiklikult ei ole kindlasti mingi patoloogiline kiirusemõõtmise vastane. Aga mind sügavalt häirib, kui see muutub nagu eesmärgiks iseeneses, nagu paraku ka selles liiklustalgute üleskutses rõhutakse ainult kiirusele, kuigi kõikvõimalikke ohtlikke kohti ja käitumismustreid on mujalgi hulgaliselt. No mille pärgli pärast ma näen politseid kiirust mõõtmas ainult Tartu maantee neljarealistel lõikudel, kus pole vist 20 a mitte ühtegi rasket liiklusõnnetust toimunud? Miks ei tegeleta palju põhjalikumalt nt tõukeratturite problemaatikaga, kus kuuldavasti iga nädal hulk lapsi päris tõsiselt viga saab? Kui patrull korra kuuski mõne koolimaja juures kiivrita ratturitele selgitustööd teeks, siis oleks sellest ennetuse mõttes sada korda rohkem kasu kui kuskil sirge peal +10ga kulgejaid noppida.
1. ega siis kogu linnas/asulas ei panda reeglina kuskil 30 km/h. kõikides nendes riikides on asulates ja linnades 40 ja 30 km/h alasid, pea alati seal, kus on rattateid ja radasid autoteede vahetusse tehtud jne.
2. see, et kiirus ei ole üksi kunagi põhjus, ei ole üldse oluline. Kiirus on alati reageerimist ja pidurdusmaad pikendav. Meil oli aastaid tagasi 100 km/h lõike tavalisetel 1+1 sirgetel teedel, aga tulemus oli see, et siis sõideti igal pool kiiremini ja õnnetuste arv kasvas. ja lõppude lõpuks kui sa paned autopiloodi peale, uutel autodel on enamusel see adaptiivne, siis milles on üldse probleem? ei ole ju vajadust sirgel sõita 110-ga 90 alas. Keegi ei käsi ju autoga sõita nii linnas kui maanteel kui hakkama ei saa.
Politsei tööd ma ei tea ja ega ei huvita kah. nende nõelumiste avastamine, selle kohta tõenduse kogumine ja siis lõpuks ka rikkuja kinni pidamine, on tõenäoliselt suht keeruline. teadupärast jääb mel politseinikke iga aasta vähemaks (töölt lahkub rohkem kui juurde tuleb) ja neile igasugu ülesandeid veel juurde panna on tõenäoliselt ebareaalne. teede hoolduse tellib kas transpordiamet (riigimaanteed) või kohalik omavalitsus ning nende asi on kontrollida ka tellitud teenuse nõuetele vastavust.
Kokkuvõttes - Mingi vastutus peab ikka autojuhitdele ise ka jääma - esiteks korralikud rehvid ja teeoludele vastav kiirus. ja kogu lugu.
Rasketehnika ja tarbesõidukite puhul ei tähenda auto lihtsalt liikumisvahendit – see on töövahend, millest sõltub igapäevane sissetulek. Üks ootamatu rike või õnnetus võib tähendada seisakut, segamini löödud ...
Raassillas sõidetud autokrossi Eesti meistrivõistluste avaetapil jäid kõik klassivõidud Eestisse. Oma karjääri esimese võidu saavutas klassi GAZ-53 parim Andri Roos.
Roos saavutas esimeses eelsõidus ...
Võrumaal Matsil lõppenud OSC autokrossi Eesti meistrivõistlused võitis veobagide klassis hooaja kokkuvõttes Markus Häidberg. GAZ-51 ja GAZ-53 hooaja parimad olid lätlased, vastavalt Bruno Leimanis ja Andris ...
Lätis Smiltenes toimunud autokrossi OSC Eesti meistrivõistluste etapil võitsid eestlastest Mait Mäesaar ja Markus Häidberg, ühes klassis oli parim lätlane Andris Ribaks.
Mait Mäesaarele järgnesid klassi ...
Piirojal sõidetud OSC autokrossi Eesti meistrivõistluste etapil võitsid Eesti sõitjad kaks masinaklassi, ühe esikoht läks Lätti. Võistlus peeti koos rahvakrossi Piiroja karika etapiga.
GAZ-53 klassis oli ...
Hardo Mere ja tema poolakast navigaator Piotr Kujawski võitsid Euroopa Dakariks nimetatava Rallye Breslau Poolas.
Mere/Kujawski (HM7 Proto) olid parimad autode klassis Extreme Open. SSV-de konkurentsis ...
OSC autokrossi Eesti meistrivõistluste teisel etapil pakkusid Eesti sõitjatele tugevat konkurentsi lätlased, kuid enamikus klassides jäid võidud koju.
Klassis GAZ-51/52 võitis kõik kolm eelsõitu ja ka ...
Nädalavahetusel võisteldakse Missos auto- ja rahvakrossis, Kehalas sprindis ning mitmed Eesti autosportlased stardivad välismaal.
OSC autokrossi Eesti meistrivõistlused jätkuvad laupäeval, 21. juunil koos ...
Offroadi ringrajahooaja avavõistlus Ridala Offroad Liivahiir sõideti Läänemaal Palivere karjääri ja selle ümbruse vaheldusrikkal rajal.
Eesti meistrivõistluste klassis ET2 olid parimad Tarvo Klaasimäe / ...
Worxpace PRO valmistas Eesti Autospordi Liidule MAN TGE-l baseeruva mobiilse juhtimiskeskuse, mis suudab oma tipptasemel tehnikaga teenindada võistlusi nii Eestis kui kaugemalgi.
Liikuvas kontoris on neli ...
Nädalavahetusel Saaremaal toimunud maastikusõiduvõistlus Saarekoll nõudis täpset navigeerimist ja tarka sõitu.
Võistluse peakorraldaja Rait Mändla rääkis, et kihutamisel puudus sel võistlusel mõte. “Hakkama ...
OSC autokrossi Eesti meistrivõistluste avaetapil Raassilla rajal saavutas veobagide konkurentsis esikoha Markus Häidberg, GAZ-51 ja GAZ-53 klasside parimad olid lätlased, vastavalt Bruno Leimanis ja Andris ...
Eestis sõidetakse nädalavahetusel auto- ja rahvakrossi, sprindivõistlusi, samuti toimub igamehe kiirendusvõistlus ja driftitreening ning võisteldakse e-autospordis.
Sprindi Kehala Karika teine etapp toimub ...
Autokrossi Eesti meistrivõistlused koosnevad viiest etapist, hooaeg algab 19. aprillil Raassilla rajal.
Lisaks võisteldakse veel Missos, Piirojal, Smiltenes ja Matsil. "Kolm esimest etappi sõidetakse koos ...
Alkoholi või narkootilise aine mõju all on aasta jooksul sõidukit juhtinud 18000-40000 elanikku, selgus Turu-uuringute AS-i tehtud uuringust.
Viimase 12 kuu jooksul on mootorsõidukit juhtinud alkoholi või ...
Kestvad kuumad ilmad muudavad teed pigiseks ning kohati libedaks, nõudes juhtidelt suuremat tähelepanu ning arvestamist kaasliiklejatega.
"Palun kõikidel liiklejatel liikluses olles olla tähelepanelikud ja ...
Transpordiamet hindab igal aastal Eesti sõidukipargi läbisõitude mahtu ning see on aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal oli see 11,7 miljardit kilomeetrit.
"Sõidukipargi läbisõit oli Eestis 2022. aastal ...
Tänavu juunist hakkavad tehnoülevaatuspunktid koguma sõiduautodelt ja väikestelt tarbesõidukitelt tegeliku kütusekulu ja energiatarbimise andmeid, mis edastatakse Euroopa Komisjonile ja Euroopa ...
Selleks, et kevadine madal päike autojuhtimisel liialt ei kiusaks, väike meeldetuletus:
Vastu päikest sõites hoia eesliikujaga suuremat pikivahet ja enne manöövrit veendu korralikult selle ohutuses.
Kui ...
2022. aasta liiklusülevaatest selgus, et eelmisel aastal suurenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv. Kokku toimus selliseid õnnetusi 1699, milles sai vigastada 1919 ja hukkus 50 inimest. Peamised ...
Kas Sina tead, mis liiklusmärgid on pildil?
Liiklusmärk nr 184 „Liiklusummik“ on vast paljudele juba autokoolist tuttav. Kuidas on lood liiklusmärk nr 598-ga?„Sõiduradade liitumiskoht” osutab sõiduradade ...
Aastal 2022 kõrvaldas politsei liiklusest 6586 sõidukijuhti, kes olid rooli istunud selleks sobimatus seisundis. Võrreldes aastaga 2021 on selliste juhtide osakaal suurenenud 9,7%.
Kui vaadata numbreid, ...
Aasta alguses võetakse ikka kokku eelmisel aastal toimunut.
Väike ülevaade sellest, millised sõidukid jäid oma liikluskäitumisega eelmisel aastal silma. Loomulikult mängib TOP10-s oma osa see, kui levinud ...
Hea autojuht!
Kas tead millises tulede lüliti asendis Sinu sõidukil põlevad lähituled koos ääretuledega? Millal viimati tegid enne sõidu alustamist tiiru ümber sõiduki veendumaks, et kõik tuled on ...
Eesti uute sõiduautode turul novembris suuremaid muutusi ei toimunud ja müük püsis mullusel tasemel.
Novembris müüdi Eestis 1428 uut sõiduautot, mis jäi eelmise aasta novembrikuu müüginumbritele alla 0,9%. ...
Nagu ikka, tuleb talv ootamatult ja läheb aega enne kui liiklejad talveoludega kohanevad. Väike meeldetuletus turvaliseks kohalejõudmiseks:
* Varu aega kohalejõudmiseks. Leia aeg ka selleks, et enne sõidu ...
Tähelepanu!1. detsember on päev, kui liikluses osaleval M1, N1, O2, ja kerega L6e ning L7e kategooria sõidukil peab kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega). Naastudeta ...
Politsei kirjutab Liiklusjärelevalvekeskuse Facebooki lehel juhilubade taotlemisega seonduvast.
Sellel aastal on politsei liiklusest kõrvaldanud juba rohkem kui 3000 juhti, kellel puudub vastava kategooria ...
Politsei kirjutab Liiklusjärelevalvekeskuse FB lehel tulede korrektsest kasutamisest.
Pimedal ajal parkides/peatudes rõõmustab üks väike liigutus tuledelülitiga paljusid kaasliiklejaid ja teeb sõiduki ...
Politsei tuletab Liiklusjärelevalvekeskuse FB lehel meelde kõik olulisemad nõuded talverehvidele.
M1, N1, O2, ja kerega L6e ning L7e kategooria sõidukil peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama ...
Transpordiamet teavitab, et 1. novembrist jõustub majandus- ja taristuministri määrus, mille järgselt saab alustada kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite kontrollimist vastavat ...
Väike palve politseiametnikelt, kes osalevad „puhumiskontrollis.“ Selles, et kontroll oleks kiire ja Sinu jaoks võimalikult vähe aega nõudev:
- Märgates puhumiskontrolli on juba hilja tee äärde seisma ...
Iveco toob turule ainulaadse kiirteeninduspaketi Iveco Topcare, mis tagab klientidele ootamatute ja erakorraliste hooldustööde ajal laiapõhjalist tuge. Uudse teenuse eesmärk on sõiduk alati võimalikult ...
Meeldetuletus teemal, mis autojuhtidel ikka ja jälle meelest kipub minema – parkimine kõnniteel. Politsei teeb taas puust ja punaseks ette:
LS § 20 lg 4 p 3 kohaselt tohib mootorsõidukit parkida osaliselt ...
Tegemist on siis olukorraga, kus manöövrit ei õnnestu lõpuni teha ning tulemuseks on kinnisõidetud ristmik, kust ka teised sõitjad enam edasi ei saa. Alati ei ole tegu pahatahtliku või teadliku ...
Statistika järgi juhtub ühes päevas keskmiselt ligi 100 kindlustusjuhtumit. Päris tuntava osa nendest juhtumitest moodustavad ka olukorrad, mis on seotud kokkupõrgetega reastumisel.
Kuidas ohutult ...
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) avas uue kindlustusturu ülese veebiteenuse, mille abil saab vormistada liiklusõnnetusi mobiiltelefonis paberivabalt. Rakendus töötab veebilehel avarii.lkf.ee eesti, vene ...
Transpordiamet alustab esmaspäeval, 18. aprillil lubatud suurimate piirkiiruste tõstmist eraldatud sõidusuundadega riigiteedel. Tänavu tõstetakse lubatud suurimat piirkiirust neljarajalistel ja 2+1 eraldatud ...
Viimaste nädalate kütusehinnad mõjutavad kõiki, kuid kas teadsid, et sõidukijuhina õigeid valikuid tehes võib sinu sõiduki kütusekulu asulasisesel teel olla kuni 40% väiksem? Politsei juhendab oma Facebooki ...
Seoses 11. märtsil Ropka raudteeülesõidukohas toimunud reisirongi ja veoauto kokkupõrkega tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) meelde raudteeülesõidukoha ületamise nõudeid, mis on ...
Paljudesse autodesse on jõudnud üks olulisimaid juhiabisid, milleks on automaatne pidurdamine. Isegi kui halvima vältimine pole enam võimalik, hoolitseb see lahendus selle eest, et kokkupõrke tagajärjed ...
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt juhtus möödunud aastal rekordiliselt palju liiklusõnnetusi. Mullu registreeriti 35 900 liikluskindlustuse juhtumit, neist 33 200 Eestis ning 2700 ...
2021. aastal toimus 1564 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 ja hukkus 55 inimest. Võrreldes 2020. aastaga suurenes liiklusõnnetuste arv peamiselt kergliikuriõnnetuste lisandumise ...
Transpordiamet hakkab alates 3. veebruarist teavitama sõiduki omanikke tootjate poolt välja kuulutatud parandusmeetmete kampaaniatest ning see info muutub nähtavaks ka Transpordiameti e-teeninduse sõiduki ...
Eile pöörasid Liiklusjärelevalvekeskuse patrullid suuremat tähelepanu autojuhtide fooritulede juures käitumisele. Mõne tunniga peatati paarkümmend sõidukit ning politsei lisas seepeale väikse ...
Lõuna prefektuur tegi ära tänuväärse töö ja jagab detailsemat infot mobiilsete kiiruskaamerate kohta, mida sa võib olla ei teadnudki. Ja kui teadsid, siis kordamine on tarkusega sugulussidemetes!
kui ...
Alates 1. maist peavad mopeedautode omanikud viima enda sõidukid kuue kuu jooksul tehnoülevaatusele. Mopeedautodele loodav tehnoülevaatuse kohustuse eesmärk on muuta nende liikluses osalemist ohutumaks ning ...
Jah, see on tingitud külmast, aga mitte päris nii nagu inimestel. Pigem on tegu lume ja temperatuuri ning füüsikaga.
Kui te olete käinud rehvivahetuses, siis teate, et rattaid tuleb tasakaalustada. ...
Tänasest püüab Risti lähedal Rõuma külas Haapsalust Tallinna poole sõitvaid kiiruseületajaid uus kiiruskaamera. Ametlikult Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee nime kandvale teele püstitati kaamera 44,7. ...
KOMMENTAARID (19)