Pikemat aega Pärnu maanteed nühkinuna olen tähele pannud järgmist, veidi häirivat nüanssi veoautode kiiruse muutuses.

Sõidan koormaga veomasina taga Kernust Ääsmäeni. Veomasina kiirus mäkke minnes arusaadavatel põhjustel väheneb, mäest laskudes suureneb. Kiirus kõigub 85-95 km/h vahel minu spidomeetri järgi (tegelikult siis 79-88 km/h). Natuke jääb ette, kuid mitte piisavalt, et kiirust ületades mööda pressima hakata. Vastutulijaid kipub ka olema, ei näe põhjust. Kuna auto hoiab eeskujulikult kiirust 100 km/h (tegelik siis 92 km/h), siis mööda ikka tahaks;)

Jõuame kaheniidilise tee alguseni Ääsmäelt Tallinna poole. Nüüd on sama veomasina kiirus minu spidomeetri järgi stabiilselt >95. Ehk siis tegelik kiirus 87-88 km/h. Nüüd oleks võimalus rahulikult mööduda, kuid üllataval kombel on veoki kiirus juba pea sama suur, kui minul ja möödumise vajadust nagu polekski. Vahel pole, vahel on - sõltub ilmast;) Kuna ikkagi tahaks sõita "harjunud" kiirusega, siis möödajõudmiseks on kaks võimalust: kas ületada kiirust või "häirida" kiirust ületada soovivaid juhte. Enamasti olen valinud esimese variandi, kui teeolud seda lubavad teha. Või jätnud kahtlastel tingimustel möödumata. Minul kõlbab kolonnis sõita küll...

Mis sellist kiiruse muutumist põhjustab? Piirajad peaksid ju sekkuma varem, kui 90 pealt Vaevalt nüüd kõik need suurema kiirusega sõitvad veomasinad tahtlikult keeravad, et ma mööda ei saaks.

Või on mul luulud?

Kuna pole olnud juhust koormaga veomasinaga sedapidi seda teed sõita, siis omal kogemus puudub. Samas Tallinna poolt tulles tundub kaheniidilise lõpp nagu "raskemaks" minevat, siis ise kahtlustaks mõniungast kallakut Tallinna poole. Sama tundub ka silma järgi olevat.

Asi on lihtsalt mitmel hommikul mõttes olnud, kui Kernust Ääsmäeni olen veomasinataga sõitnud kiirusega selgelt >95 km/ ja kaheniidilisel ei jõus 95 enam veomasinale järgi. Jutt käib siis numbritest minu spidomeetri järgi...

Lahmijatele selgituseks, et ma hoian kolonnis sõites enamasti pikivahet 250-300 m. Enne möödasõidule minekut loomulikult vähem.

Minuteada ei tohi rekkad üldse üle 85 sõita.Tegelikkuses panevad kõik üle 100.Kettaid meil ju ei kontrollita,või ainult siis kui pauk juba käinud on.

Põhimõtteliselt on rekkadel kiirusepiirik aga seda saab maha võtta. Mõnel mudelil piisab lihtsalt ühe kaitsme väljavõtmisest teistel on asi keerulisem. Eestis tõenäosus, et ketast kontrollides kiiruse ületamisele tähelepanu pööratakse nullilähedane. Äkki pole üldse seadust kuid Euroopas saab ketta järgi soolase trahvi kiiruse ületamise eest välja kirjutada.

Kui kõik sõidaksid üle 100 siis oleks mina tõenäoliselt kõigil jalus. Tegelikkuses jään oma 91 km/h kiirusega jalgu siiski väga vähestele kallurimeestele ja veel vähematele pikamaa sõitjatele kes on oma piirajatega tõenäoliselt midagi ette võtnud. Kettaid meil samuti kontrollitakse aga alati ei pruugi see 95 või 100 ju kettal näha olla.

Aga seda kiiruse muutumist olen minagi tähele pannud. Võibolla tuleb see sellest et tee läheb paremaks. Ei ole enam tõuse vaid pigem tõesti võibolla väike langus ja ei ole ka kurve mis hoogu maha võtaksid

126 ja peeedu paistab et tegemist on kas koolilaste või tõesti lammastega kes asjast matsu ei jaga. Seadused kehtivad kõikidele eü liikmetele ja kettai kontrollitakse nii et vähe pole. Kogenud rekka või veoautojuht on kah 100 km/h kiiruse juures tunduvalt ohutum kui siin kommentaare jagavad rullnokad kes ei saa kah 60 km/h kiirusegagi hakkame. Edu teile rekkamehad.

oi oi oi see komm tuli nüüd küll hanzas plaaditurust...

Minul piiraja peal alates 87km/h, rekkad uhavad röömsalt mõõda nagu postist. Mõned üksikud kes aeglasemalt sõidavad maanteel. Huvitav kas neil pole piirajad kohustuslikud?

Teema algataja on kirjutamisega kõvasti vaeva näinud ja kui aega saad loe oma jutt uuesti läbi. Vastad ise oma küsimustele. Kui 10 kilomeetrine kiiruse kõikumine ikka jätkuvalt häirib tõmba tee äärde ja tee väike paus.
Kui on soov teada oma auto tegelik kiirus soovitan muretseda gps.

to Hanza;
Tundub et autojuht sa pole, või sõidad päev läbi juuatäispeaga ümber politseimaja,et kontrollitakse NII ET VÄHE POLE.Seni kuni need kettad meil on olnud pole mind ühtegi korda kontrollitud.Ükskord ainult on peatatud ja siis kah sest üks esituli oli läbi põlenud.Viisakas pollar oli,teatas mulle ainult seda ja lubas edasi sõita,ahjah teh passi kah heitis pilgu,et kas rehvid selles mõõdus,mis kirjas.Küsisin kas ketast kah näha tahab.Vastus oli sõnasõnalt selline;Ah ei ole vaja,ma ei taipa sellest nagunii midagi.

Paljud vinguvad et rekka jääb neile jalgu. Ma olen tähele pannud, et suuremosa sõidukaid jääb hoopis rekkadele jalgu

need,kes sul kõikudes ees sõidavad harrastavad sõitmist tõenäoliselt jalaga gaasipedaali hoides( mitte püsikiirushoidikuga). seal tõusudel langustel ei suuda sa jalaga täpselt seda kütuse etteannet doseerida. jõudes neljarealisele tuleb kohe langus, tee siledam ja tasasem. seal lihtsam kiirust hoida. ise sa ütlesid,et sinu spido näidu juures 95 km/h, tegelik siis 87-88. enamus rekkaid tuleb tehase seades välja piiraja alates 89-92. siis sinu kiirus juba ongi sinna üle saja. eks mõnel se piiraja ka pisut kaugemale sätitud. siis annab veel meerikut sättida veel nii,et spido näitab nt.89 ja joonistab kettale samuti 89, aga tegelik kiirus on hoopis ca 93. Meerik taadeldud ühte mõõtu rehviga,hiljem pannakse kõrgem alla.jälle kiirus kasvab.
minul tuli üks daf hollandist ja sellel oli piiraja juba 98 peale sätitud ja tegelik kiirus veel +4 km/h. mina teda muutma ei hakanud. fh tuli norrast, piiraja oli 87peal. tegelik kiirus -4. meeriku taatleja sättis näidu ja tegeliku kiiruse õigeks. katsusin esinduses rääkida, et tõstavad piirajat veidike nii 90-92-ni. tuli jutt, et ei saa, ei tohi jne. pärast seda juttu läks auto ca 3kuud hiljem esindusse remonti ja kui tagasi sain ja pärnu poole hakkasin sõitma siis oh üllatust, auto lippas 92 välja. see oli remondimeestel endil edaasi tõstetud. rohkem pold sel teemal juttu tulnud kui tookord meistritega rääkisin. samas teise dafi mille ostsin eestist,aga tean auto ajalugu, on piiraja 85 peal ja seda juba sellest ajast saati kui see eestisse jõudis. keegi pole seda kruttinud ja nii on ta ka praegu. lõppkiiruse erinevust mängib samuti rehvi kulumise staadium.
seega katsume kõik meite teedele ära mahtuda ja ärgem tülli minge.

jep aga kellel ikka vähegi automaatpiloot olemas kasutavad seda

Tänud neile, kes seda piiraja asja seletada viitsisid.

Iseenesest pole ju probleemi, mööda ikka saab. Aga tähelepanek hakkas huvi pakkuma ja küsisin ära. Vastused toetasid mu oma arvamust. Et mul on luulud;)

Siin kohal võiks küsida püsikiirushoidja kasutajatelt järgmist: kas koormatud autoga mägedes (või meie "mägedes") turnides kütusekulu suureneb või jääb samaks käsi-(jalg-)juhtimisega võrreldes? Tuttav veomees väidab, et püsikiirusehoidja keevitab Sprinterile 1 l ja Actrosele 2 l juurde täiskoorma ja pika tõusu korra.

GPS sobib autospidomeetri taatlemiseks suurepäraselt. Kiiruse viga ka ilma korraktsioonita on 0,3-0,5 km/h. Peaks nagu piisav täpsus olema. Oma auto spidot kontrollin alati peale rehvide vahetust kevadel ja sügisel, et viga teada saada.

Jäta meelde et meil pole mägesi, meil on mättad!
Piloot e. püsik. hoidja on hea asi. Kiirendab kiiremini kui jalaga, siis tõusudel ja langustel valib ise pöörded jne. Omal vaja aind rooli keerata

hoo

kindlasti püsikiirusehoidjaga kütusekulu tõuseb. tehnika ju ei vaata ette,kui suure nurga all tee üles läheb ja kui pikalt seda tõusu paistab. tehnika teeb kõik temast oleneva etteantud kiiruse säilitamiseks, vähemasti niikaua kui teel tõusu ning paagis kütet jagub.kõik see täna sai taaskord järele proovitud. auto kiirust hoida ei suutnud, koormat ka omajagu oli kuid numbrid,mis hetkelist kütusekulu näitasid, hakkasid kasvama sellisteks,et kibekähku autop. välja sai lülitatud.olen seda meelt,kes arvab,et jalaga gaasipedaalil olles kütet siiski vähem kulub.Täna lõppenud reisuga,kokku ca 2500km,mis mind 16,5 t Moskvasse viis, sealt tühjalt Novgorodi metsadesse laadima ning Novgorodist 21,5t Tallinna keskmiselt 28,8 l diislikütet kulus./kompuutri järgi/. Veovahendiks Scania R,millel siis Krone tendiga poolhaage vedamiseks ańtud.

andke põhjagaasiga minna ja kõik häppid-unustage küttekulu ja see kuradi 85-ga parkimine-ise annan kalluriga pidevalt sajaga minna ja olen rahul!