Nuud sona teoreetikutele. Arvutage valja kuipalju tuleb loppkiiruse erinevus kiirusepiirajaga tuhja autoga taatlemisel kainud veoautol ja sama lopptulemus, kui auto on haake ja uhtlase taiskoormaga 25T-26T koormatud. Erinevus on ka taishaake voi poolhaakega soidul.

Kolleegid voiks anda infi kas on keegi seda teemat reaalselt ka toos kontrollinud. Taiskoormaga vajuvad tagakummid labi olenevalt kummimargist ja rohust kuni 3,5cm korguses. Tuhja veokiga taatlemisel kaies ongi erinevus reaalses toos teepeal.

Tean, et osa era veoautojuhte, samuti enamus hollandlasi, sakslasi ja just kulmadega soitjaid on taatlenud oma autod taiskoormaga... Olen ka ise 1korra eestis nii teinud. Sellest ka taatlemisviga. Imestad teepeal, et koik lahevad eu-s mooda

ps.Adminnid voiks kohe ara kustutada poisikeste jura. Thanks.

huvitav tähelepanek,aga vaevalt meil koormaga autot taadeldamisse võetakse seda ma ei tahaks hästi uskuda

olen korra koormaga taadelnud.ei olnud muud võimalust.aeg oli kinni pandud,koorem peal.oli93 scan.piiraja lihtne,hoovastikust tross lahti,ok.sõitsin sellega neli aastat.polnud probleeme ei poliisiga ega trassil liiklemisega.kõik sujus

Ei viitsi arvutada aga nii 5-7%.Ja pole hullu.Protikummid on ka suuremad.Vast lubatud viga.

No aga lase taatlema minnes kummid tühjemaks.

Ma ei usu et kõik rekkamehed nii kidura mõtlemisega on kui selle teema algataja.Kuidas saab tegelik kiirus muutuda, kui rehvi ümbermõõt jääb ju samaks?Raadius muutub teepinnaga kokkupuutepunktis vaid rehvi elastsuse võrra.
Asi võib reaalseks muutuda siis, kui rehv on nii tühi ja kortsus,et osa rehvi turvisepinnast ei puutu kokku asfaldiga.
Loogika,mehed loogika

podur ja kidur jah, aga miskiparast on tyhja sadulaga taatlemisel kaies ja siis haake ja koormaga sama tehes maru suur vahe tegelikus loppkiiruses. Kummid on normaalrohuga, aga olenevalt kummityybist vajuvad nad koormaga labi. Siin leidub kindlasti vaitjaid et sellejaoks ju viga + - 4%.

OK K6ik korras, varsti nyyd tulevad autojuhi kaardid.. kohevarsti ka blackbox. Ma ei soovi teenida vahem palka mingi vea kinnisilmi Eesti taatlemise tottu. Olen praktik ja ei kandideeri teaduskraadile. Raagin sellest mis olen jargi proovinud. Eestis kiputakse neid seadusi taitma esimestena Euroopas, milleks piinatakse oma firmasid ja mehi taatlemisega. Minge kasvoi Saksa kiirteele, naete ise mis kiirustega soidetakse. Luxi ja Prantsusmaa kaudu voiks koju tag. jouda. Siis 90% tahod uuesti taadelda ja koormaga.

Usud v mitte, füüsik, aga tegelik kiirus MUUTUB ka kummi kulumise tõttu...

targad vaidavad et kummikulumine ongi arvestatud + - 4% sisse.
Ja Eesti autod venivadki brigaderidena teepeal 87 - 88 km/h.
Ma raagin raalsest olukorrast teedel. V6rdsed autod eri maadest, miosmoodi nad kiiremini liiguvad?? tehke see mulle selgeks.

Ma ei raagi vahelylititest ega suurema kummi allapanekust, vaid taatluspunktide ylitapsest n6uetetaitmisest.
Uksasi on et taadeldakse liig tapselt, teine asi ei arvestata reaalsust teepeal.

Aare 750 on väga õigus.Rehvi kulumisest tingitud kiiruse muutus on ilmselge,muutub ju rehvi ümbermõõt(joonkiirus).
Aga cowboy märgitud 87-88 km/h on minuarust probleem omaette.See väikegi kiiruse vahe(pakun välja,et mõistlik oleks ehk 93...95)tingib selle,et mingid vennad(sõidukad rääkimata)mööda sõidavad ,jõudes loetud minutid varem Pärnusse.

Ma pole küll rekkamees, vaid töötan kalluriga ja mu autole on paigaldatud lisaks sõidumeerikule veel meetrilugeja, mida tuleb praktiliselt kuus korra uuesti korrigeerida, täpselt väljamõõdetud 1000 meetrisel lõigul ja enne seda tuleb kontrollida ka rehvirõhku.Tähelepanek on selline, et koormaga ja koormata tuleb vahe 1000 meetri peale kuskil 7-8 meetrit, rehvirõhk on seejuures 8 bar-i ja koorem on ca 10-12 tonni

Muuseas, kui seda teemat teisest aspektist vaadata, sry et vähe teema kõrvale viin, on olnud selliseid juhuseid, kus ntx autojuhile hakkab logistik ja firmale klient turja, et miks kaup pidevalt hilineb,samas kui eelmine vedaja sai alati õigel ajal asja tehtud, kuid argumente, et nende eelmised ajad sõitisd sisse ntx belgia v norra autod, millel piirajad alles 100 keerus umbes, ei taha keegi kuulata... Samas, nende eelised (kasvõi 2 km/h vahega) tulevad välja eelkõige möödasõite sooritades kiirteel,kuna nende möödasõidumaa on ikka jupp maad lühem kui sellisel puhul kus möödasõitja- möödasõidetava kiiruste vahe on vaid ntx 0.5 km/h

Inimesed,palun võtke mõtlemiseks kasutusele pea.Absurdne jutt ju

Whatever, tee peal kogetud asi, mitte teooria... Kusjuures korduvalt... Vähemalt ntx Rootsis 1 põhimaantee E4 peal on PIDEVALT näha Nor-Cargo ja ka ntx Hollandi autosid, mis enamuse Rootsi ja taani autodega võrreldes on nagu lennukid- tuleb sul tagant mingi mühin, sipsti on ta kõrval ja juba vahid tagatulesid...

Mõttetu jutt,kui inimesed mõelda ei viitsi,ega tahagi

Vaata, üldiselt ei ole meil aega tee peal arvutada ja juurelda igast asjade üle... Töökohustused lihtsalt nats teised ja peale selle eriti suureks teoreetikuks end ei pea...

To fuusik, mind ei huvita ei Parnu ega vaiksed autod.

Ma raagin tegeliku taatlemise vahest! Reaalses ajas ja nyyd.
Miks on Eesti veoautod aeglasemad teistest teepeal?
Korduvalt teepeal uuritud faktile ei saa miskiparast vastust..

Kallurimehe tahelepanek on kyll huvitav ja teretulnud.
Koormaga kummide labivajumine ja sellest tulenevat kiirusemuutust pole ilmselt keegi veel pohjalikult uurinud.

Kysin veel: Kas muutub kiirus kui raadius on vaiksem? /koorem peal/ Kui muutub, siis kuipalju see mojub kiirusele?
Meil ei ole all puupakud, vaid kumm mis on elastne.. Koormat 25-26t.

Veel, kas olete pannud tahele et kerge koormaga onnestuvad moodasoidud ka sirgetel palju paremini..

et sul cowboy 25-26 tonni laakamiks on ära pluffi te euromehed nutate ju kui juba 20t peal on

To Füüsik.
Selliseid üleskutseid a´la: mis mõte on mööda sõita, et jõuda näit. viis minutit varem Pärnusse olen ma kuulnud juba 25 aastat- st. nii kaua kui ma lubasid oman. Kui see puudutab sõitu väikese autoga ja eriti linnasõitu kirjutan kahe käega alla. Mulle ka ei meeldi tõmblejad. Aga siin käib jutt millestki muust. Sõit Euroopa ühest äärest teise 40- tonnise autorongiga ei toimu mingites laboritingimustes. Näiteks hiljaaegu veel kui kehtisid piirid Eesti, Läti, Leedu jne. vahel ja tuli läbida teatavad protseduurid piiril andis 10 sek kolleegi ennetamist piiril mulle juba kuni pooletunnnise eelise. Kui ma laskun Saksa kiirteel orgu hea kiirusega ja suudan mööduda mitmest roomavast autost enne möödasõidukeelu algust annab see mulle ühe kümnekilomeetrise kestusega oru kohta juba kilomeetrise edumaa. Ja neid näiteid võib tuua lausa hulgi ja päevaläbisõidus annavad nad kokku kuni 200 km. Ei maksa arvata, et meist enamus on nürmikud, kes lihtsalt transsi satuvad eessõitjat nähes ja peavad tast iga hinna eest mööda saama. lihtsalt igapäevne praktika ise dikteerib õiged võtted. Päevaläbisõit on ju meil ajaliselt limiteeritud ja pole sugugi ükskõik kas läbid selle ajaga 800 või 500 kilomeetrit.

to: ei ma usu _- sa oled rumal inimene ja ei tea, mida räägid.

Muide läks minu jutt suuresti teemast mööda (harjumus alustada lehe lugemist tagumiselt leheküljelt :) .) Omamata küll mingeid katsetulemusi julgeksin siiski oletada, et autorehv erineb suuresti näiteks vagunirattast ja mängu tuleb deformatsioon. Metallist vaguniratta juures on see kaduvväike aga autorehvi juures silmnähtav ja ma oletan, et see mõjutab saadavat erinevat tulemust koormaga ja tühja autoga. Mis puutub meie taatlejate puktuaalsusse siis eks ole ju meile tuttav ütlemine, et eestlane täidab vene seadusi saksa täpsusega. Nii ka nüüd. Minu hinnangul ei vasta suur osa Euroopast euronormidele, aga toimib siiski.

To Allex. T6id vaga hea naite nende vaguniratastega.
Uldiselt sellist teemaarendust ootasingi. Kahju et teoreetikud ja matemaatika spetsid ei ole viitsitud suveneda. Siin on vaja ka ilmselt praktilist mootmist otse tahho taatlemispunktis nii tuhja autoga kui ka taiskoormaga. Ega enne teada saagi tegelikku tapseid tulemusi. Ja k6ik s6ltub veel ka kummimargist.

M6ttetud targutajad argu pead tulgu vaevama. Asi nimelt on tosine, alates maikuust rakendub uutel autodel digitaalne kuuajane autojuhikaart. Need kellel laheb vana tahho rikki, siis peale mai kuud paigaldatakse digitahhokas.. ja eesti taatlemiste juures kaob tootegemise room, omanikule on ka kahjulik kui auto 'venib' teepeal.

Oota, aga raadius? Mõõda ratta raadius täiskoorma juures näiteks keskelt ülesse, siis keskelt alla. Ja mis näeme, alla mõõdetud number on väiksem ülemisest. Seega tundub tõesti, et koormatud ratas pöörleb tsipa kiiremini ja masin kaotab tänu sellele kiiruses.

kiiruse lisamiseks tuleb odomeetri viga "õigeks" ajada. viga lubatud +/-4 km 100km kohta. kui viga-4 km (täiesti legaalne) ja sõidad reaalselt 100 km, näitab odomeeter 96 km. sama hälve ka spidomeetril.suureneb ainult kütusekulu, nii reaalne(suurem kiirus) kui ka arvutuslik(läbisõit väiksem). seda saab sättida hispaanias. mujal ei taheta eriti ette võtta. muideks scania tehase häälestus +3km!!! edu,lendurid!

ma kima praegu uue r-seeriaga ja värk selline,et taadeldud 85 peale nagu kleps väidab kuid eesti pollar mõõtis radariga96,km-h ja isegi tähele pannud,et kõik jäävad jalgu

aga kui palju siis sinu spido näitas? mul ka taadeldud 85 kuid piiraja 98 peal.

spido seisab täpselt 90km-h ja ei kriipsugi vähem

Kummi ümbermõõt jääb ju ikka samaks ja kiirus sellest küll muutuda ei tohiks
Iseasi kas mootori väiksel ja suurel koormusel töötamisel kiirusepiiraja kuidagi erinevalt ei reageeri(koostöö kütusepumbaga)

Võtame näiteks roomikutega traktori : ta ei hakka ju kiiremini sõitma kui roomik ümber ehitada ümmarguse kujuliseks

Siin Heinar16 eksib: rehv deformeerub. Metallist roomik ei deformeeru lubatavate koormuste all. Kummiroomik näiteks aga deformeerub. Põllumasinate korral on rehvi vaba raadius (ehk siis üles) 1-3% suurem, kui veereraadius (ehk siis allapoole). Selle võrra annab arvutus erineva ka arvutusliku kiiruse.

Ehk keegi veomeestest võtaks vaevaks mõõta rehvide läbimõõdud täiskoormuse korral nii maapinnaga paralleelselt kui sellega risti. Siis saaks arvutama hakata... Võite ka raadiusi mõõta, kuid minu rumala aru järgi on rehvi diameetrit lihtsam mõõta, kui raadiust...

Rehv deformeerub tõesti aga ümbermõõt jääb samaks.Mitte rehvi läbimõõt ei vii autot edasi vaid ümbermõõt, mis puutub kokku teega.

heinar16 kasutajanimi vanusega seotud?

kui rehvi diameeter muutub, siis ümbermõõt ei muutu? algkooli matemaatikaga probleemid?

Heinaril on teoorias õigus, rehvi teraskarkassi pikkus, st ümbermõõt tõepoolest ei muutu. Viga saab tekkida ainult mustriplokkide suuremast läbivajumisest koormatud autol.

to heinar 16
Asi lihtne ja loogiline koormuse all rehv deformeerub seega peab ratas tegema rohkem pöördeid sama maa läbimiseks kuna tänu deformatsioonile on rehvi ja maa kokkupuutepunktis ratta raadius väiksem... see ju elementaarne mehaanika....

Heinar16-e jutt on õige jäiga keha korral. Rehv aga deformeerub. Mida rohkem rehv deformeerub, seda suuremaks muutub nende kahe raadiuse erinevus. Kusjuures rehvi viib edasi teega kokku puutuva osa raadius. Nimetame seda siis tinglikuks läbimõõduks;) Kui rehv oleks jäik keha, siis oleks raadius alati üks, aga rehv deformeerub ja seetõttu on raadius muutuv suurus:)

Selles on Sul õigus, et autot viib edasi ümbermõõt. Aga ringi ümbermõõt sõltub selle raadiusest. Valem oli vist pi*d või antud juhul raadiuste kaudu pi*2r. Kui rehv oleks jäik keha ja ei deformeeruks, siis poleks teema algatuaja mure oluline. Kuid rehv deformeerub ja seetõttu muutub veereraadius ja selle tulemusena ka rehvi ümbermõõt.

Või miks need rehvid muidu koormuse all kuumenevad? Ikka deformatsioonidest tingitud töö tõttu, see muutub lõpptulemusena soojuseks...

Mõned numbrid.

Võtsin Kummimehe lehelt esimese ettejuhtuva rehvi, sai 275/80R22,5. Kas seda kasutatakse, ei tea.

Selle diameeter on 1011,5 cm ja raadius seega 505,75 cm.
Kuna P=pi*2r, siis on ümbermõõt 3.14*2*505,75=3178 cm ehk 3,178 m.
90 km läbimiseks peab see rehv pöörlema 90000/3,178=28322,2 korda.

Kui nüüd sama rehv vajub koormuse tõttu läbi 3,5 cm (leitud ülaltpoolt postidest), siis on rehvi veereraadius 505,75-3,5=502,25 cm ja rehvi tinglik ümbermõõt deformeerunud raadiuse juures 3,14*2*505,25=3156 cm ehk 3,156 m. 90 km läbimiseks peab selline tinglik rehv pöörlema 90000/3,156=28519,6 korda.

Kui taatlemine teha koormata ja seejärel masin koormata, siis näitab spidomeeter kiirust nii: taatlemisel läbitud ringide arv korda deformeerunud rehvi raadiusest tulenev tinglik diameeter ehk 28322,2*3,156=89,38 km/h. Vahe 0,7%. Kusjuures see viga on nii väike, et laiatarbenavigeri kiirusemõõtmise viga ületab selle (+- 0.5 km/h) Seega on katseline kontrollimine küsitav.

Aga nende arvutuste järgi peaks taatlemisele minema ikka koormaga masinaga.

Numbrid on laest võetud, keegi veomees võiks anda tegelikke numbreid, siis saaks konkreetsemalt arvutada...

Natuke kahtlema paneb väike erinevus, 0,7 % pole nagu möödasõiduks piisav erinevus...

Vastuargumendid on teretulnud;) Aga pigem sarnaste arvutuste näol, lahmijatele ma ei vasta....