2013. aasta mudel. Mure. Õlitaseme tõus. Väidetavalt tingitud dpf puudulikust tööst. Aga arvatakse, et probleem on mujal. Täpsemalt pole soostunud keegi ütlema. Samuti on õlis heitgaasid. Miks heitgaas õlisüsteemis on, on samuti mõistatus. Olen käinud mitmes erinevas firmas. Igalühel oma segane versioon.
Umbes 50 tuh. tagasi on vahetatud pihustite seibid.
Peale õlivahetusi saab sõita u. 4000 km, siis on õlitase jällegi kõrge.
On kellelgi hääd nõu nende probleemide lahendamiseks.
sa arvad,et eesti autodel saad teada kõik tema avariid.no ikka lihtsameelseid inimesi olemas.sama ka hooldusajalooga.
kõige tähtsam ja kallim vidin on autol kere.
Mul oli kunagi E65 7.seeria. Käigukang oli tal rooli küljes (automaat kast) proovisin sõidu ajal R peale panna aga ta ei läinud, mitte midagi ei juhtunud. Ju siis mingi elektrooniline “kaitse” vahel, mis ei lase käiku sisse lülitada
Kärss ehk lahendab põhikooli matemaatika ja füüsika pealt ära ka järgmise heliotsentrilise pähkli:
"The Angular Momentum Problem
A possible weak link in the condensation theory is sometimes known as the angular momentum problem. Although our Sun contains about 1000 times more mass than all the planets combined, it possesses a mere 0.3 percent of the total angular momentum of the solar system. Jupiter, for example, has a lot more angular momentum than does our Sun—in fact, about 60 percent of the solar system’s angular momentum. All told, the four jovian planets account for well over 99
percent of the total angular momentum of the solar system. By comparison, the lighter (and closer) terrestrial planets have negligible angular momentum. The problem here is that all mathematical models predict that the Sun should have been spinning very rapidly during the earliest epochs of the solar system and should command most of the solar system’s angular momentum, basically because it contains most of the mass. However, as we have just seen, the reverse is true. Indeed, if all the planets’ orbital angular momentum were transferred to the Sun,
it would spin on its axis about 100 times as fast as it does at present."
Ma olen põhikoolist saati mõelnud, et mis siis, kui saadaks mõned vesinikupommid Jupiterile, kas saab teise päikese juurde? Erinevalt maakera lämmastikust on Jupiteri vesinikul päris hea alus päikeseks saamiseks.
Ei arva vandenõuteooriast midagi, sest see kaksik-/mitmiktähti puudutav oli teada juba enne meie kõigi sündimist. Aga sellised labased tavalise koolitarkusega äratuntavad vead torkavad kohe silma, et mitte Marss, vaid Päike ja Jupiter tiirlevad ümber raskuskeskme, mis asub väljaspool Päikest (ja sellest tulenevad ka väga regulaarsed häired/muutused kõigi teiste lähemate planeetide liikumisomadustes ja kaudselt ka mõjus elusorganismidele). Kõigi muude planeetide mõju Päikesele on üsna tühine. Masside poolest võibki nimetada neid kaksiksüsteemiks, kuigi ka seda räägiti keskkoolis, miks Jupiter prototähena päris täheks kunagi muutuda ei saa (see oli kunagi väga ammu üks mu lemmikfilme:).
Tycho Brahe oli oma aja kuulsamaid ja täpsemaid astronoome. Kepleri palkas ta omale assistendiks matemaatikas.
Tycho Brahe ei nõustunud heliotsentrilise mudeliga, kuna vaatlusandmed ei kinnitanud seda. Peale Brahe surma Kepler võttis andmed endale ja ehitas üles heliotsentrilise mudeli. Aga nagu varasemalt juba kirjutasin, siis ta üldse mitte ei kasutanud vaatlustulemusi, vaid tõmbas andmeid omaenda matemaatilisest mudelist. Selle siis avastas hiljuti üks ajaloolane, kes hakkas arvutustes näpuga tabelites järge ajama.
Heakene küll, mida siis on viimasel ajal avastatud:
Tsitaat:
“In fact, the majority of stars happens to be part of a binary or multiple system, and consequently binary star research covers most areas of stellar astronomy.”
Tuleb välja, et enamus tähti on tegelikult kaksiktähtede süsteem.
Tsitaat:
"As discovered only in recent decades, the vast majority (up to 85% and counting) of the stars in our skies — all of which we perceive with our naked eyes only as a single object — are in fact binary systems (i.e.; two or more celestial objects). In fact, this percentage is growing by the day thanks to advanced spectrometers and so-called Adaptive Optics (based on the Shack-Hartmann principle). The latter have, in later years, spectacularly improved the ability for observational astronomers to detect binary / double stars."
Veel tsitaate:
“There are many common misconceptions about binary star systems, one of the most common myths is that binary star systems are the cosmic oddity and that single star systems are the most prevalent, when, in fact, the opposite is true. 50 years ago binary stars were considered a rarity. Now, most of the stars in our galaxy are known to be paired with a companion or multiple partners.”
“Binary stars are two stars orbiting a common center of mass. More than four-fifths (80%) of the single points of light we observe in the night sky are actually two or more stars orbiting together. The most common of the multiple star systems are binary stars, systems of only two stars together. These pairs come in an array of configurations that help scientists to classify stars, and could have impacts on the development of life. Some people even think that the sun is part of a binary system.”
Tycho Brahe omal ajal ei teadnud kaksiktähtedest midagi:
Tsitaat:
"It is important to know that Tycho Brahe never knew about binary systems. The very first binary system was discovered in 1650 by Giovanni Riccioli almost 50 years after Tycho’s death, and only following the invention of the telescope. Therefore, one cannot blame Tycho for failing to notice & identify (within his very own, Tychonic model) the obvious binary nature of his proposed model, which famously featured his highly controversial (and much ridiculed) intersecting orbits of Mars and the Sun."
"It was precisely this “bizarre feature” of Brahe’s proposed cosmic model (the intersecting orbits of Mars and the Sun) that triggered the vociferous scoffing and derision of his peers: “Sooner or later, the Sun and Mars must smash into each other!”. As we now know, however, binary systems are the most common stellar configuration in our cosmos. No binary star systems have ever been observed to self-destruct due to a collision between the larger and smaller bodies. I would strongly recommend reading Howard Margolis’ impeccable demonstration that the mentally perceived collision of the Sun and Mars (in Tycho Brahe’s model) has always been an illusion – albeit one that befuddled the entire scientific community for the best part of 400 years. It makes for an exemplary case study of how even the sharpest human minds can be fooled for centuries on end by relatively simple, illusory “tricks” of geometry."
Ja siin on link mudelile, mis on loodud tuginedes Tycho Brahe töödele ja tegemistele:
Sõbral oli kunagi välismaal Volvo 760-ga sarnane olukord, et algas kiirteel kilomeetrite pikkune langus, oli vaja pidurdada hoo taltsutamiseks, pidurid kadusid ja käsipidur muidugi ei toiminud. Ei tea mina seda kiirteekiirust ja vaevalt temagi sel hetkel just spido vahtimisega tegeles, aga tagurpidi käigu ta sellele sisse sai ja pidama samuti. Pidurite puudumise tõttu läks masin sealt edasi treila peal, aga kast jäi terveks ja sõitis selle autoga veel pikalt.
Eile, sõites maanteel 1973a. Volvo 164ga lõppes kütus. Tahtsin lükata neutraali peale, et veereda bensukasse hooga, aga läks kogemata R. Kiirus võis olla 70. Avastasin selle R asendi alles siis, kui tankuri juures olin seisma jäänud. Märkasin veel, et jahutusvedeliku temperatuur oli 100peale läinud. Peale tankimist selgus, et tagurpidi käik ei olnudki katki. Volvol on Borg Warneri BW35 kast.
Kui otsin kuulutusi siis panen tihti otsingusse toodud riigist Eesti ja eeldan et sellisel juhul tuleksid ikkagi Eesti ajalooga autod, mitte kasutatuna Prantsusmaalt toodud autod, mille on seejärel keegi Eestis ühe korra edasi müünud.
Lisaks, igasuguste Prantsusmaa, Itaalia jne edasi autode puhul on tihti ajalugu väga raske kontrollida. Eesti talve nad pole näinud aga kõik muu sh avariilsus, hooldusajalugu jne on küsitav ehk ma ei usu et see on hea üllatus kui lähed kuulutuse põhjal ostma Eesti ajalooga autot ja tuleb välja Prantsusmaalt kasutatuna toodud auto.
Omalt poolt soovitan edaspidi maanteeametist auto ajalugu enne üle kontrollida kui lähed enda ja teiste aega raiskama. Kõik see info on tasuta kättesaadav!
Ilmselt sellepärast võrgutasud meil nii üles upitatigi, et olid ette näha odava elektri ajad ning tarbid küll miinushinna ajal, aga võrgutasu on muutumatu nagu aamen kirikus.
## Mul üks tuttav ütles: rooma kasvõi viis korda auto alt läbi, vea stendi või mida iganes ja jõua endas selgusele- kui tahad osta siis ära aga ära tule pärast ostu enam seletama...Minult küsitakse ka kas garantii on? No kust võin mina arvata mida ostja selle ajaga on suuteline mitte veel pahatahtlikult tegema? Inimvõimetel ja ka lollusel ei ole piire rääkimata sellest et tegemist on kasutatud autoga.
Virutain selle teksti siinse foorumi 2006 aasta postitusest, mis kerkis esile kui ebasobivaks märgitu. Need on kuldsed sõnad, pidage need meeles kõik, kes te kasutatud autosid ostate! Ma olen siiamaani kuidagi niimoodi hakkama saanud, et pole ühtegi päris uut autot ostnud, siiani elus ja terve, rahakott nurrub...
Ideaalses maailmas jah peaks müüja vastutama varjatud puuduste eest, paraku on protsess pikk, valulik ja kallis, tulem ebaselge.
PS ma pole iialgi mitte ühegi ostetud auto kohta müüjale pretensiooni esitanud.
Palun loe uuesti läbi dementsuse sümptomid. Neist mõnda kohtab palju ka noortel, kes alles load saavad.
///Praegu toodetakse autosid arvestusega, et need sobiksid poisikestele hullamiseks.///
Milles seisneb hullamine autode puhul, mis pidurdavad juhi eest ja millega pole sisuliselt isegi võimalik enam juhitavust kaotada, sest enam ei saa ESP-d väljagi lülitada, et autot libisema lasta? Jutt käib just praegu toodetavatest autodest ja kehtib ka turu kõige odavamate Daciate puhul. Paremad ja kallimad teevad veel rohkemat. Sellised kohitsetud autod (vahet pole, kas Dacia või Mersu) ei ahvatle isegi eeskirju rikkuma oma sõiduomaduste pärast. Kui keegi rikub, siis pigem oma üleoleku demonstreerimiseks, aga selles pole süüdi enam auto, vaid inimene, kes teeks seda sama ka ilma autota nii jalakäija kui jalgratturi rollis.
Taaskord, sa ei saa asjast aru! See, et arstitõend kümneks aastaks on sisuliselt mõttetu, öeldi välja 10+ aastat tagasi, see pole uudis. Arstitõend kaheks kuuks on ka sisuliselt mõttetu kusjuures....
Kõik sellised regulatsioonid on hambutud kui nad toimivad mingite kriteeriumite alusel jah/ei formaadis. Elu ise on palju nüansirohkem ja nagu jube enne kirjutasin, siis tegelik vastutus on lähedastel. Formaat pole seejuures oluline! Kui näed, et vanaonu ei saa enam sõiduga hakkama, siis võta võtmed ära ja las ta karjub!
Homme ütleb aitäh.
Praegu põhineb kogu liikluskorraldus eeldusel, et me vähemalt teeskleme, justkui auto juhtimiseks nõutakse mingil väga minimaalsel tasemel adekvaatsuse olemasolu.
Kui te leiate, et dementsed inimesed peavad saama autodega vabalt sõita, siis oleks aeg üle vaadata liiklusreeglid ja millised autod on üldse avalikel teedel legaalsed. Praegu toodetakse autosid arvestusega, et need sobiksid poisikestele hullamiseks.
///Kes on kuskil väitnud, et auto peab olema esimese omaniku käest ja täieliku hooldusajalooga? Kui see sinu ainus valikukriteerium, siis kes keelab.///
Kes on väitnud, et see on AINUS valikukriteerium? Sellise lameda huumori viljelemine ei saa siin foorumis kesta igavesti.
///Soomest või Saksast tonnist autot tuua millega sõita aasta või paar ei tasu ära///
Mis on äratasumine? Nt tõin 14a tagasi ühe sellise tonnise auto Rootsist, mille kõige odavam "autorahaks24-versioon" maksis Eestis samal ajal üle 3 tonni. Tõin just selle mõttega, et mõne aasta sõidan ja saan siis müües ikkagi tagasi vähemalt topelthinna. Aga oli hea auto, sõitsin kauem ja muretult, müüsin alles äsja. Vale oleks öelda, et kallimalt, sest tonni ostujõud oli sel ajal kindlasti suurem. Aga mõni räägib siin sellest, et kui tonnise autoga ka järgmiselt ülevaatuselt veel läbi saab, on juba hästi. Ju siis on erinevad ootused.
///arvesta juurde ajakulu, keelebarjäär, reisikulu ja võõras riigis paberite ajamine.///
- samaväärselt heas korras auto leidmiseks väiksema ajakuluga just seda teinud olengi;
- keelebarjäär... mõistetav probleem, siin ei suuda paljud end eesti keeleski väljendada, võõrkeeleoskusi peetaksegi nõrkuse tunnuseks;
- reisikulu... näiteks bussipilet Oulusse (üle 600km) maksab alla 20e, Võrus käimine on tõepoolest vist natuke odavam;
- müüja ei aja võõras riigis muid pabereid, kui paneb oma andmed/allkirja tehnilise passi B-osale ja müüja täidetud ostumüügilepingule ning sõidab seejärel ARKi autot ette näitama.
Samas tasuks siiski meeles pidada, et samasugune rondiäri käib nii Soomes kui ka Rootsis just selles turu odavaimas otsas, nende tegelastega ei teki seal eesti või vene emakeelega inimestel alati isegi mitte keelebarjääri;)
Aitab sellest offtopikust, ma ei ürita kedagi veenda leidma odavamaid, täisajalooga (sh tshekipatakad alates auto ostutshekist!) ja roostemuredeta lahendusi oma autoprobleemile. Kui keegi neid ühe omaniku käest teise kätte liikuvaid "rändkarikaid" selles odavamas otsas siin tillukesel koduturul ei ostaks, kukuks rondiärikate majandusmudel kiiresti kokku, sellest oleks paljudel kahju.
Soomest või Saksast tonnist autot tuua millega sõita aasta või paar ei tasu ära - arvesta juurde ajakulu, keelebarjäär, reisikulu ja võõras riigis paberite ajamine.
Sõber sõidab aastaid sellisega, ostis uuena äkki 2017a.
Minu teada null probleemi, ls peaks 150k ringis olema. Kütusekulu 10 ringis keskmiselt, roostemuresid pole.
Endale ei meeldi selle auto puhul jõuetu mootor, suur müratase, kitsas salong ja väike pagasiruum.
Viimane postitus on eelmisest natuke parem juba. Riske lõputult maandada ei saa iialgi, see on ka selge. Samas teisest küljest on mopeedautosse surumine nõme ja alandavgi, seega kui üldse, siis võiks arutleda selle kiirusepiirangu üle.
Mul on mälestus mingist videoklipist, kus jõmpsikas (16?) sõitis oma esimese autoga, mis oli sadulveok. Kiirus oli piiratud ja kruiisis alevikus seaduslikult. Eks muidugi sõltub kõik ka kohalikest oludest ja üldisest kultuurist või selle puudumisest.
mul pole mingeid jääknähte!
kuni 50 km tunnis pole ohtlik teistele,ega iseendale.mõningad kodanikud vist välismaal ei käi,sest muidu nad teaksid,et paljudes riikides sõidavad vanemad inimesed kes endas kindlad pole ,autodega mis liiguvad kuni 50 kmh.meil saab kasutada ainult mopeedautot,kuid arenenud riikides sõidetakse tavaliste autodega millel kiirus on elektrooniliselt piiratud
Enne kui usinad kaasfoorumlased hakkavad internetti ümber trükkima, räägi ikka ise, mida oled leidnud ja mis konkreetselt murelik tundub! Praegu on selline ümmargune küsimus lihtsalt ja vastused saad veel ümaramad ilmselt!
Sooviks tähelepanelike kaaskodanike abi Hyundai Tucson 1.6 GDI manuaal osas:)
Jutt käib ilma turbota 97 kW bensiinimootoriga autodest.
Panen konkreetsed küsimused:
1. Kuidas mootor käitub? Tegemist on mehaaniliste tõukuritega mootoriga, see teeb klõbinate eemaldamise (juhul kui need tekivad ja ei kao ka sooja mootori korral) aeganõudvaks ja keeruliseks. Kas keegi on sellega kokku puutunud ja kui, siis millisel läbisõidul?
2. Anomaalne õlikulu- kas see on selle mootori puhul probleem? Erinevad foorumid räägivad klapikambrikaane tihendi vahetusest ent see on tühiasi.
3. Tegu otsepritse mootoriga, seega sisselaske tahmumise on teema. Kas seda pääseb kergesti puhastama? Visuaalselt tundub sisselase hästi ligipääsetav.
4. Rooste, kas on probleem? Roostekirme veermikul tundub aasia taustaga autodel igapäevane ent kuidas on põhivärvkattega?
5. Kas on mingid nõrgad sõlmed mis pole kulumaterjalid, näiteks vihmavee sisseimbumine vms., mõni elektroonikasõlm vms.
6. Kütusekulu, hinnanguliselt.
7. Kas maantemüra kostab hästi sisse talvel naelrehve kasutades?
8. Kuidas talvel sooja peab? Viimase kahe osas on saksa autodel selge edemus.
Muljetage, head kaasteelised!:) Igasugune info on teretulnud ja oodatud.
Kes on kuskil väitnud, et auto peab olema esimese omaniku käest ja täieliku hooldusajalooga? Kui see sinu ainus valikukriteerium, siis kes keelab.
Aga ära hakka taolise demagoogiaga vett sogaseks ajama. Ma olen korduvalt väitnud, et auto peab olema sõiduvõimeline, elementaarne, et omab ülevaatust ja kui see lõpeb ka kuu aja pärast, on enne ostmist (kui ise autodest ei jaga) alati võimalik suvalisest üv punktist läbi sõita ja auto seisukord ehk vastavus eesti tehnonõuetele teada saada. 15-20€ maksab vist see teenus ja nagu me teame, siis ülevaatajad on vähemalt ametlikku ülevaatust tehes üsnagi põhjalikud. Ju teevad ka seda nn mitteametlikku sama hästi. Ei huvitagi sellise auto puhul, palju omanikke on olnud või mitmes omanik sillaremonti tegi või mitmes sumpa vahetas.
Jälle mingid väljamõeldised nishiautodest jms: siin teistes teemades piltegi näidanud neist erinevatest Octaviatest, Golfidest, Volvodest, Toyotadest jne, eelmisel aastal alles üks Accord jne. Ikka samad autod, mida teed-tänavadki täis rikkast pealinnast veidi kaugemal. Ainult et põhja poolt saab samu asju ka varustuses, mida meil siin või Saksast tuues sellises vanuses/hinnaklassis praktiliselt ei leiagi.
Ma näen olulist eelist lihtsalt selles, et turg ise on kordades suurem ja seal saan pisiasjadeni korras auto esimeselt-teiselt (st tavaliselt samas peres uuest saadik) omanikult. Loomulikult valin ka Soomes teadlikult soolavaba piirkonna ostmiseks, st need autod on ka põhja alt nagu uued ja just kere poolest neil pikk elu veel ees. Halb valikukriteerium?
Eestist otsides... palju õnne esimese omaniku käest roosteta ja TÄIELIKU hooldusajalooga 90ndate auto leidmisel:)) Pole ju kusagil väitnud, et ei leiaks. Pigem, kui on mõistliku hinnaga, pead olema kärmem neist rondiärikatest, kelle eesmärk on selliste leitud pärlite pealt lihtsalt vahelt teenida, aga nende käest ostes pole enam tegu esimese omanikuga ja vaevalt nad selliseid pärle ka alla 1K hinnaga müüvad... või ma siis pole tõesti kursis turuga. Kas sellistest esimese omaniku ja 100% hooldusajalooga roosteta autodest on siin nüüd tõesti lausa valikuvõimalused tekkinud kuni 1K hinnaklassis? Oma kogemuste põhjal on tegemist pigem eranditega või ikkagi eksin?
