Tagumisi veovõlle kontrollisin eelmisel aastal niimoodi et tõstsin ratta maast lahti, hoidsin torutangidega võlli kinni js keerasin ratast. Mingi 30 kraadi sai pöörata enne kui haakuma hakkas. Need olid siis ka nii otsas et viimane aeg ära vahetada.
Ei mäletagi mis need muud sümptomid olid. Mingit erilist vibratsiooni mäleta. Järsult pöörates (parkimiskohalt välja) oli tagasillas tunda katkumist. Kallakul parkimisel vajus ilma käsipidurita auto kõigepealt nii 20 cm edasi. Ja üldse tundus et kuskil on suur lõtk. Mõtlesin juba et tagasild on lahti.
Läbisõit oli 300 000 + . Mõlemad veovõllid olid ära kulunud kuigi kaitsekummid terved. Esisillas oleks sellise lõtkuga ammu munakas katki kuid tagasild ei pööra ega ragise nii nagu ees.
Seda enam tasuks hiinakaid vältida. Seal on kasutuses mingid kinnised custom android ja/või custom linuxi distrod.
Kui masin kasutab Android Automotive OS (AAOS) süsteemi, siis selle juures enam-vähem tead kuhu ja millal su andmed rändavad ja see on isegi teatud piirini kontrollitav.
Hiinakate puhul ei tea seda kunagi ja seda ei näidata ka.
Kui kedagi huvitab, siis pildil on Baojun Yep ehk Solarky SunV ehk MAB Solarky. Ümarate tuledega on Solarky SunV (madalam võimsus jne muudatused) nime all.
EDIT: Ei lasknud magada see viga ja parandan ennast, Baojun Yep ei puutu üldse asjasse, pildil on Solarky SunV ehk Indoneesia toodang ja BaoJun on Hiina SGMW Tianyu S platvorm. Aju kleepis kaks kuubikut kokku, mina vabandan.
Ju tuli oletus, et diffris kiilub korra kinni vms aga siis juhtuks seda kogu aeg, ükskõik, mis kiirusel. Undamine tagant ei ütle ka väga midagi, auto kere kannab fantoomhelisid igale poole, kahe seina vahel sõites lahtiste akendega kuuleks vb midagi veel. Aga veovõllid on teelehtede pealt ennustades üks parimaid pakkumisi.
Difri seos teemaga jääb veidi arusaamatuks, veovõllid võivad tõepoolest kuluda pikimootoriga autodel mõlemalt poolt ka ühtlaselt:) See algabki tavaliselt vaevutuntava vibratsiooniga, mida paljud isegi ei märka (sest lõpuni väljapööratud ratastega on harva vaja teha jõulisi kiirendusi täiesti siledal pinnal, kus seda kerget vibra tunda on).
Esimese asjana loksutaksin veovõlle maas, rippuvate ratastega ja väljapööratud ratastega. Koos sellega õnnestub veidike piiluda ka piduriketaste sisekülgesid, mis teinekord üllatusi võivad pakkuda. Niiviisi auto all rattaid keerutades võib tulla nähtavale ka nt selline pragu veoliigendi kummikattes, mis tavalise pealevaatamisega välja ei paista. Kui see tehtud ja viga ikka leidmata, mõtleksin edasi.
Difri poomist saad kontrollida liivasel afaldil, lihtsalt jälgede vaatlemisega või sõites filmimisega. Loomulikult on seal väga palju nüansse ja erinevaid versioon lülitamiseks, need pead enne selgeks tegama. Mittevajalikud libisemised näeb ära küll.
Mahno3, seega uus tarkvara muudab uuendab ka platvormi? Ise tulid selle peale või AI ütles?
T-urundus pingutab naba paigast, et meile igal nädalal uut ja paremat mudelit pakkuda. Paraku uute vigade ja järjest sitema kasutatavusega. Lähemalt vaadates leiad aku ja põrandavaiba vahelt tihti sellesama põhjaplaadi sobivalt pikaks venitatud istmetevahelise põrandaga. Prantslased seda sõiduauto põhjale loodud Berlingoga alustasid ja nüüd panevad kõik sama küna mööda, nagu rotid.
Tere!
Üks päev tekkis selline jama, et kui gaasi anda ja keerata lõpuni rool siis lõi värinat tagant poolt algul tundus nagu differ oleks kinni aga samas mingit kõvat poomist ei tundnud ja kuulnud, lihtsalt üks trrrrr värin. Kas tõesi võib paugu pealt mõlemad veovõllid seda häält tegema hakata või võib olla tegu piduriketastega, kuna need on juba väsinud ja pidurdamisel tunda juba ebaühtlust ning seda oli ka tunda kergelt et tagumised kettad olid veidi soojemad kui teised. Kui gaasi ei anna siis nagu ei tee ja alati kui pöörasid vasakule siis tuli see paremalt poolt ja kui teisele poole siis vastupidi.
Täpsustan, et küsimus käib Tallinna ja Saue valla töökodade kohta.St kus olete viimati teie hinnangul saanud kvaliteetset teenust kliima täitmise, testimise ja ka lekkeotsingute osas?
Masin teeb vaakumtesti. Vahel aga lekib ainult surve all kahjuks, siis aitab ainult uuesti täitmine värvainega ja lekke leidmine lambiga ja kolmandat korda täitmine
Kus olete hiljuti auto kliimaseadet täitnud ja enne täitmist N2 rõhu all testinud ja olete teenusega rahule jäänud. Ja olete veendunud, et rõhutest on edukalt läbitud ja/või olete oma silmaga manomeetri näitusid näinud. Ja lisaks ei mängi töökojas muukeelne raadiojaam (mul pole midagi BBC või YLE vastu:)). Küsin, sest pakkujaid on palju ja kodulk. on ilusad jutud, aga mingi aeg peale täitmist saate aru, et tulemus pole see mida ootasite. Endal hiljutine kogemus olemas.Ideaalis võiks tööga tegeleda kutsetunnistust omav töötaja. Pajatage!
###Politsei plaanib tõsta kiiruskaamerate sekkumiskünnist ehk piiri, millest alates saab kiiruseületaja trahvi. Autojuhtidele antaks eksimisruumi juurde kolm kilomeetrit tunnis, kuid mõju oleks märkimisväärne, sest ligi pooled trahvid määratakse praegu just selliste väikeste rikkumiste eest.
Praegu on kiiruskaamera sekkumiskünnis kolm kilomeetrit tunnis. Politsei kaalub, kas tõsta see kuue kilomeetrini tunnis. Näiteks 90-se piirkiirusega alas tähendaks see, et kui praegu saab trahvi alates kiirusest 97, siis tulevikus alates 100-st, sest arvestatakse ka seadme mõõtmisviga neli kilomeetrit tunnis. Politsei sõnul on nende jaoks oluline keskenduda töös riskikäitujaile.###
See ei juhtunud Tallinnas, ei mingit erilist liiklust, kuid just see lai kõnnitee on üsna tõhusas kasutuses jalakäijate ja ratturite poolt, sest alternatiive väga pole. Kõik algab ikkagi suhtumisest, et kui sõidad välja maja nurga tagant hoovist, siis ei tee seda kunagi kiirusel, mis ei jäta kellelegi aega reageerimiseks. Sellepärast mainisin ka auto marki, sest just ühe konkreetse margi esindajad eeldavad liikluses sageli, et suunatulesid pole vaja ja küll teised pidurdavad minu pärast. Pidurdavadki, me oleme harjunud selliste ülbikutega liikluses. Nende tõuksirüblikute asemel oleks seal võinud olla ka kolmerattalisega väntav lasteaialaps või nutitelefoni näppiv ja enda ees lapsevankrit lükkav emme. Neidki näeb seal sageli. Nende reageerimiskiirus oleks vaevalt olnud parem hästijuhitavatest tõuksidest.
Juhitavuse osas on pidurdamisega "probleem" olemas igat tüüpi tõuksidel ja ka jalgratastel. Pidurdamisest sellises ohuolukorras nagunii ei piisa, tuleb ka pöörata. Ma ise armastan väga uisutamist, kuid pole siiani viitsinud pidurdamist ära õppida. Pidurdan pöörates, seisma jäämise vajadusel teen pöörde ümber enda vertikaaltelje:) Seda liigutust ei saa teha jalgrattaga ega ka klassikalise renditõuksiga. Aga saab teha vähemalt osaliselt nende "hightech" illegaalsete tõuksidega (mida avariid vältida suutnud lapsed tegidki).
Veelkord: seadus ei peaks soosima mitte "masinapurustajate" filosoofiat, vaid kõigi liiklejate vastutustundlikku LIIKLUSKÄITUMIST. Sellest piisaks.
Siin hr v6sa lähenemine on tõesti vananemas - mida aeg edasi, seda suurem osa on tarkvaral. Autod lähenevad iga aastaga keskmisele mikserile ja kes meist teaks, mis ajam ja mis võimsusega mootor on mikseril. Seda lähenemist toetab pinnapealsuse levik ja tehnilise huvi kadumine massides.
Tõestuseks võtke lahti suvalise margi või müüja koduleht - te saate sealt teada kõikvõimalikku infot panipaikade arvu ja istmekatte vegetaarse päritolu kohta, kui teid peaks huvitama mootori võimsus, siis selle leiate enamasti kuskilt nurga tagant, kui peaks huvi tekitama käigukasti tüüp, siis selliste pisiasjade selgitamiseni ei langeta.
See "rage bait" on päris tabav väljend, sest ka õige fakti puhul ei saa niimoodi üldistada. Nagu ka varasematel aastatel, nii ka praegu, toodetakse paralleelselt paska ja pärleid, mille juures ei tohi kindlasti unustada ka seda, et neid mõlemaid eksisteerib igas autoklassis. Noppides nüüd välja ainult paska või siis pärleid, ei saa jällegi üldistusi teha. Saab öelda vaid nii, et mingil ajastul oli ühtesid rohkem ja teisel teisi... üsnagi kasutu teadmine inimese jaoks, kes süveneda ei viitsi, mida ja miks nüüd näitena sealt välja nopiti, sest temal on vaja ühte konkreetset autot, mitte ajastupõhist statistikat. Ehk siis sõidavad ka praegu mõned mootorid, millest seda üldse oodata ei julgeks, avamata miljoni ja ei sõitnud seda ammustel aegadel kaugeltki mitte kõik. Sellele pole väga mõtet keskenduda, kui põhjused autost loobumises ei seisne juba ammu enam mootori rauaosa ressursis, vaid roostes, ajale kehvalt vastu pidavas elektroonikas, isegi juhtmete isolatsioonides-kontaktides, keskkonnanõuetes (nt kesklinnapiirangud üle zooroopa) jms. Lõpuks tuleb ikkagi süveneda detailidesse ja avastad, et isegi see "maailma parim" kuulub mõne teise aastakäiguga või tehnilise konfiga absoluutsesse põhjakihti... ja parimaks ei saa nimetada ülivõrdes töökindlusega autot, millele ei saa enam poest (ega romulast) osta mõnda liikluses hoidmiseks hädavajalikku pisidetaili. Isegi ülilevinud Volvode puhul kadus mõni selline pudin tootmisest juba peale 10a möödumist tootmise lõpetamisest - autod sõidavad, sest leidlikud inimesed leiavad alternatiivseid lahendusi, aga nii olemegi tagasi hobiautonduse juures, kus parem/kehvem dilemma sõltub juba hoopis muudest asjadest kui uute puhul, millega siin võrrelda üritati.
Kui jätta moraalne vananemine kõrvale, milline oleks majanduslikult ratsionaalne lahendus näiteks elektroonika vananemise ennetamiseks?
-- vanematel autodel neid probleeme polnud, sest elektroonikat polnud või oli vähe ning eraldi (vahetatavate) plokkidena, uutel tegeleme sellega mõnikord juba garantii ajal,
-- hakkame nõudma elektrisüsteemis kontaktide kuldamist (nagu 80ndate Mitsubishidel premium klassis) jt "kosmoselahendusi"... et pikendada elukaart autodel, mille elukaare tegelikku ressurssi rohepesu keskkonnanõuded ja edevusvajaduse ettekäändel uuemate vastu vahetavad kliendid nagunii ära ei kasutaks? Milleks?
Sama küsimust saaks nüüd küsida kõigi autode sõlmede ja ehituslike põhikomponentide kohta. Nuta või naera, aga turul on siiski olemas autod, kus ka kõige ebatöökindlamaid tehnilisi lahendusi suudetakse valmistada niivõrd kvaliteetselt, et isegi eeskuju vääriva elukaare jooksul pole vajadust nendega tegeleda. Ometigi ei ole näha, et keegi tahaks teha tervet autot sama kõrge kvaliteediga, sest neid pole kellelegi vaja. Nagu juba nägime, polnud kellelegi vaja ka 1000km+ lennukaugusega särtsuautosid ning võetigi tootmisest maha just nimelt "klientide soovi(matuse)l", mitte mingite rohepesureguleeringute tõttu, mida meist enamikule siin sarjata meeldib:))
Huvitav jutulõim Kia EV9-le rehvide valimisest. Jutt ise pädeb ka fossiilikate puhul, need erinevused rehvides on tõesti meeletud. Tema mainitav elektrisääst maanteel 5-10% on samuti mängimist väärt. Sõbrad samuti nuputavad siin premium otsa särtsukatele lahendusi (mingid shvammitaolised asjad tõmmatakse velje ümber jms), et just rehvimüra vähendada. Paras ikaldus ikka, kui autod tehakse niivõrd rasked, et peab olema ebareaalselt lai rehv ja kaalu/kiirusindeksi tõttu pole selliseid rehve isegi võimalik toota sama vaiksetena kui massi/kiiruse poolest "normaalsete" autode puhul. Samal põhjusel ei saa panna alla ka oluliselt kitsamaid... ja kõik, mida ostad, kulub ebareaalselt kiiresti:)) https://www.facebook.com/groups/elektriautodeestis/posts/448
7405314825145
Igaks juhuks hoiatan, et tegemist on kasutajaga, kes võistleb erinevate kasutajanimede osas esikoha pärast siin foorumis mõne teise tuntud trolliga;) Neist paljud on seotud ka ÜV-teemadega, nii et paistab, nagu tal oleks ÜV punktidega mingi oma kana kitkuda. Aga see polegi praegu oluline, siin praegu foorumi reeglite rikkumist ei toimu.
Iga seadus peab täitma mingit selget eesmärki: esmalt tuleb sõnastada probleem, seejärel otsida probleemile rida võimalikke lahendusi ja valida neist parim, mille teostamiseks on võimalik leida vahendid. Kui probleemina on sõnastatud üks ÜV punkt, millest ta jalgrattaga mööda sõidab, et neil pole kliente... nõrk argument seaduse loomiseks:)))) Turumajanduses nii käibki, et kliendid on seal, kus pakutakse kvaliteetset teenust koos eeskujuliku kliendisuhtlusega. Kes hakkama ei saa, teevad ruumi teistele.
Mõttelend ise on suhteliselt vallatu, sest vaadates konnatiigist kaugemale, näeme isegi suure osa tsiviliseeritud maailma juures, et ÜV ei peeta üldse vajalikuks: see on omaniku risk ja vastutus, sellest sõltub kaudselt tema liikluskindlustuse hind (mis pole samuti igal pool isegi kohustuslik, st saab katta muude kindlustustoodete arvelt või üldse mitte teha, kui inimene hindab avariisse sattumise riski piisavalt madalaks). Nii võiks olla ka meil, sest igaüks teab ise, kus ja kui palju sõidab ning kas tasub maksta pigem suuremat kindlustust ja teha ise autole tehnilist kontrolli või käia ülevaatustel. Soomes näiteks registreerid oma sõidud (siirtolappu) ja saadki veits kallima kindlustusega sõita legaalselt ilma ÜV-ta igasuguse autoga. Seadus on tehtud just nii, et inimesed saaks käia nt oma hobiautodega mõnel suveüritusel, kusagil kruiisil vms, aga nii pole mõeldav/tasuv kasutada autot igapäevaselt. Ainus sisuline nõue ongi see, et autot oleks liikluses ohutu kasutada – olen ka ise Soomes sattunud pistelise (alla 5min) kontrolli otsa, kus politseinik tundis huvi juhitavuse ja pidama saamise vastu, aga mitte selle vastu, mitu ratast reaalselt pidurdavad või kas autol üldse põhi all on:))
Räägime siis numbritest lähemalt:
-- Kas aastas 150tkm sõitva autoga peaks siis käima aasta jooksul 15x ülevaatusel? :)) Minagi olen korduvalt sõitnud üle 100tkm aastas, isegi 10x aastas ÜV külastamine tundub põhjendamatult palju...
-- Väga paljudes riikides lähtutakse teadmisest, et vanad autod OLULISELT töökindlamad ja just vanadel autodel on ÜV kohustust pikendatud, mitte uutel. Näiteks Soomeski on kerghaagised, mootorrattad jm üldse ilma ÜV kohustuseta, vanadel autodel on ÜV kohustus 2a tagant, originaalina hoitavatel vanadel autodel (Soome uunikumiregister ei ole nõudmiste poolest võrreldav Eesti nn musta numbriga!) 4a, aga värsked masinad peavad käima igal aastal... põhjusega! Muu Euroopa astub sama sammu, aga tsiviliseeritud maailm ei lõpe Euroopaga.
-- Tähelepanek on ise õige, tutvusringkonnas on mitmeid ÜV-äriga seotud inimesi, räägivad sama, imestan isegi, kui kaua neil õnnestub veel otsotsaga kokku tulla (sest ka Transpordiamet tegeleb nende halduskiusamisega varasemast rohkem). Probleemi põhjuseks on paljuski majanduslangus, sest enne praegust majanduses korraldatud kaost jõudsin ka ise 20 autoni, mida igapäevaselt legaalselt käigus hoida, ÜV-de tõttu kulunud raha oli suuremgi kui liikluskindlustusele kuluv raha (sest hooajaliselt kasutatav nt talvemaastur ei vaja aastaringset kindlustamist ja maakate aastane liikluskindlustus on praegugi odavam ÜV-l kasseeritavast summast). Hetkel on mul kehtiv ÜV vaid 6 autol ja lisaks mõned veel, millel küll kindlustus, kuid kasutan (vähem) ilma ülevaatuseta. Kusjuures see, kui palju aastas kokku sõidan, ei sõltu absoluutselt autode koguhulgast, sest asjatuid/tühjasid sõite ei ole (autohobi, mitmed eurotripid koos perega igal aastal jne ei ole “igavusest kruiisimine” ja eelistan teha neid rendiautode asemel isiklike autodega).
-- Üks osa ÜV klientide kadumisest läheb kindlasti ka automaksu ämbrisse, sest mitte ainult mina, vaid päris paljud oma tutvusringkonnas viisid oma autod (pigem osa nendest) mõne teise riigi registrisse, maksavad nüüd seal kindlustusi jne. Mitte ainult Soome, vaid palju kaugemalegi, eks vihjeid leiab tänavail silmi lahti hoides piisavalt, need kõik pole turistid;). Ei saa ka kuidagi pahaks panna, et inimestel on põhimõtted (terroristidele ei maksta) ja värdseadustele tagasiside andmine on iga riigikodaniku kohus.
-- Kuna jutt käis vanematest autodest, kus odonäitu on ülilihtne manipuleerida ilma hirmuta, et sellega üldse vahele on võimalik jääda, siis riiklik surve seda tegema hakata on täiesti ajuvaba ka kasutatud autode turu läbipaistvuse osas. Näiteks teen perega paarinädalase eurotripi 10tkm, esimeses Läti tanklas kulutan paar minutit spidotrossi lahti võtmisele ja tagasiteel samas tanklas ühendan tagasi: 10tkm läbisõidust kadunud ainuüksi ühe tripiga, paari kuu pärast uuesti. Praegu pole selle tegemiseks mingit motivatsioonigi, sest nagu mul endal, pole ka kunagi autot müües mõistusega ostjate puhul erilist vahet, kas kella peal on 500tkm või 700tkm (500tkm läbisõiduni jõutakse 100tkm/aastas puhul uue autoga juba 5 aastaga!!), aga nii kui lisandub mingi läbisõiduga seotud püsikulu (ja see lisandub suure tõenäosusega varem või hiljem, iseasi, kas ka nii vanadele autodele), siis loll pole see, kes küsib, vaid see, kes maksab.
Kokkuvõtteks ma ei tahaks siiski naeruvääristada probleemipüstitust, sest probleem on päriselt olemas ja see on seotud paljuski majandusega. Riigi majandust ei saa juhtida nii, et seadusemuudatustega lahmides, kobarkäkkides ja teerullides tekitatakse olukordi, kus paljudes teenindus- ja tööstusharudes suurendatakse-vähendatakse pidevalt nõudlust, sest asi pole ainult maksulaekumistes, vaid sellega koos hävitatakse ka paljude (seni ausalt makse maksnud!) inimeste unistusi ja elutöid, nõudluse suurendamisega tuuakse asemele aga välisinvesteeringuid siia kohalike teenitud kopikate arvelt koort riisuma, mis kõik kasumina riigist välja viiakse. See on probleem, mis tuleb lahendada ja koos stabiilsusega majanduses tuleb tagasi ka investeerimisjulgus ning kaovad paljud kunstlikult tekitatud probleemid. Kui kõik sigadused tagasi suudetakse pöörata, peaks ka ÜV uste taga järjekorrad taastuma. Seejärel saame hakata rääkima jälle sellest, miks Eestis sisaldavad tehnoülevaatuse nõuded massiliselt lollusi muude riikidega võrreldes (üks põhjustest, miks mina ja paljud teised eelistavad hoida autosid mõne teise riigi registris ja nendega seal ülevaatustel käia), mille puhul tekib kahtlus, et need lollused on mõeldud välja ainult ÜV punktide kiusamiseks ja selle ajuvabalt pika nimekirja puhul millegi ununemisel nende trahvimiseks.
Nendes normaalsetes riikides meie aastase ülevaatusega masinad läbi ei saa ka, ära jäta teist mündi poolt rääkimata nüüd :)
Meil vaadatakse, et ok, see puks kestab sul veel paar aastast, järgmine aasta sa sellega läbi ei saa. Seal saadetakse joonelt töökotta puksiiriga.
Tere.
Teen ettepaneku üle 10a vanustele autodele teostada ülevaatust mitte iga aasta, vaid sõltuvalt läbisõidust iga nt 10000km takka.
Nii saab autoomanik ka ise arvestada, palju ta sõidab perioodi jooksul.
Mure tekkis seoses sellega, et sõidan iga päev rattaga tööle möödudes ühest tüv punktist ja enamus aega pole seal ühtki klienti. Kuigi autosid on teedel igal pool, siis sinna jõuab neid väga vähe. Varsti tõenäoliselt punkt suletakse.
