Kas ratas või tõuks kõnniteel 25 km/h on liikluseeskirjade järgi tõesti lubatud?
Parklast elava liiklusega sõiduteele välja sõites varjas kõnniteele nähtavust plank ning viimasel hetkel jõudsin pidurdada enne kõnniteel suurel kiirusel ette sööstnud tõuksi. Vahtis mind nagu heeringas.
Ilmselt oleks tänaste liikluseeskirjade järgi autojuht süüdi, kuid tõuksisõitjat pärast kabelimatsu see eriti ei lohutaks.
Ise tagantjärgi olen õnnelik oma kümnendik sekundilise reaktsiooni kiiruse üle.
Kiirus kõnniteel ei tohiks olla suurem kui 10 km/h
Bolt on nüüd Nõmmele ka jõudnud oma tõuksidega. Tõuks ja aedlinnak kõlab nagu halb kombinatsioon. Midagi teha, autojuht peab auto kapoti osa kõnniteele ajama enne kui aia tagant midagi nägema hakkab. Juriidiliselt võttes - kui seda aeglaselt teha, siis pidi tõuksijuht seda nägema ja süü on 50/50.
Kogenud liikleja võtab tõuksiga sõites ka peateel sellistes kohtades hoo alla, kogenematutele ei aita ka 10 km/h seadus. Kogenematus on aga paratamatus ja loomulik kasvamise osa. Käib ka autojuhtide kohta - kui oled elu aeg sõitnud ühe autoga, siis ei kujuta ettegi kuivõrd kehv väljavaade on sportautost või kaubikust. Rääkimata siis noorukesest tõuksijuhist, kellel puudub üldse kogemus, et igal ajahetkel ei olegi võimalik 360 vaadet saada.
Alles üks päev lasi üks nooruke tõuksijuht mööda ühesuunalist Hiiu tänavat vastassuunas ja sõidutee peal. Kuigi seal kõrval on lai kõnnitee. Autojuhina tõusevad ihukarvad püsti, sest piisab ühest väiksest vääratusest vastu äärekivi ja tõuksijuht on pikali keset kitsast sõiduteed.
Täitsa eluohtlikud vidinad need tõuksid, no mõelge ise - riist, mis sõidab sama kiirusega kui tihedas linnaliikluses auto, aga on tegelikult mõeldud kõnniteel sõitmiseks (!), kättesaadaval ka 12-aastasele (või siis purjus 50-aastasele), kellel mõni euro kontol olemas...
Lugege politsei liiklusinfot - mõnel päeval on viiest õnnetusest kaks kuni viis tõukeratastega, kusjuurest viiest tõuksiavariist on ca neli vaid ühe osapoolega - kukkuvad keset teed või sõidavad otsa äärekividele, majaseinadele, pargitud autodele jne, paljud on ka purjus. Hea, et keegi rohkem viga ei saa, aga vaevalt et nad enda ravikulusid ise kinni maksavad.
Head näited siin: https://www.politsei.ee/et/uudised/liiklusinfo-10-05-2022-10
533
Juhtub ka vähem naljakaid asju:
"...mänginud 6-aastasele poisile sõitis elektrilise tõukerattaga Bolt otsa seni tuvastamata isik. Liiklusõnnetuses vigastada saanud poiss suundus hiljem koos emaga Rakvere haiglasse. Tõukerattur lahkus sündmuskohalt."
10 kmh piirang on praegu ainus lahendus peale tõuksite täielikku keelamist, kusjuures peab piirang olema mehhaaniline, et ei saaks füüsiliselt kiiremini sõita. Ka kümnega saab s1tta kokku keerata, aga seda märksa väiksemas mahus kui neljakümnega.
Suurem osa õnnetustest (vähemalt need millest hommikul Viker ette kannab) ongi toimunud elektritõuksidega. Ja oleme ausad, ega neilt kes nendega ringi süstivad, mingit vastutustunnet või teistega arvestamist liikluses oodata pole mõtet. Nad ei kuule, nad ei näe ja isegi pea pööramine, et veenduda mis ümberringi toimub on nende jaoks liigne toiming. Lihtsalt edasi, igatahes! Karm värk.
Täis peaga ei tohi sõita ka tõuksiga!
Kahekesi ei tohi sõita ühe tõuksiga!
Seadus võrdsustab ta jalakäijaga kusjuures aga minu arust rohkem ikkagi jalgratas, kuid see osa sai uuenduse eelmise aasta jaanuaris!
Seda, kuidas ma lubasin ühele tõuksivennale hulgiluumurdusid peale seda, kui ta mul põrkerauda sisse kihutas ja oma õigust taga ajama hakkas, saab lugeda ühest teisest teemast.
Olen märganud, et kõnniteel tavakodanik jalgrattaga sõidab millegipärast aeglasemalt kui tõuksid. Kui on tõsisem tegija, siis kolib rattur kõnniteele.
Kas aastate jooksul omandatud ettevaatlikkus või lihtsalt viisakus?
Autojuhi tähelepanu võimetel on ka piirid, eriti kui on elav liiklus või muid segavaid tegureid ja ei ole 360 elektroonilist radarit.
Puhas statistiline matemaatika tõenäoliselt lõpetab iga päev mõni tõuksiga oma päeva haiglapalatis. Ei tahaks ka autojuhina sellist kogemust.
Ma ise mõtlen, et need kileviinerid on küllap ise ka autoomanikud, aga kindlasti selliste noobelmarkide omad, kellel nagunii ümbritsevast maailmast pohh ja nii nad laiavad ka maanteedel. Eilegi kaks sellist otse ees- üks sisuliselt telgjoonel. Tundusid küll rohkem päris sportlased olema, aga need ju teada tüübid- olid trennis kui mõistust jagati.
Kui on lubatud sõita kuni 25 km/h, siis teatud kohtades ei ole see siiski ohutu ja tuleb ka teiste liiklejatega arvestada. Muidugi tõukerattajuht ei ole võibolla autokoolis käinud ja ei oska selliste asjadega arvestada aga siis tuleb ennast nende asjadega kurssi viia ja kasvõi mopeedi juhiload ära teha, et saada liiklusest mingi pilt ette. Liiklejaid on igasuguseid... ole sa jalakäija, jalgrattur, autojuht vms. ja minu kogemus on näidanud, et ega keegi enda vigu ei taha tunnistada ja mõeldakse ikka teiste vigadele rohkem ja niimoodi meil midagi paremaks ei muutugi.
Asi algab lasteaiast. Seal tehakse sulle elementaarsed asjad selgeks nagu valgusfoor ja muu ohutus. Oma osa võiks (eeldatavalt tegelt suurema protsendi) anda ka lapsevanemad. Probleemsed on juhilubadest mittehoolivad 25 kuni 30+ aastased pigem, kelle kohta ei kehtinud ei juhiluba ühelegi alla 50 kuubiku või 6kW liikurvahendile ega ka muu loogika ja füüsika.
Tehnika on tänapäeval ju arenenud. Tõuksidel võiks olla radar, mis peale inimese nägemist või ristmikule lähenemist vähendaks kiiruse 5-10 km/h.
Teine variant oleks pidev tõuksi suhtlemine oma serveriga. Server jälgiks tõukside liikumist ja reguleeriks nende kasutamist. Kui näiteks öösel tekib kahtlus, et juht joobnud, siis kiirus vähendatakse 5km/h peale. Kui vaadata äppi, siis on praegugi tõuksid serveriga ühendatud.
Bolt ja teised hoiavad oma tõuksidel silma peal, eriti peale seda, kui tekkis see jama, et mitmekesi ühe sama peal sõidetakse. Kui isiklik on, siis ei valva küll keegi sind pealt.
Pole täis artikkel, aga laias laastus käib Berliinis pilootprojekt, et takistada mitmekesi sõitmist ja joobes juhtimist. Esimest teostatakse läbi sisseehitatud kiirendusanduri ja teise puhul tuleb telos lahendada mingi reaktsioonikiirust nõudev ülesanne.
Iseenesest ristmikualadel kiiruse automaatne piiramine 5 km/h peale oleks juba pool võitu. Radar on liiga energiakulukas ja ega kõiki tõukse läbi serveri reaalajas ohjeldada pole ka just lihtne ülesanne. Aga innovatsioonipotentsiaali nagu oleks.
Tõuks - minu jaoks asendamatu vahend raha kokkuhoiuks ja linnas autost kiiremini liiklemiseks (kergliiklusteel ei ole ummikuid). Mahub nii autosse, ühistransporti, kui ka korterisse.
Kevade algusest olen sellega juba 800km läbinud, sügiseks peaks jõudma umbes 3000km läbisõiduni. Kiiver on alati peas. Auto on ka olemas ja kasutan igapäevaselt. Kohaneda tuleb kõigil, nii autojuhtidel kui ka tõuksitajatel. Iludat saabuvat suve kõigile!
Lihtsalt arvamus.et 90% neist tõuksi ja laenu elektri-ratta sõitjad on niisama noored hängijad vähemalt tartu ja mõne muu väiksema linna põhjal jääb mulje.
Ise arvasin ka, et tõuksihuligaanid on noorukid, aga politsei uudiseid lugedes sain teada, et nendega keeravad s1tta kokku tihti ka 40-50 a vanad onud ja tädid. Arusaamatu, aga nii on.
Muidugi ei ole tõuks iseenesest ohtlik, ohtlik on nende kättesaadavus imbetsillidele. (Kuulipilduja pole ka iseenesest kuidagi ohtlik).
Mingi tõuksimees kirjutas juba siia, et tõuks on tema jaoks asendamatu, kuna kulgeb linnaliikluses autost kiiremini. Kõnni- ega kergliiklustee EI OLE see koht, kus "autost kiiremini" sõidetakse!!! Muide, tõuksijobud teevad mulle just jalakäijana muret. Autoga sõites olen vähemalt füüsiliselt kaitstud, sellest väljudes hakkab mõnes kohas suisa hirmus - sõeluvad ümberringi kui noored kuradid. #Kohaneda tuleb kõigil, nii autojuhtidel kui ka tõuksitajatel - autojuht on n-ö "tankis" ja tõuksijuhil on kõigist nii poogen kui võimalik, seega kohanema peavad eelkõige jalakäijad, keda võib imbetsill igal hetkel surnuks sõita - mitte ainult ülekäigurajal autoga, vaid nüüdseks ka keset kõnniteed tõuksiga.
Eks ta nii olegi, et rohkem kardavad kergliiklusteel emmed ja issid käruga kui keegi teine. Ma ei saa aru, miks see hirm ülekäigurajale ei kandu nende poolt aind...
Kergliiklustee on midagi muud, kui kõnnitee. Mina käruga issina, jalakäija ja jalgratturina olen tõuksitajate poolt ehmatavaid hetki tundud küll ja veel. Tihtipeale on kõnniteele asja kogu perega, s.h. väikeste lastega. Tõuks on väga vaikne, enda tulekust nad tavaliselt teada ei anna, kuigi mingi piiksutaja peaks sel viguril küljes olema, ja seetõttu oma famiiljat karjatades pead pidevalt pilke tahapoole heitma, et mõnest rüblikust üle ei sõidetaks. Kogenumad ei võta tavaliselt isegi hoogu maha, kui kuskilt inimeste vahelt läbi tuhiseda on plaaninud. See on ohtlik riistapuu, eriti koduse kasvatuse puudujäägil. Ja seda kasvatust ei paista kuskilt ka juurde tekkima, küll aga tõukse.
Elu ongi selline, et silmad peavad ka kuklas olema. Kui on loodud illusioon, et kõik on viksid ja viisakad ja nuga pimedas nurgas ei saa, siis oledki määratud kangelaslikult surema.
Kuna hoolin oma rahakotist, puhtast õhust ja väiksemast helireostusest, siis kasutan linnas tõuksi iga päevaselt. Tõuks on hääletu? Millal jalgratas, mis tõuksist sageli kiiremgi, häält teinud on? Mitte tõukse, jalgrattaid ja jalakäijaid ei ole linnas liiga palju, vaid hoopis autosid!
Pealkiri oleks võinud olla teistpidi - esmalt liikluseekiri ja siis oht tervisele.
Liikluseeskirjades peaks autojuhtidel, kui suuremqa ohu allikal keelama liikumise linnas kiiremini kui 5 km tunnis, sest ainult nii saame eeldada, et üha tihenevas liikluskeeris säilitab autojuht vajaliku võime igast suunast lähenevaid ohte märgata.
Täna on selleks ohuks liiklusesse massilisel lisandunud tõuksid, mis oma kiiruse ning ettenägematu trajektoori tõttu võivad olla autojuhtidele suureks ohuks.
Paraku tänane vananebud liikluseeskiri näeb seda sageli teistpidi ja süüdlaseks jääb autojuht.
@ M40
"Kuna hoolin oma rahakotist, puhtast õhust ja väiksemast helireostusest, siis kasutan linnas tõuksi iga päevaselt. Tõuks on hääletu? Millal jalgratas, mis tõuksist sageli kiiremgi, häält teinud on? Mitte tõukse, jalgrattaid ja jalakäijaid ei ole linnas liiga palju, vaid hoopis autosid!"
Õige on, et väga palju esineb autode mittesihipärast kasutamist.
Tõukside rohelisus on tõestamata. Kasutatud materjalide tootmine saastab sama palju, kui autode tootmine. Tõukside akudes kasutatav liitiumi tootmine aga mitmekordselt enam.
Tõuksuri Rahakotist - siis Tallinnas on täna ühistransport tasuta. Tõuks seda ei ole ning tõuksiga kaasneb hulga probleeme. Kui Tallinnas Vabaduse pst sõidab liinibussiga paralleelselt tõuks, siis bussi reostus jagub kõigi reisijate vahel. Tõuksur on aga selles kontekstis väikekodanlik induvidualist.
Autoga ei sõida ma linnas mugavusest vaid maksan sellega seotud kõrgeid kulusid hambad ristis, et täita oma tööülesandeid. Teistpidi - ilma autota oleks projekti inseneri tööjõudlus 3x väiksem ja töö hind 3x kõrgem.
(Sh. autos on ca 10 kg transporditavaid mõõteseadmeid)
Minule näiteks meeldibki autoga alla piirkiiruse sõita, kuna näen rohkem ja on rohkem aega arvestada teiste liiklejatega. Sellegipoolest 5 km/h sõidan võibolla ainult ummikus, kui just päris ei seisa või isegi kiiremini. Ühest küljest on liikluspilt aastatega palju muutunud ja liiklus on tihedamaks läinud ning erinevaid liiklemisevahendeid juurde tulnud ning loogiliselt võttes võiks siis piirkiirused ka allapoole tuua ja see, et kohalejõudmine hakkab rohkem aega võtma, oleks kiiresti muutuva ühiskonna paratamatus aga inimesed ei lepi ju sellega, kuna on harjunud mugavalt elama ja igalepoole kiiresti kohale jõudma.
Tõuksi kasutades saan ma säästa loodust, hoian kokku raha ja ei tekita mürareostust. Tõuks mahub autosse, ühistranporti, korterisse ja seda saab kokkupanduna ka poodi kaasa võtta. Tipptunnil on tõuks linnas autost kiirem. No ei usu, et tõuksi tootmine on saastavam, kui auto tootmine. Kütuse hind tanklas ka vähemalt suvel ei häiri. Auto läbisõit on palju väiksem, vähem kulutan kütusele, hooldusele ja remondile. Pigem on imbetsill see, kes ei suuda mõelda laiemalt (oma autost kaugemale). :)
Tõuks on mõistupärasel kasutamisel kindlasti samm edasi ja üks tõuks on väiksem probleem planeedile kui auto :-)
Aga 20 tõuksi versus väikeauto?
Olen mõelnud ka omale sellise soetamisest paar korda nädalas vähese liiklusega alade läbimiseks aga annan endale aru, et oma pereleliikmetega linnaliikluse stressi jagada ei tahaks
PS. Looduse säästmine ei ole tõestatud.
PSS. Lotovõiduga võrreldes on kabelimatsu tõenäosus tõuksida 10-100 korda suurem. Lennuõnnetuses hukkuda aga 100.000 korda vähemtõenäoline. Valik on sinu.
Liiklusseaduses ongi kõik ilusasti reguleeritud. Tõuksid peavad kõik lõikuvad sõiduteed ületama jalakäija tavakiirusega - ka parkla väljasõit on lõikuv sõidutee. Jalakäijatest peavad vahetus läheduses mööduma jalakäija kiirusega, v.a kui on tegemist politseinike või abipolitseinikega, kes võivad "ohutult" jalakäijatele napikaid teha vabalt valitud kiirusega. Hooviväravatest jms ei pea mööduma jalakäija kiirusel, aga peab valima sellise kiiruse, et mitte hoovist väljuva autoga vms kokku põrgata.
Iseasi, et ega tõuksijuht seadust rohkem ei täida kui autojuht. No kui tuleb 5 km/h asemel 25 km/h - see on ju ainult +20 kiiruseületus, mille puhul politsei ei hakka autojuhti üldse tülitama.
Mina olen vist see ainuke veidrik, kes jalgrattaga neid punkte täidab, aga mulle annavad (pööret lõpetavad) autojuhid kogu aeg signaali, nähtavasti leides, et ma ületan teed liiga aeglaselt, ja ühel korral on kergliiklusteele järele sõidetud, et liiga aeglaselt tee ületamise eest peksa andmisega ähvardada.
Märgiks veel, kui keegi teine soovib veel proovida lõikuvate sõiduteede ületamist jalakäija kiirusel, siis esimene asi, mida tuleb kontrollida, on see, et keegi rattaga või tõuksiga sellise ootamatuse peale tagant otsa ei sõidaks.
Ma muuseas väga ootan, et kergliiklusteedele ilmuks politsei tõukside või ratastega. Siis saaks vaadata, kas vähemalt nemad suvatsevad lõikuvaid sõiduteid jalakäija kiirusel ületada.
See on autojuhtidega samamoodi, et keegi ikka leidub, kellelele Sa ei meeldi. Sõidad alla piirkiiruse või isegi piirkiirusega, takistad mõne arust liiklust ja kui ületad lubatud suurimat piirkiirust oled samuti loll. Ühesõnaga... loll oled kellegi arust niikuinii.
Mina pean ennast väga eeskujulikuks liiklejaks ja püüan võimalikult palju liiklusseaduse järgi liigelda aga mõnikord on tunne, et inimesed oleksid palju õnnelikumad ja õnnetusi juhtuks vähem, kui neid liiklusreegleid, mida ei tohi teha, nii palju ei oleks. Tõsi..., päris ilma nendeta tekiks kaos ja politsei on samuti vajalik aga see ajatakse nii keeruliseks ja mõeldakse liiga vähe sellele, kas kõigil liiklejatel on võimalik ka sellest alati kinni pidada...Kui kellegile ega millegile oma sõidukiga otsa ei sõida, olekski ju väga hästi ja las mõni sõidabki aeglasemalt ja mõni kiiremini ning mõni las pargibki oma sõiduki joonte vahele viltu... no mis siis, kui kellegile ega millegile sellega haiget ei tee. Ma saan aru küll, et see ei ole päris normaalne jutt minu poolt aga mõnikord jääb tõesti selline tunne.
Sõita tuleb nii, nagu kõik teised liikluses osalejad oleksid hullumeelsed See sõiduõpetaja 50 aasta tagune tõde kehtib siiamaani.
Täna siis sai üks noor naine haiglassesattumisest kui mitte hullemast päästetud, sööstis teine parklast üle kõnnitee vöötrajale, hinnangulise kiirusega 20 pluss km tunnis. Aitas kiire kõrvalpilk pluss head pidurid.
Nõus, hooletuid on palju. Kergliikurijuht on nõrgem osapool ja peaks olema sellevõrra tähelepanelikum. Mul tõuksiga sellel aastal juba 1000km peaaegu täis sõidetud. 1000km võrra rohkem rahakotti jäänud raha, puhtam õhk ja Mutin imegu punni! Ummikud linnas on minu jaoks minevik. Väga rahul!
Selle teiste liikluses osalejate hullumeelseks pidamisega on mõned agad.
Esiteks, kuidas sa saad teistesse liikluses osalejatesse respektiga suhtuda, kui sa neid kõiki hullumeelseks pead? Ega ma ise ka autojuhtidest just palju ei arva, aga selleks, et ma üldse saaksin sõiduteel rattaga sõita, pean ma ikkagi eeldama, et neil on mingi minimaalnegi võimekus mulle mitte lambist otsa sõita. (Mis muidugi ei tähenda, et see neil alati on, aga siiamaani olen ma täiesti hullumeelsete jaoks liiga osavaks osutunud.)
Ja teiseks, teiste liiklejate hullumeelseks pidamine võib väga kergesti viia selleni, et sa hakkad ennetama puhtalt kujuteldavaid ohte ja võid selle käigus ise kergesti ainsaks hullumeelseks osutuda.
Isiklikult ma ei ole kunagi näinud, et mõni jalgrattur vms, sealhulgas jalakäija autole ülekäigurajal ette viskuks. Küll olen ma näinud autojuhtide poolt väga palju põhjendamatult järske pidurdusi ülekäiguradade juures - sealjuures olen ma suutnud "põhjustada" ühe tagant otsasõidu sellega, et mina praktiliselt seisin ülekäigurajast mitme meetri kaugusel, kui autojuht oma tukastusest ärkas. Ise võtsin juba ammu põhimõtteks, et põhjendamatult järskude pidurdajate eest mina üle tee ei sõida, et neil ei saaks sündmuste järjekorra segiajamise tulemusel tekkida muljet, et sellel pidurdusel mingigi mõte oli. (Tänapäeval on minu põhimõte, et ma üldse kunagi ei ületa teed auto eest, millel on sõidueesõigus, ükskõik kui palju juht rooli taga vehkleb või tuututab.)
Mulle endale on paar jalgratturit ja üks Bolti tõukerattur ülekäigurajal ette viskunud, aga noh, jalgratturina olen ma ju ka selline praktiliselt nähtamatu asi, nagu iga autojuht teab rääkida. :) Üldiselt on selle põhjus selles, et täpselt samamoodi nagu autojuhid, kipuvad ka kõik teised vaatama valesse kohta. Kui sa vaatad kaugusse, siis sa ei näe praktiliselt oma nina all ei jalgratturit ega mootorratturit ega ka autot. Ehk see ülekäigurajale etteviskumine (kui see ei toimunud ainult sinu kujutluses) käib täpselt samamoodi nagu autoga peateele ettesõitmine.
sa pole näinud, ühe olen ma suutnud esiratta alla saada TTÜ ringil, kes mind süüdistama hakkas. Temal läks kehvasti, minul läks hästi, sest esiraud on rauast, mittte lihtsalt plastik. :)
Seadused tuleb selgeks teha. Kes vähegi liiklusseadust kuulnud on, sellel liiklemine palju lihtsam :)
Hea jalgrattur, mille poolest Sa ise erined parjatutest? Tsiteerin: " ... üle tee ei sõida ...".
Sõites pole Sul mingit eesõigust ülekäigurajal! Tule maha ja vaata mulle otsa, pean kinni. Kui tuimalt, klapid peas ette pedaalid, saadki ABS-pidurduse säääremarjadeni. Kui mõni pepulemb just pikivaheta urruaugus ei istu - siis peab valima kahe ajupuuduliku koolitamise vahel. Ei, alla ma Sind ei aja - autot on vaja ja seda mingi ajudeta tõuksija või pedaalijaga rikkuda pole ju mõtet.
Et oleks selge: iga mulle otsa vaadata raatsiv ülekäigurajale läheneja saab teed. Iga klappidega nutihoolik või "mul on siin eesõigus"-tüüp saab pidureid. Tagasõitjad saavad mitu hoiatus enne pidurituledega, arvestage siis nendega:)
Sõitke ise ja laske teistel sõita, aga arvestame üksteisega!
Millega ma sind niiväga erutasin? Ma lihtsalt ütlesin, et mina keeldun üle tee sõitmast, kui mul ei ole eesõigus ning ammugi ei tule mul mõttesse sõita üle tee sellise autojuhi eest, kes on oma tukastusest ärgates järsult pidurile hüpanud.
"Et oleks selge: iga mulle otsa vaadata raatsiv ülekäigurajale läheneja saab teed.
Sõitke ise ja laske teistel sõita, aga arvestame üksteisega!"
Ja siin sa saadki asjadest väga valesti aru. Sinu tee on viimane asi, mida ma saada tahan. Minu seisukohast sa ei sõida ise ja ei lase ka mul (jalakäija tavakiirusel üle tee) sõita (sest sa molutad seal ülekäiguraja juures senikaua, kuni järgmine auto jõuab liiga lähedale, et ma jõuaks selle eest jalakäija tavakiirusel tee ületada).
"Tule maha ja vaata mulle otsa, pean kinni."
Miks ma peaksin jalakäijana sulle otsa vaatama?
Kui tahta jalgrattaga kuskile jõuda, siis kõige lihtsam variant on mitte sõita kergliiklusteel. Tõukerattaga muidugi sellist alternatiivi ei ole, mis muudab elektritõukeratta täiesti mõttetuks asjaks.
" Miks ma peaksin jalakäijana sulle otsa vaatama?"
§ 25. Sõidutee ületamise nõuded
(6) Reguleerimata ristmikul ei tohi jalakäija takistada ristmikule lähenevat sõidukit ja ristmikku otse ületavat sõidukit.
(7) Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
(8) Kui reguleerimata kohas sõiduteed ületav jalakäija on seisma jäänud sõidukile tee andmiseks, võib ta edasi minna alles siis, kui on veendunud ülemineku ohutuses.
... Elementaarsed asjad on sul jalgratturina ka selgeks tegemata...
Ma ei viitsinud siiani seda seadust lahti teha aga kuna juba, siis juba, kellele meeldetuletuseks, kellele uue infona:
13) jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja;
- Võiks iseenesest arusaadav olla aga kui pole aru saanud, siis mittetöötava mootriga mopeedi kõrval lükkaja või jalaga tõuksile hoogu andja on jalakäia, olgu mootor peal või mitte.
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks piiratud liikumisvõimega isikule;
- Tõuks on nüüd jalgratas, kui LAHJA mootor järel on, punkt!
§ 87. Jalgrattale, kergliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
(1-2) Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti.
- Üle 0,25kW mootoriga tõuks on kergliikur! 2kW või 1+1kW mootorit ei tohi olla! Ehk siis nagu ma siin ühele otsa sattusin, kus oli 1kW ees ja 1kW taga.
§ 148-1. Kergliikurijuhile esitatavad nõuded
Sõiduteel kergliikuriga sõitmisel kohaldatakse kergliikurijuhile käesoleva seaduse §-s 148 jalgratturi vanusele ja kvalifikatsioonile ning juhtimisõiguse tõendamisele sätestatud nõudeid.
-- Siit tagasi --
§ 148. Jalgratturile ja pisimopeedijuhile esitatavad nõuded
(1) Jalgratast tohib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt kümneaastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus. Jalgratta juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. Käesoleva lõike nõuded ei laiene õuealal liiklevale jalgratturile.
- Ideaalses maailmas peaks kõik tõuksivennad juba olema kursis elementaarsete liiklusseadustega tänu rattalubadele aga me ei ela ideaalses maailmas, mõni saab vanaks ja mõtleb ikkagi mopeedautoga liiklema hakata.
§ 17. Tee andmise üldised kohustused
(3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
- Muud kohad kui siis tee ületuseks ette nähtud kõnnitee.
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
1) sõiduteelt ära sõites jalakäijale, kergliikurijuhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
- Keerad võpsikusse armukesega hullama või parki koera jalutama, pead teed andma.
2) jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
- Kui keerad peateelt kõrvalteele, pead poole pööramise pealt teed andma kõigile teeületajatele.
2-1) ülekäigurada ületavale jalakäijale;
- Otse sõites ainult jalakäiale! Jalakäia def on üleval kirjutatud - mittetöötava mootoriga mopeedi lükkav nooruk, tõuksi jalaga lükkav laps, päriselt jala käiv inimene, EI OLE aga mootorit kasutav tõuksimees.
Lõpetuseks, sa võid tegelt tõuksivenna üle lasta selle järgi:
§ 18. Tee andmise kavatsusest märku andmine
(1) Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust.
- Ei kehti tõuksivennale, kes süüdimatult madallendu teeb, ainult autojuhile, kelle suunas lend tuleb.
" Miks ma peaksin jalakäijana sulle otsa vaatama?"
- Sest pead.
- mittetöötava mootriga mopeedi kõrval lükkaja või jalaga tõuksile hoogu andja on jalakäia, olgu mootor peal või mitte.
- Tõuks on nüüd jalgratas, kui LAHJA mootor järel on.
- Üle 0,25kW mootoriga tõuks on kergliikur!
- Ideaalses maailmas peaks kõik tõuksivennad juba olema kursis elementaarsete liiklusseadustega tänu rattalubadele aga me ei ela ideaalses maailmas, mõni saab vanaks ja mõtleb ikkagi mopeedautoga liiklema hakata, läbimata vajalikke koolitusi lapsepõlves.
- Keerad võpsikusse armukesega hullama või parki koera jalutama, pead teed andma.
- Keerad võpsikust välja armukesega hullamast või pargist koeraga jalutamast, pead teed andma
- Kui keerad peateelt kõrvalteele, pead poole pööramise pealt teed andma kõigile teeületajatele.
- Otse sõites pead teed andma ainult jalakäiale!
- Autojuht võib anda märku teeandmise kavatsusest tõuksile, mitte vastupidi, tõuksijuht peab kogu aeg teadma, et talle ei anta teed.
Ja kuskohas § 25 mainib seda, et jalakäija peaks kellelegi otsa vaatama?
§ 18 muuseas ei puuduta vähimalgi määral tõuksivendade ülelaskmist, vaid seda, et sa ei tohi kõrvalteelt peateele lähenedes peateel liiklejates paanikat tekitada.
Ja § 17 päriselus kehtib ainult jalakäija tavakiirusel teid ületavate jalgratturite jms kohta. Neile pead teed andma ja ei tohi tuututama hakata, kui nad sinu meelest liiga aeglaselt teed ületavad.
Karta oli, et selline ninatarkus siit tuleb
- pead veenduma ehk rakendama kõiki meeli + hirmusid, kui ei tee seda, järelikult ei veendunud.
- 18 sai seletatud juba lihtinimese keeles, sa üritasid seda vastupidises suunas perverssuseks jälle keerata. Sinu loogika järgi nimelt saab tuima kõrvalteelt ette keerata või nina alt läbi kihutada, sest peateel liikleja peaks nägema, et sul pole kavatsustki seisma jääda ja pärast vaidlusel oleksid selle paragrahvi sinu versiooni kohaselt veel õige mees takkapihta. Kahjuks on selliseid meil veel liikluses.
Sama kategooria on foori roheliseks minemisel - ei pane gaas põhja, et saaks punasega startinu kätte kindlustuslaksuks, pead enne veenduma ristmiku ohutuses!
- 17 kehtib seaduses nii, kui inimesed ei järgi seda, siis nad rikuvad seadust!
"- pead veenduma ehk rakendama kõiki meeli + hirmusid, kui ei tee seda, järelikult ei veendunud."
Miks ma enda hirmusid pean rakendama? Miks mitte rakendada autojuhi hirme ("äkki hull hüppab ette")? Minul on kõiges selles palju lihtsam veenduda, kui ma olen juba sundinud autojuhi peatuma. Pealegi kui ma mainin, et ma saan näiteks väga hästi aru, kui keegi 30 alas 60-70ga sõidab, siis hakatakse mulle rääkima, et minu silm pole taadeldud ja ma polevatki võimeline autode kiirusi hindama...
"- 18 sai seletatud juba lihtinimese keeles, sa üritasid seda vastupidises suunas perverssuseks jälle keerata."
Loe nüüd see oma paragrahv mõttega läbi. See puudutab konkreetselt olukordi, kus sa oled kohustatud kellelegi teed andma ja keelab sõidustiili, millest võidakse kergesti valesti aru saada. Sa ei tohi läheneda anna-teed märgile kavatsusega viimasel hetkel järsult pidurdada, sest peateel sõitev juht on selleks ajaks võib-olla juba püksid täis teinud.
"- 17 kehtib seaduses nii, kui inimesed ei järgi seda, siis nad rikuvad seadust!"
Rikuvadki, lihtsalt kui sa tõuksivennale vms ette keerad ja tema sulle otsa sõidab, siis on praktiliselt automaatselt tema ise süüdi, sest jalakäija tavakiirusel teed ületades sellist asja poleks saanud juhtuda. Samamoodi võid sa tõuksivennale hoovist ette sõita (kui väljasõidu juures on vaade piiratud, lagedas kohas ei tohi) ja ta on kokkupõrkes ise süüdi.
Ma ei saa üldse aru, mille üle sa vaidled. Mina väidan, et jalgratturil ja tõuksivennal jms ei ole kõnniteel või "kergliiklusteel" sisuliselt mingeid õigusi. Isegi siis ei ole, kui sa leiad liiklusseadusest punkti, mis justkui autojuhti millekski isegi kohustab. Kui keegi kurdab, et "tõukse võiks seadusega reguleerida", siis ta nähtavasti ei tea, et ongi reguleeritud - niimoodi on reguleeritud, et see muudab tõuksi sisuliselt mänguasjaks, mitte liiklusvahendiks.
Ja kui sa tood sisse jalakäijad, siis jalakäija asi on hoida oma jalaluud, aga jalakäija asi ei ole hoida autojuhti. Jutud mingist "silmsidemest", mis läbi auto peegeldava esiklaasi ei ole isegi füüsiliselt võimalik, on lihtsalt sinu ja sinusuguste tarkpeade fantaasia. Kui sina ja autojuhid sinu ümber rikute igat seadusepunkti, mida mingis olukorras on füüsiliselt võimalik rikkuda, nagu autojuhtidel kombeks on, eks sa siis murtud roiete ja lömmis auto juures saad targemaks.
Kumb meist siin vaidlema hakkas seadusepunktide üle?
Kes meist siin silmsidet nõudis?
Kui nii kõva mees oled, et selg ees suudad selgusele jõuda, et autojuht on sind märganud, lase edasi, kes olen mina, et sind takistada?
Jah, seadusi peab teadma, ning nendest ka kinni pidama. Mul on sellel suvel tõuksiga nüüdseks 1100 km maha sõidetud. Elektrikulu on nii väike, et isegi aru ei saa, kui palju sellele kulunud on. Ka hooldusele, remondile on kulunud - 0€.
Tolle uudise valguses endal üks kena kogemus, kus liikluses autojuhina osaledes nägin, kuda võiks üks tõukur liikluses käituda. Tõuksi piloodiks oli silmaga hinnates mitte vanem, kui nii 7a poiss, kes siis ülekäiguraja juurde jõudnuna tuli tõuksi pealt maha, vaatas väga konkreetselt esmalt vasakule, siis paremale, nii, et veendus ka selles, et autojuht on tema kavatsusest aru saanud. Hoidis tõuksi käe kõrval ja jalutas üle tee, kasutates selleks ülekäigurada. Ka kiiver oli peas, põlvekaitsmed ja kindad kah. Igate kena.
Ilmselt olid poisi vanemad mõistusega inimesed, oskasid talle asju selgitada ja mõistusega vanemate poeg oli neilt pärilikkuse teel saanud töötava aju ning mõistis vanemate juttu, aga antud videol olevad olendid ei oma rohkem mõistust kui tõuksi protsessoril. Karta on, et tõuks on tunduvalt targem.
Käisin ka tõuksiga sõitmas üks päev ja mis üllatuslikult selgeks sai:
1. Selle elektritõuksiga saab täitsa aeglustada kui jalakäiad lähedal ja väga viisakalt ainult nati neist kiiremini sõites nendest mööduda.
2. Ülekäigu raja ees saab seisma jääda ja vaadata kas autot tuleb ja veenduda, et autod seisma jäävad.
3. Kui otse rattateed või rada ei lähe või kõnnitee kitsas, saab väikese ringiga sõita, et ei peaks jalakäijate või autode vahelt ennast läbi pressima.
4. Keskmine kiirus tuli mul väiksem kui rattaga kuna see aparaat ei taha üle 24 minna aga kohale jõudes polnud higine ja ei pidanud pesema minema.
5. Ratta peale istudes on pikka maad mugavam kui tõuksiga püsti sõita.
Üldiselt päris tore mänguasi kui mõistusega asja võtta. Aga muidugi - loll võib ka porilompi ära uppuda ja igasugu aparaadid ainult võimendavad rumalate käitumist. Kahjuks see pole vist võimalik, et enne tõuksiga liiklemise alustamist tuleks IQ test läbida? Järsku mingi idee jälle ükssarviku tekkeks?
"Tõuksi piloodiks oli silmaga hinnates mitte vanem, kui nii 7a poiss, kes siis ülekäiguraja juurde jõudnuna tuli tõuksi pealt maha, vaatas väga konkreetselt esmalt vasakule, siis paremale, nii, et veendus ka selles, et autojuht on tema kavatsusest aru saanud. "
Ja see üllatab sind? Nii vanade laste puhul on täiesti tavaline, et nad suuremaid teid ületades rattalt maha tulevad - mis muuseas ei tähenda tingimata, et nad vähimalgi määral aru saavad, et tegelikult jäävad jalgratturid tüüpiliselt autode alla lõikumistel kõrvaltänavatega, kus praktiliselt mitte kunagi ühtegi autot ei sõida.
Nii vanadel lastel on ka jalgsi ülekäiguraja kasutamine väga vaevaline, sest nende aju areng ei võimalda liiklusolusid kiiresti ja täpselt hinnata. Kas see tähendab, et ka täiskasvanud peaksid endale ideaaliks seadma selle, kui kohmakalt lapsed teid ületavad?
Kas sa ise jalgsi liikudes oled võimeline seisma jäämata otsustama, kas ülekäigurada saab ületada? Lastele õpetatakse, et alati tuleb seisma jääda ("peata, vaata, veendu").
"Kas sa ise jalgsi liikudes oled võimeline seisma jäämata otsustama, kas ülekäigurada saab ületada? Lastele õpetatakse, et alati tuleb seisma jääda ("peata, vaata, veendu")." - Jah.
"Ja see üllatab sind?" - Jah, kuna sellist liikluspilti näeb harva. Tavaline tõukur tulistab üle tee, ümbrust tajumata. Siia pilt eelmisest suvest, kus ülekäigurajale lähenedes lähenes minu vasakult ülekäigurajale ka tõukur. Nö punn põhjas ja pilk suunatud tõuksi külge kinnitatud telefonile. Piloot võis olla vanues 8-10a poiss. Kuna päris häste pold aru saada, kas too tuiskaja tahab üle tee lajatada või keerab enne teed vasakule/paremale (lähenes teele nö täisnurga all), siis võtsin toda lõiku teel pire suurema tähelepanuga ja oh ülla.... Tulistas üle tee, ilma, et oleks enne ületamist kuhugi poole vaadanud - pilk korralikult telos.
Tänaseks olen sellel suvel tõuksiga läbinud juba 1300 km. Enam ei tahagi suviseid sõite autoga teha. Palju mõnusam on kulgemine mööda kergliiklusteed. Enne jätgmise hooaja algust tuleb ilmselt ainult selleks ajaks kulunud esirehv vahetada. Ilusat suve kõigile!
Mõned tõuksihooliku heietused ka siis, mis 1300km läbimisel juhtunud on. Kevadel vaatasin näiteks metskitsega 3m kauguselt tõtt. Polegi teist elus nii lähedalt näinud. Jäneseid ja rebaseid, neid nägi iga nädal. Kergliiklusteel oli kiri ,,putin huilo", kuu aega tagasi oli keegi punase värviga(vere värv?) üle vana kirja kirjutanud ,,see on vale''. Võtsin siis ühel hommikul ja kirjutasin kriidiga kõrvale ,,Slava Ukraïni!". Kahjuks kriit aga asfaldil kaua ei püsi, vist peab poest ükskord värvi ostma...
Muidu aga on mõnus, rahakott puhkab, värske õhk ja päike paitavad. Tõsi, 2x olen vihma kätte ka jäänud, aga tõuksimehe elu ei olegi suhkruvati mehikestele.
Ja sa tahad öelda, et kuna sa oled võimeline ka seisma jäämata otsustama, et võib üle tee minna, siis sa ei jäägi seisma? Aga mis eeskuju sa lastele annad?
Nii et sa tahad öelda, et sa oled näinud kahte last ja nüüd sa tead lastest või elektritõukerattaga sõitjatest kõike?
Minu jaoks on müstiline, kuidas teile kogu aeg mingid zombid ette hüppavad. Mina sõidan rattaga nendel samadel teedel, vahel isegi täpselt sama kiirusega kui autojuhid ja vaatamata sellele, et mind ei ole kuulda ega autojuhtide väitel praktiliselt üldse ka näha, ma ei saa üldse kurta, et mulle keegi ülekäigurajal ette hüppaks. Autojuhid kõrvalteedelt, vastassuunast ja kust iganes, jah, kogu aeg tuleb ette, aga jalakäijatega praktiliselt null probleemi.
Mis puudatab seda telot, siis paraku see sõltuvus võib väga tugev olla küll. Aga lohutav on mõelda, et kümne aasta pärast see poisike liitub suure tõenäosusega pidevalt telot näppivate autojuhtide ridadega.
Vähe sõidad järelikult. Iga viies on ekraanis kinni, olgu jala, autoroolis või tõuksiga. Tsiklivennad vist viimased mohhikaanlased selles valdkonnas, peavad reaalselt ka hands-freed kasutama.... Kuniks nutikiivrid odavaks lähevad. Teine asi, et kurdistatakse end ära maailmast. Ma olen lapsest saati aru saand, et klapid on kohene riski tõus ja seepärast ei kannagi kunagi neid, ei tunne ohutult, kui üks meel ära lõigatud. Kuigi kui rattaga kruusteel sai sõidetud õigel naabripoisi juurde a-rühma vaatama 12km, siis oli vana kassetiga walkman päris hea kaaslane, kui nüüd meenutada...
"Ja sa tahad öelda, et kuna sa oled võimeline ka seisma jäämata otsustama, et võib üle tee minna, siis sa ei jäägi seisma? Aga mis eeskuju sa lastele annad?"
Sinu küsimus oli:" Kas sa ise jalgsi liikudes oled võimeline seisma jäämata otsustama, kas ülekäigurada saab ületada? Lastele õpetatakse, et alati tuleb seisma jääda ("peata, vaata, veendu")." Sõna VÕIMELINE. Jah, olen võimeline, a sina kerid mingit lugu omas maailmas edasi.
"Ja sa tahad öelda, et kuna sa oled võimeline ka seisma jäämata otsustama, et võib üle tee minna, siis sa ei jäägi seisma? Aga mis eeskuju sa lastele annad?" - Muide, riskianalüüsi koostades jõuab kiirelt järeldusele, et probleem pole liikumises v seismises. Probleem on liikuja oma ümbritseva tajumises. Nii mõnigi liikuja kas eeldab, et liigub siinsel planeedil üksi või siis on ümbritsevast nii poogen, et isegi ei mõtle selle peale.
Üks parimaid teineteise mõistmise vahendeid liikluses on silmside, mis annab nii paljuski infot teise poole kavatsustest. Ja kui nüüd kokku panna enne tee ületamist ümbritseva tajumist ja jälgimist ning teeületaja ja autojuhi silmside, mis annab pooltele infot poolte kavatsustest, siis ongi suur samm turvalisema teeületamise poole tehtud.
Seisma jäämine enne tee ületamist annab rohkem ressurssi ajule saadava info töötlemiseks, sest multitasking (ümbritsevast saadava info töötlemine + keha liikumine) on pigem negatiivne tegur valemis, mis aga ei tähenda, et kogu sujuv protseduur võimatu oleks.
Oh, mis sa nüüd ulmevaldkonda lähed, siin "seaduskuulekas jalgrattur" tegi selgeks ju, et suudab seaduskuulekas olla isegi ülekäiguraja ühenduspunktis selg ees auto suunas.
Kui ma istun muudes autodes, kui full-size, siis pean akna alla kerima, et mu ego neid pimedaid äratada saaks, kes arvavad, et on seadusest üle. (vaata ka 01:23 04.06.2022 kommentaari)
"Eelmistel on vist väga suured autod? No, et ego sinna ikka ära mahuks." - Kuna siinses maailmas on enamus aspekte suhtelised ja subjektiivsed, siis ise leian, et auto mul suur pole - Sportage. Ego mõõtmisstandarti kohapealt oskagi miskut kosta. Läbi elu olen propageerinud loosungit, et ela ise ja lase toisel kah olla... Nii, et ess osa egole mõõtmeid anda ja sõidu ajal ei pea aknaid lahti tegema - ega mahub ka kinniste akendega Sportagesse ära.
Ja kas liiklusseadus annab mingeid eeliseid v vabandusi suure masina ja/või suure ego puhul? Viisakas ja alalhoidlik käitumine võiks ju olla ühiskonnas au sees.
Ja kohati on ütlemata jabur olukord, kus autojuhid teevad eksameid ja peavad tõestama oma adekvaatsust ning arusaama ümbritsevast, kui üha urbaniseerivas ühiskonnas tõukurid (ja miks mitte ka jalakäijad) tuhisevad kut süüdimatud liiklusesse... Kus mingi jama korral on autojuhi süüdistamine kiirelt tulema, et miks krt mulle teed ei andnud...?
Liiklus on tegelikult erinevate tegurite ja tegelaste sümbioos. Liiklusseadus jällegi "juhis", et kõik tegelased saaksid asjast ühtmoodi aru. Ja samas, miks peab kõik pisidetailid säädusesse panema? Kui ratta ja/või tõukuriga ringi toimetad, võiks ju endal kah niipalju oidu olla, et õhtaks tervena kodo jõuaks....
Sest kindel on see, et kui laks käib, on väiksemal suurem võimalus laibakotis lõpetada.
Ning kui Google otsingusse panna "tõukerattaga kukkus", siis saab värvikat lugemist piisavalt.
M40 (registreerimata) - kui sähkuga ringi liigud, kas kiiver on peas?
Jah, reegel nr. 1 minu jaoks on - ilma kiivrita ma sõitma ei lähe! Ja reegel nr. 2 on, et kergliikurina olen mina nõrgem osapool. Nende reeglite järgi saavad kõik sõidud ilusasti tehtud.
"Üks parimaid teineteise mõistmise vahendeid liikluses on silmside, mis annab nii paljuski infot teise poole kavatsustest. Ja kui nüüd kokku panna enne tee ületamist ümbritseva tajumist ja jälgimist ning teeületaja ja autojuhi silmside, mis annab pooltele infot poolte kavatsustest, siis ongi suur samm turvalisema teeületamise poole tehtud."
Ma ei tea, mida sa silmsideme all mõtled, aga ma ei saa üldse aru, kuidas see peaks olema võimalik läbi peegeldava esiklaasi või kui autojuht näiteks kannab päikeseprille või pimedas, kui sa auto poole vaadates näed ainult pimestavaid prožektoreid. Minu jaoks on auto ratastega kast, millel on kiirus, kiirendus, suund + vilkuvad tulukesed, millest ei saa suurt midagi järeldada. Kas seal keegi sees on või on masin isejuhtiv, ei oma erilist tähendust. Eriti jalgrattaga kergliiklusteel sõites: kui mul niikuinii eesõigust ei ole, mis tähtsust sellel on, mida autojuht tahab või kavatseb?
Aga selle pika teoreetilise heietuse peale ma ikkagi ei saanud vastust lihtsale küsimusele, kas sa ise näitad lastele head või halba eeskuju.
"Viisakas ja alalhoidlik käitumine võiks ju olla ühiskonnas au sees.
Ja kohati on ütlemata jabur olukord, kus autojuhid teevad eksameid ja peavad tõestama oma adekvaatsust ning arusaama ümbritsevast, kui üha urbaniseerivas ühiskonnas tõukurid (ja miks mitte ka jalakäijad) tuhisevad kut süüdimatud liiklusesse... Kus mingi jama korral on autojuhi süüdistamine kiirelt tulema, et miks krt mulle teed ei andnud...?"
Aga miks siis autojuhid ei ole viisakad ja alalhoidlikud? Kui sa oled nii kõrgesti koolitatud ja tõestatud adektvaatsusega, miks sa siis sõidad kõigile kogu aeg ette? Miks sulle ükski liiklusseaduse paragrahv ei kehti? Miks sa piirkiirusest kinni ei pea? Miks sa ei jää seisma, kui fooris on punane tuli? Miks sa sõidad ühesuunalistes tänavates vales suunas? Miks sa pargid haljasaladele ja igale poole mujale, kuhu ei tohi? Miks sa kunagi pikivahet ei hoia? Miks sa isegi ei saa õigel teepoolel püsitud?
Aeg oleks kõik elektriga liikurid kõnniteedelt minema kupatada (ehk välja arvatud invarollud). Minugipoolest tõstku nende rollerite ja elekrirataste lubatud kiirus 30 km tunnis ja vähendagu autode kiirust linnas ja las nad kimavad samadel teedel. Kõnniteed jäägu ikka peaasjalikult kõndijatele.
To erelikus.
Mida kallimaks kütuse hind tanklas tõuseb, seda vähem autosid ja rohkem erinevaid kergliikureid liikluses nägema hakkab. Parim kombinatsioon transpordi arengust linnas on, kui saad kõik tehtud jalgsi, ühistransporti ja/või kergliikurit kasutades. Selge, et taristu ei jõua kohe kergliikurite arvu plahvatuslikule kasvule järgi. Aga hea jalakäija, küsi endalt, kas autojuhi raha eest (teras ja kütus tuleb autosse meil ju Venemaalt) ostetud pommid oleksid meeldivamad?
Mind need sõitvad tõuksid nii väga ei häirigi, kuniks liiklusseadust elementaarsel tasemel tunnevad. Pinda käivad aga õhtuti terve kahe kilomeetri jagu tõukse, mis risti tee kõnnitee peal ees on parkimas ennast. Bolt peaks seda koristamisteenust natukene tihendama.
Renditõukside mure isegi mõistan. Isikliku aparaadiga kulgedes kantakse tõenäoliselt rohkem kiivrit ( võiks olla kõigile kergliikurijuhtidele kohustuslik), aga artiklis toodud arvutustehted tegin aasta alguses, kui kütuse hinnad lakke hüppasid, kohe ära ja ei kahetse. https://voltride.com/et/elektritoukeratas-vs-auto-millised-o
n-pidamiskulud-tegelikult/
1. Tõuksimehe taskud võivad isegi rohkem täis olla, sest ei ole autokulu ristiks kaelas.
2. 90% autodes on ainult üks inimene. Milline raiskamine!
3. Jah, kergliikur ei suuda alati autot asendada.
#1. Tõuksimehe taskud võivad isegi rohkem täis olla, sest ei ole autokulu ristiks kaelas
Jutt polnud küll sellest, vaid tühjast taskust selle otseses mõttes, sest paljud peavad nt tööriistakohvreid kaasas vedama.
P.S. lõpeta see pommiteema ära, Venemaa pole kaugeltki ainus terase tootja, pole isegi esikolmikus. (Muide, nr. 1 on vaba ja demokraatlik heaoluriik Hiina). Kütus saab vabalt olla ka mõnest demokraatlikust Lähis-Ida riigist :)
Plaanin järgmiseks suveks tellida tänasest natukene väledama agregaadi, näiteks selle: https://voltride.com/et/kingsong-ks-22-eagle/
Juhiload on, motovarustuse ostan ka(kiiver on praegugi alati peas), kindlustuse saab ka teha, aga arvele sellist vist võtta ei saa, isegi kui tahaks. Numbrimärk riputatakse siis selga või? :)
Kolme tonni eest saab 5-7 obljaa masuudipressiga astmat, mis täitsa omal jõul julgelt 10k jutti veel liiguvad ja jääb raha isegi kütuse jaoks, mida kulub ca 5 sajale nendega... Ei näe kuidagi tasuvust hetkel.
EDIT: A-kat siis olemas või üksratas ei lähe tsikli alla? Ma ei viitsi seadust lahti võtta praegu.
A-kategooriat ei ole, B on. Kui vaja teen sellegi. Neljarattaline on olemas, aga suvel tahaks midagi lõbusamat ja odavamat igapäevaseks tööle-koju-randa kulgemiseks.
See "monoratas" ei käi A-kategoori alla, sest seadus eeldab, et mootorrattal on vähemalt 2 ratast. Hea tahtmise korral käiks ta mõiste "mootorsõiduk" alla, aga üsna täpselt sobib ta "tasakaaluliikuriks". Seega registreerimine kahtlane ja seega ka kindlustust osta ei saa. Omanik/ sõitja saaks sõlmida ainult eraisiku vastutuskindlustuse.
Kindlustada siiski saab. https://cachet.me/teenused/city-rider-kindlustus/
Küll aga tänaval legaalseks liikumiseks peab ilmselt kiiruse piirama 25km/h., mis on ka võimalik. Metsarajal sõida nii kiiresti, kui tahad. Parandatagu mind, kui ma eksin.
Ohtlikud on ikka juhid, mitte sõidukid. Kõik probleemid saavad alguse inimestest. Kui tõukerattaga saaks sõita 100 km/h aga tohib sõita kuni 25 km/h ja sellest kiiruspiirangust kinni ei peeta, siis on ikka juht süüdi. Sama on näiteks autoga..., kui spidomeetril on numbreid rohkem, kui on lubatud sõita, siis täiskasvanud inimene võiks suuta ennast ikka nii palju kontrollida, et tänavatel ei hakka proovima auto võimeid. Inimesed on väga erinevad ja nende mõtted on väga erinevad ja ühest ja samast asjast võivad aru saada väga erinevalt ja ega seda nii lihtne muuta ei olegi...eks meil igaühel ole oma arvamus ja kõik on võrdsed. Liiklusseadus on minu arust küll lihtne, loogiline ja arusaadav aga mõni teine inimene võib seda sama liiklusseadust tõlgendada hoopis endale meelepärasemal viisil. Inimeste vahelised suhted on ühed väga keerulised asjad siin maailmas.
Pisut OT ... (registreerimata) 10:19 postile lisaks:
Nii mõnigi tahab ATV-l olevat kiirusepiirajat maha võtta. Ma saan sellest soovist täiesti aru ja on vähemalt üks praktiline põhjus, miks seda teha. Kuid enamasti on selle piiraja eemaldamise soov, et aparaadist rohkem kiirust kätte saada, endale selgeks tegemata, kuidas üldse ATV käitub suurtematel kiirustel.
Ehk siis, kõik ongi juhis/inimeses kinni...
autojuhid harjuge juba lõpuks ära, et igasugune kergliiklus on tulnud selleks, et jääda ja võtta järjest rohkem tänavaruumi autodelt ära. Kogu lugu. See, et Eesti pealinnas Tallinnas on linnavõim pigem autosid soosivalt linnaruumi arendanud, ei muuda üldist trendi. Suur osa nendest kergliiklejatega seotud jamadest on põhjustatud infrastruktuuri puudumisest ja teine oluline põhjus on joomine. ja kolmandaks see, et autoga liiklejad ei saa aru, et nemad kasutavad vanaaegset ja väga ebaefektiivset liikumisviisi ning täna autodele eraldatud linnaruum peab igal juhul vähenema. Rohkem rattateid ja ühistranspordile mõeldud radasid on vaja.
Tuleb muidugi harjuda ja püüda ajaga kaasas käia aga on inimesi, kes soovivad rahulikku elu ja ei taha nii kiiret ühiskonna arengut. Nooremad inimesed on teine põlvkond ja nemad on üles kasvanud teises ühiskonnas. Paljud vanemad inimesed aga ei suuda selle elutempoga kaasas käia ja uute asjadega nii kiiresti harjuda ja mõni ei harjugi kunagi.
niisama22 (registreerimata) 10:41-
Täiesti nõus. Kui päev möödub enamasti liikumisi autoga tehes, siis päeva lõppeks meeldib kah nö klassikalise rattaga tiir v paar teha. Nii, et päeva õhtusse jõudes tahab nii autojuht kui ka kergliikuri piloot elusalt kodo (v siis mingi muu sihtkoht) jõuda. Ela ise ja lase toisel ka elust reemu tunda.
Seega paratamatult, mida rohkem tekib neid liikuritega liikujaid juurde, seda rohkem hakatakse valdkonda ka reguleerima (sest noh, esmased kunagised autojuhid olid kah nö isetekkelised ja kui näit juutuubist vaadata lähes 100a vanu filmikaadreid liiklusest, siis saab tänase arusaama kohaselt sealt kaost kohata)
no selleks ongi vaja eraldi teid neile, kes sõidavad ratta või elektritõuksiga. jalakäijale peab jääma oma kõnnitee. ja lõpuks peab tekkima harjumus, et nende eraldi teede või teeosade kasutamise reeglitest ka kinni peetakse. Õnneks või kahjuks ei saa me linnaruumi arendada ainult vanainimeste soovidest lähtuvalt, et las jääda nii kui on. Aitab sellest, et meil istuvad Tallinna linnavalitsuses küll mitte vanad inimesed, aga hoiakutelt täielikud stagnandid ja kuidagi väga vastumeelselt saadakse aru, mida tänapäevane linnaruum endast kujutama peaks.
Rahast ja energia kasutusest natuke siin veel kajastamata nurga alt...
Meil ettevõttes makstakse näiteks iga kuu kindel summa auto kasutamise kompensatsiooni, samas ei keelata kergliikurite laadimist. Seega topeltvõit ja olen selle eest tööandjale väga tänulik. Isegi, kui tööandja ei võimaldaks töö juures laadimist, peaks tehniliselt olema täiesti võimalik laadida e-kergliikurit päeval päikesepaneelidega. No ja kodus laadideski kulutaks maks. 0,20 €/100 km. kohta.
Hea tööandja. Mõni maksab autokompensatsiooni ainult siis kui reaalselt autoga käid. Leiad mingi keskkonnasäästlikuma lahenduse, siis ei saa midagi. Umbes nii nagu oli kunagi suitsupausidega. Kes ei suitsetanud, pidi tööd edasi tegema samal ajal kui teised suitsu tegid.
Leidsin oma küsimustele põhjaliku vastuse. Panen selle siia ka üles.
Eestis ei ole vaja elektrilise tõukerattaga sõitmiseks lube. Istmega tõukerattal on vaja registreerimistunnust.
Elektrilist tõukeratast kästiletakse eesti seadusandluse järgi kui kergliikurit.
Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuv sõiduk, näiteks elektriline tõukeratas, elektrirula, tasakaaluliikur, monoratas või muu taoline istekohata sõiduk.
Turvavarustus
Kergliikuriga sõites on alla 16-aastasel juhil kohustuslik kanda jalgratturikiivrit.
Alates 16-aastastele juhtidele on sõites kiivri kandmine soovituslik.
Sõiduki tehnilised nõuded
Kergliikuril peab olema:
töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
tasakaaluliikuri puhul iseeneslikku liikumist takistav seade;
signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul;
ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuri puhul;
pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites sisselülitatud ees valge ja taga punane tuli.
Liikumiskiirus
Kergliikuri maksimaalne lubatud sõidukiirus on kuni 25 km/h.
Jalakäijast möödumisel peab kergliikurijuht sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab temast ohutult mööduda. Enne möödasõitu on viisakas anda märku signaalkellaga ning mööduda jalakäijast vasakult.
Ehk siis, kiivrid pähe!
Piirangud
Kergliikurijuht ei tohi:
lasta vedada enda juhitavat sõidukit;
vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
vedada järelhaagist, mis ei ole valmistatud kergliikuriga vedamiseks.
Kergliikurijuht ei tohi sõidu ajal tegeleda kõrvaliste tegevustega ega juhtida sõidukit joobe- või väsimusseisundis.
"no selleks ongi vaja eraldi teid neile, kes sõidavad ratta või elektritõuksiga. jalakäijale peab jääma oma kõnnitee. ja lõpuks peab tekkima harjumus, et nende eraldi teede või teeosade kasutamise reeglitest ka kinni peetakse."
Mida sa siis arvad näiteks uuest Kolde puiesteest? Kas seal siis nüüd on eraldi teed või ei ole? Mere poole vanal u 4 m laiusel ühiskasutuses teel on nüüd 3 m jalakäijatele ja 1 m ühesuunalist "rattateed". Praegune seis "kasutusharjumustega" on, et jalakäijad käivad, nagu jumal juhatab ja kergliiklejad sõidavad mis iganes suunas. Aga isegi kui see asi jõuaks kohale, kas siis on need eraldi teed või mitte?
Minu meelest on see asi oluliselt nõmedam kui varem. Jagatud 4 m laiusel teel jalakäija käib ühes teeservas (ja valdav enamik minu meelest käivad) ja temast saab vabalt teises teeservas kahemeetrise külgvahega mööduda. Aga kui tee on eraldatud, siis jalakäija põhimõtteliselt on kohustatud käima keset teed ja kergliiklejale on üldse ette nähtud meetrine mänguruum. Ega see juhuslikult ei tähenda, et nüüd on tegemist jalakäijast möödumisega vahetus läheduses, mis liiklusseaduse järgi tähendab nõuet mööduda sisuliselt jalakäija enda kiirusega (ei piisa uue LS järgi enam lihtsalt ohutust kiirusest)? (Lisaks hulgale lõikuvatele sõiduteedele, mida niikuinii peab ületama jalakäija tavakiirusel.)
"Jalakäijast möödumisel peab kergliikurijuht sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab temast ohutult mööduda. Enne möödasõitu on viisakas anda märku signaalkellaga ning mööduda jalakäijast vasakult."
Selle signaaliandmise soovituse on vist küll kirjutanud keegi, kes ei ole elu sees ei jalgsi ega kergliikuriga liikunud. See on ikka rämedalt ebaviisakas ja muuseas liiklusseaduse järgi asulasisesel teel isegi ebaseaduslik. Sa pead niikuinii sellest jalakäijast mööduma tema enda kiirusel, s.t mingi aja temaga sisuliselt kõrvuti kulgema. Miks krdi pärast arvab keegi, et enne seda oleks mõistlik jalakäijat veel kellaga tülitada - sundida teda ümber pöörama ja uurima, et tohoh, mis nüüd veel lahti on, mingi hull tõukur ei ole millegagi rahul vä.
(Eri maades on eri praktikad, aga Eesti paistab olema selgelt Saksamaa tüüpi, kus jalakäijale kella helistamine tähendab, et jalakäija võiks kobida rattateelt minema.)
Tõuksiga jalakäijast möödumisel annan kella harva. Ainult siis, kui mööda ei mahu ja mind ei märgata ja tõesti see tilistamine tundub ebaviisakas. Samas, kui kellaga tilistamine oleks tavaline, seda teeksid kõik ja kõikjal, kaoks ka ebaviisakustunne.
See jalakäija hoiatamise jutt pealegi pärineb ajast, kui kergliiklusteedel piisas seaduse järgi jalakäija mitteohustamisest ja siis mõned, ennekõike politsei, leidsid, et jalakäija mitteohustamiseks piisab kärtsu signaali andmisest.
Aga meil on nüüd teist aastat muudetud seadus, kus kõik pisilased peavad jalakäijast mööduma jalakäija enda kiirusel. Mis kärtsu signaali sa enam annad? See on sama absurdne, kui hakata tahtma, et 5 km/h liikuv jalakäija hoiataks 4 km/h jalakäijat oma möödumisest. Hoopis põhjendatum oleks nõuda signaalkella jooksjatelt, kelle lähedalt möödumiste eest ei kaitse tavajalakäijat liiklusseaduses miski.
Kaks aastat tagasi tegi politsei veel ohtralt rattakellade kontrolle. Mind peatati ka mitu korda ja ainult ühel juhul oskas politseipoiss selgitada, milleks seda kella üldse vaja on ja kus seda kasutatakse: "No kui on kergliiklustee jalakäijaid kogu laiuses täis, siis sul on omal kellaga lihtsam." Ainult et mul ei ole kellaga lihtsam ja ma ei kasuta sellistes olukordades kunagi kella. Lihtsamad on kõik muud variandid, alates jalakäijate poole suusõnalisest pöördumisest ("Tere, kas mööda saaks") ja lõpetades sellega, et sõidutee on ka olemas.
Ja taaskord jõuame välja põhitõeni, et suurim miinus on puudulik liiklustaristu ja linnades saab kleekile rohkem liikumisruumi tulla ainult kellegi teise arvelt. Olen ka ise autoomanik ja andku mulle teised autoomanikud andeks, aga see ruum saab tulla ainult autode arvelt.
Jah. Telefonis kirjutades tulevad näpuvead kergemalt. Võtaks siis teema kokku. Põhiprobleem on selles, et kergliikurite arv on (eriti asulates) plahvatuslikult kasvanud ja kasvab suure tõenäosusega veelgi, mis on ka mõistetav. Auto kulutab linnas keskmiselt 20€/100km kohta, kergliikur (näiteks tõuks) kuni 0,20€. Tõuks kulutab 100 x vähem ainuüksi kütusele ja ei vaja nii palju ruumi, kui auto. 90% autodes on ainult 1 inimene. Jajah, tean küll, et autoomanikud toovad kogu aeg vabanduseks, selle et peavad mingit kaupa vedama, eriti hommikul tööle ja õhtul koju. Mina teen näiteks kõik sõidud, kus üksi olen, tõuksiga. Tänaseks olen sellel aastal läbinud juba 1500km sellega, kokkuhoid on vägagi märgatav ja enam teisiti ei tahakski. Vot tõelise kauba vedamiseks, mida ka paar korda aastas juhtub, on rendikaubiku kasutamine omal kohal. Kergliikurite arvu plahvatuslik kasv, puudulik infra ja puudulikud liikluseeskirjade täitmine on toonud aga kaasa ka kergliikuritega toimuvate õnnetuste kasvu.
Kiiver võiks olla küll kohustuslik kõigile kergliiklejatele, samuti elementaarne liiklusõpe. Küll ka infra ükskord järgi jõuab ja kõrgem kütuse hind autodest loobuma paneb.
