Selle millegi arvelt ehitamise tulemus võib vabalt olla, et siis sa saad mingi armetu "rattatee" ja valge inimese moodi sõiduteel sõitmiseks ka ruumi enam ei ole. Ükskõik, mida meile ei ehitata, me ei hakka siin iial ringi vuhisema nagu Hollandis. Eesti liiklusseaduse järgi on kergliikleja mistahes kergliiklusteel sisuliselt õigusteta isik. Seaduse järgi pole jalgratturi seisukohast mingit vahet, kas sõita jalgteel, kõnniteel või rattateel. Isegi kui panna märgid, mis annavad näiteks lõikumisel kõrvalteega piki peateed sõitvale jalgratturile eesõiguse, kehtib see eesõigus ikkagi ainult siis, kui jalgrattur ületab teed jalakäija tavakiirusel. S.t jalgratturile võib alati ette pöörata, ainult küljelt otsasõit võib tekitada küsimusi.
Vaatasin ka seda kuulsat Tallinna rattastrateegiat. See on üldsegi mõeldud arvestusega, et rattaga sõidetakse 16-18 km/h - ning oletatavasti ei ole selle puhul üldse arvestatud liiklusseadusega, mis puudutab lõikuvaid sõiduteid või jalakäijate lähedust. Kes tahab kiiremini sõita, sellele kogu see asi polegi mõeldud, see mingu "tehku trenni" linnaäärsetel rekreatiivsetel kergliiklusteedel - sealjuures siis mina, üks nendest "kahest" Tallinna jalgratturist, kes teeb jäävabal ajal praktiliselt kõik käigud Tallinnas rattaga.
Lumehelbekesele.
Miks piirata kergliikurite kiirust 10 km/h, kui saab piirata KOGU autoliikluse asulates 30-40 km/h ja suunata kergliikurid autodeedele, eraldi radadele? Mis püha lehm see auto on?!
Miks kohe elunditoonoriks? Ka kergliikurijuhid saavad ise enda turvalisuse huvides palju ära teha. Kiiver, motovarustus, liiklusõpe jne. Alkoholi ma joonud ei ole täna, lähen kohe tõuksiga liiklusesse. Vähemalt ei kuluta raha Putin Verise toetamiseks.
Nõus jah. Lahenduseks ei ole ära keelamine, vaid korraliku infra rajamine, turvavarustuse kasutamine ja elementaarnegi liiklusõpe. Autojuhid ei peaks olema aga sugugi mingid pühad ja priviligeeritud tegelased. Joovad, ületavad kiirust jne. rohkemgi veel. Purjus ja kihutav autojuht saadab jalakäija ja kergliikurijuhi haiglasse, mitte vastupidi.
Vaata politsei liiklusinfot. 80% liiklusõnnetustest on praegu sellised, et elektrivõrriga ajukääbik (purjus või mitte) kukkus keset teed lihtsalt maha. Kiiruse piiramine on ainuke võimalus - normaalne inimene selle võrriga niikuinii 40 km/h ei sõida, sellel kiirusel ei pruugi ka kiiver sind päästa.
Autoteele suunamine polegi halb mõte, pigem las autod neist üle sõidavad kui nemad kõnniteel inimestest üle sõidavad. Võiks veel nii teha, et võrripiloot on igas liiklusõnnetuses automaatselt süüdi ning katab ka oma ravikulusid ise :)
tegelikult peaks liikluskindlustus olema igal indiviidil kes osaleb liikluses, siis poleks kahju neid alla ajada, on süüdi , saab surma, kahjud katab liikluskindlustus fond
Kolin parem ratturite ja tõksude foorumisse. Seal on palju meeldivam seltskond. Eks ma mõistan ka autoomanike. Auto suured ülevalpidamiskulud tekitavad kibestumust. :-)
Käisin täna Rakveres, Meeste Tantsupeol.
Seal nägin tänavaliikluses pilti, kus silmaga hinnates u 20-25 a vanused 4 mehehakatist (rahvariiete järgi oletades tantsulised) olid omale liikumiseks sähkud võtnud. Kõik kena, a ühele sähkule oli 2 meest pääle roninud ning liikumisel kõnniteelt sõiduteele (sõidutee oli ses kohas autoliiklusele suletud) ei saanud tolle sähku piloot manöövriga hakkama ja oligi tandem asfaldil. Kuna kiirus oli suhtkoht väike, siis olid vigastused kah kergemat laadi ning pääkolu vist ää ei löödud... (kuigi natuke võiks toda kolu koputada küll, et kahekesi tõuksile ei roniks, kiivrist jms rääkimata)
Ebaadekvaatsed tegelased satuksid õnnetusse mistahes liikuriga!
KÕIGILE meedias ilmuvatele lugudele, mis keskenduvad viimastel aastatel linnadesse ilmunud ühiskasutatavate tõuke- ja jalgrataste võrgustike ebasoodsatele külgedele – korralagedus, ohutegurid, kaotatud parkimiskohad – pakuvad need „kergliikurite” teenused potentsiaalset lahendust mõnedele suurimatele probleemidele, millega linna- ja äärelinnakogukonnad silmitsi seisavad. https://voltride.com/et/loeme-kokku-viisid-kuidas-e-toukerat
tad-saavad-linnad-paasta/
Tõuks on liiklusvahend nii nagu auto. Kuni linnas oli 2 autot ei olnud vaja ka liiklusreegleid ega koolitust. Tõukside kerge kättesaadavuse tõttu tekkinud liikluse intesiivsus vajab aga juba tõsisemat koolitust koos füüsilise treeninguga. Tõuks ei ole ohutu ka üksikule liiklejale.
Tõuksidele oleks vaja autodest võimalikult eraldatud radasid, sest keskmise autojuhi võime kiiresti märgata erinavaid objekte on kaunis piiratud.
Süüdi võib jääda küll autojuht aga tõsisemaks kannatajaks jääb ikkagi kergemeelne tõuksijuht.
Miks on Amsterdamis endiselt jalgrattad domineerivad?
Sest jalgrattaga võrreldes on el. tõuksi tootmisel tekkiv saaste muret tekitav. Samuti on jalgratas tervislikum.
Miks ei ole Inglismaa linnades näha ühtegi el. tõuksi?
Sest sellega kaasnevast vastutusest ning tervishoiu kuludest tuleneb liikluskindlustuse ostmise nõue.
Tõuksi vastu ei ole mul midagi, kui see oleks alati ja kõigile turvaline.
Üksrattale kehtib ainult kiiruse piirang 25km/h, mis tavaliikluses on vägagi mõistlik. Võimsuse piirang üksratastele ei laiene, see kehtib ainult tõuksidele!
Kergliikurite ohutusele suunatud suvine teavituskampaania "Kui tõuksiga, siis kainelt, üksi ja rahulikult"
Transpordiamet korraldab koos Bolti ja Tuulega kevadel ja suvel teavituskampaania, mis keskendub elektriliste tõukerataste ohutusele ja neid puudutavate ohutusreeglite meeldetuletamisele. Kampaania on tänavatel ja meedias üleval suve lõpuni.
õnneks ei võeta vanainimeste hädaldamist meie kultuuriruumis tõsiselt. mis mõte on rääkida, et vanasti oli nii ja naa. Kui jalgratastele pandi numbrimärgid, 1960-datel viimati, ma rõhutan viimati!, siis autosid ju Tartu tänavatel sisuliselt ei olnud. asi see siis autoteel jalgrattaga sõita oli. jalgratta load teevad ka täna sisuliselt kõik lapsed koolis ära. ja vanainimesed võiks aru saada, et rattur ei sõida kunagi jalakäijale ise tahtlikult otsa vaid väga tihti tekivad probleemid sellest, et jalakäija hakkab ratturit selja tagant kuuldes või vastu tulemas nähes, ise tõmblema teel. Ei ole vaja jalakäijal üksi keset kõnniteed kõndides mitte kuskile eest ära astuda, rattur saab ise mööda. Vanamees nõua parem ratturtele igale poole oma teid ja autoliikluse vähendamist linnas, kelle alla on 1960-datest alates tohutult linnaruumi läinud.
Loone Ots = EKRE = nui neljaks 4 realised maanteed (mitte rongiliikluse arendamine) = Tallinnas 60-70 km/h piirkiiruse tõstmise soov (eelmiste KOV valimiste lubadus) = kütuse hinna langetamine = vanade saksa premium klassi diisel rontide plahvatuslik kasv Eestis peale diisli aktsiisi langetamist = igakülgse saastamise ja autostumise pooldamine ja tänapäevaste vähemsaastavate liikumisharjumuste materdamine ja mõistliku arengu pärssimine.
pole siin midagi to tada, Vähemalt 90 protsenti jalgrattureid ei täida neid väheseid liiklusseaduse reegleid, mis neile on kehtestatud. Alates jalgratta tehnilisest seisukorrast ja lõpetades paiknemisega teel. Tundes sõiduteel end ohustatuna ohustavad nad nüüd kambakesi jalakäijaid.
Ehe näide tänasest Korpulentne naiskodanik elektrijalgrattaga hinnanguliselt paarikümnekilomeetrise tunnikiirusega lapsi täis kõnniteel.
paraku ei aita siin mingisugune seadusemuudatus vaid ainult riigiaktsiate sundmüük ja liiklusvahendi konfiskeerimine eriti ränkadel juhtumitel, näiteks kiiruse oletamisel üle 20 km tunnis
sõidan ise igapäevaselt Tallinnas jalgrattaga, ka talvel. peres on ka auto ja vajadusel kasutan ka lühirendi autot. ühistransporti kasutan ka omajagu, eriti linnadevaheliselt.
Tallinnas on linnavalitsuse prioriteet nr 1 olnud alati, kuidas autoga liikujatel parem oleks. Ühistransport on jäänud järjest rohkem ajale jalgu. bussiradasid ei ole vist juba 10-12 aastat juurde tehtud. tulemus on autostumise kasv. jalgrattateedega ei ole süsteemselt sisuliselt üldse tegeletud. head jalgrattateed on tehtud sinna, kus ei ole pidanud autodega kompromisse tegema, ehk äärelinna ja linna servadesse. ehk sportimiseks on head võimalused, aga igapäevaselt alates lastest kuni eakateni jalgrattaga liikumiseks äärelinnast kesklinna ja kesklinna siseselt, on täielik ikaldus. Talvel on nende väheste jalgrattateede hooldus võrreldes autoteedega null.
Tartus on olukord jalgrattateedega parem, aga ka tartus on autoga liikumine olnud sisuliselt ikka prioriteet nr 1. Ühistransport on Tartus Tallinnaga võrreldes oluliselt parem.
Kokkuvõttes: pange ennast selle lapse, täiskasvanu või peansioniealise inimese rolli, kes üritab Tartus või Tallinnas enda liikumised teha ära jalgratta elektriratta või elektritõuksiga. Tallinnas on see ikka paras ikaldus. 9 aastane rattalubadega laps ei sõida Liivalaia täna äärde ratturitele mõeldud 1m laiusel rajal, kus iga mõnekümne meetri tagant on ära vajanud kanalisatsioonirest või kaevuluuk. Ka keskmine naisterahvas ei taha seal sõita, samuti eakas inimene. Lisaks ei ole ka uutes majades kohustust arendajal kinnist jalgrattaparkimise ala ehitada, aga autodele on kindel norm parkimiskohtade osas.
Rattaload tehakse ära korraga klassis, ja mõni laps on ka 9 hetkel kui load kätte saab. Aga muidu alates 10 eluaastast võib laps lubadega liikluses jalgrattaga osaleda. Aga normaalseid tingimusi pole, sh ka näiteks koolide juures rataste hoidmiseks enamus koolide juures. Linn teeb lasnamäel korda elanikele tasuta nende maja kinnistul autode parkimisega, aga jalgratta parlimismaja linna poolt keegi ei tee.
sorri, aga palju neid talviseid rattafänne on ,et neile rattateede eriti hoolsaks puhastamiseks miljoneid kulutada, ehk on ikka enne õigem kõnniteed viisakasse korda viia.
palju oli Helsingis või Stochholmis talvel rattaga sõitvaid fänne 20 aastat tagasi ja palju on nüüd? Milline oli nendes linnas jalgratta infra ja selle hooldus talvel 20 aastat tagasi ja milline on see nüüd? järeldused tee ise.
Loo tingimused ja tekib ka kasutajaskond. Piira autode kasutamist linnas ja autosid jääb vähemaks, linnakeskkond vaiksemaks ja inimsõbralikumaks.
Kui sajab lund, siis autoteedel nühivad sahad ööpäevas teid korduvalt, kuigi auto jaoks on 10 cm lund teepeal savi, aga rattateid või kõnniteid ei koristata mitte kunagi rohkem kui 1 x ööpäevas - kus on loogika?
jalgratas, elektritõuks või elektriratas saab linnakeskkonnas olla samamoodi elementaarne aastaringne liikumisvahend nagu on auto. Selleks on vaja jalgratastele ja muudele kergliikuritele samasugust loogilist teedevõrku nagu on autodele tehtud. Kuna autod on rohkem saastavad, võtavad palju ruumi nii sõites kui seistes, siis on loogiline, et nendega liikumist tuleb tänapäeval piirata ja anda ruumi rohkem efektiivsematele ja keskkonnasõbralikematele liikumisviisidele. Tallinnas on elaniku kohta palju rohkem autosid kui Helsingis või Stockholmis, lisaks on meil inimeste autoeelistus suurte ja saastavate autode poole rohkem kaldu. ja autos sõidab tavaliselt 1 inimene, Tallinna keskmine on alla 1,5 inimese sõiduautos. ja >95% keskmine auto lihtsalt seisab, võtab ruumi, reostab visuaalselt linnaruumi. mul oli peres 2 autot kunagi, siis üks ja nüüd ei ole ühtegi, sest lühirendi autod on olemas, taksod on olemas, rendi kaubikud on olemas. Linnas ei ole lihtsalt isiklikku autot vaja. ja kui pole isiklikku autot, siis muutuvad kohe ka liikumisharjumused keskkonnasõbralikumaks, ka auto kasutamises - linnas alla 4l sajale bensiini kulutavat Toyota Yarist ei osta naljalt endale isiklikuks autoks mitte keegi, aga Bolt Drive Toyota Yarisega ja teiste suhteliselt väikeste autodega sõidetakse hea meelega.
õu õu õu, minu autod on ikka kunstiteosed, mitte mingid visuaali reostajad.
Lühirenti ei leia perifeerias, taksot ka mitte. aga jah, kui me linna kontekstis räägime, siis on sul õigus. Kui tahad olla 3 generatsiooni lasnamäe elanik, kes pole nina linnaosastki välja pistnud, siis tõesti autot pole vaja, hädavajaliku saab rendikaga tuua, olgu auto või buss ja kokkuvõttes oled rikkam.
Elektritõukerattaga punktist A punkti B liikumine on 100 x energiasäästlikum kui sisepõlemismootoriga autoga. ma ei tea, mida seal on arvestatud, aga tõenäoliselt ei ole arvestatud auto ja tõukeratta elutsüklikulu (tootmine, remont, utiliseerimine km kohta) + taristu rajamist ja hooldust. ehk siis see vahe on reaalsuses veel suurem.
ja Tallinnas on need Tuule renditõuksid ka talvel väljas ja nendega sõidetakse ka lumega - isegi meie ülikehvalt hooldatud kõnniteedel kesklinnas. ja sõidavad noored, mitte keskealised lumehelbekesed, kes räägivad seda kehva suusailma juttu pidevalt.
Jalgratturi loogika paistab selline, et kõiki liikluskohustusi jagavad nad jalakäija ja autojuhi omadeks. Jalakäijade kohustusi nemad ei jälgi kuna pole ju jalakäijad, autojuhi kohustusi ei jälgi samuti kuna pole autojuhid. Paar aastat tagasi olen kesklinnas näinud sellise pildi - ülekäigurajal läks autodele põlema punane tuli, autod jäid seisma, jalakäijad hakkasid liikuma...ja siis ilmus autode vahelt kamp ratastega ajukääbikuid, surus ennast jalakäijatest läbi ja sõitis punase tule alt edasi. Mis autojuht julgeks meil oma kahetonnise rauakolakaga samamoodi käituda? Ja kui julgeks, siis tuleks politseisse kohe kõne, et mööda linna sõidab sellise autoga ja sellise märgiga mõrvar jne. Rattainvaliidil polegi reg.märki, mine tea, kumb nendest su autot kriibis või su lapsest ülekäigurajal punase tulega pea et üle sõitis...
Kõiksugu alaarenenud tegelased karjuvad siin, et kõik on autojuhi jaoks bla bla blaa jne. Tegelikult on autojuht kõige tagakiusatuim liikleja üldse - teed seda valesti, trahv, sõidab tiba kiiremini, trahv, teed veel midagi valesti, jääd juhiloast ilma, lõpppunktiks saab ka vangikong olla. Kõik muud liiklevad nagu tahavad ja keegi neid ei trahvi ega peata. Kergliikuritest ja rattameestest on siin juba palju räägitud, tegelikult on ka jalakäijad päris hullud. Mida arvaks ühiskond juhist, kes vaatab vaid korraks, et kõik puhas oleks, siis gaas põhja ja punase tulega ülekäigurajast üle? Et on kuritegija, mõrtsukas, psühho jne. Samas jalakäijad jooksevad vabalt üle tee ka punase tulega või suvalises kohas ja seda peetakse täitsa normaalseks. Auto alla jäädakse ka, ca 1 kord päevas üle Eesti, siis on autojuht paha-paha ja sõidukiirust tuleb linnas kohe langetada, et punasega üle tee jooksmine veel mugavam oleks. Praktikas on jalakäija, kes punasega SEISMA jääb, sama haruldane olend, kui juht, kes punasega foori alt läbi sõidab. Mõni sots ütleb isegi, et niimoodi optimeerivad jalakäijad liiklust vms...kujutage ette, kui iga rullnokk hakkaks oma bemmiga samamoodi liiklust omaalgatuslikult "optimeerima", oleks meil iga päev hukkunuid jalakäijad otseses mõttes kuhjaga. Pidev argument on see, et "me oleme ju vähem kaitstud kui teie autojuhid". Ok, kujutame ette, et üksikema/ -isa jaoks on auto hädavajalik töövahend, aga mingi Vasja jooksis sellel nina puruks ja nõuab nüüd lisaks ka ravikulude katmist kuna jah jooksis küll purjus peaga ja punase tulega aga auto on ju ohuallikas bla bla bla. Remondiks saab vastunõuet küll esitada, lõpuks nullivad need nõuded üksteist ära ja autoomanik jääb nüüd katkise töövahendiga töötuks, hea, et veel ise maksma ei pea. Või siis nii, et sõideti Vasjale otsasõitu vältimiseks vastu puud, terve auto puruks, juht haiglas, Vasja joob õnnelikult kodus viina, ainsaks vastuseks on "eee, a cho ya sdelal?".
Kas sa jalakäijana ootad ülekäigurajal rohelist, kui autosid ei tule ja on võimalik ohutult üle tee minna?
Kas sa jääd jalgrattaga või jala alla langetatud tõkkepuu taha seisma, kui on näha, et rong on kaugel?
Kas sa ise jalgratturina jääksid auto tee servas ratastele joonistatud rajal jalakäijate foori taha seisma, kui jalakäijaid teed ületamas ei ole või on nad juba tee ületanud ja tee on vaba?
Kas sa jääksid autoteel rattaga sõites ummikute korral seisvate autode taha liikluse edasi liikumist ootama või sõidaksid autode vahelt rattaga ummikust läbi?
Meil võiks olla ikka nagu läänelik kultuuriruum nagu Euroopa enamus riikides ja USA-s. Mitte nagu totalitaarses HIINAS - Sind jälgitakse kõikjal - ületad valel ajal teed ja trahv tuleb sulle hiljem koju.
Läänes jalakäija ja kergliikleja võib olla linnakeskkonnas reeglite suhtes paindlik ja selles osas vaatab ka politsei läbi sõrmede.
Nii et oleme kord padurohelised ja kliimamuutuste vastu, mis tiõd meile soojad ja lumevaesed talved, aga samas usinalt propageerime, et need olematud talved on head rattasõiduks...
mis see lumi või lumeta talv siia puutub? kui rattateed on talvel puhtaks lükatud, siis saab sõita iga ilmaga rattaga. käisin kunagi 20 aastat tagasi töö asjus Soome vahet ja Helsingist 300-400 km põhja poole nägin talviti ja lumega väikeasulates päris paljusid naelrehvidega jalgratastega ringi sõitmas, sealhulgas vanainimesi. väikepoodide ees oli alati mitu ratast. mul ühe äripartneri tootmishoone ees seisis ka talvel mitu jalgratast, millega olid inimesed tööle tulnud. ja kui kliima on juba saastamisega soojaks köetud ja lumi läinud, siis kuidas saab lahendus olla see, et laseme vanamoodi edasi ja sõidame üksi 2t kaaluva autoga?
Hea video ja Oulu on Soomes hea näide. Ise hakkasingi ca 15 aastat tagasi aastaringi rattaga sõitma kui vaatasin et Soomes saavad lapsed ja vanainimesed talvel sõidetud, aga meil räägitakse, et suvel võid ju sõita aga...
Üks linnalaste rõõm puha. Meil seal maal käidi mopeediga või jalgrattaga tööle lumevabal ajal ja kui vihma ei sadanud, talvel aga mindi tööle T16 roolis.
ma lugesin 2021 aastal kokku need päevad, kus ma Tallinnas ei saanud rattaga kodust lahkuda (ca kell 8:00) või töölt koju tulla rattaga (ca kell 18:00). sest sadas piisavalt tugevalt vihma või oli lumesaju järgne olukord. aasta peale oli selliseid päevi kokku 15, 1 kord hakkas aga sõitmise aeg sadama ja sain korralikult märjaks.
tuttvad, kes on elanud keskeuroopas pikemalt ütlevad, et Eesti kliimal pole häda midagi, sest meil on vähe tugeva sajuga päevi. kui näiteks Brüsselis sajab, siis tugevalt ja seda juhtub tihti. ja talvel miinuskraadidega on veel kõige mõnusam sõita, kui rattateed on olemas ja hooldatud vähemalt sama hoolsalt kui meil autoteid nühitakse talvel. ainult soola rattateedele panna ei tohi - Tallinnas muidugi sellest aru ei saada ja pannakse soola ka rattateedele. Ma ei tea, kes seal Tallinna linnavõimu juures üldse peaga mõtleb. ja siis räägitakse mingist rohelisest pealinnast :)
Kui teed on hooldatud on väga suur aga.
Eelmisel talvel lapsevankriga mitmel korral naine keeras tagasi kuna teed nii viletsasti hooldatud, et vankriga suurt läbi ei pressinud. Sahk käis ikka mega harva kergliiklusteel ja siis tegi väga viletsat tööd. Lasi kurvid otse nii, et puhastatud rada käis üle haljasala. Ja kui kõnnitee sahk oli üle käinud tuli sõidutee sahk, kes lükkas sõiduteelt lumeklimbid kenasti kõnniteele tagasi. :D
Ükskord talvel läksime lapsega talvel läksime jala Ülemiste keskusest Sikupilli keskusesse. Mõte, et oleme tublid - hoiame loodust ja liigutame ennast. Kõnniteed sellised, et ete kunagi talvel enam teha seda. Kusjuures viimne lumesadu oli olnud ikka päris mitme päeva eest.
Andke andeks aga sellises olukorras ma küll kergliikurit ei valiks. Ja sõidutele ääres sellise ilmaga kui sõiduteed niigi jube kitsad, lumevallid ääres, sõidavad minu arust küll vaid enesetapjad.
anname andeks, aga peab ikka isu olema oma tervist tappa, et kõige sõidetavama tee ääres jalutada ja heitgaase sisse hingata. Selle nimi on karuteene. Sõidan aeg-ajalt el.tõuksiga ja mulle meeldib. Talvel ei sõida, sest aastatega on tulnud omajagu tarkust, et talvel on teed lumised.
Helsinkis ja eriti veel 400 km põhja poole saab talvel jalgrattaga sõita küll sest soolveega ei lagastata. Seevastu Tallinnas kus sopp on põlvini pole huvitav.
No aga enne kui sõitma hakata pole paha teha kiirkursus parkimisest. Niivähe kui ma Tallinnas jala olen käinud - raudpolt et tuleb mõni mahajäetud tõuks haljasalale või puu otsa visata.
Ja-jah, mina olengi üks nest m nnidest kes ülekäiguraja ette jäetud tõuksist ei lähe kaarega mööda ega kaeba pärast ajalehes. Ma olen nad vajadusel ikka jalust ära kraavi visanud. No kasvõi hilja õhtul Nõmme teel kus on misiganes kooli (meditsiinikool? ) ühikas - lükka või buldooseriga tee sisse kui mööda kõnniteed on vaja käia.
Autode heitgaaside mõju tervisele on Eestis nullilähedane. Kevadel on tolmu linnas rohkem kui vaja, aga kindlasti kaalub enda liigutamine kasvõi tiheda liiklusega tänava ääres üles selle, kui istuda kodus või aitos sama aeg. Pealgi autosse tulevad vingigaasid samuti sisse, tolm küll mitte.
Tallinnas ja merelinnades jah aga augus olevas Tartus on lood teised natukene ehk ei tasu päris nii üheülbaliselt lüüa, meil pisikese maaala kohta on päris mitmekesine maastik, mis mõjutab selliseid asju korralikult.
Sellel aastal on läbisõitu tõuksiga kogunenud 2000km.
Elektrile on kulunud 3€!
Remondile on kulunud 0€
Hooldusele on kulunud 0€
Kukkumisi ja õnnetusi 0
Muidugi saab jalgadega kulgeda, aga mul on töökoht 25km kaugusel. Päevas 50km kõndida on pisut liig, samas eriline rahulolu tunneb, et kulgen ilma Putin Verist toetamata.
Kahjuks, kõigil ei ole võimalik kulutada päevas vähemalt 2h aega töötle ja koju sõiduks. Muidugi, mul nii pikk maa ka pole, kuid võib tulla asjade vedamisi.
Ega meil on peres auto ka, mida väga vihmase ilma või lumega kasutada saab. Igal juhul 2000km kauba peale saadud, kõige odavama tõuksiga, on mind küll veennud selle tehnoloogia jätkusuutlikuses ja ülimas säästlikusees. Veel eelmisel aastal ei oleks kindlasti ise tõuksi ostnud, siis nüüd tahan juba ise järgmiseks aastaks midagi osta.
Tubli! Tihti ongi nii, et enne kui ei proovita midagi uut, siis räägitakse, et liikumisharjumisi muuta ei saa.
Tõuksi või jalgrattaga saab vedada kaasa ikka päris palju. Poest mingi 15kg asju pole mingi probleem. Mul on rattaga liigeldes sülearvuti pidevalt kaasas. Toidupoes 2 km kaugusel käin rattaga ja pakiraami kotisüsteemi võtan poodi kaasa, laon koti poes täis ja pärast pakitaamile. Rattamatkajad veavad 40 kg asju sadu km kaasa. Asi see siis ka 10km kaugusel poes rattaga käia on . Tõuksiga seda enam. Paned koti selga ja vead, mis vaja.
Võib valida elektriratta, Ampler Bike näiteks. Siis valid vastavalt tuulele kui palju teed ise tööd vändates ja siis saab tööle minnes-tulles ka trenni tehtud. Tavalise ratta häda on see, et kui on ikka tuul vastu on keeruline 10 km otsa juures sõita nii, et higistama ei hakka. Ampleriga on see aga võimalik aga samas tehes ikka ise ka tööd vähemalt kiire kõnni koormusega
#Kas sa jalakäijana ootad ülekäigurajal rohelist, kui autosid ei tule ja on võimalik ohutult üle tee minna?
Ei oota rohelist isegi autoga (v.a. kui teisest suunast minu omast veel vägevam bemm tulemas)
#Kas sa jääd jalgrattaga või jala alla langetatud tõkkepuu taha seisma, kui on näha, et rong on kaugel?
Oma silm on kuningas, oskan oma bemmiga osavalt tõkkepuudest mööda manööverdada
#Kas sa ise jalgratturina jääksid auto tee servas ratastele joonistatud rajal jalakäijate foori taha seisma, kui jalakäijaid teed ületamas ei ole või on nad juba tee ületanud ja tee on vaba?
Sõidan oma bemmiga alati kaks ratast jalgrattarajal, foori kohta vt. punkt 1
#Kas sa jääksid autoteel rattaga sõites ummikute korral seisvate autode taha liikluse edasi liikumist ootama või sõidaksid autode vahelt rattaga ummikust läbi?
Rattaga ummikutes ei sõida, autoga kasutan ummikute vältimiseks bussirada (vastassuunavöönd kehtib ka, kui liiklust on vähe)
#Meil võiks olla ikka nagu läänelik kultuuriruum nagu Euroopa enamus riikides ja USA-s. Mitte nagu totalitaarses HIINAS - Sind jälgitakse kõikjal - ületad valel ajal teed ja trahv tuleb sulle hiljem koju. Läänes jalakäija ja kergliikleja võib olla linnakeskkonnas reeglite suhtes paindlik ja selles osas vaatab ka politsei läbi sõrmede.
Minu jaoks on iga riik totalitaarne - sõidad kaamerast mööda 5 km/h kiiremini, tuleb sulle trahv koju, oh õudus!
/S
Kui sa tahad, et ühiskond oleks sinu suhtes mõistev ja lugupidav, arvesta palun reeglitega. Väita, et reeglid ei kehti kuna olen kergliikleja, on sama debiilne, kui väita, et need ei kehti, kuna MUL ON BEMMIL UUED KUMMID.
auto = kiirnuudlid
elektritõuksiga saab valida kas lauateenindusega kohas söömine või kiirnuudlid :)
Mul küll rahaprobleemi ei ole kunagi olnud, aga autost loobumisega vähenesid kulud ca 500 eur kuus. Ja nagu see 500 eur ka näitab, siis mul ei olnud mingit kallist autot, isegi uut autot mitte. 500 eur eest saab väljas süüa ikka korralikult :)
Lumehelbekesele (registreerimata) - aeg maksab ,M40 kulutab tõuksiga 2h iga päev 50km läbimiseks, mina laseks seda autoga 35 min kuluga 4,8 eur, mõtte koht?
Mis maailmas sa mees elad? Oluline on, et reegleid teatakse ja peetakse nendest kinni kui on reaalne liiklussituatsioon. Oluline on olla ettevaatlik ka siis kui jalakäijana või ratturuna on sul eesõigus. Oluline on et autod peavad reeglitest ja kiirusepiirangust alati kinni, sest nemad on ohu allikas. Ja joomine ja mingi vahendiga liiklemine peaks olema väga taunitud. Ka jala ei peaks purjus inimesi tänaval olema. Aga mingit nui neljaks reeglitest jalakäijana või ratturina kinni pidamist ka siis kui seda pole vaja ja sellega kedagi ei segata, ei tehta läänemaailmas. Ka Eesti politsei on ikka väga mõistlik. Mäletan kui piinlik oli politseinikul mulle ca 8 aastat tagasi trahvi tehes, kui 7:30 hommikul ületasin punase tulega Pärnu mnt Tallinnas, autosid polnud kuskil näha. Politsei passis meelega eravärvides autoga ülekäiguraja juures ja vabandas ette ja taha, et neil on mingi jalakäijaohutuse kampaania. Sellist jama enam politsei ei tee ja õige on. See on euroopalik.
Ratas on pikemaks sõiduks parem kui tõuks. Ja kogemusest tean, et ka ilma treenimata inimene saab elektrirattaga selga märjaks tegemata pea 20 km/h keskmisega üle 10 km kaugusele tööle (oleneb muidugi palju on ülekäigu kohti, rattateid jne).
Aga siin see miinus, et vaata korraliku elektriratta hinda (Ampler). Selle eest saab juba vana auto. No olgu, ülalpidamise kulud on tõesti väiksemad. Samas jälle koleda ilmaga ja talvel ei liigu rattaga üldjuhul.
3000 eur täisvarustuses vastupidava elektriratta eest on ok hind. Oletame, et täna sõidad autoga ja tööle-koju-poodi sõite 7000 km aastas, mis saaks asendada elektrirattaga. Autoga 7l sajale bensiinikulu on vast küllalt reaalne, kui linnakeskkonnas sõidad. See on 1000 eur bensiinile ainult. Ma ei oska siia muid kulusid juurde tuua ja see sõltub, kas auto jääb alles ja seisab lihtsalt rohkem, või loobutakse autost üldse (näiteks perre jääb kahe asemel 1 auto) Ampleri rattal on 7000 km laadimist kuni 10 eur eest ja seda täna kõrge elektrihinna juures. Jalgratta rehvid kestavad 10000 km vabalt, talverehvid samamoodi. Korralik rehv maksab 30-40 eur tk . Rihmülekandega on asi täitsa hooldusvaba ja rihm kestab 15000 km. Aku maksab 600 eur ja eluiga 7000 km aastas sõites 6 aastat kindlasti. Piduriklotsid , korra aastas jooksude määrimine ja ega rohkem pole. Ratta eluiga on 10+ aastat. Seal ei ole nagu autol, et üks hetk on nagu kõik väsinud.
Kuna elektrirattaga saad ka igapäevase füüsilise koormuse, siis on tervis parem, muud trenni saab teha vähem. Ja rattaga saab alati parkida igale poole ukse ette.
Kuna mul on suur perekond ja meie teede hooldus on lisaks nagu on, siis ei saa ma kindlasti autost loobuda ja vaid rattaga kõik päevad käia. Seega kulud auto peale jäävad alles.
Tõesti jah - kütust läheb vähem päevadel kui rattaga sõidan. Aga see 3000€ ratta tasuvusaeg on ikka väga pikk. Eriti arvestades, et mingi aeg sureb talle aku ka maha ja tuleb asendada. See enda liigutamise pluss on - vast tekib vähem rasvavolt kui peab ka vahepeal pedaale sõtkuma...
kui pere on suur ja olukorda, kus autos istub reeglina 1 inimene, esineb harva ja keskkonnasõbralikemad alternatiivid pereliikmetele ei ole võimalikud, siis on auto igati mõistlik valik.
autost loobumise taga on vähemalt lääne inimesel ka soov vähem keskkonda koormata. Lisaks on paljudes Euroopa linnades jalgratas keskmiselt kõige kiirem ja mugavam liikumisviis. Kopenhagenis näiteks ja seal ei ole elektrirattaid sisuliselt üldse. aga on igasugu kastirattaid, millega veetakse lapsed lasteaeda, käiakse poes nädala toitu toomas jms. ja rattaga liigutakse kiiresti, inimeste füüsiline vorm on hea. spordirõivas ratturit näeb seal vähe, ehk siis rattaga liigeldakse asja pärast.
Taanis on ülekaalulisi inimesi minimaalselt. Eestis on inimeste ülekaal ja rasvumine epideemiline, juba üle 50% 16-64 aastastest on ülekaalus või rasvunud. algkooliealistest lastest on ülekaalus juba kolmandik. ja asi on läinud aina hullemaks.
Mis jutt see nüüd on et Taanis on ülekaalus inimesi vähe? Hiljaaegu imestasin üht fotot vaadates. Kuskil kaubanduskeskuses oli tulistamine või pussitamine ja fotograaf oli pildistanud põgenevaid inimesi. Silma jäid just tohutud lihakehad ja mõni üksik luukerekõhn liivaneeger nende vahel. Vist alles hiljaaegu hea toidu peale saanud ja pole jõudnud kosuda.
Ja Deus, tõuksi võssaviskamine ei ole alati seaduserikkumine. Tuleb käsitleda omaabi, kahju tekitamist suurema kahju ärahoidmiseks jms mõisteid.
Kui tõuks on lihtsalt kõnnitee peal ja on jäetud 1,5 m jalakäijatele nagu mootorsõidukitel tavaks siis OK. Võib muidugi võtta telefoni, sõimata mõnd Bolti mutrikest ja kuulata kuidas teisel pool süüdlaslikult nohisetakse aga pole sügavat mõtet.
Kui aga tõuks on pargitud otse vöötraja ette (pole sugugi harv juhus) siis minema olen ma ta sealt visanud ja viskan edaspidigi. Enne kui mõni vaegnägija kes foori piiksumise peale liigub selle otsa oma kondid murrab.
Võib muidugi küsida et miks ma viskan mitte ei veereta hellalt. Eino kui juba tõuksimehel polnud aega korralikult parkida siis mul pole ammugi.
Pealegi on need renditõuksid üsna tugevateks konstrueeritud ja suvaline kukkumine neid ei kahjusta. Alalõpmata on ju näha kuidas keegi on tänaval röötsakil maas, kiirabibrigaad on kõrval ja sealsamas vedeleb ka tõuks.
Aga juba tuleb uus üritaja, haarab mahakukkunud tungla ja kütab edasi.
See päris nii ei tööta küll juriidikas nagubsa seda hetkel reklaamisid aga las olla, kui kunagi vahele jääd, siis politsei ja advokaadid seletavad natukene täpsemalt või kui ise jurist oled, küll nad sulle meelde tuletavad.
Pere elab Hiiul. 2 autot. 2 last käivad lasteaias.
Mees töötab Lasnamäel, autoga 15 min sõitu, bussiga koos peatusse minekuga poolteist tundi. Tõuksi välistaksin, kui ebaturvalise antud marsuudil ja kui ajutise liiklusvahendi, mis sobilik ainult suveperioodiks.
Naine töötab Sauel ja hoolitseb ühtlasi ka, et lapsed lasteaeda ja õhtul koju saaks. Autota pole see reaalne ja ilmselt peaks naine jääma koduseks.
Tõuks on tore ning kindlasti on ka inimesi kelle päeavaste liikumistega see sobib, kuid avalikel teedel sõites peaks olema neil ka liikluskindlustus ja politsei peaks kontrollima nende liiklusseaduste kuulekust. Täna on tõuksi seljas liiga palju kratte ja kogemusteta noori, kes ei arvesta, et autojuhi võimed kõike märgata on piiratud.
Just eile elava liiklusega ristmikul pidurdas naine viimasel hetkel enne tõuksiga kohtumist. Eemalt lähenedes pidas teda jalakäiaks, sest ega tõuksi ju iga nurga alt inimese all hästi ei paista. Mingi hetkel otsustas ta kiirust lisada, ilmselt kuna enne ristmikku auto aeglustas, oletas kodanik, et teda on märgatud. Oli täitsa napikas. Naine tuli koju kaunis ja oli hirmunud.
Liiga palju inimesi käib tööl kodust liiga kaugel.
Kuid Tallinna suuruse linna kohta liiga vähe ja ainult suvel, et oleks jõukohane rajada kõikjale turvalised rattateed.
Palun teha endale selgeks sõnad targutamine, demagoogia ja faktide esitamine. Peale nende sõnade definitsiooni välja uurimist tuleb tutvuda natukene ka kohtulahenditega, mitte niisama tulistada suvaliselt seadusest paragrahve arvates, et paigal seisev, kergelt märgatav asi jalakäija jaoks ohtlik on sedavõrd, et seda tohib lõhkuda. Ka mulle käivad need pinda ja on ka avalik ruum aga siiski on tegu võõra varaga. Praegu te toetate sisuliselt seda, et kui auto on peeglid üle joone parkinud, võib need kohe küljest ära lüüa.
Pole ime, et meie riik allakäigu teed on, kui isegi kivikirvega koopamehed targemad on...
Tõukeratas on hea abiline liikumisel ja kui tõukerattaga sõitja ei oma mootorratta või autojuhilube, siis ei oska ta ka nende liiklusvahenditega liiklejate vaatevinklist liiklust mõista aga üldjuhul kui inimene on seadusekuulekas jalakäijana, siis on ta seda ka tõukeratturina või autojuhina. Probleem on liiklejates, mitte erinevates sõidukites.
tore. sõitke oma peres kahe autoga edasi. milles küsimus? Kui lapsed saavad suuremaks ja hakkavad ise koolis käima, siis saab naine rongi kasutama hakata ning kui rattateed saavad paremaks, siis saate ise hakata näiteks e-rattaga Lasnamäele tööle käima, alguses kasvõi suvel. Kui autoga sõidate 15 min lasnamäele, siis see on kuskil Lasnamäe kesklinna poolses otsas, ehk 10km ja Hiiult rattaga läheb sinna 30 min, päevas kokku 1h ja füüsiline liigutamine on ka tehtud.
selge pilt. eks üks ajalehes nähtud foto on muidugi Taani ülekaaluliste hulga kohta hinnangu andmiseks muidugi piisav allikas. milleks need WHO uuringud eri riikides ja statistika, mis näitab Taanis ühte väikseimat ülekaaluliste osakaalu arenenud riikides (sh laste hulgas)?
tõuksidega on ohtlikke olukordi igapäevaselt. aga ega paremat lahendust ei ole kui nendega liikujate jaoks paremad eraldiseisvad teed luua. ühtlasi ka autode kiirus enamus linnas 30 km/h peale tuua.
"Jalgratturi loogika paistab selline, et kõiki liikluskohustusi jagavad nad jalakäija ja autojuhi omadeks. Jalakäijade kohustusi nemad ei jälgi kuna pole ju jalakäijad, autojuhi kohustusi ei jälgi samuti kuna pole autojuhid. Paar aastat tagasi olen kesklinnas näinud sellise pildi - ülekäigurajal läks autodele põlema punane tuli, autod jäid seisma, jalakäijad hakkasid liikuma...ja siis ilmus autode vahelt kamp ratastega ajukääbikuid, surus ennast jalakäijatest läbi ja sõitis punase tule alt edasi. Mis autojuht julgeks meil oma kahetonnise rauakolakaga samamoodi käituda? Ja kui julgeks, siis tuleks politseisse kohe kõne, et mööda linna sõidab sellise autoga ja sellise märgiga mõrvar jne."
Paar aastat tagasi nägid?! Ma näen iga aasta vähemalt ühe korra sellist pilti, kus autodega kihutatakse lauspunase tulega kuskil 100ga läbi teed ületavate jalakäijate masside vahelt läbi (ja ma praktiliselt ei liigu Mustamäel, kus see paistab igapäevane olema). Ja ei tule kõnet politseisse, sest keegi ei jõua nii kiiresti reageerida ja auto numbrimärki vaadata. Ja ei tee selle kõne peale ka politsei midagi, ikkagi "sõna sõna vastu", äärmisel juhul natuke noomib ja palub tähelepanelikum olla.
Võiks nagu katsuda aru saada, et jalgratas on täiesti teist tüüpi sõiduk kui auto. Keegi ei sõida sul kunagi kusagil jalakäijate vahelt 100ga läbi. Samuti ei ole jalgratturil mitte kuskil mingit A-piilarit - aga autojuhid on lausa uhked, kuidas nemad mitte midagi ei näe ja sellepärast suudavad ka rekkadega kokku põrgata.
Samuti paluks siis statistikat, kui palju jalakäijaid on punase (või ka rohelise) tulega alla ajanud jalgratturid ja kui palju autojuhid. Millegipärast sellisega asjaga saavad järjekindlalt hakkama ainult ja eranditult need oi-kui-tublid autojuhid. Samamoodi on täielik müstika, et kuigi jalgratturid ei pidavat punast tuld tunnustama, siis fooriristmikel päevast päeva põrkavad kokku ainult autod. Ma olen nüüd näinud isegi seda, kuidas autojuht tuimalt punase tulega ülesõidukohale sõites sunnib Paljassaare raudteel vedurit peatuma!
"Mida arvaks ühiskond juhist, kes vaatab vaid korraks, et kõik puhas oleks, siis gaas põhja ja punase tulega ülekäigurajast üle?"
Esiteks jällegi seda võib kogu aeg liikluses autojuhte tegemas näha. Mitte ainult, autojuhid teevad seda kogu aeg ka vähimalgi määral veendumata, et plats on puhas. Siit jääb mulje, et sa ise ka näiteks ei suuda ette kujutada, et kõrvaltänavast aia tagant võib näiteks laps teele joosta, nähes, et tal on fooris roheline tuli.
"Kas sa jääd jalgrattaga või jala alla langetatud tõkkepuu taha seisma, kui on näha, et rong on kaugel?"
Mina jään küll, sest nalja hakkab saama siis, kui tõkkepuu tõuseb. Sisuliselt mitte ükski autojuht (v.a üks vahtraleht kuskil Kapa-Kohilas viis aastat tagasi) ei jäta pärast tõkkepuu tõusmist punase tulega ülesõidukohale sõitmata. Nii et ma mitte ainult ei seisa seal tõkkepuu taga, vaid ma seisan pärast tõkkepuu tõusmist ka punase tule kustumiseni fooris. Võib-olla iga kümnes autojuht on võimeline vihjest aru saama - aga siis hakatakse tagant tuututama: miks te punase tulega edasi ei sõida!
"Kas sa ise jalgratturina jääksid auto tee servas ratastele joonistatud rajal jalakäijate foori taha seisma, kui jalakäijaid teed ületamas ei ole või on nad juba tee ületanud ja tee on vaba?"
Rattarajal üldiselt jäängi, sest seal on mul sõitmiseks oma ruum. Just rattarajata kitsastel teedel võib "mõttetult" punase tule taga seismise ainus tulemus olla, et järgneval kitsal teelõigul "premeerivad" autojuhid seda seadusekuulekuse puhangut meeleheitliku või ka otseselt agressiivse möödapressimisega. Mille vastu muidugi aitab ainult keset sõidurada võtmine, nagu teatakse kogu tsiviliseeritud maailmas, ainult meil on jalgratturil keelatud ennast aktiivselt kaitsta autojuhtide agressiivse käitumise eest.
"Kas sa jääksid autoteel rattaga sõites ummikute korral seisvate autode taha liikluse edasi liikumist ootama või sõidaksid autode vahelt rattaga ummikust läbi?"
Imelik küsimus, sest minu meelest ei ole siin mitte midagi ebaseaduslikku. Kui jalgrattaga ei peaks olema lubatud autost samal sõidurajal mööduda, mis põhjusel peaks olema lubatud autoga samal sõidurajal jalgratturist mööduda? Liiklusseaduses on isegi otsesõnu lubatud mööduda paremalt - iseenesestmõistetavalt võib mööduda ka vasakult, kus tüüpiliselt on selleks rohkem ruumi, nagu kõik teised sõidukid.
Samuti see on asi, mida süstemaatiliselt harrastavad autojuhid, kus vähegi selleks ruumi on - vajadusel ka kõnniteest lisa võttes. Tore näide on näiteks Nõmme keskus Hiiu poolt tulles: kaherajaliseks muutub Pärnu maantee alles sisuliselt Nõmme keskuse hoone juures, sinnamaani on tegemist üheainsa, kuigi ebaproportsionaalselt laia sõidurajaga. Ainult et erinevalt jalgratturist (või mootorratturist), kes tegelikult ka kellestki möödub, sätivad autojuhid ennast sinna ühele rajale kõrvuti sõitma ja seisma ilma mingi eesmärgita kellestki mööduda.
Deus, ma olen täitsa nõus politseinikele ja advokaatidele maailma korda lahti seletama.
Tegin eelmise postituse öösel ja hommikul
vaatasin spetsiaalselt tõuksimeeste parkimiskultuuri. Sõitsin autoga Tallinnas umbes Nõmme tee Maxima juurest Järve keskusesse.
Maxima ja Staabi juures oli tõukse lademes kuid suht korralikult pargitud. Seal on muidugi ruumi kah.
Edasi , selle minuteada meditsiinikooli ühika juures oli samuti tõukse hulgim kuid tunduvalt hooletumalt maha jäetud. Võib-olla et oleks mõni jalahoop seda ristmikku klaarimaks löönud aga üleüldiselt mahtus laveerima.
Edasi sõites oli neid mitmetes kohtades ja ei tundunud segama.
Esimene situatsioon oleks mul jalakäijana olnud Nõmme tee ja Tammsaare tee ristis. Keegi omapärase ajuehitusega jorss oli jätnud tõuksi Tammsaare tee eraldusribale täpselt kõnnitee keskele.. No mina oleks ta sealt kindlasti minema visanud. Aga minu asemel läks parasjagu üle tee juuksekrunniga slaavi mammi ja alandlikult kaarega mööda. OK, arusaadav - aastad pole enam need ja temperament on nagu keedetud heeringal.
Tammsaare teel oli ka mitu tõuksi kuid eriti silma ei riivanud. Küll aga jäi silma Järvevana teele pealesõidul olevas bussipeatuses olev tõuks. Bussipeatuse nurgaposti ja sõidutee vahe on max 1.5 m ja selle keskel oli tõuks. Sellisega pole küll muud kui põlve peal pooleks ja bussijaama katusele sest mujal ruumi pole.
Ja tahaks näha kohtunikku kes mind süūdi mõistaks.
Kellaaeg oli muidugi varane ja inimesi veel vähe kuid täiesti võimalik et see konkreetne tõuks tambitigi päeva edenedes Kuusakoski kaalu peale ära.
Sealt edasi Järve keskuseni silmanud enam ühtegi.
Tõuks on igati tore ja kasulik tootearendus, kuni seda mõistlikult pruugitakse aga
1. Igasugune taristu tuleb kellegi poolt kinni maksta. Kui peaks olema tõuksi sõitjate kriitiline mass, et neile eraldi teed ei oleks mitte luksus vaid hädavajadus?
Ja siin ei saa me võrrelda Tallinnat Helsingi või Stockholmiga, kus elanikke on kordades rohkem ning jalgratas juba eelnevalt väga populaarne.
Ja teistpidi, suuremates linnades on ruumipuudus suurem ning eraldi jagratta teed aitavad seda leevendada. Talllinn on siin kusagil vahepeal ...
Ning sealjuures tõuks on kõigest hooajaline liiklusvahend.
2. Kas tänane ühiskondlik korraldus on valmis autodest loobuma? Kodu, töö distantsid, laste transport jne.
Samuti mingil põhjusel suur osa üle 40 aastastest ei aksepteeri tõuksi üldse liiklusvahendina, pigemini sõidavad bussiga, kui lähevad oma konte tõuksiga murdma.
Kui tõuks tundub roheline mõtteviis, siis alati see ei ole nii, sest enamasti sõidetakse tõuksiga samu marsuute mida saaks läbida bussiga ning bussid saastavad nende võrra enam. Lisagem siia tõuksi valmistamisel tehtud koormus planeedile ja asi ei ole enam nii ilus, kui seda esitatakse.
Minu arvates linnaruumi võimaluste nappuse tõttu peaks tõuks jääma erasõidukiks, selle asemel et sellega massiliselt linna tänavaid ummistada ja nendel sõitjad oma tervist ohustaksid.
Kuni domineerivad autod ja nii on see veel vähemalt 10 aastat, ei ole ma maksumaksjana nõus väikese huvigrupi ebatervislikke eluviise kinni maksma.
Siberia, inimesena saan ma sinust aru, ma olen siin teemas korduvalt seda jama vandunud. Jalakäijana on suht savi aga keset teed vedelevad asjad on hullemad teistele tõuksivendadele, kes slaalomit seal vahel peavad sõitma. Ütleme nii, et puhtalt Bolti ja Tuule tegemata töö on see + lumehelbekeste hoolimatu suhtumine, mis tuleneb kodusest kasvatusest, mida vanemad nimetasid "vaba kasvatuseks" teadmata selle reaalset tähendust ja tulemuseks on nüüd vaba kasvatamatus.
See kõik siiski ei muuda fakti võõra vara rikkumise punktist, kui peaksid neid tõukse näppima hakkama. Kui näpid, siis veendu, et pole tunnistajaid ja ütle et sõiduteel oli ees, väitku need Bolti GPS andmed, mida tahes, täpsus on meetriga seal, mitte 10cm ;)
Tallinnast rohkem jalgrattaliikluses arenenud linnades sõidavad ratta või tõukerattaga igasugused inimesed, keskmiselt aga tervemad, haritumad ja küllap ka rohkem teenivad inimesed kui ühistranspordiga või autoga sõitjad. Rohkem teeniv inimene maksab rohkem makse. Seega rattatee linnas ei ole mingi sotsiaalprojekt. Ka Eestis on rattaliikluse arendamise eest kõnelejad edukad inimesed, kes on maailma näinud, kellele läheb korda kaasaegne linnaruum. Minu tutvusringkonnast sõidavad rattaga igapäevasõite oma eluga väga hästi hakkama saajad inimesed. Ja need kes ei ole oma elu peremehed, neid ma ratta seljas ei näe. Need räägivad et ei saa ja neil ei ole aega.
Tallinas ja tallinna lähiümbruses elavatel on võimalik vähemalt pooltel autoga sõitmisest loobuda kui alternatiivid oleks natuke paremad ja autoga liikumise liiga soodsat olukorda samal ajal piirata.
Ja kui saaksime pooltest autodest lahti tänavatel, oleks neile kellel on autot päriselt vaja, rohkem ruumi.
Elektritõuks kulutab 1 km läbimiseks 100x vähem energiat kui sisepõlemismootoriga auto. Elektritõuks kaalub 60 korda vähem kui sisepõlemismootoriga auto. Ja sa räägid siin sellest, et tõuksi tootmine saastab ja pole nii roheline midagi. Sa saad täiesti valesti aru ka sellest, kes tõuksiga sõidavad. Ei ole nii et bussi pealt läheb inimene rohkem tõuksi peale kui auto pealt. Seega ei päde see jutt üldse et buss jääb tühjaks. Aga kui auto inimene võtab tõuksi kasvõi igapäeva lühikesteks otsteks on mõju tohutu ja seda tuleb igati soodustada ja natuke ka sundida, tehes autoga liikumise vähem mugavaks.
Igatsugu mehhaniseeritud individualism, olgu see auto või el. tõuks on "saatanast". Paraku on aga inimeste trajektoorid ja vajadused nii erinevad, et lahti ei saa neist ka väevõimuga...
Eestis kulutavad kohalikud omavalitsused ja riik kokku teede ehitusse ja hooldusesse rohkem, kui laekub riigieelarvesse kütuseaktsiisist. Seega autojuhid ei maksa kinni läbi kütuseaktsiisi kinni teedega seotud kulu. Kui võtame ealdi aga näiteks Tallinna või Tartu linna, siis linnaeelarve ei näe sellest kütuseaktsiisist sentigi ja kogu Tallinna või Tartu teevõrku hoiavad üleval kõik linnaelanikud, kes makse maksavad ja kelle maksudest osa tuleb linnaeelarvetesse. Arvstades seda, kui palju kulub linnaeelarves autodega seotud teede ehitusele, remondile ja hooldusele ja kui vähe kõnniteedele ja rattateedele, siis ruumi on kõvasti, et autoteede raha suunata rohkem kõnniteedele ja rattateedele. ühtlasi võttes autode alt ka ruumi ära. Ratta- ja kõnnitee eluiga on ka oluliselt pikem kui autodeedel ja ühe liikuja kohta on vaja ka oluliselt rohkem ruumi, samamoodi parkimisruumi.
Siin youtube kanalil selgitatakse täiesti arusaadavalt, miks Hollandi liiklus, kus on palju jalgrattureid, on üks maailma parimaid. Peamine põhjus on selles, et saab mugavalt liigelda ilma autota. Seega kasutavad autot ainult need, kes tahavad ja jalgrattaid saavad kasutada ka need, kes näiteks Eestis on sunnitud autot kasutama, kuigi sellest hea meelega loobuksid. Tulemus on, et vähema arvu autode arvelt on rohkem ruumi kõigil, ka liikluses endiselt osalevatel autodel. Samuti on teed väga head, kuna vähem autosid vähendab teede lagunemist. Võidab kogu ühiskkond. https://youtu.be/d8RRE2rDw4k
Vaatasin seda rohepesu propagandat umbes kolmandiku ja kui kutt hakkas kiitma hollandi ummikuvaba liiklust, siis viskas ära. Olen seal viimase kahe aasta jooksul istunud sõiduautoga igasugu taseme teedel liiklusummikutes tunde.
Ilmselt mastaapide 20 kordse erinevuse tõttu ei ole Holland ka sobiv võrdlus Tallinna liiklusprobreemidele lahenduste leidmiseks.
To Holland ei ole Tallinn.
Ole sa tänatud, palume linnajuhtidel edaspidi Tallinna liiklus India segasummaks või USA üleriigiliseks parklaks kujundada, sest autojuht ja tema mugav, soojas olev tagumik, on kõige tähtsamad!
Eesti ei ole Madalmaad, aga Soomega oleme sarnased - nii asustustiheduse poolest kui ka klimaatiliselt. Keegi postitas siia eespool eelmine nädal lingi videole OULU linnast kus jaanuari kuus on kooli lumine rattaparkla paksult rattaid täis ja üle 50% koolilastest käivad koolis kogu kooliaasta rattaga. kolmveerand täiskasvanutest kasutab regulaarselt jalgratast, sh läbi talve ca 50% täiskasvanutest. Põhjusena nimetati eraldi rattateid, mida mööda saab aastaringi linnas igale poole.
Kui Tallinnas teha samamoodi rattateed nagu normaalsetes linnades ja hoida need ka talvel puhtad, teha koolide juurde rattaparklad ning toetada majaühistuid rataste parkimismajade rajamisel, siis kasvaks Tallinnas rattaga liiklejate arv kohe. ja rattaga liiklejaid tuleks juurde pigem autoga sõitjate arvelt.
Käies igapäevaselt ja iga ilmaga päris pikkasid ringe koeraga, siis võin üsna kindlalt öelda, et minu kodukandi kergliiklusteed talvistes oludes on parimal läbitavad ainult jalgsi. Rattasõidust pole üldjuhul mõtet unistadagi. Seejuures teed lükatakse üsna kenasti ja kiiresti puhtaks (lükatakse lume pealt peegelsiledaks), kuid põhiprobleem on see pidev päeval lume sulamine ja öösel külmetamine, mis muudab kõik kergliiklusteed jääväljaks! Selleks, et need teed oleksid ka talvises oludes ratastega läbitavad, peaks ikka oluliselt muutma teehooldusnõudeid vms.
Tõuksimeeste ja ratturite käest küsitakse kogu aeg, mis nad talvel teevad, aga tõesti tahtmata kellegile midagi peale suruda, on mul täpselt sama mõistmatu, mis on see, mis sunnib suvel linnas foorist-foorini kulgema autoga, kui on võimalik kulgeda rahus ja vaikuses mööda kergliiklusteed.
Arusaadav Deus. Samas on mõnedel kergliikuritel juba tehases sisseehitatud kõlarid ja saab ise kaasas kanda väikest telefoniga ühilduvad kõlarit. Pealegi tundub mulle vaikselt mängiva muusikaga enda tulekust teistele liiklejatele teada andmine palju humaansem, kui kella tilistamine, või signaali andmine.
Autojuht ei kuule autosse mitte midagi, mis väljas toimub ja probleemi selles keegi ei näe.
Mina igapäevase jalgratturina ütlen, et kõige parem on kui jalakäijad ei tõmble tänaval kui kuulevad ratast selja tagant tulemas või näevad eest tulemas. jalakäija peaks jätkama oma trajektoori mööda teed ja jalgrattur vaatab ise kuidas mööda saab. Ehk päriselus on need klapid peas jalakäijad kõige normaalsemalt ja loogilisemalt käituvad ja nad ei hüppa sulle ette, kui oled neist täiesti ohutus kauguses ja vähendatud kiirusega mööda sõitmas.
Ühest küljest on meil probleem, et jalgratastele ei ole eraldi teed (NB! kergliiklustee on meil segatee, kus liiguvad ka jalakäijad) ja teisest küljest on meil probleem, et meil on vähe neid inimesi, kes sõidavad aegajalt nii autoga, sõidavad asja pärast ka rattaga, võibolla ka bussiga ja käivad ka jala. kes teevad kõike, saavad teistest liiklejatest ka aru. mina ei passi selja taha kui ma käin jala kõnniteel, minust möödumiseks on ruumi ja kuulen ratast selja taga tulemas. ma ei pressi autoga ennast autotee ääres liikuvast jalgrattast lähedalt mööda jne. ja ma kasutan jalgrattaga sõites ja jala käies klappe kogu aeg. mingit ohtu seal küll ei ole. linnaliikluses on täiesti võimatu ju rattaga sõita, kui sa peaks kogu aeg selja taha passima ja vaatama, et äkki mõni auto sõidab selga. ja rattaga ei saa ma ka mürinat kuulmata kuskilt aia nurga tagant välja kihutada, kuna tulla võib teine rattur või jalakäija, keda ma nagunii ei kuuleks. Seega lõpetage see jura, et klapid jalakäija või jalgratturi peas on ohtlikumad kui autoga aknad kinni sõites või veel hullem, sõidu aeg ka muusikat kuulata.
