Eelmine postitaja ilmselt jala ei käi kui kirjutab "kuulen ratast selja taga tulemas" - tegelikkuses reeglina jalakäia ehmatab, kui kuuleb seljatagant ratta häält hetk enne "kokkupõrget" ja teeb ohtlikku hüppe enne kui aru saab, kus suunast ja mis oht teda ähvardab. Just see on peamine oht, et jalakäia ise astub ehmatusega tõuksi ette või piisab ka juba ümber keeramisest, et väga sageli niigi pool riivamisi mööduvalt tõuksilt löök saada.
Paraku enamikel inimese meeled on kiiremad, kui aju saabunud signaali töötleb.
Mina vaidlen vastu. Klapid peas tegelased kohati lihtsalt lampi keeravad ennast ette sulle, sest neil puudub igasugune ohutunne, ei vaadata selja taha ega isegi kõrvale mitte, lihtsalt mina ja maailm ja astun kuhu tahan, jalgrattaga sõitjana on seda korduvalt ette tulnud. Kui ikka liikluse kuulmine, siis vähemalt tead, kas tahad ikka sammu kõrvale astuda või mitte.
Autojuhil polegi vaja midagi kuulda va hädaabi sõidukid, nemad on eraldi teel nii kui nii ja koolitatud tähele panema enne ristmikule jõudmist, kas on seal juhuslikult mingi laps tuterdamas ja kohe kohe ümber kukkumas või mitte.
Muide, see käitumismuster, mida te kirjeldate, et "alarmi kuuldes tõmblemine" kehtib ka autojuhtide kohta. Alarmsõidukiga sõites on täiesti tavaline asi, et tavajuhid hakkavad mingeid X manöövreid tegema, eriti pidurit pressima, see on kõige hullem! Liiguks nad omas tempos edasi ja võimalusel tõmbavad kõrvalritta ILMA aeglustamata, siis oleks palju parem kihutada aga ei, mõni paneb pidurid põhja suisa ja siis pead ise ka blokki panema, sest kuhugi pole keeratagi.
"Mina vaidlen vastu. Klapid peas tegelased kohati lihtsalt lampi keeravad ennast ette sulle, sest neil puudub igasugune ohutunne, ei vaadata selja taha ega isegi kõrvale mitte, lihtsalt mina ja maailm ja astun kuhu tahan, jalgrattaga sõitjana on seda korduvalt ette tulnud. Kui ikka liikluse kuulmine, siis vähemalt tead, kas tahad ikka sammu kõrvale astuda või mitte."
Ma kahtlen, kuivõrd sa rattaga sõidad. Kui sõidad, siis jääb mulje, et sa harrastad ohtlikke sõiduvõtteid. Kui sa möödud jalakäijast normaalse külgvahe ja/või kiirusega ning suhtud igasugustesse pimedatesse nurkadesse respektiga, siis jalakäijal sisuliselt ei olegi võimalik sulle ette astuda.
Samuti on mulle sõiduteele kümneid inimesi ette jalutanud - mitte et mul sellest kunagi probleem oleks, sest ma hoian ka sõiduteel sõites jalakäijatega ohutut külgvahet. Ennekõike tehakse seda kõrvalistel tänavatel ja mitte kunagi ei ole jalakäija kandnud kõrvaklappe. Alati on ette jalutatud kuulmise järgi. (Kõrgesti koolitatud autojuhid on muidugi võimelised kuitahes suurel magistraalil autost välja astuma ja kuhugi vaatamata üle tee silkama, aga neile võib andeks anda, sest nemad oma eriti arenenud intellekti juures niikuinii ei ole võimelised jalakäijast kiiremini liikuvat jalgratturit märkama, seega pole neil ka mingit mõtet kuskile vaadata.)
"Autojuhil polegi vaja midagi kuulda va hädaabi sõidukid, nemad on eraldi teel nii kui nii ja koolitatud tähele panema enne ristmikule jõudmist, kas on seal juhuslikult mingi laps tuterdamas ja kohe kohe ümber kukkumas või mitte."
Täpselt samamoodi ei ole jalgratturil vaja midagi muud kuulda ja ega näiteks tuulekohina tõttu sageli ei kuulegi. Samuti kuuleb klappidega jalgrattur alarmsõidukeid vähemalt sama hästi kui sina autos. Kogu see jutt kuulmise tähtsusest on ainult mingi teoreetikute targutus - umbes sama tark nagu levinud ettekujutus, et kui jalgrattur sõidab kuskil mujal kui sõiduteel, siis ta ei ole võimeline rattalt maha tulemata seisma jääma. Mina näiteks ei kasuta kõrvaklappe ainult sellepärast, et mind juhtumisi ei pane muusika kuulamine kõike muud unustama, vaid vastupidi, millelegi muule keskendumine paneb mind unustama muusikat kuulata.
Võiks ka märkida, et statistika mitte kuidagi ei kinnita, et autojuht erinevalt jalgratturist "enne ristmikule jõudmist" üldse midagi tähele paneb. Kui jälgida autojuhtide tegemisi lähemalt, siis paljudes olukordades sisuliselt mitte ükski autojuht ei vaevu pooltes suundades üldse vaatama - sealjuures ületades kergliiklusteid, kus nad näiteks parklast väljudes on kohustatud jalgratturile teed andma. Sellesisulist kurtmist võib kohata ka näiteks autokoolide õppevideotes - hea kui eksamil suudad jätta mulje, et sa justkui enam-vähem tead, mida teed; pärast eksami sooritamist on täiesti lootusetu, et autojuhid suudaksid meeles pidada vaadata isegi sinna, kuhu nad sõidavad.
Kuulmine on ülitähtis, see on nägemismeele pikendus. See on minu arvamus ja ma jään sellele kindlaks ning seda pole võimalik painutada. Kui olla kurt maailma suhtes, jääb pool maailma kogemata lihtsalt.
Kui arvad teisiti, siis ma lepin sellega, et jääme eriarvamusele.
"Eelmine postitaja ilmselt jala ei käi kui kirjutab "kuulen ratast selja taga tulemas" - tegelikkuses reeglina jalakäia ehmatab, kui kuuleb seljatagant ratta häält hetk enne "kokkupõrget" ja teeb ohtlikku hüppe enne kui aru saab, kus suunast ja mis oht teda ähvardab. Just see on peamine oht, et jalakäia ise astub ehmatusega tõuksi ette või piisab ka juba ümber keeramisest, et väga sageli niigi pool riivamisi mööduvalt tõuksilt löök saada."
Selleks ei pea ju jala käima, et näha, et jalakäijad mitte mingisuguseid hüppeid ei tee. Vastupidi, just rattaga sõites sa näed, mismoodi sajad ja sajad jalakäijad käituvad. 99% jalakäijaid muretsevad jalgratturite pärast umbes sama palju, kui nad poes kardavad ostukäru alla jääda.
Mõned päevad tagasi olin tunnistajaks olukorrale, kus jalgrattur sõitis mopeedile ette.
Kogu tegevus toimus väikeses mägikülas, kus spets nö kergliiklusteid polnud. Jalgrattur lähenes ristmikule, kus talle oli anna teed märk. Peateel liikus ristmikule võrr, mida oli majade vahelt juba pisut ette ristmikule jõudmist kuulda (mina ise liikluses ei osalenud, olin ristmiku lähedal asuval kohviku terrassil ja ratturi liikumine oli ilusti näha, kuid mopeedi nägin siis, action ristmikul toimus). Rattur kandis kõrvaklappe ja ristmikule lähenedes hoogu ei vähendanud ega veendunud ristmiku ohutus ületamises. Ristmikul nad siis kohtusid. Autosi tol hetkel sel lõigul liikluses polnud. Kuna mõlemal oli kiirus suht väike, siis kontakti arvatavasti polnud, kuid rattur tegi (tema jaoks äkitse pilti ilmunud mopeedi tõttu) äkkmanöövri ja kukkus. Suht valutult küll, kuna jõudis kukkumise suunas jala ette panna ja jäi ise püsti, kuid ratas pikali.
Kõrvalt seda kõike näinuna võib oletada, et klappide tõttu ei kuulnud rattur juba eemalt kostunud mopeedi pirinat ning ei olnud tähelepanelik "anna teed" märgi suhtes - nii nad sääl siis kohtusidki.
Midagi koledat ei juhtunud - mopp sai kiirelt pidama, ratas kukkus pikali ja rattur oli pire ehmunud.
Kogu see teema kinnitab mulle üha enam, et "seadusekuulekas jalgrattur" pole isegi jalgratta selja istunud mitte. Küll ei loo autojuhtidega silmsidet, küll vihisev tuul kurdistab, küll klapid teevad sõidu ohutumaks... midagi on veel olnud, ei viitsi praegu otsidagi. Ühesõnaga kõik ristivastupidi sellele, mis peaks olema ohutu liiklemise alused.
Sellel ConnorFlinti kirjeldatud juhtumil ei ole mitte kuskilt otsast midagi pistmist kõrvaklappidega, vaid ainult sellega, et inimene ei vaevunud ristumisel peateega vaatama, kas tee on vaba. Kõrvaklapid mitte kuidagi seda ei takista.
Mingisuguse võrri pirina kuulmisele lootma jäämine on väga suur rumalus, sest sama hästi võib peateel sõita teine jalgrattur, kes mingit pirinat ei tekita.
Kui deus tõsimeeli väidab, et tema saab rattaga sõites poole infost maailma kohta kuulmise teel, siis sellest saab ainult järeldada, et ta kasutab ebatavaliselt vähe nägemismeelt ning on seega üliohtlik jalgrattur.
Või on mul väga hea nägemine, perifeerne nägemine ja väga hea kuulmismeel samuti (tõestatud Qvalitases see kevad) ja sa lihtsalt oled miski pime ja kurt või lihtsalt rämedalt isekas tegelane, kes ei süvene ennast ümbritsevasse.
Teoreem on sul vale lisaks, sinu aluseks on, et inimene saab võtta 100 ühikut infot vastu ja eeldad, et see 100 tuleb kõik nägemisest aga kui midagi tuleb kuulmisest, siis hakkab see 100 kahanema ehk näiteks 50 kuulmisest ja 50 nägemisest. Tegelikkuses on nii, et 100 tuleb nägemisest ja kuulmisest tuleb järgmine 100 otsa veel. Pole mingi teooria nagu siin naglalt enne taheti väita, päristeadus on see siiski.
ära jaura. ma kunagi uurisin politseist, et mille põhjal on nad need klapid peast kampaaniad teinud ja kus on päriselus näited, et soovitatase kergliiklejatel musa kuulamisega käimise või rattaga sõitmise ajal mitte tegeleda. Politsei liiklusohutse inimesed vastasid, et nende teada ei ole teistes riikides, kus ratastega palju sõidetakse, sellist soovitust ja see on meil enda tarkusega siin koos transpordiametiga Eestis kohapeal välja mõeldud. Loomulikult nendest politsienikest ja kampaaniameistritest keegi ise linnas igapäevaselt jala ei käi ja rattaga ei sõida.
hommikul tööle rattaga sõites või jala minnes näiteks raadiot kuulates või ka kellegagi telefoniga rääkides (läbi klappide) on üks oluline väärtus ajakasutuses tööle mineku ja tuleku ajal. Lisaks väärib märkimist, et aju töötab füüsilise tegevuse ajal oluliselt paremini kui laua taga istudes. seega kui kuulata mingeid loenguid või töö asju igapäevaste rattasõitude ajal (või ka osaleda koosolekutel ise samal ajal jalutades), on see suurepärane aeg õppimiseks ja töötamiseks.
Ja mina olen üldiselt võtnud kuulda lisaks enda kogemusele seda, et jalgratturil on kõige turvalisem liigelda rattateede puudumisel autoteel. sõita kiivriga ja erksavärvilises riietuses (+ korralikud tuled rattal ja ka päeval sisse lülitatud). ja sõita tuleb julgelt 1m tee servast ja mitte sõita üle kanalisatsioonirestide. autod ei saa siis napilt mööda pressida vaid peavad rada vahetama. sõites autotee ääresel kõnniteel, pead konkreetselt arvestama, et iga aia nurga tagant võib sulle auto oma nina ette sõita, sest autojuht arvestab, et tema peab pidama saama enne sõiduteed jms.
Mitte teehooldusnõudeid ei peaks muutma vaid tee hooldamiseks kasutatavat tehnikat.
Eesti ja Soome üks suur erinevus on juba lumesahkades. Eestis valatakse soolvett tänavatele ja kummiteraga sahk lükkab siis soppa siia-sinna. Soomes, vāhemalt läänerannikul, pole mina kummiteraga sahka üldse nāinud. Teed lükatakse puhtaks ilma soolata ja hambulise teraga ja ei üritatagi asfalti lumevabaks saada. Pind jääb sile ja kare .
Neid nüansse on veel sellises mastaabis et olen sõitnud Porist Helsinkisse nii et auto jäi täiesti puhtaks. Siis laeva ja Tallinna D-terminalist Kristiines nii et kohale jõudes kūljeaknad enam suurt lābi ei paistnud. Ilm oli nii Edela-Soomes kui Tallinnas enamvähem sama: umbes -5 kraadi Celsiuse järgi.
See mõjutab ka jalgratturite talvist populatsiooni.
Deus, miks ma peaks neid tõukse salaja ja kirikuvarga kombel torkima? Risti vastupidi - ma ei kisu ju mingeid suvalisi tänavale jäetud rattaid. Las nad olla kui ei sega. Aga kasvõi varem toodud nāites kus tõuks bussipeatuses terve tee kinni paneb: vaatad et tuleb noor ema kaksikute kāruga, silmaga näha et mööda ei mahu ja virutad selle voki tee pealt paviljoni taha võssa. Terve bussitäis rahvast surub mõttes tänutundega kätt. Kui lähebki katki siis see küsimus kuulub juba Bolti või Tuule isikliku mure kategooriasse. Remondikulu lisatakse tõuksimeeste rendimaksete katlasse ja ajapikku hind tõuseb. Hakkavad hoolikamalt parkima, läheb ka hind madalamaks. Seda nimetatakse turumajanduseks.
Muidugi muidugi möönan et seadusandluses võib selles küsimuses mingeid ebakõlasid olla. Küll aga pole see mingi jumalik loomuõigus vaid inimeste tehtud normid ja inimeste võimuses on neid korrigeerida. Liiatigi kui mõnda asja on arutatud Riigikogu puhvetis ja purjus peaga.
Siis on seadus valesti tehtud ja see tuleb ümber teha. Mis seal siis keerulist on ?
Siin pole jauramist, ma juba üleval ütlesin, mis ma sellest asjast arvan ja võite siin targutada nii palju kui tahes, et kuulmisel pole mitte mingit osa, see ei muuda fakti, et see meel on inimesel olemas ja seda kasutades on tulud sees.
Siberia, mul poogen, et sa seaduse rikkumisega tegeled, ma viitasin lihtsalt sulle vihjeks, et sa seda teed ja teistele lugejatele hoiatuseks, et see on seadusevastane tegevus.
Kui iga üks seaduse oma kätte võtab, siis on varsti meil metsik lääs käes ja anarhia.
seadesekuulekas jalgrattur - muide vanasti oli eraldi märk mis auto klaasile pandi. Võib-olla on nüüdki sarnaselt vahtralehed jms. Minumeelest allapoole suunatud teravikuga must kolmnurk kollases ringis. See tähendas et kurt on roolis ja neid ei kasutatud ilmaasjata. Kurt ei suuda kuuljatega võrdselt liiklusest infot ammutada ja teised teadsid siis arvestada.
Kõrvaklapimeestel peaks kõigil kollane kolmnurk rinnal ja seljal olema nagu juudi getos et teised näeksid - invaliid tuleb.
Või kui on just surmahäda raadiost "Vihkamise tundi" kuulata siis kasutage ühte klappi nagu palgamõrvarid. Teise kõrvaga kuulake linnulaulu ja liiklusmüra.
See märk on minu mälu järgi nüüd ära kaotatud, on ainult nõue, et kui kurt juht, siis peab olema mõlemal poolel välipeegel, mis on by default tänapäevastel masinatel nii kui nii.
"Tegelikkuses on nii, et 100 tuleb nägemisest ja kuulmisest tuleb järgmine 100 otsa veel. Pole mingi teooria nagu siin naglalt enne taheti väita, päristeadus on see siiski."
Kui sa saad nägemisest ja kuulmisest mõlemast 100 ühikut infot, siis sul on nägemismeele kasutamisega väga tõsiseid puudujääke. Kuulmismeelega sisuliselt sa mingit kasulikku, usaldusväärset infot ümbruskonnast ei saa - ja sa väidad, et täpselt sama kasutu on ka see vähene, mida sa näed. Ka see jutt mingist perifeersest nägemisest on kahtlane - normaalsed inimesed, kes teavad, mida nad teevad, vaatavad ja näevad. Mida sa siis teed - näpid sõidu ajal telefoni ja loodad perifeerselt "veenduda", kuidas ristmikel lapsed teele pudenevad?
See kurdi märk võib-olla lihtsalt tähendas, et neile ei ole mõtet signaalitada, vaid ennast tuleb väljendada keskmise sõrmega? Helisignaal on jällegi selline asi, mille puhul sa ei saa niikuinii iial arvestada, et teine pool sellele soovitud viisil reageerib. Kui minule annab autojuht signaali, siis minu esimene mõte on, kuidas antud olukorras käituda risti vastupidiselt sellele, mida autojuht loodab saavutada.
Uskumatult palju võib ühel teemal kokku kirjutada aga fakt on, et kes kuuleb saab rohkem liiklusinfot ja ärge hakake tõestama, et see kuidagi segab ja on suurema riski allikas, kui klappidega sõitja.
Samuti on igasugu rattateede võrdlused teiste linnade ja riikidega küsitavad.
Suur Helsingis (sh Vantaa ja Espoo) elab üle miljoni inimese ning valdavalt on haja asustus ning ohtralt vaba maad kuhu rattateid kerge vaevaga rajada, nii et autoga liiklejatega võimalikult vähe kohtuda. Samuti on riigiti väga erinevaid põhjused, miks keegi otsustab ratta kasuks.
Teema algataja eesmärk oli juhtida tähelepanu põhjendamatult ebavõrdsele ohule ja vastutusele tõuksiku ja autojuhi vahel.
Helsingi ümbrus on vägagi võrreldav Tallinna ümbrusega. kumbki ei ole suure asustustihedusega paljude Euroopa pealinnadega ja nende ümbrusega võrreldes. Nii Tallinna ümbruses kui ka Tallinna sees on rattateede jaoks ruumi küll ja küll. Helsingiga võrreldes on meil aga igapäeva autokasutajaid palju rohkem ja nende vähendamise arvelt on võimalik võtta autoteede alt ruumi vähemaks ja teha rattateed. Helsingi kesklinnas ei ole elumajadel tihti parkimiskohti ja uutel majadel ei ole olnud ka kohustust neid ehitada. Ehk kesklinna kolijad juba arvestavad, et kesklinnas elades on auto pidamine keeruline. Meie räägime siin Kalamaja ummikutest, mis on sisuliselt kesklinn. Miks need inimesed seal autodega tunglevad, on linna tegemata töö. oleks ammu pidanud maha võtma parkimiskohtade ehitamise nõude, tänaval parkimise ära kaotama ja tegema eeskujuliku rattateede võrgustiku. + ühistransport peab tasemel olema nagunii.
ja üks oluline asi on see, et isikliku sõiduautoga valdavalt üksi sõitmine on üks kõige saastavamaid liikumisviise üldse, eriti tiheasutusega aladel, kus vahemaad on lühikesed ja alternatiivid (ühistransport, kergliiklus) on võimalikud.
Eestis on kogu transpordisektori saastamine väga suur, mida on juba kliimaeesmärkide täitmiseks oluline vähendada. Ja isiklike sõiduautode ülemäärane kasutamine on üks kõige suurem osa, mida saab vähendada ja ühistransporti ja kergliiklust soodustada. meil on näiteks ka suuremate linnade vahelisest liikumisest ülemäära palju autode baasil, kus sihtpunktiks on linn - minnakse Tartusse, aetakse seal päeva jooksul tööasju (peamiselt kuskil kontoris) ja siis autoga tagasi. Milleks see autoga sõit, kui võiks samal ajal istuda bussis või rongis kasvõi äriklassis ja teha midagi kasulikku, mitte roolis istuda 4-5h päevast.
Ärge jahuge Eestis mingitest globaalsetest kliimaeesmärkidest!
Kohalik, linna sisekliima-jah!
Ei ole see särtsunõkats oma valmistamisel nii süütu/roheline midagi, pealegi on tema eeldatav kasutusaeg autost kordades väiksem!
"meil on näiteks ka suuremate linnade vahelisest liikumisest ülemäära palju autode baasil, kus sihtpunktiks on linn - minnakse Tartusse, aetakse seal päeva jooksul tööasju (peamiselt kuskil kontoris)"
Kus on usaldusväärne statistika? Kütus on kallis ja ei usu et eesti inimesed nii rumalad on.
Isiklikult eelistan võimalusel linnadevahelise rongi vaba aega, kui et kaks tundi tasuta autojuhi tööd teha. Rongis on kõige lahedam ja on ka rahakotile soodsam.
Usun, et nii teeb enamik ja rongiliiklus ei ole ainult autota kodanike tarvis. Kesklinna ummistama või muidu ummikusse ei roni ka keegi vabatahtlikult oma lõbuks. Kui oleks turvaline, sõidaks ka ise rohkem jalgrattaga. (Aga mitte tõuksiga)
Kesklinna kergliiiklus teede puhul meie finantsidega ei ole olemas kõiki rahuldavaid lahendusi.
miks sa arvestad rongisõiduks ainult 2h? kas su elamine on vaksali juures ja asjatoimetused samuti vaksali juures? Miks sa ei arvesta minekut kodust vaksalisse, vaksalist asjatoimetusteni? Puusalt tulistades julgen öelda, et oled ajaliselt 2x kahjumis kui sõita autoga. Kodust vaksalini ja vaksalist asjatoimetusteni ei tee sa tööd. Seega oled sa rongis ja autoga sõites kaotanud võrdselt töötegemise aega. Mõnda inimest lõõgastab autosõit. Kui palju asju on telefonitsi ajamist ning pole just meeldiv rongis lobiseda. Töö tegemine ei seisne ainult arvutis tabelite täitmisest. rahaline väärtus on samuti kaheldav.
On olemas google.maps. sisestad algus ja lõppaadressid, valid auto või rongi ning näed ära ajakulu. see on ainult konkreetne ajakulu, mis kulub sõiduks. Sõltud veel ühistranspordi väljumise aegadest ning sõltub, mitu kohta sul vaja teises linnas läbi joosta on.
Käisin aastakese Tartust tööl Tallinna kümmekond aastat tagasi. 6.15 läks rong, jalutasin 10 mintsa vaksalisse. 5.45 äratus ühesõnaga, et saaks mingi vee näkku ja võileiva makku visata, vahel sõin ka rongi peal. Kui rong hilines ühe minuti, saabusin kontorisse 9.25, kui ei hilinenud, saabusin kontorisse 9.07, olenevalt siis sellest, millise trolli peale jõudsin. Esimese ja teise klassi toolid tapsid selja kolme kuuga, peale seda olin ainult seal puupinkidega klassis, seal oli hea pikutada, sest keegi ei tahtnud nii kui nii sinna ronida. Bussiga liikudes olid ajad natukene nihkes aga mitte oluliselt, sai hiljem startida ja umbes samal ajal jõuda ikkagi.
Täpselt nii ongi, seepärast ma maja rentisingi nii lähedale, kaugemal elades oleks suht võimatu olnud, linna transport isegi ei liikunud sellel kellaajal, ikka oleks pidanud oma Audi 80'ne pöördesse ajama ja sellega vaksalisse sõitma.
Vahe on selles et kas peas on lihtsalt mürasummutavad klapid või kuulatakse nendest midagi.
Autojuht kuuleb liiklusmüra läbi kinnise akna, mootorrattur läbi astronaudikiivri ja isegi jalakäija kellel on kõrvatropid kuuleb tavalist inimkõnet. See kõik on ainult summutatud. Enamus kõrvatroppe võtab heli ca 30 detsibelli maha ehk tänava foon on selline nagu oleks hoone elutoas.
Seevastu kui nende klappidega omale tümakat peaajusse lastakse ei kuule enam muud midagi. Viimase viie aasta jooksul on klapid-peas jalgrattureid jäänud rongi alla rohkem kui ühel käel sõrmi. Auto alla vast veel rohkem kuid need pole nii loetud.
Mootorrattur, võrdluseks, kuuleb läbi tervet pead katva ja pehmelt vooderdatud kiivri
rongi sireeni või iseloomulikku vilinat kui tramm kohalt võtab. Eeldusel et kiivris pole töötavaid kõlareid.
Ma olen ikka aru saanud et kui tõuksijuht omale midagi juba kõrva topib siis ikka selleks et kuulata päevauudiseid või muusikat.
See õpetus et jalakäija ärgu hakake tõmblema kui jalgrattur tuleb on ainult pool rehkendust. Jalakäija võib ilma ratturit nägematagi ootamatult suunda muuta. Ma ūkspäev - viimasel hetkel märkasin mingit kuivanud puuoksa mis otse silmade kõrgusel oli ja astusin pool sammu kõrvale. Samal hetkel tuhises tõuksiga mööda heas toitumises neiu. Täismass koos rattaga võis olla mingi 150-160 kg . See on juba selline kineetiline energia et võtab mõtlema kas üldse püsti jäädagi.
õhuvahe jäi ikka sisse aga kui oleks külge tulnud siis tõuks süüdi. Iga nurgaadvokaat tõestaks ära. Või kõnnitee haldaja selle eest et pole põõsaid piiranud. Jalakäijal iseenesest vahet pole.
Rongis veedetud 2h saab veeta tööd tehes, õppides või ka näiteks filmi vaadates, mida muidu teeks hiljem kodus teleka taga. Seega see ei ole surnud aeg, mida reeglina on autoga sõites roolis istumine. Seega kui rongile minek ja tulek võtab kokku tunni, kus midagi asjalikku teha ei saa, siis autoga on see aeg vähemalt 2x pikem. Mina lähen Tartusse minnes bussijaama või ülemiste rongijaama kodust rattaga, on olnud juhuseid kus olen läinud ka autoga, ja siis rongis teen alati tööd. Või vahest ka magan :). Tartus kasutan sealset rendiratast, jala käimist või taksot. Raha ma lugema ei pea, aga autost loobudes mul igal juhul kulud transpordile vähenesid, ajakasutus muutus palju efektiivsemaks ja füüsiline vorm on keskealisena sama hea kui 20dates eluaastates kus olin suht sportlik.
mobiiliadmete põhjal on selliseid analüüse tehtud. ja inimese kohta on Eestis transpordisektori saastamise arusaamatult kõrge, millest omakorda väga olulise osa annavad eraautod. Ehk siis Eesti saastamise taga on autolembus ja ühistranspodi pidamine mingiks alamasordi inimeste transpordiks. Eks sellele on kaasa aidanud ka see "Tasuta" silt Tallinnas ja nüüd ka maakondlikus ühistranspordis, mis on viinud kvaliteedi ootuste suhtes allapoole. Tartus ei ole ühistransport tasuta ja peale viimaseid suuremaid liinide ümberkorraldamist, uusi busse jms, kasvas Tartus ühistranspordi igapäevaselt kasutajate arv oluliselt ja seda enne kütuse hindade kasvu. rattaringlus läks Tartus ka kohe käima. Tallinnas on aga pidevalt autodega sõitjate arv kasvanud, jõukohast rattaringlust ei ole jne.
mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt - kas äkki Lennart Meri ei öelnud seda. kliima soojenemine puudutab kõiki. Ma ei nõustu mitte kunagi konservatiivide arvamusega, et Eestist ei sõltu maailmas midagi saame ja peame ainult siin oma kohaliku tähtsusega asju tegema ja igakülgselt rehepappi mängima.
Aga püüa nüüd seletada näiteks võrreldes sisepõlemismootoriga auto või elektriautoga, et kuidas see elektritõuksi tootmine ja sellega liikumine linnas ei ole nii roheline midagi. Tõsi on tehtud uuringuid, et mõistlikult koormatud ühistransport on rohelisem kui renditõuksidega linnas liikumine, kuna kogu see taustal toimuv logistika. aga need uuringud on tehtud siis kui tõukse korjati tänavalt kokku ja viidi laadima ja siis viidi jälle tänavatele laiali. nüüd vahetatakse ainult akusid ja selleks kasutatakse piirkonna siseselt liikumiseks
ka väikseid elektriliikureid. aga isiklik elektritõuks on autoga võrreldes võrreldamatult säästlikum - nii tootmine + utiliseerimine iga läbitud km kohta, kui ka energiakulus. lisaks rattateede infra ehitamine, remontimine ja hooldamine on mitu korda odavam, kui sama suure hulga inimeste läbilaskevõimega autoteed. täpselt sama on ühistranspordiga, mis lõhuvad iga veetud inimese kohta teed palju vähem.. rattatee püsib ilma remontimata 20 aastat kindlasti, autoteed vajavad iga 5-7 aasta järel juba olulist remonti.
nii, et ürita mulle selgeks teha, mille arvelt tuleb see 20 kg kaaluva ilma ebatarvilike lisadeta (auto on täis mõttetut jura) elektritõuksi tootmise, remontimise ja kasutamisega seotud saastamine, mille taustal autoga linnasisene peamiselt üksi liikumine kuidagi mõistlik ja mitte ülemäära saastav paistab.
Loomulikult, kui rongiga peab sõitma igapäevaselt, nagu deus kirjeldas. Samas, tal oli 10 minutit jalutada. Sina saad rattaga sõita. Kui töö sisaldab palju telefoniga rääkimist, no ei kasutata seda seal rongis. Jah, saaks läpparis tööd teha, aga see eeldab jällegi lisapabereid ja lisapinda. Tööd on erinevad. Filmi vaatamine...noh, selline vaieldav. Palju ma üldse telekat/filmi vaatan ja sellises ebamugavuses. Deusi variandi puhul kasutaks magamiseks, tõenäoliselt. Samas, kui tõusta 6:15 ja 6:30 startida, oleks tänase seisuga (mitte 10 aastat tagasi) autoga samal ajal Tallinnas. Lisaks, ma ei saa seal valida kaasreisijaid. Lisaks juhiks veel tähelepanu asjaolule, et psljud, isegi väga paljud inimesed ei ela isegi Tallinnas, rääkimata 10 minuti jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel peatusest.
Ma usun, et sa säästad transpordikuludelt pärast autost loobumist. Paraku pole see kõigil võimalik. Minu jutt käis üksikute reiside kohta, mitte igapäevane tööl käimine.
Kontorist ära minek oli 16.15 ja kuskil enne 8't olin kodus. Siis sai süüa tehtud, siis juba kell 9, natukene naisega juttu aetud, kell 10 või 11 magama ja hommikul otsast peale. Jäid ära kõik mu unistused ennast püssirohukeldris kapsaks kaanida ja ristiisas praadi nautida, ega naistki ei näinud väga. Mis teha, noor ja armastust täis, suutsin puudujääke ignoreerida. Peale seda uus naine ja uued hobid ja lähemal elamine.
Rongis on I klass (konkreetne koht + wifi - vältimatult vajalik, kuna mobiilne internet on rongiteel katkendlik) ja bussis äriklass (võid istuda üksi eraldi istmel).
Aga Sa tood väga olulise asja välja - ei saa valida kaassõitjaid. sellest hakkab see kohalik autolembus meil pihta. Ega mul on tutvusringkonnas põhimõttelisi autoinimesi palju, kes ütlevad uhkusega, et nemad ei ole 30 aastat Eestis ühistransporti kordagi astunud. Ei sobi ei see ega teine isegi siis kui on olemas hea ühistranspordi ühendus. Aga kütuse hinna üle vingumine on korralik. NewYorkis sõidab mitu miljonit aastas teeniv pankur tööle puupüsti täis metroos koos kodututega, aga meil ei sobi inimestele ühistranspordis ei see, et linnas peab bussis vahepeal ka püsti seisma ja ei saa kaasreisijaid valida.
Ei ole mina vingunud kõrge kütusehinna üle. Ühistransporti kasutan, kui see mulle sobib. Eriti linnaliine. Kasutan bolti tõukse. Isegi jalutan järgmisse või ülejärgmise bussipeatusesse, kui on aega. Kuid linnade vaheline mulle ei sobi. Isegi mitte koju-tööle.
Enamus NYC elavatel inimestel ei ole autot. Pole kunagi olnudki. Ma ei oska öelda, kui paljud neist sellega oma pead vaevavad, et milline oleks elu autoga. Vaevalt, et roolikeeramise madalapalgaline töö jõukamat inimest huvitab. Kui siis aegajalt mingi kalli autoga mingi väljasõit teha.
Nehvjorgis sõidetakse taksoga. Kui tõesti ilgelt kiire on ja rahakott kopterile vastu ei löö siis takso-metroo-takso.
Uhistransport on äge siis kui on pikad vahemaad ja otseühendus. Nagu Tallinn-Tartu mida tihti näiteks tuuakse. Umberistumistega enam nii äge pole. Mul endal on äärmuslik näide sellest ajast kui Tallinnas Kristiinest Lasnamäele Betooni tänavale tööl käisin.
Autoga läks umbes 20 minutit kui oligi vähegi viitsimist nii üles tõusta et ei sattunud punkt kl 7.30 algavasse ummikusse Järvevana ja Tartu mnt ristis. Viadukte siis veel polnud.
Ühistranspordiga sõitsin julgelt üle tunni (17 liini buss, tramm, 55 liini buss) Kui mingi graafiku hilinemise tõttu Majakas 55 liini bussist maha jäin siis järgmine tuli alles 20 minuti pärast ja oligi poolteist tundi auto 20 minuti vastu.
Praeguses töökohas Soomes on elamise ja töö vahemaa umbes 10 km. Soomlastel raha on ja terve see rajoon rekonstrueeriti selliseks et kergliiklusteedel pole ühtegi samal tasandil ristumist sõiduteega. Kergliiklusteed on eraldusriba taga ja kõik ristumised on tunnelite või sildadega ehk tõuksimeestel on alati vaba vesi.
Sellegipoolest ei jõua nad kiiremini sihtkohta. Sellel suvel olen mitu korda ühe mopomehega kohtunud. Ilmselt tuleme rutiinist umbes ühel ajal uksest välja. Ma olen tavaliselt ca 2 km pärast temast mööda sõitnud. Siis tulevad mõned foorid, pealesõit kiirteele ja ta jõuab oma otsetee kaudu minust ette. Nii kilomeeter enne oma töökohta, juba foorivabal alal jõuan talle alati järgi ja mööda.
Härral on selline mopeed mis kuni 40 km/t välja jookseb. Nendega tohib kergliiklusteedel sõita. Aeglasemad tõuksimehed või jalgratturid saaks sel distantsil pika puuga.
Kui eraldi saastamisest rääkida siis vaadata tuleb mitte ainult CO-d vaid suuremat pilti. Mäletatavasti on metaan 300 korda hullem kasvuhoonegaas kui börsikaubana müüdav CO. Metaani eraldavad eelkõige elusorganismid. Mõne uurimuse kohaselt põhjustab hernesuppi söönud jalgrattur oluliselt suurema keskkonnakahju kui keskklassi sõiduauto. Tõuksimehed vast niipalju mitte sest nad ei tee liikumiseks füüsilist tööd. Soomes aga on ühisköökides iga neljapäev "hernesupipäev"
Ega siis ilmaasjata ei räägita Brüsselis tõsimeeli peeretamismaksust. Esialgu küll ainult põllumajandusloomadele aga see aeg pole kaugel kui jalgratas muutub aktsiisikaubaks ja kogutud raha läheb keskkonnafondi.
Autojuht ei katkesta ju roolisoleku ajal ei seedimist, peeretamist ega hingamist. Seega on arvutuses viga sees.
Kui mälu ei peta, siis enamus söögist läheb kehatemperatuuri hoidmiseks.
Veeganmehed peeretavad 7x rohkem. Mõttepunkt.
Aga see ühistranspordi näide meenutas mulle seda, kui ma Osten majas elasin Pärnu mnt ja Tondi ristis ja oli vaja tööle saada Rocca'sse. Autoga 15 - 20 min, ühistranspordiga trammiga vabakale, sealt bussiga edasi + pisike jalutuskäik, 50 mintsa minimaalselt. Eriti humoorikas oli siinkohal veel see, et sadama kaudu minnes sai vahel 5 mintsa kiiremini!
Et kui siin paralleeli tõmmata, siis mopeedi, ratta, tõuksi jne asjadega võiks ideeliselt sama kiiresti jõuda, kui autoga. Kuidas seda enda naisele selgeks teha keset sügist, et ta peab kleidi seljakotis kaasa võtma ja siis sirgendaja ka ja... veel palju muid asju, on iga mehe oma välja mõelda.
Teie Soome näide on hea, aga Te jõuate tööle veits varem, aga saastate selle käigus mitukümmend korda rohkem kui see elektritõuksi mees. Teile rajatud infrastruktuuri rajamine on mitu korda kulukam olnud jne.
Ja need arvestused, et jalgrattaga liikuja sööb rohkem kui sama vahemaa autoga sõitja, on tõsi, aga see autoinimene käib tihti ka eraldi kuskil trennis või on ülekaaluline ja sööb nagunii vähemalt samapalju kui oma igapäevasõidud jalgrattaga tegev inimene. Muuseas tippsportlastest on väga paljud veganid, kuna eriti kestvusalades on veganid edukamad.
see veganite rohkem peeretamise jutt on lihtsalt naeruväärne. enne paluks liita kokku loomakasvatuse saastamised ja loomade peeretamised, mis eelnevad lihasööja liha söömisele ja siis tulla rääkima, et mida see sööja ise lõpuks väja gaasitab. 1 saadav kcal valku veise lihast saastab keskkonda ca 7 korda rohkem, kui see sama 1 kcal taimsest allikast valku. sealiha korral oli see number ca 5 korda liha kahjuks (eeldus oli vist, et sigalates kogutakse metaan kokku ja kasutatakse kasulikult ära), kanakasvatuses on munevate kanade korral vahe 3 korda kabaliha kahjuks ja kalakasvatuses ei olnud vahet.
ja hernesupp või hapukapsas ajab peeretama ainult neid, kes seda harva söövad.
veganluse ainus probleem on see, et sellega on võimalik vajalike toiteainete kätte saamiseks lihtsamini puusse panna, kui liha söömise korral. aga kui vegan teab, mida on vaja süüa, siis on vegan igakülgselt tervem inimene, parema vaimse ja füüsilise võimega reegline, esineb vähem ülekaalu jne.
See veeganlus on ka diisli ja lennukikütuse hinnaga aga seda ma siin teemas väga lammutama ei hakka, see "mõttekoht" oligi minu poolne kerge huumor lihtsalt, mitte tõsiselt võtta.
Mis puutub nüüd teedeehitusse, siis poodi avokaadot tõuksiga ei veeta, kahjuks on ikkagi seda suurt teed vaja, mida mööda suur auto liigub, personaaltransport saab lihtsalt tööstuse jaoks loodud infrat kasutada ja ka kulutada.
Ega see avokaado ka suurem asi näide ei ole, sest jah, kõik võiksid teada, et teiselt poolt maakera pärinevate puuviljade söömine kõikse keskkonnasõbralikum ei ole. Või siis keset talve värsket kurki himustada.
Ma ei näe küll, kust selline seos üldse tekkis. Sa ise muidu banaani sööd? Või sa arvadki, et tõuks = veganlus = kaugete maade puuviljad ja auto = ainult ja eranditult liha, null kiudaineid = ei mingeid banaane?
"personaaltransport saab lihtsalt tööstuse jaoks loodud infrat kasutada ja ka kulutada"
Saab küll, aga sa arvad, et see on avokaadovedajatele kuidagi eriliselt kasulik, kui personaaltranspordiga tööstuse jaoks loodud infra ära ummistatakse ja lõhutakse?
no pakun, et linnades ja linnade ümbruses ning põhimaanteedel kuni poole vähem oleks meil vaja asfaldi pinda + oluliselt vähem igasugu mitmetasandlikkust ja jaburaid ööpäevaringselt valgustatud (ma mõtlen linnast väljas olevaid teid ja ristmikke) teelõike ja ristmikke teedel, kui võtta aluseks kaubaveo vajadus + näiteks 2x tänasest mahukam ühistransport ja kergliiklusteed igale poole. kuskil maakohas ei oleks jah vahet, kuna minimaalselt peab tee ikka teatud laiusega olema ja seal ei jätku koormust nagunii.
Aga mis lagundab Teid rohkem, kas kaubavedu ja ühistransport või sõiduautod?
nii uskumatu kui see ka ei ole, on teede üheks kiireks lagunemise põhjuseks naastrehvid. ka ülekoormatud veoautod. naastrehvide suurim koormus tuleb aga kindlasti erakätes olevatelt sõiduautodelt. veoautodel ja bussidel pole naastrehve, kaubikutel pigem harva, ärikasutuses sõiduautod - eks need kasutavad ka naaste, aga neid on arvult vähem.
Mõtle, kui palju oleks Tallinna linnas kergliiklusele ja ühistranspordile + kaubaveole ruumi, kui erakasutuses sõiduautosid (1 inimene korraga autos), ei oleks linnas ja ütleme, et ühistranspordi maht oleks 2 x suurem. mitmerealistel teedel saaks igalt poolt 1 rea maha võtta ja anda rastele jne.
Ei ole arvutuses viga. Aktiivselt pedaaliv jalgrattur kulutab päevas vast 4000 kcal vs autoroolis lösutav kodanik 2000.
Mina näiteks nii vähe et lõuna ajal suppi ei võtagi. Teist suurt probleemi, globaalset näljahäda arvestades saab sel juhul kuskil Aafrikas keegi kõhu täis.
Kõik need asjad on ühendatud anumate põhimõttel seotud.
arvestades Eestis ülekaaluliste ja rasvunute hulka, keda on 16-64 aastaste hulgas üle 50%, siis selle 2000 kcal päevase energiatarbega enamus (ka naised mitte) autos lösutavad inimesed hakkama ei saa. Meeste hulgas peab olema selline 65-70 kg olema ja mitte suure lihasmassiga, et 2000 kcal väheaktiivselt ööpeävas hakkama saada. kui lisame siia juurde veel ka suure koguse alkoholi, mida Eestis keskmiselt tarbitakse ja arvestades alkoholi kõrget energiasisaldust, siis võivad vabalt olla füüsiliselt aktiived, normaalkaalus, tõenäolislt ka alkoholi vähemtarbivad inimesed sama energiatarbimisega kui autos lösutavad ülekaalulised grilli- ja õllemehed :). Alkoholi kiituseks tuleb siiski öelda, et see on taimetoit :)
"Ei ole arvutuses viga. Aktiivselt pedaaliv jalgrattur kulutab päevas vast 4000 kcal vs autoroolis lösutav kodanik 2000.
Mina näiteks nii vähe et lõuna ajal suppi ei võtagi."
Ma ei tea, misasi on aktiivselt pedaaliv jalgrattur (on väga suur vahe, kas pedaalida aktiivselt 20ga, 30ga, 40ga või 50ga), aga ma võin sõita päevast päeva 100+ km päevas - ja ma ka lõuna ajal suppi ei võta.
Eesti inimene tarbib hinnanguliselt keskmiselt 3247 kcal päevas, see on siis koos lemmikloomatoidu ja äravisatud toiduga ( https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_food_ener
gy_intake Ja mind ei paneks üldse imestama, kui autoroolis lösutav kodanik ei tarbiks oluliselt rohkem kaloreid kui aktiivselt pedaaliv jalgrattur, kui mõelda nende metsikute kärutäite peale, mida poest koju transatakse.
Palun moderaatoritel kaks varasemat ja vigast postitust kustutada.
Meie pere kolis automüra pärast teisele tänavale. Nüüd on tupiktänava lõpus asuva maja ühel küljel (Tallinnas) hoopis mets ja Harjumaad ning poolt Tallinna ühendav kergliiklustee 300m kaugusel. Elu on nagu unistus! Iial enam ei osta endale autot, kui vastavalt soovile saab sobiva rendika alati lähedusest, kui kergliikur maksab uue auto hinnast 10x vähem ja kulutab kütusele 100x vähem! Üks video, mis räägib, mida toob endaga kaas automüra! https://youtu.be/CTV-wwszGw8
Mnjah... Pääks vist kah linna manu kolima, et vastavalt soovile sobiv rendikas lähedusest võtt, kuid samas hetkene elamine on ikke säherduses vaikuses, et toinekord on u1,5km kaugusel naaberküla põllumeha T-40 käivitamist kosta.
Ei. Elan siin, maal, vaikuses ja auto on vajalik... (ja täna hommekul käisin poes rattaga).
Kuna tööga seoses saan ka palju maailmas ringi kolada, olen täheldanud veel üht müraallikat - üha enam meeldib inimestel tel.- või videokõnesid teha valjuka peal. Enda jaoks üks ere elamus selle kohta oli Pekingi raudteejaamas, mis on oma olemuselt suur ja teeb nii mõnelegi lennujamale "ära". Sääl oli ikka kena hulk rahvast ja tundus, et pooled olid valjukate peal kõnet tegemas ja... KARJUSID... Või vähemalt mulle tundus see tohutu mürana. (JBL kõrvaklapid päästsid päeva).
Huvitav, mis saaks sellest vaiksest ja rahulikust maaelust, kui kõik linnaelanikud maale koliksid ja ka seal ühistranspordi ja kergliikurite asemel autodega kimama hakkaksd? Linnas oleks siis geto ja maale tekiks kiirtee. Lõppkokkuvõttes oleks kogu Eesti üks suur autoparkla, sest noh... Tõuksid, jalgrattad ja kergliikurid on päh.
Näiteks inimesed, kes tõuksi ohtlikuks peavad, ei tea, et Nõmmelt kergliiklusteed mööda Põhja-Tallinna sõites tuleb oodata ainult 2 foori taga. Kui mitu valgusfoori on seda teed autoga sõites? 20-30 foori?
pool Tallinna ja Tartu autoliikluskoormusest tuleb maarahva ja lähivaldade elanike arvelt. ehk siis need, kes on ostnud endale elamise maale või linna lähivalda, et saada ise vaiksemasse elukeskkonda, halvendavad enda linna ja kodu vahet pendeldamisega elukeskkonda linnas ja kogu teekonnal, mida nad pidevalt igapäevaselt läbivad. halvenenud elukeskkond linnas omakorda paneb linnas elajaid mõtlema linnast välja kolimise peale. maailmas valglinnastumisega praktikas avaldaunud probleem ja põhjus, miks valglinnastumist peetakse väga halvaks asjaks. Kui Sa linnaelanikud saad kergliiklusega ja parema ühistranspordiga autodest veel välja, siis valglinnastujatega on olukord keerulisem.
Kui suunata maapiirkonda samasuur rahakogus, mis on kulutatud linnade eelisarendamisele maapiirkondade arvelt, lisada sellele veel ebavõrdsest kohtlemisest tekkinud tulu. No ma kaldun arvama, et varsti oleksid kõik suuremad linnad pooltühad.
Linnades elamisele ei ole alternatiivi. Ökoloogiline jalajälg inimese kohta on linnas väiksem. Linnasid tulebki eelisarendada, kuna seal on võimalik sama raha eest teha rohkemate inimeste jaoks midagi ära.
Ja avalikku raha kulub maal inimese kohta ikka rohkem. Maksuraha ümberjaotamine käib ikka linnast maale mitte vastupidi. Ja see on ka normaalne, see on regionaalpoliitika.
Mina küll ei tea et mida te endale sisse vohmite et saada keskmiseks päevaseks tarbimiseks 3000+ kcal.
Täna tegin ränka füüsilist, vedasin seljas maakeldri tühjaks. Kartuleid ja porgandeid keegi enam kasvatada ei viitsi ja pole vajagi. Teen sellest üldse veinikelderi ja taba ette et vegantoidu pähe kuivaks ei joodaks.
Kogu pāeva toit oli kaks Rimi köögi pakki praelihaga ja kaks liitrit tomatimahla. Kaevuvett ka aga see on ilma kaloriteta. Umbes 1000 -1100 kcal kokku. Nüüd loksun Soome poole ja võtsin ühe prantsusepärase kohvi ehk kahe sõrme jagu konjakit kohvitassi põhja. Selle kaloreid ei tea aga 2000 ei tule kuidagi kokku.
Enamuses tsiviliseeritud riikides tohib nii 0,5 promilliga autot juhtida ja Soomes päris kaine peaga ei saagi sõita.
Täna vist rohkem ei söögi sest seda rasvast liha ikka annab seedida.
Tavalistel päevadel on samamoodi - hommikul ainult üks suur kohv ja päevaks on mul töö juures külmkapis arbuus. Seda saab lusikaga vajaduse järgi õõnestada. 9-kilosest tavaarbuusist jätkub 4-5 päevaks. õhtul küll jah on süda vesine ja tuleks võtta pool latti suitsuvorsti paki hapukoore ning 1/3 pudeli veiniga. Või midagi sarnast ilma liigse ballastita See seedib öö läbi järgmise päeva lõunani.
0
Olen kunagi Tlns elanud ja too ess meeldind mulle. Olles täiesti teadlik maaelu võlust ja valust, saigi maakaks hakatud. Samas võtsin ka varakult suuna sellele, et sissetulek ei sõltuks ajast ja/või kohast. Või teisisõnu, olen ise oma otsustes vaba, et kuda, kus, millal ja kui palju teenin ning maaelu sobib nüüd igati sellesse valemisse. Linnas käin maks paar korda kuus, enamasti, et lennujaama saada. Muidu nagu asja suurt linna polegi. Meil on olemas ka nö pisi-office, kuid ka see ei asu linnas.
Kilokaloritest.
Kui veel tegelesin aktiivselt väljaõppega ja spordiga, siis üsna tavaline oli nii 3500 - 3700 ööpäevas. Aktiivsematel perioodidel isegi rohkem. No nüüd loomulikult nii palju ei kulu. Täpselt teagi, kuid see mida keha "küsib" on oluliselt vähem.
igiliikur on leitud :). kulutab ainult poole päeva energia ja teise poole saab ilma hakkama :). miski siin igal juhul ei klapi. mul on üks veganist sõber kes ka mingi aeg tarbis enda sõnutsi 1000-1200 kcal jagu päevas aga sellel perioodil ta ei teinud midagi aktiivselt. natuke liikus jala päevas, tööl ei käinud. 184cm pikk mees, kaalus siis 60 kg kanti.
pakun välja, et lugesid kalorid kokku 100g kohta nagu tavaliselt paki peale kirjutatud ja jätsid korrutamata paki kaaluga.
Tomatimahl 100%, AURA, 1 L pakul on kirjas, et 100ml kohta on energiasisaldus 27 kcal, ehk pakk kokku on 270 kcal. mingi praeliha on ka vast 400g ikka. tavaliselt on selliste valmistoitude energiasisaldus kokku 600-700 kcal ikka.
palju õnne! ma kolin ka maale, kui lapsed suured ja töökohustused kodukontori jaoks sobivaks muudan. Ja vaevalt ma nüüd autot maale kolides pidama hakkan. kui tervis korras, siis näiteks korra nädalas kuskile keskusesse poodi minna, kas jalgratta või kombineerituna ratas ühistranspordiga ja vedada kaasa 15-20 kg pagasit, kui vaja. pole probleemi. no ja mingid naabrid on maal ikka ka kuskil olemas, kellelt saad autot laenata (mõistliku tasu eest muidugi), kui on vaja midagi suuremat vedada. Isa elas mul maal ja veel 70 aastaselt sai ilma autota hakkama. poering oli kokku 32 km jalgrattaga ja veel ligi pool sellest kruusateed ja sai hakkama. ka ilusate talveilmadega sõitis rattaga. mingi aeg kui jäi vanemaks ja rattaga sõitis ainult naabrite vahet, ostis ka auto. enne seda aga laenas naabrilt autot kui vaja. kui auto laenamise eest maksta, siis oli neid auto pakkujaid mitu. Samamoodi võeti isa alati hea meelega auto peale, kuna ta pakkus alati ise välja, et ma maksan sõidu eest.
Tahan selle neljarattalise Putini nuumaja maha müüa. Pakkusin naisele välja, et ostan talle auto müügist saadud raha eest silikoonrinnad ja kogu pere on õnnelik. Naine võttis mõtlemisaega. :-)
Mitte lolliks läinud vaid lolliks kasvanud. Eluaegne linnakas või linnastunud vurle ei näegi oma hekist või korterirõdust kaugemale ehk ei saa aru, miks mõni pere kuskil maamajas rahulikult veedab oma aega.
Kui kõik Eesti elanikud elaks ühtlaselt üle Eesti laiali, siis oleks rahvastikutihedus 30 inimest 1m2 kohta. võta nüüd maha alad, kus ei ole võimalik elada (sood, infra, kaevandused jne) ja järgi jääb palju vähem. Ja ma räägin Eestist, kus rahvastikutihedus on madal. Holland on sama suure pindalaga riik kui Eesti, aga inimesi on 17M. Ja milliseks kujuneks kogusaastamine Eestis, kui kõik sooviks elada maal ja tänapäevastes tingimustes, sõita autoga igale poole jne. Pole mõtet siin kiruda linnaelanikke, et nad ei saa aru, mis on õige elu või seda, et maal elamist ei toetata piisavalt. Maal saavadki elada vähesed inimesed, kuna inimesi on maailmas lihtsalt liiga palju selleks, et kõik mahuks maale elama. Õnneks enamus inimesed ei tahagi maal elada ja pigem tuleb kõik teha selleks, et linnas oleks elukeskkond selline, mis ei ajaks inimesi linnast välja vaiksemat elukeskkonda otsima. minda rohkem on linnas autoliikluse keskset mõtlemist, seda halvemaks läheb elukeskkond linnas.
Seega head maainimesed, olge õnnelikud, et Teil on võimalik maal elada ja et enamus inimesed ei soovi või ei ole neil võimalik teha seda sama. Katastroof oleks juba see, kui kõik inimesed sooviks või neil oleks võimalik elada oma majas. Siis oleks meil üks lõputu aedlinn igal pool, meeletud ummikud ja liikluskaos.
Mina ei diskrimineeri kedagi ega ei hakka ütlema, et kõik peaks linnas või kõik peaks maal elama. Linnaelanikke kirun aind seepärast, et nad üritavad enda elustiili peale suruda nendele, kellel pole selline asi võimalik nagu võtta elektritõuks appiga laenuks naaberkrundilt. Maainimesed üritavad siin seda selgitada aga kogu see seletus läheb nagu musta auku ehk siis üks pool saab aru, et linnas on asjad teistmoodi aga linnakad ei taha kuidagi aru saada, et mujal kui nende betoondžunglis on teised tingimused.
Projekte aga selliseks ideaalseks roheliseks eluks on vaikselt mõtlema hakatud küll:
Idee kui selline pole üldse uus, saanud alguse ulmeromaanidest, näidatud kinolinal näiteks Blade Runneris, mida vaadates tuli Shimizu TRY 2004 Mega-City Pyramid idee lagedale ja ilmselgelt ka muud sellised konseptsioonid.
Vägisi tulevad meelde kohe filmid Divergent, The Raid, Judge Dredd jne... ehk siis alguses ilus idee kujuneb lõpuks ikkagi getoks ära.
kes siin rääkinud on, et reaalselt maal, hajaasustusega piirkonnas, elav inimene sõitku elektritõuksiga? 80+% inimesei elab aga meil linnades või kompaktsetes asulates. Seega kui jutt on liigsest autostumisest, siis pole vaja reaalselt maal elaval inimesel ennast puudutatuna tunda.
Samas kui inimene kolib maale või linnalähedale elama ja samas tal on vajadus igapäevaselt hakata linna tööle käima ja tihti nii, et ühest majapidamisest liigub linna veel 2 autot, siis võiks endale esialgu teadvustada, et selle igapäevase sõelumisega tapavad nad elukeskkonda linnas. Kaks korda võiks mõelda, enne kui maale või linnalähedale maale elama kolimine ette võetakse. seda võiks teha ikka siis kui maale (näiteks kodukontorisse) liigub ka põhitegevus või on olemas toimiv ühistranspordiühendus.
Täna siis kolm juhtumit, kus keegi on ühistranspordis kukkunud ja viga saanud - ning taas kord mitte ühtegi juhtumit jalgratturi või tõukeratturi osalusel, see-eest kaks juhtumit ilmsesti elukutselise kõrgema kategooria sohvri süül.
Kas see kõik ei tekita teis küsimust, et võib-olla ei ole mõtet tahta kergliiklejatelt samasuguse koolituse läbimist nagu saavad autojuhid, sest see vahest võib olukorra isegi hullemaks teha?
Või võtame selle Lauri Viikna intsidendi põdraga: „Senikaua jooksime ja vehkisime taskulampidega, et keegi lapsi autos surnuks ei sõidaks." Ärimees nähtavasti absoluutselt ei taju olukorra irooniat, et kuni kohtumiseni põdraga oli tema see, kes oleks võinud kellegi teise samasse olukorda sattunu lapsed surnuks sõita. Siit testküsimus: kas pimedas on a) ohutum, b) ohtlikum kiiresti sõita kui valgel ajal? Kusjuures politsei seisukohta paistab olema a, nad on rohkem kui korra põhjendanud iseenda kiiruseületuste ohutust pimeda ajaga ning kui Tartus Riia mäel jalakäija surnuks sõitsid, siis prokuratuur kinnitas, et laibale vaatamata kõigi liiklejate ohutus oli tagatud ... sellega, et kihutamine toimus pimedal ajal.
Ja teine testküsimus: kas te tõesti tahate, et jalgratturil / tõukeratturil oleks sama kõrgel tasemel arusaam liiklusohutusest?
Tavaliselt on Delfi krimi rubriigis iga päev 1-3 tõuksiga õnnetust (+ lugematul hulgal väiksemad libastumisi, mis uudiskünnist ei ületa).
Kuni liikleja koolitus = arusaamine liiklejat ümbritsevatest ohtudest ning nende ennetamisest, tundub koolituse vajalikkuse küsimärgi alla seadmine veits pahatahtlik lähenemine.
Mida suurem mass ja mida suurem kiirus, seda ohtlikum liikluses oled. Järelikult on autod liikluses kõigile tõistele kõige ohtlikumad, v.a. näiteks rong, eks ole ju! Tõuksur ja jalgrattur ju autojuhti vaevalt vigastab, aga ometi on kõik foorumid täis autojuhtide ila, et kergliikurid on ohtlikud. Kergliikur ei ole autost ohtlikum, kui selle juvt on kaine, kannab kiivrit, ei ületa sõidukiirust ja ei aele mitmekesi ühe liikuri otsas.
Ma ei nõustu sellega. Selline "argument" kehtiks aind juhul, kui mind lastaks oma 2,5 tonnise elukaga sõitma kergliikusteedele ilma kiirusepiiranguta. Teen vahekokkuvõtte:
Tõuks on tervisele ohtlik, sest tõuksivennad ignoreerivad liiklusseadust ja sõidavad mulle auto alla.
Tõuks on tervisele ohtlik, sest tõuksivennad ohustavad oma arutu käitumisega jalakäijaid.
Tõuks on tervisele ohtlik sest jalakäijad teevad ettearvamatuid kannapöördeid.
Lisan Deuzile, et tõuks on ohtkik mu koerale kes on nööri otsas ja temaga jalutamine linnaruumis on suht võimatu. Koer, nöör ja tõuks võrdub paha lugu.
Kuna tõuks on ohtlik koerale, siis keelame ära? Kuna autod on suurtel kiirustel ohtlikud, siis keelame ära? Kuna rong on ohtlik autole, siis keelame ära? Kindlasti ei ole vaja rohkem ja paremaid kergliiklusteid, et linnades oleks ruumi nii jalakäijatel ja kergliikuritel ning vähem autosid.
Lõpuks on ikka süüdi autojuhid, sest autode all on ebaproportsionaalselt suur osa linnaruumist. Ja just nimelt autojuhid, sest valdavalt on autos ainult juht ja reisijate kohad on tühjad.
See on täiesti idiootlik mõtteviis. Tõuksi saab kasutada pool aastat, tavaliselt teevad seda ilma liiklushariduseta noored, kes muidu peaks jala käima või väntama. Pole mõistlik panna ohtu neid endid ja teisi migi väikese grupi lõbu pärast. Ärge ajage siin oma rohepaska, see on ainult ettekääne. Sõitke siis Poola ka tõuksiga, või Pärnu, tooge telekas koju ja vedage kaupa. Auto on vältimatu, tõuks ei ole. Ja kaduma peab vähemoluline, kui ära ei mahu.
Olen juba mitu korda öelnud, tõuks ei ole mitte üheski olukorras tervisele ohtlik. Tervisele ohtlik on see imbetsill seal tõuksi seljas. Kas on nii keeruline sellest aru saada. Kui see imbetsill ei ole elektritõuksi seljas, on ta tavatõuksi, rula, rulluiskude, ratta, jalgade vms otsas. Mitte ükski sõiduk pole väheolulisem kui auto. Kui inimene ei suuda oma elu ümber korraldada, et auto hädavajalikkusest pääseda, ei tee see teisi sõidukeid vähem oluliseks.
Muidugi kergliiklejad võiks aru saada, et nemad on alati kannatajad. Olenemata sellest, et neil on eesõigus. See ei tähenda nüüd seda, et autojuhid võivad kergliiklejaid ignoreerida ning kergliiklejad peavad olema madalamad kui muru, kuid võiks siiski tiba mõelda.
Ütlen nüüd kohe ära, et ma ei ole üldiselt kergliikur, kuid näiteks boldi tõuksi- ja autorendis näen mina väga tänuväärt lahendust.
jalgrattaga või tõukerattaga SAAB sõita linnakeskkonnas aastaringi, kui on korralikud teed ja neid hoitakse talvel sama hoolega korras nagu autoteed linnas. uuri näiteks kuidas Soomes Oulus saavad rohkem kui 50% lastest aastaringi käia koolis jalgrattaga või 75% täiskasvanutest (üle 50% aastraringi) teha igapäevasõidud rattaga. Võtmesõna on seal korralike rattateede olemasolu ja talvel nende hooldamine (NB! ei soolatata).
99% sõidukordadest ei vea keegi suuremat pagasit, kui on jõukohane vedada kaasa ratta või tõukerattaga. mul on telekas 15 aastat kodus sama, uue pesumasina ja külmkapi vedasin BoltDrive kaubikuga koju. sõitsin rattaga kaubiku juurde, viskasin ratta kaubikusse, siis külmkappi ja pesumasinat laost kätte saama, koju, asjad maha, buss tagasi kohta, kuhu tohib bussi parkida ja ise rattaga koju tagasi. 2m kõrget külmkappi ei oleks saanud sõidu autosse nagunii panna, ka pesumasinat on palju mugavam kaubikusse panna, kui autosse toppida. Bolti kaubikut kasutan ka lehtede jm kraami kodust jäätmejaama viimiseks jne.
Autod on lihtsalt ebaefektiivsed, reostavad liigselt ja võtavad tiheasustusega aladel liigselt linnaruumi ära. puhas ökonoomika - milleks 100kg autojuhi vedamiseks 2t kaaluv vahend?. Tallinnas piisab kui saaks 2/3 autodest vähemaks ja ühistransporti 2 korda juurde. pooled autost loobujad kasutaks ühistransporti ja pooled kergliiklust enamus aastast. oleks täiesti tehtav. Lõppkokkuvõttes oleksid kõik paranenud linnakeskkonnaga rahul, kus on vähem müra, kõigil turvalisem liikuda. Pärnusse või Poola minemiseks ei pea omama ise autot või kui Sa autot omad, siis see ei pea tähendama, et sa sellega linnas igapäevaselt lühikesi otsi linnas liikled. Ka head ühistranspordiga kaetavad pikemad otsad on mõistlik läbida ühistranspordiga. Ma käin tihti Riia vahet ja ei tule nagu selle peale, et istuda ise roolis, kui bussis on äriklassis võimalik tööd samal ajal teha. Ma olen ise endale tööandja ja keegi ei maksa mulle seda aega kinni, mis ma ise autojuhi tööd teen. Varem oli mul tööandja selline kes ütles, et kui on võimalik minna ühistranspordiga ja teha samal ajal tööd, siis ise autoga minek ei ole aktsepteeritav. väga õige suhtumine.
"Tavaliselt on Delfi krimi rubriigis iga päev 1-3 tõuksiga õnnetust (+ lugematul hulgal väiksemad libastumisi, mis uudiskünnist ei ületa)."
Jah, ainult et need on suuremalt jaolt kõik lihtsalt tänaval äärekivisse komistamised, mitte kellegi teise äravigastamised/tapmised totaalse süüdimatuse ja hooletuse tagajärjel. Ja kui sa loed neid väiksemaid libastumisi, siis ega sinna krimi rubriiki ei jõua ka autode plekimõlkimised, mida pannakse iga päev toime kuskil 80. Või sa leiad, et tõukside puhul tuleks millegipärast kõik marrastused üles lugeda, võib-olla isegi inimest kuidagi karistada selle eest, et ta ennast ära marrastas? Samuti muuseas ei loeta liiklusõnnetuseks seda, kui jalakäija komistab/libastub ja midagi ära murrab - mida ka ei juhtu sugugi mitte harva.
Ikkagi küsimus oli, mis kummaline koolitus see on, mida autojuhtidele jagatakse, kui selle tagajärjeks on seisukohad nagu "ega mina pidama ei saa (ja seetõttu pole mingit mõtet piirkiirusi jälgida)", "kui midagi näha ei ole, tuleb sõita pimesi ja seda kiiremini" või üks huvitavamaid arusaamu "ega mina viga saa"? Ja kuidas oleks tõuksijuhtidele sellisest koolitusest kasu?
Esiteks, mingi trussaarik kirjutas minu nime alt mingit sola paar posti tagasi ja paluks sellele tegelasele mingi muu nimi panna, kui ta ise ei oska.
Tõukside õnnetused, ohtlikud olukorrad, murtud luud ja surmad, koerarihma sõitmine ja muu selline on asja üks pool. Küsige näiteks tänavahooldajate ja prügiauto meeste käest selle kohta.. Kuulete vängeid sõnu. Imbetsillid jätavad need kolakad igale poole vedelema, kus nad on lihtsalt jalus, koledad, segavad elu, töötamist, korrashoidu. Selliste asjade otsustamist tuleb kaaluda iga kandi pealt, kui kahju on rohkem kui kasu, siis iga asi ei kõlba liiklusesse. Kindlustust neil pole, autosid mõlgivad, vanemaid kohtuga peksta on ka tüütu. Tihti ei tea ju need tegelased üldse, mis kohustused neil on. Ebanormaalne olukord tegelt. Ristuvatel teedel hoogu maha ei võeta, olen ise mitu päästnud murtud luudest, varsti enam ei viitsi, kui asi veel ülbemaks läheb. Punkt.
Ah et autod ei risusta linnakeskkonda? Tulevik on noorte päralt ja mingid vanakesed ei tule siin ütlema kuidas kaasaegne linnaruum peaks olema. Mine vanadekodusse ära.. ma olen ise keskealine, aga sellist stagneerunud juba on valusalt piinlik kuulata. Kas teil endal lapsi või lapselapsi ei ole või?
Isiklikult väga soovin, et Tallinna ehitatakse turvalisi rattateid vähemalt €300 miljoni eest, just see on vajalik suurusjärk aga täna maksumaksjana selles projektis osaleda ma ei soovi.
Minul küll kahju pole maksurahast, mis läheb rattateedele. Pärast tuleb ju kokkuhoid vähenenud autoteede arvelt . Rattatee eluiga on 25 aastat ilma remondita, autoteedel on esimene remont juba 5-7 aasta järel.
Lisanduvad tõuksi kasutajad ei vähenda iseenesest mitte kuidagi autode kasutust. Tegelikult täna selles teema käsitluses lihtsalt 99% juhtudel inimesed kolivad bussist tõuksile ning suurendavad bussi saastet 1 reisija kohta. Ja midagi tõeliselt rohelist selles tendentsis on raske leida.
To Seadusekuulekas jalgrattur. Tead, just praegu tulin trennist ja minu kõrval tuigub tõuksiga umbes nii 50a meesterahvas. Purjus ja kiivrit ka peas ei ole. Sellised teevadki meiesuguste normaalsete liiklejate maine maha. Kahjuks jagub selliseid muidugi kõigi mootorrsõidukite rooli ja ka jalgrataste otsa.
Küllap sellised kuritarvitajad ongi põhjuseks , miks Ühendkuningriigis ahistatakse täna kõiki kergliiklejaid liikluseksami ja liikluskindlustusega.
Igatahes sealsetel tänavatel neid kergliiklejaid eriti sageli ei kohta.
Kui nii edasi, siis on nii ka meie väikeses Eestis.
Utoopia mehele. Mina kolisin küll autost tõuksi peale ja tõuksiga sõidan bussis ka. See ju käib kokku. Palk on 2x üle Eesti keskmise, aga no ei kutsu enam niipea neljarattalise kolakaga kulgema. Tõuksiga on palju mõnusam! :-)
Ja kuidas see aitab? Nähtavasti on inimestel mingi arusaam, justkui jalgratturitel seda pole. Väidetavasti pooled Eesti lapsed teevad selle. Kas sellest mingit kasu on, ei tea keegi. See koolitus on puhtteoreetiline, päris liiklusega kokku ei puututa ning ainus praktiline oskus, mida eksamil kontrollitakse, on vigursõiduoskus - põhimõtteliselt jalgrattur peab olema võimeline raudteeülekäigu torutõketest läbi sõitma, kes maha tuleb ainult puuduliku rattavalitsuse tõttu, ei ole kellelegi mingi eeskuju.
Ma ei tea, kas ma olen seda juba siin maininud, aga kas kedagi üllatab, et igapäevased, sealjuures isegi suht korralikud autojuhid autojuhtide kohta peavad rattaga sõitma minnes iseenesestmõistetavaks näiteks ühesuunalistes tänavates vales suunas sõitmist? Et ikkagi, kuidas neid aitab see, et nad on koguni autojuhikoolituse ja -eksami läbinud?
Ja ega asi sellega ei piirdu: üks veoautojuht on mulle näiteks õpetanud, et rattaga ei sõideta linnas, vaid maanteel ja kindlasti vasakul pool teed, nagu tema teeb. Et siis isegi C-kategooria väljaõppest ei paista olevat mitte mingit tolku. Kui teile mingi päss rattaga valel pool teed vastu väntab, siis tegemist võib olla vabalt Elukutselise Kõrgema Kategooria Autojuhiga.
Mida ma ise välja pakuks, on see, et autokooli pääsemise eeltingimus oleks rattaeksami tegemine (santidele elektriratta või -tõuksiga või äärmise häda puhul mopeediga). Ja mitte mingi platsi peal kaheksate tegemine, vaid päris liikluses ja mitte Tartust/Pärnust väiksemas linnas. Kõik liiklusreeglid, kõik liiklusmärgid, kõik parema käe reeglid ja ringristmikel ringlemine peaksid olema une pealt selged enne, kui inimene üldse auto ligi lastakse. Üks point oleks ka, et tulevane autojuht saab mingigi kogemuse, kuidas on juhtida sõidukit nii, et sa lihtsalt ei saa endale lubada jämedaid lohakusvigu ("ups, ma ei näinud") - võib-olla siis jääks kellelegi midagi külge.
## Ja ega asi sellega ei piirdu: üks veoautojuht on mulle näiteks õpetanud, et rattaga ei sõideta linnas, vaid maanteel ja kindlasti vasakul pool teed, nagu tema teeb. Et siis isegi C-kategooria väljaõppest ei paista olevat mitte mingit tolku.
Aastakümneid tagasi soovitati jalakäijal vasakut teeperve kasutada, näeb vastutulejaid ja ehk jõuab reageerida kui vaja. See kanti poolametlikult ka jalgratastele üle. Sealt see krusamehe jutt ilmselt ka pärit on.
"Sellised teevadki meiesuguste normaalsete liiklejate maine maha. Kahjuks jagub selliseid muidugi kõigi mootorrsõidukite rooli ja ka jalgrataste otsa."
See jällegi on mingi täiesti totter arusaam, justkui tõuksiga või rattaga sõites tuleb muretseda mingi kollektiivse maine pärast. Et sa arvad, et mingi vihane autojuht suhtuks sinusse suure sõbralikkusega, kui tema (või sina) ei oleks näinud seda ühte purjus inimest?
Ma ei ole kunagi näinud kedagi silmnähtavalt vindisena tõuksiga sõitmas. Aga ma olen näinud umbjoobes autojuhte, kes ei suuda isegi viinapudelit käes hoida. Kuna mul jällegi puudub igasugune respekt autojuhte suhtes, siis mind nagu väga ei morjenda, mida mingid tolad minust arvavad.
maailmas on edukaid näiteid mõlemat pidi. on tehtud suurepärased rattateed ja ilma autoliiklust oluliselt peedistamata, on rattaga liiklejate hulk kasvanud väga suureks. Taani, Rootsi, Soome linnadest leiab selliseid näiteid. Aga näiteks ka Varssavi linn.
Teine võimalus, on autoga liikumine teha palju ebamugavamaks samal ajal, kui rattaga liikumise võimalused on tehtud heaks. Berliin, Pariis näiteks. Linnad, kus autot on suht mõttetu üldse omada.
Tallinnas töötaks tõenäoliselt selline variant, et rattateed tuleb teha suurepäraseks, kus vaja, autoteede arvelt, ja autode kiirus tuua suures osas linnas 30 km/h peale. lisas talvine suurärane soolatamise vaba rattateede hooldus. aasta-paariga kasvaks rattaga sõitjate arv hüppeliselt, esialgu soojemal aastaaegadel, aga kes on juba rattaga liiklmise maitse suhu saanud ja infra on tasemel, see hakkab lõpuks ka talvel sõitma. Automaks tuleks Tallinnas loomulikult ka tagasi tuua (kunagi 90-datel see oli) ja linnaümbruste valdadega teha koostööd kiire ühistranspordi arendamiseks (autoteede arvelt).
"Aastakümneid tagasi soovitati jalakäijal vasakut teeperve kasutada, näeb vastutulejaid ja ehk jõuab reageerida kui vaja."
Praegu seda isegi mitte ainult ei soovitata, vaid see on asulavälisel teel kohustuslik. Ainult et ratast tuleb ka käekõrval lükata ikkagi paremal pool teed.
See veoautojuht ka põhjendas väga kaunisti, miks ta nii teeb: "Muidu lähedalt mööduvate veoautode õhupööris lööb mu pikali või imeb auto alla. Ma näen küll veoautoga sõites, kuidas te (õigel pool teed sõitvad jalgratturid) mul tuules õõtsute!"
Linnas on muidugi puhas hullumeelsus rattaga valel pool teed sõita ja isegi jalakäijatel võib olla mõttekam paremale hoiduda - aga näed, paraku mõned lapsevanemad õpetavad lapsi linnas mitte ainult jalgsi, vaid ka rattaga vasakus teeservas sõitma.
üldiselt rattaga või tõuksiga sõidavadki linnas asja pärast pigem keskmisest jõukamad inimesed. Minu tutvusringkonnast on ettevõtjat ja Eesti mõistes rikast inimest igapäevased rattakasutajad. samas ei tea ma enda tutvusringkonnast mitte ühtegi kehvemalt hakkama saajat, kes oleks autost linnasõitudes loobunud. Avaliku elu tegelastest Markus Villingul näiteks ei ole autojuhi libasidki, tema vend sõidab ratta või Bolti tõuksiga. Ragnar Sass (Pipedrive asutaja) sõidab Ampler Bikesiga. Üldse on viimasel aastal linnapilti tulnud hüppeliselt juurde Ampler Bikesi elektrirattaid. Lahe, Eestis toodetud e-rattad.
politseiga rääkides on elektritõukside ja ka ratastega juhtunud õnnetustest väga suur osa põhjustatud kehvast rattateede võrgust (äärekivid jne), ja teine oluline põhjus on purjus peaga sõitmine. aga tõuksi ja auto kokkupõrke korral on pigem süüdi ikka autojuht. See on siis politsei info.
Sõidan tõuksiga üle päeva. Rattaga iga päev. Samas liiklen ka igapäevaselt autoga. Pean tunnistama, et pohhuiiste on mõlemal pool. Kui sõidetakse rattateel kus on jalakäijad ka siis ei anta kella selja tagant lähenedes. Ka teisest rattast möödudes tuleb kella anda. Mis on inimestel peas kui teavad, et inimliigil seljataga silmasid ei ole aga kütavad vaikselt sahisedes tagant lähedalt mööda. Ükskord hüppas mulle ette nii inimene kuna üks mees ja naine kes tulid kiirelt võidusõiduratastega jalutava naisterahva poole. Ei mingit kella ega midagi. Kui esimene tegelane temast peaaegu riivates möödus siis naine pööras pead ja teist tegelast nähes hüppas ja otse minu ette. Õnneks võtan alati inimestele lähenedes või neist möödudes hoo maha ja seekord oli sellest ka kasu. Sain napilt pidama.
Muidu ülekäiguradadel andsid autod vanasti paremini teed kui nüüd. Vähemalt minu elamurajoonis. Autode puhul me teame, et liiklusmärkide jälgijaid on vähe. Õuealas või 30-nega piiratud alades on vähe neid kes reegleid järgivad. Samas ka ratturid/tõukeratturid sõidavad hooletult ülekäiguradadele. Mina pooldan ratta käekõrval lükkamist kui ülekäigurada ületada. Kunagi tegin ise ka nii. Aga kui ikka aastaid sõidavad kõik teised sinust mööda siis hakkab see endale ka külge, et milleks maha tulla. Aga igasugune suurem kiirus mistahes ohtlikul alal tõstab õnnetusse sattumise ohtu kümnetes kordades.
Ütleme nii, et kogu liikluskultuur on meil sitt. Näen iga päev mõlemat poolt. Ei ole süüdi ainult tõuksimehed. Ka autojuhid on sitad. Ei hoolita teistest peale iseenda. Suured trahvid ja USA stiilis kompensatsioonid kannatanutele ilmselt muudaks palju või vähemalt laostaks ühiskonnas teistest mittehoolijad.
Jutt õige, panen ise ka sama tähele kuna liiklen küll valdavalt jalgrattaga, aga nädalas ikka mitmeid kordi ka autoga. Ma ei nõustu küll selle ratta seljast maha ronimisega. See on täpselt selline reegel, mille on kirjutanud ametnik, kes ise näeb liiklust läbi auto tuuleklaasi. Lõppude lõpuks tuleb juurde ju ka kastirattaid, taga on lapsetool ja roni siis 10x rattalt maha, kui hommikul lasteaeda või sealt edasi tööle sõidad.
Ka see kella laskmine on tegelikult sõnum, et kao eest ja on ebaviisakas nagu ka lähedalt möödumine või seltskonnaga kahelt poolt möödumine.
Aga liiklus oleks meil parem kui meil ei oleks silmaklappidega ainult autojuhte või jalakäijad. Ratturid või tõuksiga liikujad on enne kindlasti olnud jala liikujad või ka autoga liikujad ja mõistavad teisi paremini
Mina ei leia, et kella andmine oleks ebaviisakas. Kella andmine ratta/tõuksiga liigeldes võiks olla kohustus. Või siis mingil muul moel enda märgatavamaks tegemine. Kell võib olla ka elektrooniline, mängida mingit heli kui vanatüübi kõlisev kell häirib. Suurel kiirusel jalakäiast möödudes tekitad ohtliku olukorra. Sa ei tea kas ta sellel hetkel just pöörab sinu trajektoori poole, sirutab kätt. Mida iganes. Ta ei näe sind, ta võib teha mida iganes. Ja süüdi oled sina, sest sina tegid ohtliku manöövri möödudes temast. Paljud kõnniteed on kitsamad kus iga möödumine on tegelikult ohtlik. Hiljuti on jäänud meelde juhtum kus ma tõukerattaga lasin mööda kõnniteed ja jäin juttu ajama ristuva tee ääres. Asusin just liikuma hakkama kui edeva tõuksiga noor poiss tuli, lasi kaugelt juba korduvalt laheda heliga signaali. Ta oli märgatud. Minule jäi sellest kui pigem meeldiv mulje, et keegi tegi end nähtavaks mitte ei kihutanud sinust mööda lähedalt ja salaja nagu sind ei eksisteerikski.
Tõuksid ja rattad peaks muutuma elementaarseks ja neile mingeid ekstra kohustusi panna endast märku andmiseks on sama nagu omal ajal lipuga inimene, kes pidi auto ees kõndima ja inimesi hoiatama. Äkki võiks autod ka ratturite märku anda sõiduteel, et lähenen selja tagant? Ei ole vist väga mõistlik. Eks lahendus on eraldi teed või teeosad. Rattad ju kõnniteel reeglina üldse sõita ei tohigi. Aga no sõidavad, kuna oma teed pole. Aitab ikka väike kiirus ja verbaalne märkuandmine kui kaugelt mööda ei saa. Värdmoodustis kergliiklustee võiks nagunii jalakäija juba ette valmistada selleks, et seal sõidavad ka rattad. Ma ise väldin tihti ka kergliiklusteid kuna 30+ km/h on palju jalakäijate ja laste vahel sõitmiseks, aga ma ei kujuta ette, et maanteerattaga annaks kella võibolla sadu kordi 30-50 km ringi korral. Hoo võtan nagunii maha, kui on rohkem jalutajaid või lapsed.
